LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Brändi mõju aktsia hinnale

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere,

    Olen investeerimises võhik. Et teen parajasti bakalaureusetööd teemal brändi mõjust ettevõtte väärtusele, loodan saada sellest foorumist investeerimisalaseid taustateadmisi. Väited, mis küsimusi tekitavad on sellised:

    * Wall Street nimetab väidetavalt brändi (kaubamärki) üheks viiest faktorist, mida võetakse arvesse aktsiate soovitamisel.
    * Turundusteooria näeb samuti olulist seost brändi väärtuse ning investeeringute tulususe ning brändi väärtuse ja teda turustava
    ettevõtte aktsia tulususe vahel.

    Kuidas hindavad brändi tähtsust investeerimistargad Eestis? Kuivõrd
    mõjutab see ettevõtte turuväärtust meil?
    (Jällegi väidetavalt moodustab Coca-Cola bilansiline väärtus vaid ligi 8% tema turuväärtusest just
    brändi tõttu.)


  • Mul on selline hüpotees, et karuturul kukkuvad punast värvi(CPQ) brandid , mis tõenäoliselt ärritavad investoreid, rohkem kui sinist värvi(MSFT) brandid.

    See ei ole nali :)
  • kaubamärk on oluline eelkõige firmadel, kelle tegevusala on turundustundlikel laiatarbekaupade turgudel. mõju aktsiahinnale 2 kohast.
    1. tegevusvaldkonnas edukas olemine eeldab head kaubamärki ja selle kaudu paranevad majandustulemused ja tõuseb aktsiahind.
    2. väikeinvestorid teavad kaubamärki ja eelistavad tuntud nimega aktsiat osta - nõudlus aktsiale suurem.

  • Minu arvates on brandi mõju väga oluline. Hea brand müüb hästi vaatamata kõrgele hinnale. Näiteks Adidase särgi eest õnnestub küsida 500 EEK, siis firma X särgi eest võibolla 100 EEK. Samas ei tohiks Adidas-Salomoni ja firma X kulud oluliselt erineda. Seega on kasum suurem.

  • Adidase ja X kulud erinevad oluliselt nii per särk kui ka struktuurilt kasvõi seetõttu, et Adidas on investeerinud oma brandi tutvustamisse oluliselt rohkem.
  • No okey erinevad oluliselt, aga kasum on ikka suurem.
  • edukal brandil on kindalsti suur osa ettevõtteväärtuses... brandi saab vaadata kui müüti mida realiseeritakse. vinge müüt pole reeglina juhuslik sündmus seega tugev brand/müüt = hea management => stabiilne või kasvav CF...
  • Olen rõõmus tagasiside üle ja ütlen ise turundusteooria kohalt sõna sekka. Nimelt, mis puutub turunduskuludesse, siis nii suurte ja vanade kaubamärkide puhul nagu Adidas, peetakse brändinduse plussiks muuhulgas just seda, et ka turunduskulud vähenevad. Uued tooted tulevad turule suuresti varasemate tutvustuskulude ning loodud tarbijalojaalsuse najal.

    Ja mis puutub rahavoogudesse, siis minu töö allikates leidunud Shareholder Value Analysis järgi suureneb firmaväärtus, kui müügikäive suureneb aastas 10% ja opereerimiskulud jäävad samaks, mis eelmisel aastal (mis on varem üles töötatud tugeva brändi mõjul ka reaalne), 32%. Suurima mõjutajana müügikäibe nimetatakse brändi.

    Loodan jätkuvat arutelu!




  • Brändi mõju aktsia hinnale oleneb tarbitud brändi kogusest. Mida rohkem brändit, seda rohelisemaks hind läheb. Suure tarbimislojaalsuse korral on võimalik saavutada ka pikemajalisem tõus.
    Paraku hommikuti on selle teooria järgi terve list punane. Sama käib viski kohta.
  • Brand on minu arvates seotud inimese psüholoogiaga. Näiteks eneseväärikus (käib hästi riides; vaevalt, et mõni edukas ärimees teeb metsajooksu Adibassi tressidega). Näitamaks, et on nn kõva mees (Ferrariga). Soov uhkustada teiste ees (öelda, et minu Rolex maksab rohkem, kui sinu s*** auto). Suur roll on ka moel (rulluisud).
  • see väide, et suurim müügikäibe mõjutaja on kaubamärk või brändi on küll veidi üldistatud. see sõltub ikka ettevõtte tegevusvaldkonnast.

    mida kuradit mõjutab kaubamärk mõne naftapuurija, vasekaevandaja või autoosade tootja juures?
  • Autoosade tootja juures mõjutab ikka väga palju. Konkurents on tihe ja suurkliendid ostavad detaile täiesti erinevate põhimõtetega (erinevad ärikultuurid Jaapanis ja Ameerikas), mis eriti brandist ei sõltu.
    Jaetarbija jaoks on aga autoosa brand üsna oluline, et mitte öelda olulisim!
  • Velikij, mis õlifiltrite tootja toodetega varustatud autosid sa eelistad?
  • Ma olen laisk inimene ja lasen oma autode õlifiltrid valida autoteeninduse varustajal :-)
  • autot ostes tegid ju ikka valiku nimetatud autoosa tootja brandi järgi?
  • tahtsin lihtsalt seda öelda, et on palju tegevusalasid, kus suurte kulutuste tegemine brandi kujundamisele lootuses et see on põhiline müügikäibe suurendaja, oleks täielik idiootsus: igasugused allhankijad väga paljudel tegevusaladel, alates autotööstusest ja lõpetades tekstiilitööstusega, ehitus, toorainetööstus, kommunaalettevõtted jne. nendel on hoopis erinevad võtmefaktorid edu saavutamiseks, alates hinnast ja lõpetades juhtkonna isiklike sidemetega.
  • bränd ja bränd on sageli kaks erinevat asja. on bränd massidele ja on bränd ettevõtetele. bränd ettevõtetele sageli suuri "kulutusi" ei nõua vaid see tekib läbi sidemete/traditsioonide ning läbi kvaliteedi aastate jooksul. bränd massidele on tavaliselt see, mida näeme iga päev telekas ning mida on võimalik luua suhteliselt lühikese ajaga.
  • Minu arvates peab ka toode või teenus midagi väärt olema, muidu ei ole reklaamist midagi kasu. Kõige paremad tooted reklaamivad end ise!
  • autode kui brand'e tarbimisest - keegi tark mees ütles kunagi, et iga uue auto hind mis makstakse punktist A punkti B saamiseks enam kui ca EEK 100 000 on suuremal või vähemal määral eneseuhkuse rahuldamine/silitamine... kui nii võtta siis auto vajalikus ja sellega kaasnevate hüvede tarbimine on ka iseenesest müüt, mida üliedukalt müüakse. märkimisväärne osa autodest vananeb ja kaotab väärtust seistes: tänaval, garaazides või parklates. paljudel juhtudel optimaalseim transport see küll pole, iga kilomeeter peaks teoreetiliselt n kordi kallim olema kui keskmine alternatiivne võimalus. suur hulk auto omanike, räigelt kalli kilomeetri optsiooni hoidjaid, investeerib tegelikult aega, valikutesse, privaatsusesse/mugavusse ja muidugi staatusese. optimaalse kulu/tulu suhte saamiseks peaks seega päevas mingi n arvu kilomeetreid läbima, on teie käest autosalongis küsitud palju Teil päevas on vajadus km'e läbida...? pigem müüakse teie "profiilile"/maksevõimele sobivat brand'i ning üritatakse väärtustada Teie elu. Teie poolt kinnimakstuna muidugi.. :-)
  • brändi üldjuhul ma ei alatähtsustaks aktsia hinnas. aga see osakaal on mõnikord ka küsitav.
    kuid võtame praegu AMD ja Inteli. tavatarbijal on enamasti ükskõik, mis on tema arvutis. peaasi, et töötaks... ja kiirelt. Isegi kui tema arvutis peitub AMD ja ta on oma arvutiga ülimalt rahul ei pruugi ta seda endale teadvustada. kui see tavatarbija nüüd läheb selliste teadmistega aktsiaturule, eelnevalt uurimata AMD ja Intelit lähemalt, siis ta ostab enne tõenäoliselt ikkagi Intelit kuna Inteli reklaam on olnud võimsam. ma pole küll viimasel ajal reklaamiga SAT kanaleid vaadanud, kuid mulle meenub, et see Intel Inside oli üsna levinud. AMD-d ma vist ei kohanudki.
    kuid ma isiklikult leian, et brändide osakaal hakkab tulevikus vähenema. aga seda näitab paremini aeg

  • rightsaid, see on ilmselge, et lõppkokkuvõttes võime iga ettevõtte iga omaduse liigitada nimetuse "bränd" alla: teenuste-, tootmise kvaliteet on brand, tarnetähtaegadest kinnipidamine on bränd, odav hind on brand, ditributsioonikanalite omamine on bränd, firma oskused on bränd, firma asukoht on bränd jne. ilmslt ei pidanud selle foorumi alustaja sellist laia filosoofilist lähenemist silmas vaid turundusteooriates levinud eelkõige reklaami ja muude turukommunikatsiooni meetoditega loodavat brändi.
  • yep, Sul on õigus Olga, kuid tuu eelmine oli rohkem Sinu ja Velikij kemplemise peale
  • vaevalt, et keegi brändi konkreetse mõju aktsiahinnale välja arvutab. analüütikud üritavad eelkõige hinnata mingi ettevõtte tulevasi rahavooge ja kui ettevõtte suurem tulevane rahavoog eeldab edukat turundustegevust, siis üritataksegi turundustegevuse edukust prognoosida.

    pole välistatud, et turundustegevuse tagajärjel tekib tuntud ja tugev bränd aga positiivsed rahavood jäävad tulemata. näiteks itaallaste olivetti, sakslaste internetipakkuja t-online jms. aktsiahinnad langevad, aga bränd on tugev.

    brändi mõju aktsiahinnale on suhteliselt mõttetu üritada hinnata, sest tulemust pole. pigem peaks üritama hinnata kogu turundustegevuse olulisust ja mõju.
  • turuliidril on kergem kasumis pysida kui nr2 ja nr3.
    turuliidrid brandi noudvates alades ongi tavaliselt hea brandiga, st toodete puhul kus brand omab olulist osa ostuotsuse tegemisel, on turuliidrid juhtiuva brandi omanikud.

    turuliidritel aga on suuremad kasumimarginaalid ja seega suurem tulusus.

    seega firma vaartus soltub brandist ainult aladel kus brand on suurim myygiargument. brand on suurim myygiargument aga status toodetel ning spordi/riiete puhul.

    yhes6naga pole m6tet kogu teemal vaielda..
  • rightsaid, muide ma pole Olga vaid Olga pea teatav osa.
  • Teema alustajana pakun ühe definitsiooni brändile, mis on minu arvates väga põhjalik ning laseb vestlusringis osalejatel brändist ühtviisi aru saada:

    Bränd on unikaalne kombinatsioon ratsionaalsetest ja emotsionaalsetest väärtustest ning väärtuslikest omadustest, mis assotsieeruvad toote, teenuse või organisatsiooniga, mis on auditooriumi mõttemaailma sellise mulje jätnud, ning mis käitub kui usutav kvaliteedigarantii. Aegade jooksul võib brändist saada väärtuslik ettevõtte vara, seda läbi tarbija kogemuste pagasi, mis baseerub kvaliteeti, selgusesse ja kommunikatsiooni järjepidevusse tehtud investeeringutele. (Brandknowledge glossary)

    Teine asi, mida ühtse arusaamise tarvis mainiksin, on et brändinduse ja turunduse vahele võib panna võrdusmärgi. Ettevõtted, kes on otsustanud luua (teadlikult) brändi, tegelevad brändi juhtimisega, mis hõlmab sarnaselt tavalise ettevõtte turunduse juhtimisega kõiki turundustegevusi (turustus, kommunikatsioon, hind, toode jm).

    Brändinduse osatähtsust selgitab (varem mainitud) shreholder value analysis näiteks selliste asjaoludega:
    * tugevad brändid on konkurentsi ja muude turukomplikatsioonide suhtes vähem haavatavad. See on peamine põhjus, miks investorid hindavad enam just tugeva brändiportfelliga ettevõtteid. Mitmed uurimused on ka näidanud, et äririsk väheneb brändi lojaalsuse tõusuga.
    * Tugevad turundusvarad, nagu bränd, tarbija lojaalsus, strateegilised suhted, on konkurentidele raskesti kopeeritavad ning pakuvad jätkuvat paremust, suurendavad jätkuvat väärtust ning seeläbi mõjutavad väga efektiivselt aktsionäri jõukuse kasvu.

    Teooria järgi tundub bränd küll olevat oluline aktsia hinna mõjutaja. Mõnest eelpool olevast vastusest mulle kostub ka vastuväiteid. Rääkige mulle, investeerimisvõhikule, palun, mis määrab Eestis ettevõtte turuhinna. Väärtpaberibörsi leheküljel leiduva info põhjal võib ju öelda, et ka Eestis ei ole ettevõtte turuväärtus ja ettevõtte raamatupidamislik väärtus kuigivõrd sarnased näitajad.
  • üks, mis määrab hinna on see, et kui suurt potentsiaali omab firma kasvamiseks ja teine on dividenditootlus. selles valguses on hansa, etl ja norma head. Sa ostad aktsia ja oletame 10-ne aastaga teenid oma aktsia hinna tagasi. lisaks jääb Sulle kätte veel aktsia. lihtsustatult kujul on see nii, kuid siin on veel palju-palju muudki. aga... osta oma elu esimesed aktsiad ja Sa mõistad peagi miks investeerid:) Sa võidad, Sa kaotad... see on mäng:)
  • Raamatupidamislik väärtus on puudulik. Tavaliselt kukub aktsia alla rp. väärtuse, kui ettevõtte on kahjumis, kuid praegu võib leida ettevõtteid ligi 2 korda alla raamatupidamusliku väärtuse, mis teenivad ka kasumit (parim näide ESTIK). Rp. väärtust arvestades tuleb arvestada mõningate teguritega. Näiteks firmade ostmisel tekkiv goodwill (Hansapank), Harju Elekter võttis PKC aktsiad arvele miljoniga, tegelik väärtus oli parematel päevadel 200M. Lisaks veel ebatõenäolised laekumised, mida alati ei kajastata õiglaselt, varud, mis tuleb müüa allahindlusega jne.
  • ... ja loomulikult ei ole bilansis kirjas ettevõtte brandi väärtus, küll aga ostetud immateriaalne vara.
  • to: Alvar

    "Minu arvates peab ka toode või teenus midagi
    väärt olema, muidu ei ole reklaamist midagi kasu."

    Coca-Cola Light maitse ei erine pimetestis oluliselt uriinist :-), aga müüb...

    "Kõige paremad tooted reklaamivad end ise! "

    Pimetestides on Pepsi Coca'le alati pika-pika puuga andnud, aga ei müü....


    " Näiteks eneseväärikus (käib hästi riides; vaevalt, et mõni edukas ärimees teeb metsajooksu Adibassi tressidega). "

    Ole ettevaatlik sõnaga "hästi" kui sa räägid brändidest. Käia hästi riides != käia brandname riietega. Hea bränd ei tähenda head kaupa. Tartu Ilveses tehtud (oletame) Adibas on kindlasti parema õmbluskvaliteediga toode kui Tai laste kokku käkerdatud Adidas.


    Heh ja brändide iseloomustamiseks parafraseeriks Äripäevast loetud Microlingi J.Antoni kildu: Brand on küll väga hea ettevõtte müümiseks, kuid väga halb selle ostmiseks....
    Superhea näide on Linnuse kali vs Coca-Cola.
  • Kusagilt olen nagu kuulnud et firma väärtuse määravad tulevikus teenitavad (investorite poolt oodavad) rahavood.:). Ja vaata Katre, seda sa ka ise tegelikult ju ütled oma definitsioonides. Brändi pole võimalik lahutada ettevõtte rahavoogudest sest laialt defineerides ta hõlmab kogu ettevõtte tegevuse (tooted, hinnad, millised inimesi palgatakse - ettevõtte kultuur, milliseid kulutusi on vaja teha, vajalikud investeeringud). Seega hinnates brändi väärtust sa tegelikult hindadki ettevõtte või selle osa väärtust.
  • to priitp:
    "Tartu Ilveses tehtud (oletame) Adibas on
    kindlasti parema õmbluskvaliteediga toode kui Tai laste kokku käkerdatud Adidas."

    Kui jutt käib Tais asuvas Adidase tehases litsentsi järgi toodetud kaubast (antud juhul dressidest), siis võib kindel olla, et selle kvaliteet ei saa/ei tohi erineda mis tahes muus riigis toodetud Adidase toodangust.

    Adidas ei saa endale lubada, et kuskil odava tööjõuga perifeerias valmistatav toodang kahjustaks brandi mainet.

    Teadagi eksisteerib maailmas selline nuhtlus nagu piraatlus. Kui tegu on piraattoodanguga ei tähenda hea brand loomulikult head kvaliteeti, pigem vastupidi.

    Üldjuhul on piraattoodang originaalist selgelt eristatav ja vaevalt ükski "endast lugupidav edukas ärimees" teeb metsajooksu Adibassi tressidega põhjusel, et ei suutnud vahet teha originaalil ja fake´il.



  • to:green

    "
    Adidas ei saa endale lubada, et kuskil odava tööjõuga perifeerias valmistatav toodang kahjustaks brandi mainet.
    "

    Aga kui see brandi maine ongi selline, täpsemalt õmbluskvaliteet ongi standartselt nigel ? Konkreetselt oskan tuua näitena Hugo Bossi. Tal on ka heast materjalist ja hästi õmmeldud esemeid, kuid leiab ka sellist koperatiivikäkke, et piinlik. Ja-jaa originaalid kõik, aeg-ajalt olen pätipoisi käest Euroopa butiikidest varastet asju ostnud....

    Rõhutan veel, et hea bränd ei taga kvaliteeti, ta tagab heal juhul vaid image kvaliteedist - meile tundub asi kvaliteetsena. Sellest tulenevalt ei pruugi isegi piraadi kvaliteet olla halvem kui originaal, vabalt võib parem olla.
  • "Piraattoodangu kvaliteet on parem" - vaevalt. Milleks kulutada kvaliteedile - saab ju ära kasutada kellegi teise poolt loodud brandiga kaasnevaid ootusi ja ise võimalikult odavalt toota.

    Hea brand ei taga kvaliteeti, õige.
    Brandi maine saavutatakse aga enamasti ikka heatasemelise tootega. Ei ole vahet kas tootja tegutseb tarbijaturgudel või äriturgudel. Kui ettevõtte eesmärk on tugeva brandi loomise/omamise abil oma müügi suurendamine on kvaliteet edu aluseks.

    Samas ei saa ka välistada vastupidist - Tuletagem meelde Q GSM-i turuletulekut, ei saaks just öelda, et teenus oli ülimalt kvaliteetne. Q-Gsm-i kui brandi osteti ja ostetakse ka edaspidi ilmselt põhiliselt hinna tõttu. Praeguseks on ka teenuse kvaliteet muidugi paranemas.

    Siit järeldus, et ka muud tegurid peale kvaliteedi(soodne hind) saavad/võivad mõjutada brandi kujunemise edukust.
  • Praegu on Eestis võimalik jälgida kuidas firma loodab läbi brändi tugevdamise majandusliku efekti saada:
    TELE2 on asunud asendama Q-GSMi ja Powerhit raadiot kaubamärki (võib-olla veel midagi).

    Ja isegi LHV-lt võib lähiajal brändinduses üllatust oodata!
  • Ajaks asja segaseks ja tooks mängu Flextronicu, mis valmistab tooteid (Sonyle, Microsoftile, Ciscole Ericssonile, Hewlett-Packardile, Motorolale, Nokiale, Palmile, Philipsile ja Siemensile)

    või meile hästituntud Elqoteci(mis valmistab tooteid Ericssoni ja Nokia brändidele).

    Arvan, et investoritele on mõlemad firmad hästituntud vaatamata sellele, et turul nende brände pole näha.



  • Ettevõtete stabiilne kliendibaas ei teki lihtsalt aastatega, vaid brändi tuntuse ja selle väärtuse tõusuga. Mida tugevam ja hinnatum bränd, seda rohkem uusi ja vanu kliente poodi tagasi tuleb.

    Interbrands avaldab iga aasta nimekirja maailma parimatest globaalsetest brändidest (link). Selle aasta sügiseses uuringus oli jätkuvalt esimesel kohal Coca-Cola brändiväärtusega $77.8 miljardit (aktsia turukapitalisatsioonist 48%). Teisel kohal oli Apple $76.6 miljardiga (15% turukapitalisatsioonist), kolmandal kohal IBM $75.5 miljardiga (35% turukapitalisatsioonist), neljandal Google $69.7 miljardiga (32% turukapitalisatsioonist) ja viiendal Microsoft $57.8 miljardiga (24% turukapitalisatsioonist).

    Kohtadel 6-30 olid: General Electric, McDonald’s, Intel, Samsung, Toyota, Mercedes-Benz, BMW, Disney, Cisco, Hewlett-Packard, Gillette, Louis Vuitton, Oracle, Nokia, Amazon, Honda, Pepsi, H&M, American Express, SAP, Nike, UPS, Ikea, Kellogg’s ja Canon.

    Kõige rohkem tõusid selles 100 suurima brändiväärtusega ettevõtete tabelis viimase aastaga Apple’i (+129%), Amazoni (+46%), Samsungi (+40%), Nissani (+30%) ja Oracle’i (+28%) brändide väärtused. Aastaga brändiväärtust kaotanud ettevõteteks olid näiteks Microsoft (-2%), Budweiser (-3%), Avon (-4%), HSBC (-5%), Disney (-5%), Siemens (-5%), Credit Suisse (-5%), Santander (-6%), Kleenex (-7%), Hewlett-Packard (-8%), JPMorgan (-8%), Nescafe (-8%), Sony (-8%), Nintendo (-8%), GAP (-8%), Dell (-9%), Honda (-11%), Thomson Reuters (-11%), Citigroup (-12%), MTV (-12%), Yahoo (-13%), Moet&Chandon (-13%), Nokia (-16%), Goldman Sachs (-16%), Blackberry (-39%).

    Brändi väärtuse arvutamise metodoloogiast on Interbrands pikemalt kirjutanud siin.

Teemade nimekirja