LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Minu visioon optsioonidest (Optsioonibuldooser)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Optsioonid sisaldavad suurt riski ja ei sobi seet6ttu k6igile spekulantidele!

    Täna tahaksin ma rääkida optsioonidest. Mis need on? Seda saab teada siit. Mina räägiks rohkem nende kasutamisest ning reaalse elu juhtumistest. Kasutan ise optsioone spekuleerimiseks, kord edukalt siis kymme korda edutult. Hetke ebaedu optsioonide kauplemisel ajendas mind oma kogemusi ka teistega jagama, mis ehk sunnib mindki systemaatilisemalt kauplemisele lähenema. Vaadates LHV enimkaubeldud aktsiaid, tundub, et popimad on rämpsaktsiad - peamiselt vist oma odavuse ning suurte (potensiaalsete) kasvuprotsendinumbrite t6ttu. Kumab läbi rahva tahe raha teha! See siiski kujuneb tihti hoopis kiireks raha kaotamiseks..

    S6brad, saab ka teistmoodi. Kasutame spekuleerimiseks optsioone. Optsioonid yhe k6ige seksikamad finantsinstrumendid, nii riski kui ka mitmekylgsete spekuleerimisv6imaluste poolest.Ma alati lähen higiseks kui optsioonidele m6tlen. Optsioonide hind on samas suurusjargus rämpsaktsiatega, paarikymnest sendist paari dollarini, nende päevasisene muutus voib olla sadu protsente ning mis k6ige tähtsam: optsioonide suur hinnaliikumine on praeguses keerulises majandussituatsioonis vägagi t6enäoline juba nädala sees - see aga tähendab v6imalust raha teha.

    Ei ütleks et optsioonid oleks vähemriskantsemad (90% optsioonidega kauplejaid ei suuda end sellest elatada!), kuid nad on mitmekesisemad. Erinevaid optsioone kombineerides on voimalik teha strateegiaid igasuguse turuliikumise pealt teenimiseks: nii t6usva, langeva kui paigalseisva (eeldab optsioonide myyki). Samuti on voimalik koostada optsioonidest portfelle mis ei hooli turu liikumisest - peaasi et turg liigub, ja liigub palju. Kahjuks ei v6imalda LHV veel optsioonide lühikeseks müüki, mis teeks nendega spekuleerimise veelgi huvitavamaks. Kuid alustagem väiksema riskiga - optsioonide ostmisega. Tuleb siiski meeles pidada et optsioonid EI OLE easy money. Aktsiatega kauplemist peetake riskilt madalamaks, kuid samas on ka reward vaiksem. Riski maandamine ongi optsioonidega kauplemisel ehk peamine, mitte niiv6rd tulu maksimeerimine. Kordan, riski maandamine ongi optsioonidega kauplemisel ehk peamine, mitte niiv6rd tulu maksimeerimine. Seda kipuvad inimesed aga unustama. Eriti mina ise.

    Enne kauplema asumist oleks vaja endale selgeks teha optsioonide p6hit6ed ning päris kindlasti ka matemaatika optsioonide hindamiseks. Parim koht optsioonidest 6ppimiseks ning ka reaalajas optsioonide parameetrite vaatlemiseks on http://www.cboe.com ning http://www.optionsxpress.com. Registreerides end kasutajaks (accounti avades te ei kohustu kauplema - raha pole vaja saata) saate ligipääsu teooriale ning nii m6nelegi kasulikule optsioonitööriistale. Isiklikult arvan et daytrademiseks optsoonid ei k6lba (suur spread, timing on tähtis), mis sest et optsiooni hind v6ib k6ikuda ysna palju ka päevasiseselt. Kyll aga swingimiseks. Seega reaalaja ost/myyk pole ehk nii tähtsad kui korralikult tehtud kodutöö ning riskide maandamine. Seega jääb rohkem aega teooriale ning läbimängimisele, ajastus pole ehk regaeerimine kuiv6ird ennetamine.

    You have to have right tool for the job! Optsioonid on karmid asjad. Nii spreadid kui teenustasud on suured v6rreldes optsiooni enda hinnaga. Optsioonidega kauplemine eeldab korraliku eeltööd ning mis parata, ka matemaatikat. Matemaatika on Teie s6ber! Kordan, Matemaatika on optsioonikaupleja s6ber. Lisaks kreeklaste tundmisele ning kasutamisele on kasulik omada ka tehnilise analyysi kogemusi. Resistance ning support levelid on ysna kasulikud teada. Miks? sellest räägime hiljem!

    Optsiooniteooria on ainult pool 6unast. Teine pool on alusvara. Ehk vara millel optsioon p6hineb. Ise olen valinud alusvaraks QQQ. Alusvara valikust räägime hiljem, siis kui ma olen ka muid voimalusi tapsemalt uurinud :) Alusvara määrab ysna palju optsioonistrateegiad mida kasumlikult kasutada saab, kui yldse.

    V6tame siis asja lyhidalt kokku:

    1)optsioonidega kauplemisel on tähtis riski maandamine - minimum risk, optimal profit
    2)6pi selgeks optsioonide p6hit6ed
    3)6pi selgeks matemaatika optsioonide hinnamuutuste taustal - kreeklased ja volatiilsus
    4)6pi selgeks tehniline analyys, eriti aga support ja resistance levelid
    5)Otsi oma eesmärkidele sobiv alusvara
    6)tee simulatsioone kasv6i excelis et saada ettekujutus risk/rewardist ning oma portfelli käitumisest s6ltuvalt turust.

    Mis meil veel rääkida jääb?
    1)Optsioonide hinnakäitumine ja matemaatika
    2)Alusvara valik
    3)Tehniline analyys kui suur s6ber
    4)Huvitavate kauplemisideede jagamine

    any more ideas?
  • Väga vinge, et keegi kribada viitsib. Annab siinsele kommentaariumile kõvasti juurde. Natuke arvutamist võiks ka mängu tulla: näit erinevaid riskimaandamistehnikad koos eluliste näidetega / kreeklaste valemid koos nendesse asendatud juba konkreetsete muutujaväärtustega (mõne standardsemat sorti optsiooni käitumise näitel) jms.

    Aga sõna "potensiaalne" kirjutatakse ja keskelt "ts"-ga (sõnast "potents") ja kirjavahemärkidega on Sul sünge läbisaamine. ;) Äran'd nüüd seda tähenärimist pahaks pane. Just my 2c. Anyway on siin sisu 'way' tähtsam kui vorm.
  • Ma arvan, et peaks lähemalt juttu tegema erinevatest strateegiatest. Neid on palju! Tuleks seletada ka strateegia eesmärk, tuua näide, arvutada piirkond (kus oled kasumis). Kui LHV hakkab pakkuma ka väljakirjutamist, siis läheb huvitavaks. Näiteks ostad ühe HP calli 155 strikega ja müüd 2 calli 160 strikega - bull spreads.
  • Riq, tead sa yhtainust inimest ostupoolelt, kes oleks optsioonidega rikkaks saanud? Ae, LHV inimesed - teil on ju yle kymne inimaasta kogemuse optsioonide myygist? Paljud teie klientidest on optsioonidega rikkaks saanud (defineerigem see n2iteks kui kymme korda oma esialgset panust kasvatanud)? Palju inimesi on h2vinud?
  • To Loowi, Defineeri palun m6iste rikas??? :)))
  • tänuväärt algatus.
    detailsem lähenemine peaks kindasti sisaldama näiteid.
  • mina tean mitmeid:) . Tegelikult on enamus optsiooniturul targalt tegutsenud investoritest teeninud, paljud neist väga hästi. On ka mehi kes on mõtlematult miljoneid ja kümneid miljoneid põlema pannud muidugi.

    Samamoodi võiks küsida: Loowi, tead sa mõnda meest kes oleks oma firma asutamisega rikkaks saanud??

    Kui 80-90% või misiganes startup'idest läheb sinna kohta siis võiks ju sellise tegevuse kohe maha kanda ja elu lõpuni riigitööd teha 5000 eegu eest?:)

    Keskmisest pisut arukam investor teeb ka optsioonidega keskmisest rohkem raha!

    Kasvõi juba nende paari päeva jooksul on Eesti optsioonidega tehtud omajagu raha (ostetud-tagasi müüdud)

    BTW, Loowi - ootan sult siiamaani e-maili meiepoolse kihlveo kinnitamiseks. Kui ETL 110-ni läheb siis ma tahaks teada kuhu ja kellele 10k kanda! tonno@lhv.ee ootab.
  • Minu tähelepanek on, et Eesti optsiooniturg on alates sellest ajast, mil LHV optsioone pakub palju likviidsemaks läinud. Kauplen läbi Hansa ja olen peamiselt väljakirjutaja. Varem oli alati kogustega probleeme, suurema koguse puhul kippus hind drastiliselt kukkuma. Nüüd saab juba normaalsemalt kaubelda.

    Näen, et hinnad on LHVs isegi nati paremad võrreldes Hansa diileritega. Siit soov ja küsimus koos: millal ükskord Eesti optsiionibörs toimima hakkab. Isegi kui mitte just ametliku börsi kujul, võiksid turuosalised omavahel midagi kokku leppida, et crosstrading'ut teha saaks. Ei tahaks kohe sellepärast LHV kliendiks tulla, et optsioonidega kaubelda, sama EYP kohta. Samas pakutakse ka seal jälle kohati paremat hinda jne.

    Arvan, et ei ole kaugeltki ainuke :-)

  • workshopid nagu esialgne idee oligi.
    ja mitte mineviku data peal, vaid ikka v6tame turult skanni ja siis teeme tehingu ja vaatame kuidas areneb.

    Loowi, mina usun ikka et optsoonidega on voimalik raha teha. lihtsalt see on raskem kui aktsiatega. kas aktsiad on viimasel aastal tootlikud olnud? =)
  • Ma arvan, et optsioonidega on võimalik raha teha, aga selleks peavad olema vastavad teadmised. Tuleks valida endale sobiv strateegia. Lisaks arvan, et vähemalt ostjana ei ole võimalik iga kell straddle`t või strangle`t kasutades kasumiga välja tulla. Optsioonid on väga tulusad vaid teatud ajal. See kuidas riq praegu kaupleb on veidi küsitav. Kindlasti on ta sellega palju õppinud ja arvatavasti ei tee enam samu vigu. Isiklikult eelistaksin olla pigem optsioonidiiler kui ostja. Strateegiatest on mulle meelepärane bull spreads (veidi muudetud kujul).
  • Alvar, optsiooniga v6idetakse juba ENNE optsiooni ostmist.
    st alusvara tuleb selline valida et kasumisse jääks.
    pean taaviga natuke konsulteerima enne kui alusvara valikust rääkida..
    aga korraliku spekuleerimise jaoks on jah väljakirjutamist ka vaja..
  • Olin juba valmis optsioonidega alustama, aga siis ei õnnestunud tehingu sisestamine - panin vist sümboli valesti (algaja asi) ja katki see jäigi. Praeguseks on kihk üle läinud. Minu arvamuse järgi on optsioon ikka väga riskantne ja tulu toob see ikka rohkem välja kirjutajale. Matemaatika on vajalik, see kahandab tõenäosust loss'i saada, aga ei tõsta kasumi tõenäosust. Investor teeb ikka valiku osta Put'e või Call'e oma kõhutunde järgi. Spekuleerides, et selline tõus enam kaua kesta ei saa, nyyd peab alla minema. Või vastupidi. Võibolla on tal üldiselt õigus, aga millal? Siin on kyllaga võimalusi puusse panna. Pikaajalised optsioonid on liiga kallid. Lühiajalistega on oht kaotada kogu raha.
    Siin kyll ei soovitaks algajale osta rämpsaktsiate asemel optsioone. Optsioonidega võidab see, kes kõvasti arvutab ja oma portfelli diversifitseerib.
  • Kes asja vastu lähemat huvi tunneb, võiks kirjutada Andres Juhkamile Tartu Ülikoolist ja küsida tema loengukonspekti aine "Riskijuhtimine ja tuletisinstrumendid" jaoks. Seal on ülevaade nii optsioonidest, futuuridest, forwarditest kui ka swappidest, nende hinna arvutamisest ja paljust muust seonduvast. Optsioonidega juures on antud ka ülevaade spekulatiivsetest aktsiaoptsioonide strateegiatest, mis nähtavasti kõige rohkem huvi pakuvad kõigile :) Kokku suur hulk materjale 180 -l a4 leheküljel.
  • ardoh: oh jah, see esmaspäevane loeng (aine "Riskijuhtimine ja tuletisinstrumendid") ajas minul küll pea väga sassi. Aga pähe jäi kõlama mõte, et enne kui mingeid strateegiaid rakendama hakata, on vaja suhteliselt kindlalt enda jaoks näegmus turu (ja siis konkreetsete aktsiate) käitumise kohta lähitulevikus paika panna.

    Alusvara valikust: kindel on loomulikult see, et äärmiselt madala volatiilsusega alusvara hinnaliikumistega spekuleerimine on üks päris tänamatu tegevus. Praegu mina valiks alusvaraks selle, et Savisaar saab linnapeaks või mitte...

    Võllanaljad.
  • minule küll optsioonid meeldivad (õigemini hakkavad järjest rohkem meeldima)
    on võimalus väiksema rahaga midagi teenidagi
    pole võtta kuskilt kümneid tuhandeid et teenida aasta jooksul mingi 10 % kui sedagi
    paneksin rahulikult optsioonidesse mõni tuhat et võita lühikese ajaga sama palju
    kui ka kaotan ei juhtu midagi hobi värk vähemalt põnev on ja siis pole vaj viriseda kui aktsiad tõusevad ja kõik hästi teenivad

    ainult palju jääbveel segaseks
    tegin virt portfelli tehingu kus ostsin sama hinnaga ETL ja HP ostu ja müügioptsioone, mingi strateegia nimi ka oli selle kohta - käis volatiilsuse kohta
    praegu on ikka miinuses portfell
    kas selleks et volatiilsuse peale mängida peaks aktsia üles alla käima kogu aeg, praegu on ainult tõusnud ja ostuoptsioonid on plussis?
  • kanarik: mul oli küll sellest loengust palju kasu, aitas kinnistada ja laiendada juba olemasolevaid teadmisi. Tõsi ta on, vahepeal on raske aru saada, kuid ka tulemus on meelitav :)
    yanek: just samal põhjusel kasutavadki paljud optsioone :) Ja selle strateegia nimi on long straddle.
  • riq, fjoti mõte: "Matemaatika on vajalik, see kahandab tõenäosust loss'i saada, aga ei tõsta kasumi tõenäosust." on vist lähemal reaalsusele. Minu eesmärk on esialgu vähese rahaga maksimumi taotleda, kuid tavaliselt see ei õnnestu - kaotan selle vähesegi.
    Toon näite. Kui DYN pidi Enroni kusagil $10 juures ära ostma (ENE maksis siis $9), erinevates maailma foorumites pasundati, et lähiajal on ENE kindlasti $15 juures, Strong buy. Miks oleks pidanud olemasoleva info põhjal selles kahtlema. DYN lubas ju finantseeringuid ENEsse jne bla-bla. Kasutasin juhust ja sain jan2c@15 (0.25). Soodne hind ju. paari peva pärast oli juba ask $0.4. Tänaseks on bid null.
    Kui selliste sündmuste puhul ei oleks aktsiat toetavat pasundamist uskunud ja ostnud näiteks üldisele turu meeleolule vastupidise optsiooni näteks jan2p@7,5 (0.9 oli vist), oleks plusskate olnud ca 6 kordne.
    Mõned päevad tagasi sain ENE aktsiaga 30% lossi, miks? Loll olin. Hiljem graafikut analüüsides oli selgelt näha, et järsule kukkumisele tuleb põrge. Ma tegelt tean selliseid aktsialiikumisi, kuid reaalelus unustan kõik taktikad. Krt. üksi ei jõua kaugele. Ükski tuttav ei tegele aktsiatega ja keelitavad ka mind neist eemale hoidma. Ainuke tugi minu tegemistele on LHVfoorum, aitäh teile.

    No nüüd tuli halamise moodi välja, kuid kergem hakkas.

    Mis ma tahtsin öelda. Seda et riq, tubli oled. Jätka samas vaimus.

    PS. riq, milles tegid vea, et miinuses oled? Kas trendi vastupidine suund, mida eeldasid või on mingi spetsiifilisem põhjus?
  • Olen alustanud samamoodi, kui riskija, kuid nagu nime ja tehingute järgi arvata võib oli/on meil erinev riskitase. Mul on praeguseks kogunenud investeerimiskogemust 4 ja pool aastat. Tegelikult sain esimese kogemuse Keila Panga eelisaktsiatega, olin siis vaid 14 aastane. Kuna tegu oli suhteliselt riskivaba investeeringuga, siis ma võitsin vist 7 krooni (kuna mul läks mingiks otstarbeks raha vaja). Investeering oli minu mäletamist mööda paarsada krooni. Praegu olen 21 (jaanuaris saan 22) ja pole veel miljonär.

    Oma börsikarjääri alustasin 17 aastaselt ja 17 EHP-ga (Eesti Hoiupanga aktsia). Aasta oli 1997, no mis siin muud varianti olla sai, kui meeletu tõus ja krahh takkajärgi. Ostsin 17 EHP-d 169 krooniga, mis jõudsid sulguda 310 kroonil, kuid siis teadagi hakkasid kukkuma. Ligi 100% plussist käisin ära kuskil 50% miinuses, lõpuks müüsin 130 maha - sain kahjumit. Aga õppetund oli väga hea. Raha, millega tol ajal mängisin oli väga väike, kuid praegu on tore mõelda, et ma omal ajal miljoneid ei kaotanud. Peale seda tuli esimene kasum, kuid kokkuvõttes ikka miinus.

    1999 oli pöördepunkt. Nimelt olles värskelt saanud õppelaenu võrra rikkamaks (tegelikult maksti õppelaenu välja 2 osas - 6500 EEK korraga). Niisiis ostsin 111 ETLi IPO-st 85 krooniga ja juba teisel kauplemispäeval müüsin kõik maha 119.5 krooniga. Hea tunne oli, esimest korda kasumis. Vahepeal olin mõelnud, et kui kasumisse jõuan, et siis lõpetan, see oleks olnud viga. Leidsin endale ka väikese töökoha kooli kõrvalt ja ka järgmised õppelaenud läksid rahuliku südamega aktsiatesse. Kokkuvõttes olen oma õppelaenud kahekordistanud ja rohkemgi veel.

    Mind pole investeerimise osas keegi õpetanud. Alguses ei jaganud ma tõesti suurt midagi, praegu lausa häbi mõelda, mille põhjal investeerisin. Kuid äkki läks pea lahti! Kõige parema ettekujutuse börsist sain siis, kui lugesin läbi Seppo Saario 100 igihaljast börsivihjet. Ikka ja jälle võtsin selle raamatu kätte, kuigi olin mõnda peatükki juba 5 korda lugenud. Pikaapeale hakkas raamat pähe jääma. (tuletan meelde: esmaspäeval on tõusu tõenäosus vaid 45%, reedel seevastu 57%, ka teised börsipäevad on positiivsed, hämmastav!).

    Lõpetasin selle aasta märtsis Tallinna Majanduskooli panganduse, saades keskeri hariduse. Koolis mul panganduses vastast polnud, praktiliselt kõik olid viied ja tavaliselt olid klassi parimad tööd hindega 5+. Siis oli aeg tööd otsida! No otsi mida sa otsid, aga ei võetud! Pikaapeale hakkasid sellest otsimisest juba närvid läbi minema. Siinjuures mainin, et kandideerisin telleriks, võtsin seda kui hüppelauda. Selle aasta 1. oktoobril sain Interneti püsiühenduse, alates sellest päevast olen Tallinna börsil turutegija rollis olnud, tehes keskmiselt 2 tehingut päevas ja valides aktsiaid, mille spreadi pealt on võimalik teenida. No praegu võin öelda, et vähemalt sama palju teenin küll kui tellerina halbu kliente teenindades. Tegelikult kui ma ka 2 korda vähem teeniks kui teller, isegi siis ma ei läheks telleriks. Mul on neist pankadest juba nii kõrini - lambakari! Kuna ma elan praegu vanemate kulul, siis praktiliselt kogu raha jääb mul alles ja kapital teatavasti ei seisa mul pangaarvel 1% intressiga, vaid teenib kogu aeg lisa. Eesmärk on praegu oma suhteliselt tagasihoidlikku kapitali kasvatada ja siis valida, kas jääda elukutseliseks või hakata siiski tööga leiba teenima!
  • Olen aktsiatega tegelenud 5 aastat. Alustasin 1996a. 110000EEKiga. Aktsiaid ostsin topelt laenuga 110000+laen110000. Kohe hakkasid aktsiad tõusma ja ma ei olnud kahjumis mitte kordagi, kogu aeg võtsin laenu juurde n.300000+laen300000, 900000+laen900000. Aug.1997 oli mul 1M oma raha ja 900000laenu kõik eesti aktsiate all. Siis otsustasin ka esimest korda optsioone proovida ja võtsin veel 100000EEK laenu. Ostsin RLK16call NOV97 makstes selle eest 99600EEK. Nov.97 kolmandal reedel sain teada,kas tasub optsioone osta, minu jaoks lõppes see optsioon väärtuseta. Selle raha eest oleks saanud ju midagi muud osta. Aasta hiljem proovisin veel 22000EEKiga EÜPcall optsiooniga,tagasi sain 6600EEK. Nüüd proovisin ka USA optsioonidega raha teenida, kuid kaotasin 23000EEK. Minu kogemused näitavad, et kasulikum on tööl käia, sest siis sa ei kaota mitte 1EEKigi.
  • riskija:
    1)ma ei maandanud riske, jahtisin v6imendust, panin k6ik yhe suuna alla
    2)ma ei arvutanud (ostsin lambist optsioone kuna nad olid odavad)
    3)ma ei cutinud losse ma ei muutnud tegu kui tuli valja et olin eksinud

    yhes6naga aabitsat6ed :pja juba kolmandat korda ma ei 6pi!!!
    teist korda optsioonidega..
  • to MTI

    siis ei saa sa kunagi 110 000 ka 900 000 teha
    ahneks läksid
    mul juhtus nii umbes 1996 et ostsin EÜP-d 13 EEK aktsia 100 tk. (väike kogus küll aga siis polnd rohkem raha) hiljem ostsin veel 40 mingi 100 tk. ja müüsin 2 või 3 septembril 1997.a. 150-160 võis hind olla, tipust jäi vist mõni kroon puudu

  • sellest sain pisiku külge
    siinkohal võib muidugi ka mainida et juhtusin peale edukat esimest investteringut ostma EMP aktsiat, sellega läks loomulikult vähe kehvemini, nagu optsioon
  • Näen, et riq-i poolt toodud optsioonide buldooser on tõusnud päevakorda.
  • Sõbrad ja seltsimehed, viletsaid uudiseid. Laupäeva õhtul hukkus Pirita jõel kaks kanuusõitjat, üks neist kandis nime Richard ja oli antud foorumis tuntud nime all riq. Riq oli üks LHV foorumi staažikamaid kasutajaid, kes kunagi ka optsioonikauplemisega aktiivselt tegeles, viimasel ajal siiski põhirõhk põhitööl (IT).

    Riqi kommentaaridega ei pruukinud paljud nõus olla, kuid ta oskas kastist väljaspool mõelda ning pani vähemalt mõtte tööle. Ei saa just paljude kommentaaride kohta netis seda öelda. Nii et igati masendav lugu, üks asjalik mees vähem.
  • Njah, halvad lood igal juhul, tundsin hästi ka teist uppunut - naisterahvast... :(
    Kahju.
  • Väga-väga kurb lugu. Richardist on väga kahju!
  • Mnjah, tänu sellele samale foorumiteemale ma optsioone uurima hakkasingi. Kaastunne lähedastele minupoolt.
  • Tõeliselt kurb uudis. Mõtteid on raske sõnadesse panna, aga tundub nagu oleksin kaotanud inimese, kellega koos on midagi olulist üles ehitatud. Kaastunne omastele.
  • Südamlik kaastunne mõlema hukkunu kõigile lähedastele, sõpradele, tuttavatele .... Väga kurb.
  • R.I.P. riq, tema postitustest nii mõndagi kõrva taha pandud
  • Kurb, R.I.P. Riq, kaastunne lähedastele.
  • Täiesti uskumatu, kui ma kuulsin hukkunu isiku nime ja sünniaasta, käis mõttes riq läbi. Samas arvasin olevat kokkusattumus. Tundsin mõlemat hukkunut pikka aega, riqi rohkem. Ka päris isiklikult mingi ajani. Samas suhtlen tema suguluskonnaga. Isegi tegin kõne, et lõplikult kinntust saada. Inimene eitab kõike viimase võimaluseni.

    Saatuse iroonia ongi selles, et väärt inimesed kipuvad noorelt minema. Mõlemad olid kindla ja ebatraditsioonilise maailmavaatega isikud.
  • Sügav kaastunne. Riq-st on tõeliselt kahju ...ta oli väga huvitava mõtlemisega ja loov inimene.
  • Siiralt kahju.
    Olin samuti nägupidi ja tere-tuttav ning seda just tänu foorumlaste kokkusaamistele.
  • Tunnen sügavalt kaasa omastele.
    Ilmselt "supersoft" polnudki kunagi mõeldud müügiks meile.
    Sõber, soovin sulle parimat SEAL, kus iganes hetkel oled!

  • Tegelt uppus seal samas samadel asjaoludel, kuskil 7-8 aastat tagasi, ka üks hea tuttav Valdo Prommik.
    Sünge jõgi.

Teemade nimekirja