LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Optsioonibuldooser III: kreeklased ja nende filsooofid

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • see tekst on siin natuke viimistlemata jne aga panin online igaks juhuks sest ma ei tea millal ma suudan selle ära viksida ilusaks.. homme on ju suur reede - koigi optsioonibuldooserite pidupäev :) Eks hiljem viksime kui veel elulooma on..

    Optsioonibuldooser III: Kreeklased ja filosoofid


    Ma väga hoiatan! Selles jutus on kirjeldatud minu isiklikud kogemused ning kauplemisharjumused, mis siiani ei ole suutnud mind plussi viia. Olen rängas miinuses kuid jätkan v6itlust! Palun v6tta seda juttu kui ideede allikat ning natuke taustinfot mis siis ikkagi toimub! Enne kui shoppate palun m6elge ise sygavalt järele ning - pidage meeles riskide maandamist!


    Aasta on vahetunud ja relatiivsusteooria on selgeks tehtud ning nyyd on taas kihk optsioonidega tegeleda. Antud artikkel on vist senini koige rohkem vaeva n6udnud kuna seletused vajasid kosmeetikat nagu uusaastahommikul naisteraffad :) Ausalt öelda on alltoodu enamvähem see kuidas mina asjast aru saan. P6hjus ikka selles et keegi ei viici asju lahti seletada - k6ik muudkui kordavad vanu aabitsat6desid. V6i toovad näiteid optsioonistrateegiatest. Need aga on puhas matemaatika ja loovusega pistmist pole. Optsioonidega kauplemisel on aga m6nu just see et v6id aju kasutada ja natuke fantaseerida ka muust kui naistest - erinevate skenaariote läbimäng ning optsioonide hingeelu tundmine annab hea relva visiooni elluviimiseks. Kahjuks siiski keegi ei tea mis tegelikult toimuma hakkab :( Ja ehkki ajamasinat on voimalik ehitada ei saaks sellega liikuda ajas nii nagu meile vaja - kui muudame aega muutub ka ruum ja seal uues ruumis ei pruugi olla sama tulevik mis meie ruumis :) Seega lapsed, head ajugimnastikat ka uuel aastal!

    Nagu varem öeldud, on kreeklased ning matemaatika optsioonikaupleja parimad s6brad optsioonibuldooserdamisel arvamuse vastu, et optsioonidega kauplejad on masohhistid ning p6letavad kodus sajadollarisi kui börsile ei saa. Järgnevalt pyyan lahti seletada natuke filosoofiat optsiooni hinnast, kreeklastest ja nende omavahelistest sidemetest. Hiljem v6tame konkreetsed näited matemaatikat ning TA'd kasutades.

    Ma polegi enam nii kindel kas Black-Shoelesi valemit kasutatakse ka ameerika tyypi optsioonide hindamiseks, ning samuti ei ole suutnud kindlaks teha mis valemitega 6ieti teroeetilisi hindu arvestatakse (nimelt on maailmas palju valemite variatsioone Black-Scholesi omast kuidas optsioonide "6iget" hinda arvutada ning ehkki erinevused tulemustes on vist väikesed on filsoofiliselt vahe suur!) kuid p6hilised parameetrid neis valemeis - optsiooni strike, alusvara hind, volatiilsus, interest rate ning aegumistähtaeg - on aluseks mistahes tyypi optsiooni hindamiseks. Kuna optsiooni hind muutub kindla valemi järgi kui need parameetrid muutuvad, ning valem ise on suht keerukas, on m6istlik olukorda lihtsustada ning v6tta kasutusele numbrid mis iseloomustavad optsiooni hinna muutust kui yks eeltoodud parameeter muutub. Need numbrid ongi kreeklased - nad v6imaldavad hinnata optsiooni hinna muutumist kui hindamismudeli yks parameeter muutub (ja teised jäävad samaks).

    Seega on kreeklane lihtsalt arv, mis näitab optsiooni hinna arvutamiseks kasutatud valemi l6pptulemi muutumist kui yksainus parameeter muutub ning teised parameetrid jäävad samaks. Siit v6ib järeldada et vähegi fine-grained optsioonide hinna arvutamiseks ei piisa kreeklastest vaid on vaja valemit ennast kasutada. Nimelt kui alusvara hind muutub 1$ v6rra ei muutu ju mitte ainult alusvara hind, vaid ka volatiilsus ning see hinnamuutus v6tab teatud aja mis kajastub jällegi optsiooni hinnas. Samas, tegemist on ikkagi ju teoreetilise hinnaga - praktine hind (ehk see mis Sind rikkaks v6i vaeseks teeb) s6ltub turul toimuvast. Teoreetiline ehk kreeklaste abil saadud hind on lihtsalt m66dupuuks et hinnata optsiooni hinnaklassi. Tegelik hind v6ib sellest erineda isegi kymneid protsente! Osalt on siin syydi kreeklaste kasutamisel tehtav matemaatiline viga (kuna kreeklased pidevalt muutuvad kui alusvara hind muutub, meie aga arvutame mingi hetke kreeklastega), osalt aga turusentimendist (positiivne v6i negatiivne) s6ltuv emotsioon t6usu ajal calle ylehinnata ning langusootuses puttidele raha kulutada.

    Kreeklased ongi sobivaimad kähkuka tegemiseks optsiooni teoreetilise hinnaliikumise prognoosimisel ning sobivad oma lihtsuse poolest eelk6ige algajale koolijytsile (et vältida excelit) ning kiiresti tegutsejale (et silmaga hinnata olukorda kui on vaja tegutseda). Kreeklased on esimene samm m6istlikke otsuste vastuv6tmisel: kui alusvaral on konkreetne resistance 1 dollari kaugusel ei ole m6tet osta optsioone kus 1 dollarine alusvara liikumine plussi ei too, voi mis veel hullem, teenustasus ei kata. Seega alati enne trade tegemist palun tsekkida kreeklaste abil yle kas trade enamvahem on okei ja plussi on v6imalik jääda. Lihtsuses peitub oma v6lu, ja peale pisikest kogemust hakkate Te juba peast ragistama kreeklasi ning oskate lambist v6tta sobivaima optsiooni :)

    Kordan: tuleb siiski meeles pidada et tegemist on teoreetiliste hinnaliikumistega prognoosmisega - tegeliku optsiooni hinnaliikumise määrab turg. Siiski on kreeklaste abil v6imalik arvutada enamvähem välja alusvara hinnakoridorile vastavad optsioonide hinnak6ikumised. Samuti tuleb meels pidada, et pea alati on optsioonid kas yle v6i allahinnatud - st nende turuhind erineb teoreetilisest hinnast. Callid on ylehinnatud t6usval turul ja putid langeval. Seega v6ib proovida mangida ka sentimendi muutusele :). Samuti tuleb arvestada spreadiga, ehk bid/ask vahega - volatiilsel turul kipub spread kasvama, samuti mittelikviidsel turul. Samas loiul turul spread väheneb. Nagu näeme ei ole kreeklased mitte edu v6ti vaid nagu mutriv6ti - tööriist. Use with care!

    Optsiooni hind

    Enne kui lähme optsiooni hinna muutuste juurde, vaatme millest siis optsiooni hind tegelikult koosneb - intrinsic ja extrinsic value. Neid väärtusi on seletatud paljudes kohtades ning nad on oma olemuselt lihtsad. Siiski ei ole ehk esmapilgul tajutav nende tegelik tähtsus optsioonide hindamisel.

    Intrinsic value (kindel väärtus) on 6igus osta odavamalt ja myya kallimalt - see on see osa optsiooni hinnast mille v6rra optsioon on rahas ehk kuipalju tal on rahamaitse kyljes. Ehk siis kui call option strike on 35 ja alusvara on hetkel 40, on intrinsic value 5. See väärtus ei p6le ega roosteta aja kulgemisel v6i volatiilsuse muutudes. Intrinsic value ei allu kreeklastele. Seda väärtust muudab ainult alusvara hinnak6ikumine strike price suhtes

    OTM optsoonidel intrinsic value puudub loomulikult, sygaval rahas olevatel ITM optsioonidel (call@10 kui alusvara on 40 näiteks) koosneb praktiliselt kogu optsiooni väärtus intrinsic valuest. ATM optsioonidel on intrinsic value nullilähedane. Vaatleme intrinsic value minigraafikuid erinevatel optsioonidel:


    OTM __

    ATM _-

    ITM _/


    Mida rohkem on tegemist ITM optsiooniga, seda rohkem intrinsic value käitub nagu underlying instrument - iga sendise t6usu v6i lenguse puhul intrinsic value muutub sendi. Seega kui tahate stokki osta aga hind on kallis, ostke ITM optsioon mis on sygavalt rahas (ITM). Saate instrumendi mis käitub nagu alusvara palju odavamalt. Spread on muidugi suurem! Intrinsic väärtus on see millepärast optsiooni ostetakse - oodatakse et optsiooni intrinsic value tekib v6i suureneb. Seega ostja tahe optsiooni osta (ning seega ka optsiooni hind) s6ltub suurel määral sellest kui paljud usuvad et optsioon läheb rahasse/rahas olemine sygavneb. Intrinsic value ootused on eriti tähtsad OTM optsioonide puhul, kuna ootuste suur muutus muudab optsiooni hinda drastiliselt.

    Extrinsic value (kahtlane väärtus) on k6ik see millepärast optsioone kaubeldakse - tulevikuootused muutuste tuultes. Extrinsic value pole midagi muud kui risk väljendatuna rahas. Optsiooni myyja saab Extrinsic value endale kui preemia riski v6tmise eest. Extrinsic value muutub väga oluliselt kreeklaste ennustatud teel.

    Extrinsic value on seda suurem mida:
    * Kaugemal on expiry date
    * Rohkem optsioon on ATM (see seletab ka selle miks rahasse minevad optsioonid jarsult vaartuses kasvavad ning miks rahast valjuvad kaotavad. ATM puhul on k6ige suurem ebakindlus kas optsioon laheb rahasse v6i mitte.Sellest ka suurem preemium ning kallim extrinsic value. Seda seepärast et rahast väljas olev optsioon peab tegema tööd et j6uda rahasse samas kui rahas sees olev optsioon peab tegema tööd et rahast välja minna. Rahas olevas ITM optsioonis aga intrinsic väärtuse kasv korvab extrinsic väärtuse languse, OTM puhul ei korva seda miski!)
    * rohkem alusvara hind k6igub (volatility!)

    OTM optsioonidel on extrinsic value ainus väärtus, ning kreeklased m6juvad ysna karmilt. ATM optsioonidel on k6ige rohkem extrisnci väärtust ning seet6ttu kreeklased m6jutavad neid k6ige rohkem (vt. eespool). ITM optsioonidel extrinsic väärtus väheneb seda enam mida rohkem rahas ta on.


    OTM ^^^^

    ATM _/\_

    ITM ^~-_


    Extrinsic value on seega väärtus mille t6ttu keegi optsiooni myyb - see on myyja preemium. Kuna extrinsic value on OTM optsioonil ainus väärtus ning ATM optsioonil on suurim extrinsic väärtus, järeldub et k6ige v6imendavamad optsioonid on need mida ostetakse OTM ja myyakse ATM. Samamoodi ATM optsioonide myymine peaks teoreetiliselt olema koige kasumlikum. Praktika näitab et kui qqq optsioonidega kaubelda siis on k6ige kasulikum osta optsioon strikega 1,5-2,5 dollarit yle hetkehinna ehk ehk kui hetkel on qqq 39 ja resistance on 42, siis ostate call strike 41. Kui t6us on pikem siis v6ib m6elda uute OTM optsioonide ostmist mis jälle ATM lähevad. Siiski tuleb meeles pidada ka kalkulatsiooni kas ATM minemine tasub ära tehingutasud ja ajastamise vaeva?? Palun eksperimenteeriga OTM optsioonidega mis ATM lahevad ja vaadake kuidas nad kaituvad edasi ITMidena. See on huvitvam vaatepilt kui kalinini tehasest uusaastaraketid! Peame siiski meeles et OTM optsioon peab tööd tegema et ATMiks minna! sellest ka v6imendus - risk on suurem!

    Kreeklased m6jutavad ainult extrinsic (kahtlane) väärtust!

    Tähtis tähelepanek on veel see, et tihti on ITM optsioonid suhteliselt odavamad kui OTM. Sellest saate ilusti ise aru kui vaatlete näiteks 40 hinnaga alusvara call optsioone strikedega 30 ja 40. ja arvutage sealt välja intrinsic ja extrinsic - mida rohkem on optsioon rahas seda väiksem on extrinsic value! Seda eriti volatiilse turu korral -> kui on valtiilne turg on OTM optsioonid suht. kallimad ning seet6ttu tasub piiluda ITM optsioone.

    Enne rääkisime intrinsic ja extrinsic valuest ning et ainult extrinsic value s6ltub kreeklastest. Siiski kreeklased näitavad m6ju kogu optsiooni hinnale, eraldi ei v6eta intrinsic ninga extrinsic m6ju. Optsiooni hind on see millega kaubeldakse ning teoreetiline hind on see mida kreeklased näitavad. Kreekalsed näitavad seega intrinsic+extrinsic muutust mingi parameetri muutumisel. See et kreeklased intrinsic valued ei m6juta ei huvita kedagi. See lihtsustab asja! Extrinsic ning intrinsic value m6istmine on tähtis lihtsalt 6ige strateegia valimisel.

    Konkreetsed Kreeklased

    Enne kui hakkame kreeklastest rääkima, m6elge natuke selle huvitava teooria peale intrinsic ja extrinsic valuest, nende muutustest strike ja alusvara liikumisel, ning mis mida m6jutab. On väga tähtis et loogika optsioonide hindamisel oleks seljaajus. Kuna antud artikkel omab ilukirjanduslikku väärtust, siis palun tutvuda ka muude "tehniliste" dokumentidega optsioonide hindamisel. K6ige parem oleks vist ikkagi pyhenduda matemaatikasse ning natuke modelleerida optsioonide hinnakaitumisi et saada osa sellest huvitavast maailmast mis on enamvahem sama seks kui üldrelatiivsusteooria. Selle kohta oli yks raamat mida Tõnno soovitas. Mina soovitaks "Füüsika võlu, 119eek"

    Delta näitab palju muutub optsiooni hind kui alusvara kallineb $1 v6rra. Callidel on delta positiivne, kuna ostuoptsioon kallineb kui alsuvara kallineb. Putidel on negatiivne, kuna alusvara kallinemisel myygioptsiooni väärtus langeb. optsioon=optsioon+delta. Delta näitab millal optsioon rahsse j6uab :)

    Mida rohkem on optsioon OTM seda väiksem on delta, kuna seda vähemt6enäolisem on et optsioon l6petab rahas. Ja kui asi on vähet6enäoline siis paar dollarit alusvara k6ikumist ei m6juta eriti optsiooni hinda.

    ATM optsioonidel on delta .5 lähedal. Ma ei tea miks, aga jusiis see kuvab v6rdset t6enäosust alusvara hinna kallinemiseks v6i odavnemiseks.

    ITM optsioonidel läheneb delta 1-le. Mida sygavamal rahas on optsioon seda lähemal on delta 1-le. Umbes 10dollarit rahas optsioonidel on delta juba 1 (s6ltub ka alusvarast muidugi).

    Mida rohkem läheb optsioon OTM seda väikemaks läheb delta - sest t6enäosus et optsioon rahas l6petab väheneb, seega ka alusvara liikumine dollari paari v6rra ei m6juta optsiooni t6enäosust rahasse minna. ITM optsioonidel läheneb delta aga yheni - t6enäosus et optsioon läheb rahast välja on seda väiksem mida sygavamal rahas ollakse, samas on optsioonil aga intrinsic value, mis siis k6igubki alusvara k6ikudes.


    Gamma näitab palju muutub delta kui alusvara hind muutub $1 v6rra. Gamma on alati positiivne, sest kui alusvara hind t6useb siis callide puhul delta=delta+gamma ning putide puhul -delta=-delta+gamma.

    MIda rohkem on optsioon ATM seda suurem on gamma. Mida rohkem on optsioon OTM v6i ITM seda vaiksem on gamma. See seletab delta suurima muutumiskiiruse ATM optsioonidel. Gamma näitab seega delta kiirendust. Gamma näitab seda kui ruttu muutub (eba)t6enäoliseks et optsioon rahasse j6uab. Delta ja gamma käivad käsikäes :)


    Theta näitab aja (kahjulikku) m6ju optsiooni hinnale - kui palju optsioon odavneb iga päevaga. optsioon=optsioon-theta. K6ige suurem theta on viimasel nädalal opsiooni elus. Yle kuuajalistel optsioonidel on theta nii marginaalne et seda ei pruugi tähelegi panna..

    Tuleb meeles pidada et optsiooni hind koosneb intrinsic ning extrinsic valuest. Theta mojutab ainult extrinsic valuet, sest theta m66dab ju aja m6ju t6enäolisusele optsioonil rahasse j6uda. Rahas osa see ei puuduta. Seega on theta koige suurem seal kus ka extrinsic value - ATM optsioonidel. ITM ja OTM optsioonidel on theta väiksem.

    Theta siiski pole vaenlane: olen täheldanud et enne optsioonireedeid on suur volatiilsus ning lähedalseisva strikega optsioonid on odavad tänu thetale. Sellest v6ib abi olla stranglete puhul.


    Vega näitab volatiilsuse (kasilkku) m6ju optsiooni hinnale - kuipalju muutub optsiooni hind kui volatiilsus t6useb 1%. Vega sisaldab nii tegelikku kui ka oodatud ehk implied volatiilsust. Seega Vegat arvutada on raske, kuna implied volatilityt saab ainult optsiooni hinnast teada (mis volatiilsust turul tegutsejad ootavad ja seega ka mis hinnaga nad optsioone kauplevad).

    Volatiilsus oli aga standardhälve. Kuna ma kahjuks siiani ei tea täpselt volatiilsuse tagamaid ega oska seega ka ennustada mida 1% volatiilsuse kasv tähendab alusvara hinnas, ei oska kommenteerida. Siiski on olemas cboe'l volatiilsuse indeks VIX vist, mis m66dab cboel m6nede alusvarade volatiilsust. Samuti vöib ise vaadata volatiilsuse muutust ajas. Volatiilsuse teemal tuleks omaette jutt kirjutada yldse, niiv6rd tähtis on see optsioonidele..

    Rho on jobu. Tema m66dab intressi m6ju optsiooni hinnale - kui intress t6useb siis optsiooni hind langeb, kuna optsiooni alla pandud raha voiks teenida riskivaba intressi. Tema m6ju on nii väike ja lyhiajalistel optsioonidel ta rohkem häirib kui temast on kasu.


    Järelkaja

    Tegelikult on kreeklased lihtsad. Kui silmad kinni panna ja peas igasugu graafikuid liigutate siis tajute mis tegelikult toimub ja mida kreeklased endast kujutavad. K6ige tähtsamad on delta ja gamma, enne optsioonireedet tuleb mängu ka theta. Volatiilsust käsitlev vega on yks vigurivänt: vega v6ib parktiliselt nullida k6ik muud tegurid peale delta ja gamma.

    Palju head ingliskeelset teksti on optsionsxpressis
  • riq! suure tänud, et sellist vankrit vead. kohe hea lugeda.
    seal kuskil ees oli optsioonide hindamisest ja sellest, et kas black-scholes'i mudeliga ka ameerika optsioone saab hinnata. am opts jaoks on üks mudel "barrier". eks neid on kindlasti veel aga ...
  • kui LHV-l vähegi südant on, siis riq on ära teeninud oma (esialgu) kolmeosalise optsiooniteose eest VÄHEMALT 3 kuud tasuta tehinguid - või muud head-paremat!
  • kuidas te seda vastupanupunkti teada saate?
  • kas optsioon on rahas juba siis kui alusvara hind ületab strike hinna (või tuleb strike hinnale lisada ka ostsiooni hind)
  • ehe jam:) see mulle meeldiks :p

    tegelt oli selline m6te oli et hakkaks kirja panema reaalajas igasugu nm6tteid ja tehingu ideesid ja selles tegema iga kuu mingi päeviku. ilusti graafikud jooned ja quoted jms kommentid sees. aga kui ma pappi metsikult juurde ei saa homme siis ma vist t6mban koomale. sellest saaks muheda raamatu kyll..

    yanek:
    näiteks väga mugav koht on tasemete teadasaamiseks stock consultant

  • optsioon on rahas kui tal on intrinsic value - st väärtus mis on olemas soltumata kreeklastest.
    tehingutasusid ja optsioonide preemiaid siin ei arvestata - puhas strike ja hetkehinna vahe.

    maakeeli on optsioon rahas kui:
    *calli strike on madalamal kui hetkehind (ehk optsiooniga on kasulikum osta kui otse turult)
    *puti strike on k6rgemal kui hetkehind (ehk optsiooniga on kasulikum myya kui otse turul)

  • Kreeklaste arvutamiseks Excelis, aga ka muidu Excelis optsioonidega müramise abistamiseks on meie lehel nüüd olemas add-in. Vaadake lingikogust.
  • eriline spekuleerijate kamp siin ikkagi koos (vesi muidugi lhv (ja muude brokerite) veskile), pealegi, kas pole mitte kreeklaste peamine funktsioon portfelli neutraalsuse loomine, mis strateegiaid nende põhjal te loote, ma kyll ei mõista?

    optsioonidest huvitatutele soovitaks tutvumist hull'i või jarrow&turnbulli raamatutega ning samuti erinevates journalites leiduvate hinnatlemismalle pakkuvate artiklitega...
  • Kui sa ei oska mingi n2itajaga midagi pihta hakata, siis on t6esti parem kui sa seda ei kasuta :) Lugemine on ka sel puhul aind abx. Vihjeks veel nii palju, et delta-neutral portude loomine on t6esti yx "kreeklaste" rakendusi
  • Jumal tynatud! Lypuks sai, siis valmis ka vend RIQ-i OPTIONS ADVISER lll osa. Muidu nii pyris hysti kirjutatud ja tundub kuidagi palju loogilisem kui eelmised osad.

    Ma saan aru, et sa "Ma väga hoiatan!"he-he kuid vyhemalt kahe kreeklase defineerimesega sa panid kyll nyyd kyvasti puusse.

    Proovisin seda kuidagi tylgendada kui ei tulnud mitte kuidagi vylja. No mida pagan see peaks, siis nyyd tyhendama?

    optsioon=optsioon+delta. ehk optsioon- optsioon= delta

    No way.

    Samaasi ka THETA-ga

    optsioon=optsioon-theta. ehk theta= optsioon- optsioon

    No vaata nyyd ise ja ytle, et mis selgitus see selline, siis nyyd on! Sa oleks vyinud ju need optsioonid, siis vyhemalt nimetada kas OPTSIOONpraegu ning OPTSIOONtulevikus vyi midagi anallogset.

    Igaljuhul paremini tehtud kui eelmised kuid tyy on ikkagi minuarvates INCOMPLETE.

    Vend JAM pani igaljuhul selle nydala killu:

    "kui LHV-l vähegi südant on," siis riq on ära teeninud oma (esialgu) kolmeosalise optsiooniteose eest VÄHEMALT 3 kuud tasuta tehinguid - või muud head-paremat!

    HA-HA



  • yinya, mina isiklikult arvan, et optsioonid on mitmes mõttes vähem riskantsed kui nii mitmedki aktsiad. optsioone tehakse pea ainult väga likviidsetele aktsiatele, optsioonide hinna liikumine on ratsionaalselt põhjendatud (erinevlt paljudest väikestest aktsiatest).
    Mis puudutab maaklerite rõõmustamist kui optsioone kaubeldakse, siis see on tõesti enamasti nii, kuna paljudes väikeste mittelikviidsete aktsiatega juhtub, et inimesed ostavad korra ja kui hind langeb, siis jäävad väga pikaks ajaks selle positsiooni otsa. Loomulikult ei tule siis maakleritele tehingutasu ja ka konto hooldustasu jääb väiksemaks, kui aktsia langeb :-)
    Samal ajal on ajalugu näidanud, et optsioonidega kaubeldakse palju ettevaatlikumalt- raha (ja tehinguindu) jätkub keskmisel inimesel kauemaks, mis loomulikult rõõmustab maaklereid. Loodetavasti ka optsioonikauplejat ennast :-)
  • Siit koorus yks hea reklaamlause: Kauple optsioonidega ja raha jätkub kauemaks.

    Siin oli just juttu CRM'st ja väideti et firma ei pea klientide kohta igast irrelevant infot koguma. Siiski-siiski, näiteks tuleks reklaami kujundada pidades silmas kliendi vajadusi, võimalusi aga näiteks ka iseloomu. Ylaltoodud reklaamlause sobiks väga hästi ekstreemsetele pessimistidele. (kes uskumata igasugu edusse valivad investeerimisstrateegiat põhimõttel et raha jätkuks kauemaks.)
  • no kyl ma veel pyyan nats teksti viimistleda.

    minuarust kogu see optsioonide risk on seotd sellega et sama raha eest saab rohkem optsioone ja siis nad koik expirevad - kui osta optsioone sama hulga alusvara kohta kui aktsiaid siis on ikka risk väiksem.

    nyyd on nii huvitavad ajad ajee :)
  • minu arust on optsioonide risk seotud expiremisega, sest kui aktsias pikka positsioon kukub, pole veel hullu (v6ib oodata), aga kui nii juhtub optsioonipreemiaga, on hullem.
  • kui ostad atm optsiooni hinnaga 1 usd
    ja aktsia kukub 1 usd
    siis optsioon ei kuku 1 usd, vaid vähem.

    st isegi kui optsioon expireb ei pruugi sa saada lossi vorreldes aktsiaga,
    juhul kui aktsia kukub rohkem kui optsiooni väärtus..

    nee don nii lihtsad t6ed!
    optsioonidega kaotad siis kui v6tad vale suuna ette omale..

  • santa:
    >>>Siin oli just juttu CRM'st ja väideti et firma ei pea klientide kohta igast irrelevant infot koguma. Siiski-siiski, näiteks tuleks reklaami kujundada pidades silmas kliendi vajadusi, võimalusi aga näiteks ka iseloomu.<<<

    REKLAAM, REKLAAM, REKLAAM... Just sellepärast ma olengi igasuguse irrelevant info kogumise vastu, et seda tahetakse psüholoogilisi võtteid kasutades infoandja vastu kasutada.

    See on nagu müügimeeste puhul. Neile on õpetatud, et nad peavad kliendiga kindlasti kohe kokku saama ja kõiksugu muid psüholoogilisi võtteid kasutama kauba müümisel. See kõik töötab hästi kuni... kuni vastaspool teab nende nõkse.
  • Ei tasuks ka ära unustada, et kui ma hakkan kellegi kliendiks, siis kindlasti mitte selleks, et sellel firmal avaneks võimalus mulle igasugu asju pakkuma hakata. Aktiivne müük igaljuhul suckib kliendi poole pealt ja kui see tahetakse veel ülitäpselt personaliseerida siis see muutub lausa ahistamiseks.
  •  

    Uuu, räägime selle foorumi teema all ikka optsioonidest!

    CRM teema siin - https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=36288

  • riq: ei ole ju päris nii. kui alusvara turuhind on 50 ja call straigiga 45 maksab näiteks 5.5, siis kui aktsia hind kukub 35 dollarile on optsiooniga suht raske midagi v6ita, s.t. väga harva t6useb alusvara hind endisele tasemele enne expiremist (arvutasin mingitel andmetel optsiooni kalkulaatoril järgi - ostuoptsioon maksab 0.04). pikk positsioon aktsias oleks nats turvalisem-- pole expiremist. ehk antud juhul tuleks maturity saabudes optsioon realiseerida kahjumiga (0.03-5.5=-5.47), kui optsioon kohe aeguks. aktsial aga pole kahjumit enne myyki. aga jah, see kehtibki siis, kui suund läheb valesti. ma vist niisama mediteerisin siin.
  • hetkehind 50:
    ostame 100 aktsiat -> 100 x -50 = -5000
    ostame 1 35 calli -> 100 x -5.5 = -550

    kui nyyd aktsia kukub 35 taalani, siis:
    aktsiatega loss (-50+35)=-15*100=-1500
    optsioonidega endiselt loss -550
    sel hetkel v6ime osta aktsiad turuhinnaga 35 taala tykk,
    seega optsioonide esialgsel omamisel laks 100 aktsia omamine maksma
    100*-35-550=-3500-550=-4050usd

    ja ikkagi oleme me saatsnud 950 usdi, hoolimata kas optsioonix expirevad voi mitte!
    optsioonid oleks kahjulikud olnud ainult siis kui aktsia hind oleks vahem kukkunud..
    optsioonid oleks ka siis kahjulikud kui tegemist on pennystokkidega.

    siin tuleb jalle abiks matemaatika millega saame konkreetselt arvutada mis hinnakoridoris on kasulik optsioone osta ja mis liftis aktsiaid.
  • riq, arvutusviga on ju sees. 35 calli hind on pigem 15,5, mitte 5,5 ju. Seega optsioonidega kaotus 1550, mitte 550 antud näite puhul ja kaotus suurem, kui aktsiatega mängides ..
  • jut oli 45 callist mitte 35 callist..
  • optsiooniga max loss=optsioonipreemia. aga ikkagi, kui turg liigub oodatust vastupidi, tuleks optsiooniga kasumisse j6udmiseks alusvara hind t6usma endistele tasemetele ENNE EXPIREMIST. ja kysimus ei ole hetkelisest lossist vaid v6imalusest kasumisse tagasi j6uda. optsiooniga on kyll näites väiksem loss, aga kas eesmärk on v6tta minimaalset kahjumit? pigem maksimeerida kasumit ja et optsioon expireb, on v6imalus, et optsiooni eluaja jooksul alusvara hind languseelsele tasemele ei t6use. aktsiaga annab kauem oodata. yhes6naga main risk=expiremine. ja yldse, mina lähenesin selle nurga alt, et mitte aktsiate arv=aktsiate arv, vaid kapital=kapital.
  • Näen, et riq-i poolt toodud optsioonide buldooser on tõusnud päevakorda.
  • Mulle isiklikult on veel veidi segaseks jäänud alljärgnevad küsimused:

    tootlus realiseerimisel(TR) = (realiseerimise hind - strike - preemia) / preemia
    tootlus müügil(TM) = (müügihind - strike - preemia) / strike

    1) Kas ülalnäidatud tootluste arvutamised on teostatud õigesti?

    2) Kuidas mõjutab optsiooni hind tootlust? Kui arvutada tootlust viisil TR, siis ei tohiks optsiooni hind tootlust mõjutada. Või peaks TR olema arvutatud viisil:
    TR = (opts.hind realiseerimisel - preemia) / (opts.hind ostmisel)

    3) Kas realiseerimise ja müümise korral on tootlused alati erinevad (realiseerimisel suurem)?

    4) Mis on realiseerimise ja tagasimüümise inglise keelsed vasted?

    5) Millises delta ja volatiilsuse vahemikus ei ole call optsiooni soetamine enam mõistlik? Või ei ole see nii siiski määratletav ja sõltub konkreetsest alusvarast?

Teemade nimekirja