Krooni devalveerimine - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Krooni devalveerimine

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere sobrad.
    Mul on teile uks kusimus. Kas keegi usub , et krooni kurs muutub (devalveeritakse). Umbes kaks aastat tagasi sellest oli kull vaga palju juttu, aga nuud vaikus. Kas on midagi muutunud? EI USU.
    Tahaks ka kusida , ega keegi ei taha sellele mangida, NAITEKS osta EURO OSTU FORVARDi, Ma arvan selle tehinguga saab vaga hasti voita. Kaotada voib umbes 3% aastas tehingu mahust, aga kui naiteks krooni devalveeritatke (2/1) siis voib voita 100% kroonides (muidugi need kroonid siis juba ei maksa nii palju, aga ikkagi arvan hea kasumi voimalus.......). Kaotada voib MAX 3%aastas (loomulikult kroon ei touse euro suhtes), aga voita voib 50% (kui kroon devalveeritakse 2 / 1).
    Sobrad, mis te sellest arvate?
    Aitah.
  • JANNO1 Kui suur oleks võiduprotsent nii umbes 5 a perspektiivis? ;-)
  • Naidis tehing.
    Ma ei ole veel seda ostnud , aga kui keegi ei saa mulle midagi vastu siin oelda , siis kindlasti teen selle tehingu.....
    Tana ma voin osta HANSAPANGas EURO OSTU FORVARDI aastaks , muugihind tuleb (umbes) 15.9-16EEK. See tahendab, et aasta parast ma pean ostma eurod selle hinnaga (15.9-16). Miinimum forvardi maht on 200000EEK, see tahendab, et ma pean ostma 12500EUR, ja maksan selle tehingu eest (5%) 10000EEK. AAsta parast , kui midagi ei juhtu, ma kaotan 16-15.6=0.4, 0.4*12500=5000EEK (see on maximum). Aga kui naiteks devalveeritakse 2/1, ja euro hakkab maksma 31.3EEK, siis minu kasum KROONIDES tuleb (31.3-16=15.3, 15.3*12500=191250EEK.)
    Kaotada saan 5000EEK, aga voita 191250EEK (voit eurodes = 6110).
    Aitah.
  • Aga mis siis, kui kroon revalveeritakse?
  • Tuletage nüüd 1998.a. meelde, kui krooni devalveerimisele spekkasid ikka väga paljud välisinvestorid ning seda vaid sellel lihtsal põhjusel, et neile oli meie valuutakomitee süsteem võõras.

    Ma ei näe mingit võimalust krooni devalveerimiseks.

    Ma usun kui näiteks kindlustada see, et Põhja-Eesti pankrannik suure pauguga merre ei vaju, siis see maksaks ka üsna vähe võrreldes sellega kui palju vajumise korral raha saaks ;)
  • JANNO,

    Sõlmi minuga lihtsalt mõni kihlvedu selle peale, ilma keeruliste instrumentideta! Mul on ka raha vaja. Aitäh!

    :-))
  • Ma usun siiski, et ei devalveerita, suhe euroga on liiga kindel.
  • Velikij, kas oled valmis ka tagatisdeposiidi või pangagarantii välja käima?
  • Mind teeb murelikuks, et kõik on nii kindlad krooni püsimises. Samas, enne eurole üleminekut võib olla vägagi reaalne kursi korrigeerimine.
  • Kursi korrigeerimine toimub kindlasti.
    Eurovaluutade kursid on nimelt 6 tyvenumbriga.
    Eesti Panga kurss on aga 15,64664 (7 tyvenumbrit).
    Nii et pakun, et yleminekuks saab olema kurss 15,6466, mis toob kaasa hoopis väikese revalvatsiooni.
  • Janno1, soovitan üht veel tulusamat tehingut. Tehes derivatiivthehingu;) sündmusele, et rokikuningas Elvis Presley ratsutab Londonisse teadmata kadunud imehobusel Shergaril ning mängib siis Lord Lucaniga Wimbledoni finaalis tennist, saad kaotada ainult ühe krooni kuid võita 20 miljonit.
  • Ühesõnaga, sa hindad devalvatsiooni tõenäosust suuremaks kui 2.6%? Umbes kui suureks siis???
  • Solo, paku veel näitex 24 mingit hyperunlikely eventi ja hakka müüma bet-pakette: üks tammsaare vahele ja kui midagi neist juhtub, plekid end sodix (aga the odds are in your favor).

    ;)
  • Minu jaoks on valuuta vastu spekuleerimisest kasu saamise osas üks asi arusaamatu. Miks peaks kurss muutuma? Omal ajal suur hulk investoreid lõikas kasu eelkõige intressimäärade tõusust. Loomulikult oleks kasum olnud suurem, kui kurss muutub, kuid mina küll ei ütleks, et 1998. aasta sügisel algusjärgus krooni vastu spekuleerimist alustanud investorid hävisid. Võtsid näiteks 10%-ga EEK-i sisse ja mõni aeg hiljem võisid 18%-ga välja anda.
  • Olen teema vastu huvi tundnud ja puuduvad vähimadki märgid selle kohta, et Eesti Pank kaaluks enne eurole üleminekut devalveerimist. Kuni selle päevani püütakse ikka, ma arvan, iga hinna eest vastu pidada. Mida siin pidada, sisemist survet devalveerimiseks pole. Ega EP ei trüki ju lihtsalt raha valitsuse kulude katmiseks. Reaalkurss öeldakse olevat praegu tasakaaluline. Eesti on tõestanud, et hinnad võivad meil vajadusel ka langeda (1999) ja reaalkurss langeda. Inimeste käitumine on siiski sageli ettearvamatu. Ma seda devalveerimise võimalust peaaegu üldse ei näe, see on väiksem kui 3% aastas.
  • Ega siin vist contrarian strateegia ei tööta, et kui kõik on vastu, siis mina olen poolt. Mingi põhjendus peab veel olema. Õppige majandusteadust!

    Vaat Vene rubla vastu võiks küll panna. Selle reaalkurss krooni suhtes rallib mis hirmus, vaevalt reaalmajandus nii hästi areneb. Kus kord on pauk olnud, tuleb veel.
  • Kuidas suur jooksevkonto puudujääk võib mõjutada otsust devalveerimiseks? Riigi varad jooksevad riigist välja ja sissetulnu tarbitakse (autod, kinnisvara, jne). Ei paista eriti, et raha tootmisse suunataks. Enamus pankade poolt väljastatud laene on puhtalt tarbimisse läinud.
  • Siinjuures pean silmas just investeeringuid, mis peaksid läbi ekspordi Eestisse raha tagasi hakkama tooma. Muidu võib ju väita, et ka kinnisvara arendusega teenitakse raha läbi rendi, aga... sisetarbimine ei too riiki raha juurde.
  • Õige, fire. See on väga halb märk, et sissetulev raha tarbitakse, mitte ei investeerita. Ja eraisikute kinnisvara ost on tarbimine, minu meelest üldse. Ea pangad enam nii palju raha sisse ei toogi, kasutavad kohalikke deposiite. Pangad sõltusid välisrahast rohkem 97. aastal. Näiteks EP prognoosib, et eestlaste laenukoormus ja -summa kasvavad veel kordades EL tasemele jõudmiseks. Ühelt poolt sissetulekute kasvu arvelt, teiselt poolt koormuse kasvu arvelt.

    Kui majanduskasv jätkub ja ekspordi kasv ka, pole probleemi. Praegune maailmamajanduse stsenaarium niigi must, see suurema tõenäosusega hakkab paranema.
  • krooni devalveerumist kahtlustavatele julgen soovitada seda, et nad tutvuksid lähemalt valuutakomitee põhimõtetega. ja teiseks: efektiivse turuteooria korral peaks devalveerumise risk olema forwardis sees. ma täpselt ei mäleta, aga kas devalveerumise korral forwardit ei muudeta?
  • Kas devalveerimiseks ei ole vaja mitte riigikogu otsust? Kujutage ette, mis hakkab juhtuma, kui saab teatavaks, et riigikogu hakkab arutama krooni devalveerimist.
  • Ja muide, minu mäletamist mööda 3 lugemist, kahest ei piisa!
  • Aga kujutage ette kui lihtsalt ei jätku krooni kattevara...
  • to: fire

    .. teisiti öeldes EP on emiteerinud katteta raha? Mis põhjusel?
  • Ei väida, et kindlasti on emiteeritud. Kuid spekuleerime mõtetega natuke, mis põhjusel ilustati usas raamatupidamistulemusi? Millega on saavutanud Eesti nii metsikut edu kui samas eksporti ei toimu? Kas tõesti on Eesti nii rikas, et iga mats võib sõita uue autoga ja ehitada maja? Kuidagi on meelitatud Eestisse tohutuid rahasid, mida me nüüd lihtsalt tarbime.
  • Olen ise ka kaua selle peale mõelnud. Et kust tulevad eestis need inimesed, kel pole oma maja? Lastekodust? Hälvikute koolist? Luuserite klubist?

    Tegelikult asi veel nii hull ei ole. Pirital elab 7000 inimest, Lasnamäel on 2 maja, mis on elanike arvult kumbki suuremad kui kogu too linnaosa. Nii et matsi ja vurle erinevus on peamiselt selles, mis/kes silma paistab/torgib/torkab.

    Uute autodega on sama lugu. Arvestades mitusada tuhat autot maarjamaal ringi vurab ja kui suur on uute autode aastane müük, siis need numbrid väga jubedad ei olegi.

    Aga ega ma ei väida, et jooksevkonto sellepärast veel ülejäägiga oleks :-)

  • krooni kattevara laastas osaliselt ka viimatine torm (kas polnud mitte kroon osaliselt riigimetsaga tagatud?)
  • to velikij: julgen küll kahelda, et lasnamäel mõni maja asub, mis mahutab 7000 inimest. hea kui 700 mahutab
  • to Ivan:
    On küll, aga kui asi juba niikaugele läheb, siis on hambad varnas kah. Valuutakomitee süsteem pole tegelikult haavamatu nagu arvatakse, vaid on täpselt nii tugev kui suur on usaldus
    1. valuutakomiteed haldava institutsiooni vastu (EP)
    2. riigi kui seda institutsiooni sisaldava instantsi vastu
    3. finants-sektori vastu

    nõrk on süsteem usalduskriisi suhtes seetõttu, et spekuleerijate võit tähendab süsteemile 2-hte stsenaariumi:
    1. kurss devalveeritakse
    2. instantsid jäävad endale kindlaks ja intressimäärad tõusevad kasvõi lõpmatusse.

    mõlemad variandid on halvad, aga variant 2 on oluliselt parem pikaajalises plaanis, sest näitab haldavate instantside põhimõttekindlust valitud rada hoida ja vähendab oluliselt spekuleerijate võimalusi turgu edaspidi mõjutada. täpselt nii juhtus tegelikult ´97-98, kui spekulandid üritasid turule selgeks teha, et kohe-kohe devalveeritakse kroon ja suutsid intressimäärad lühiajaliselt ~20% kanti ajada. EP jäi kindlaks, usaldus säilis ja rahavood jätkusid pärast lühiajalist kraanide kinnikeeramist.
  • Ivan: Ma pole majandusinimene aga minu meelest on see argument n6rk. Raha on v@@rtpaber, mis maksab just niipalju kui tema eest v@listurul antakse. Kui riigikogu v6tab homme vastu otsuse, et kroon revalveeritakse ja maksab samast hetkest 10x rohkem, pole see otsus pennigi v@@rt ja reaalset kaupa sa 10x selle raha eest ei saa. Samamoodi v6ib lugeda ka Riigikogu otsustamise p@devuse kohta vastupidises suunas. Kui ikka EEK yhel hetkel v@lismaalastele huvi ei paku (keegi selle vastu tugevat valuutat ei anna) ei saa Riigikogu oma otsusega midagi muuta. Jah, on miski m@nguruum aga see m@nguruum kaob koos eelarve puuduj@@gi, jooksevkonto defitsiidi ja puuduliku SKP-ga. Minu talupojam6istuse j@rgi saab EEK yhel hetkel otsa. Iseasi, millal. Ma ei usu, et on olemas v6luvits (valuutakomitee, riigikogu otsus vms), mis naksti garanteerib et tee mis tahad aga kroon pysib.
  • Siiski-siiski - valuutakomitee point ongi just see et kui riigikogu ütleb, et kurss on see, siis vähemalt Eesti Pank annab sulle täpselt selle kursi järgi nii palju valuutat kui soovid. ja põhimõtteliselt EEK ei saa otsa - lihtsalt, nagu enne mainiti, intressimäärasid võib ajada mingitesse lõpututesse kõrgustesse. Kuskil on see turu tasakaal ikka olemas kus nõudlus pakkumine krooni suhtes üaigas on.
  • Kas te ei vaidle mitte vormi ja sisu üle?
    valuutakomitee on vorm ja normaalselt funktsioneeriv majandus(ekspordile suunatud?) koos tasakaalustaud eelarvepoliitikaga sisu

    et "tühi kott ei seisa püsti" näitab kasvõi Argentina peso kukkumine
  • kas valuutakomitee eesmärk pole mitte samapalju kurssi stabiilsena hoida, et majanduskeskkonda usaldust ja järjepidevust luua kuipalju selle eesmärk (seeläbi) inflatsiooni kärpida?

    ehk siiski-siiski küll, aga ega intressid näiteks 300% kah just eriti majandust elavda või kuidas?
  • Kui massiline spekuleerimine krooni devalveerimise peale peaks tulema, spekuleeriksin pigem selle peale, et krooni ei devalveerita. 98. oli tahtmine seda teha, kahjuks polnud sell ajal vaba raha. Kui õieti mäletan oleks teenistus olnud 30% p.a.
  • eh, graafik ütles õigesti.

    jääb üle hinge kinni pidada ja loota, et lisaeelarvet ei tehta.
  • 2 mõtet:

    1. Krooni devalveerimine tundub lähiajal äärmiselt ebatõenäoline, tõenäosus pole aga päris kunagi null. Kasvõi seepärast, et me ei ela üksi ja vaakumpakendis.

    2. Süsteemid ja seadused on inimeste poolt loodud ja kehtivad senikaua kui praktikas kasulik.
    Riigi majanduspoliitika esmane eesmärk on kasvatada SKP-d, see toidab kodanikke. Kui fikseeritud valuutakurss sellele jalgu jääb, näitab ajalugu, et muutub valuutakurss. Ainult valuutakurss valijate kõhtu ei toida.
  • majandusteoreetikud on siiski veel arvamusel, et väikese avatud (pearõhk sõnal avatud) majanduse korral on valuutakomitee süsteem parim valitud võimalus, sest lasta keskpangal rahaturgudel võimelda on kokkuvõttes kulukam. Seega Eestil paremat valikut võtta pole - valuutakomitee süsteem kasvatab SKP-d paremin kui teised variandid.
  • Praeguse jooksevkontodefitsiidiga SKP-sse igavesti vastu ei pea. Lugemist EP koduleheküljelt

    Relationship between Real Exchange Rate and Competitiveness in the Baltic States, Tallinn, 2002
    http://www.ee/epbe/papers/6_2002/index.html.en


    Väga huvitav lugemine on. Kirjutatakse näiteks sellest, et säästmist ja finantssüsteemi tuleb arendada, mis lõpuks jooksevkontodefitsiiti vähendavad.
  • praeguses situatsiioonis, kus iga päev saabuvad miljonid EU eurod Eesti elu uueks looma on kohatu arutleda teemal "a´la krooni kurss ja kaua miinus jooksevkonto kestab".

    selleks ajaks, kui asi võiks hakta halvaks minema on meil ammu juba euro kasutusel ja suur ning tugev ECB meid kaitsmas. nagu ikka imho
  • imho, very imho,

    olen mina majandusteooriast aru saanud nii, et jooksevkonto puudujääk, defitsiit ehk miinus peegeldab kaupade ja teenuste liikumist siia-sinnapoole piiri. Kapitalikonto ülejääk on aga see näitaja, mis (paha:) jooksevkonto ülejääki tasakaalustab ja riigi rahandussüsteemi tasakaalus hoiab (kogu jutt eesti näitel mõistagi).

    Minu arusaamade kohaselt eurorahade saabumine siia üle piiri kasvatab jätkuvalt kapitalikonto ülejääki ja loob iseenesest teoreetiliselt soodsa baasi jooksevkonto defitsiidi tekkeks.

    parandage mind kui ma eksisin
  • lihtne (lapseloogika):
    import=kaup sisse raha välja
    eksport=kaup välja raha sisse
    investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia

    eestis umbes
    import=eksport+investeeringud eestisse

    on loogiline, et investeeringud pigem mätsivad kaubandusbilansi (=probleem) kinni kui et
    tekitavad ise probleemi.. 6igemini lykkavad tulevikku..

    aga naiteks parnu soites on teeääras hoiatussildid EU RAHADEGA! ja siis hakkavad ära hööveldatud teed.. kas me sellist EU'd tahtsimegi ;)
  • Loen siin ja imestan.
    Te nagu ootaksite seda krooni devalveerimist...Et teeniks natuke raha (kui täpselt hetke ära tabate või midagi sellist). Kui näts käib on kõik pulga jagu jälle vaesemad. Selline devalveerimine on iseenesest karm - tegelikult kaotavad praktiliselt kõik ja ropult. Mingi hetk ei saa te enam oma kuupalga eest mitte enam 10-20 paari leviseid vaid näiteks ainult püksinööbid. Pappi oskab siin hüperinflatsiooni tingimustes vist teenida ainult kod. Scrooge. Ülejäänud tegelased saavad ainult restoranis käimisest sellisel juhul unistada rääkimata liisinguautost ja oma majast.......
  • See ületarbimine või siis defitsiit on ju tingitud jälle meie võidukast pangandussektorist nagu ka 1997a "börsi"kriis või krahh. Rahvale jagatakse ju ilma igasuguse vastutustundetusega raha. Autode liisinguintressid on väiksemad kui Saksamaal.. Primaarne on eluasemelaenud ja EGO laadsed krediitkaardid. Loomulikult järgneb sellele selline väiksemat laadi laks - mis muidugi suurele osale (lollid) lõppeb korraliku krahhiga. Tegelikult ei tohiks inimestele niimoodi raha jagada - tavaliselt ei oska nad rahaga ümber käia ja teevad endale viga. Ise tunnen päris mitmeid tegelinskeid , kelle kõige suurem aktiva on mingi lollakalt suur maja + auto. Kahel sellisel põmmpeal on näiteks EEnergia võla katteks vara arestinud. Inimesed millegi pärast ei saa aru, et sellise vara käigushoimine maksab ka midagi.
    Aga muidugi, kui praktiliselt tasuta jagatakse tuleb võtta, selline on kord inimlik loomus. Mingi hetk elu jälle korrigeerib ennast natuke.
  • isiklikult 10a trend on mul selline et kogun pappi ja kui tuleb kriis hakkan shoppama. enne seda kogun ja spekuleerin. tundub imelikuna? tegelt peaks arvutama..
  • devalveerimise käigus võidab see, kes kõige rohkem ja kõige kiiremini tarbib
  • riqil hea näide:

    import=kaup sisse raha välja
    eksport=kaup välja raha sisse
    investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia (lisaksin: tagasi maksta)

    investeeringute sissevooluga kaasneb muidugi kasumi ja principali tagasimakse kunagi tulevikus. et sellest võita, peab välisinvesteeringuga saadud kapital tootma nii palju töökohti (maksud) ja arengut (GDP või whatever) juurde, et see on kokkuvõttes suurem kui kapitali kasutamise hind.
  • Pole sinuga nõus, TNT, minu meelest ei oota siin peaaegu keegi krooni devalveerimist, sest seda ei peeta lihtsalt reaalseks.
  • Reaalne või mitte, lihtsalt enamusele paistis see mõte meeldivat, Velikij. Et mingi spekkamise hetk või nii..
  • Sissetuleva rahaga saab sisuliselt kahte tüüpi investeeringuid teha: ekspordile suunatud investeering ja sisetarbimisele suunatud investeering. Üldjuhul on palju lihtsam teha investeeringuid sisetarbimise pealt teenimiseks, mis paistab ka Eestis põhiline olevat.

    Viies, mida loeb Euro kasutuseletulek? Krooni devalveerimise oht sel juhul enam ei ohusta, aga see ei tähenda veel, et hinnad Eestis alla ei peaks tulema, või mis veel hullem, teatud hinnad püsivad ikka kõrgel (tänu EL regulatsioonidele) aga rahval pole lihtsalt raha millega neid osta. Minu arust on väga heaks näiteks Eestisisene majanduslik ebaühtlus, mis kindlasti säilib ka Euroopa Liidus.
  • Vend RIQ! No mis see nyyd siis peaks tyhendama?

    import=eksport+investeeringud eestisse ----- Kas sulle ei tundu, et seda vyrdus myrki ei saa mitte kuidagi selliselt kasutada. 98% sellisel kujul valemit ei saa eksisteerida.

    Lihtne formula on ju: GDP= (eksport+ Investeeringud) - import:
    , mitte see mille sa eespool tyid.lihtne (lapseloogika): heheh

    Samuti ei pruugi sa ise mitte mingit viga tehagi, ajad oma stabiilset fiscal ja monetaar poliitikat ja kyik nyib ilus kui nyiteks vyib juhtuda, et sinu naaber hakkab midagi vyga soodsat pakkuma ning raha ja sinu ekspordi allikad kaotavad nyiteks esialgu kumbki 20%, mis ennast kompoundib ning siis multiplyerina hakkab kehtima lumepalli efekt. Samuti kaasab see endaga pyris palju turge. Aktsiad, vyyrtpaberid, kinnisvara jne.

    Mis puutub EESTI kinnisvara turgu, siis EESTI olukorras on sel turul arenemisruumi veel kyvasti
    muidugi peaks ta olema natukse rohkem hajutatud piirkondade vahel. Samuti oli vend VELIKIJ-l yigus. kyik oleneb EESTI elanike maksusuutlikusest ning kui sealt poolt peaks midagi negatiivset juhtuma, siis panka ei huvita selle kinnisvara lyppvyrrtuse pyydmine vaid et kyigepealt oma vyla kytte saaks.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon