LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Suurim majanduspoliitiline põrumine -3G

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Soome teede ja sideminister Kimmo Sasi leiab, et Euroopa (eriti saksa) UMTS oksjonid olid Teise Maailmasõja järgsed kõige suuremad majanduspoliitilised vead. Mobiilitehnoloogia on olnud üks vähestest aladest, kus Euroopa edestab USA-d, kuid oksjonid ja sellega korjatud raha on seda eelist hävitamas.Artikkel Kauppalehtis, lühendatuna Arvopaperionline`s.

  • nomida!
    jälle on riik syydi?
    riik on vist suur veli kelle käest saab alati k6ike.
    sest riigil on alati k6ike.

    ma arvan samuti et umtsi oksjonid olid overkill, kuid seda mitte riigi vaid telekomide endi syy t6ttu. tegemist on ju turumajandusega - myyakse selle hinnaga millega ollakse n6us ostma.
    kui telekomid ei teinud oma tööd ehk siis arvutanud, on nende oma viga. meenutab kangesti ikaldustoetust.

    nyyd on riigil mure kuidas teletehnoloogia liidrirolli säilitada?
    väga lihtne! selle asemel et maksta telekomi firmadele raha tagasi voiks riik telekomifirmasid endid tagasi osta. ja jalule aidata. saaks väga odavalt. ja keegi ei saaks riiki raiskamises syydistada. lopuks ometi mängiks riik turu reeglite järgi.

    see soome pekka möla on m6istetav vaadates sonerat ja selle poliitilist tausta..
    umbes nagu vähi ja savisaar juba!

    kapitalism ongi vist see et kui hasti laheb siis saame meie raha endale ja kui halvastio siis peab keegi selel kinni maksma. fcukit :)
  • st selle asemel et tagasi maksta summasid voiks ta osta nende firmade aktsiaid kes litsentsi ostsid.
  • Aga oli vaja riikidel litsentsid oksjonile panna. Oleks võinud ju oodata või siis mõstliku hinnaga seda teha.
    See, et riik litsentsid oksjonile pani ja maksimum raha tahtis saada on ju mitte ainult selle sektori vaenulik vaid ka tarbija (kodaniku - kuna kasutavad peaaegu kõik) vaenulik. Lõpuks peab ikka tarbija (kodanik) selle kinni maksma. Kas siis teenuse kallima hinna või nagu Saksas maksude näol.

  • ega aktsiate turult ostmine pappi firmasse ei vii.

    riq, Sinu pakutu oleks omal kohal, kui telcod teeksid suunatud emissiooni riigile.
  • Tegelt on riik ikkagi ämbrisse astunud jäädes uskuma 3G tehnoloogiat pakkuvate firmade lubadusi. Vaesed telekomid pidid muidugi üksteist üle pakkuma, et üldse turule alles jääda (see muidugi ei õigusta Sonera sisenemist Saksa turule).
  • riq: Riikide syydistamine Sonera kontekstis on natuke kahtlase väärtusega ettevõtmine, sest mõlemad osapooled olid riigid: Soome Sonera omaniku ja raha maksjana ning Saksa riik lubade myyja ja raha saajana.
    Aga igatahes on riigi syydistamine antud juhul lollikindel, sest kui syydlane leidub, siis milline osapool selleks ka poleks, on ikka tegemist õige väitega.
  • arvata on, et ajaloos pole see mitte esimene mastaapne majanduspoliitiline põrumine kui seda nii nimetada võib. fakt on see, et mobiilside areneb sellest hoolimata omasoodu edasi ja vahet pole kas tulevikus kutsutakse seda 3G või 7.5G vms. "kooliraha" maksmine käib vahel asja juurde ehk siis mastaapsete projektide "kooliraha" on ka esmapilgul ehmatavalt suur samas kui pikemal ajateljel vba polegi tegemist teab mis suure hävinguga. ainuüksi wireless kiirused ja accessibility on täna ikka masendavalt õhukesed, kuigi reaalne nõudlus kraabib juba ust. 10 aastat tagasi olid ABS ja elektriaknad autolisavarustuse nimekirkas. :-)
  • Saksamaal oli see kooliraha 50 miljardit eurot. Samal ajal lapsed Aafrikas nälgivad.

    Tegelikult läks see raha arvatavasti lihtsalt sotsiaalhoolekandesse - pensionireformi oli taas võimalik aasta paar edasi lükata.
  • ei usu, et ilma nende konkurssideta oleks see raha Aafrika lastele läinud või kulutatud.
    vahel on lihtsalt vaja "raha maha visata", et product/industry cycle curve paremini tunnetada. olelusvõitlus muidugi roogib sellise tegevuse käigus väetimad ja uljaspäid üsna karmilt kuid pikemas perspektiivis oleks nad ikka rudimendiks või tagurlikuks teenusepakkujaks muutunud.
    tühi kõht on kõige parem kokk! :-)
  • sellepärast et lapsed aafrikas putru ei söö jomikuti,
    ei saa nad j6uludeks ka uusi 3g moblasid..

    raha lihtsalt t6steti ahnete investorite taskust ymber riigi taskusse, kes myys piiratud loodusvara - eetrit. p6him toimus nö telekomifirmade maksustamine, raha ju kuskile ei kadunud. ytleks isegi et raha läks tagasi rahvale. kui nyyd selle raha eest osta needsamad telcod ära ja hakata edasi arendama siis kuidas rahvas kannatab? riigil pole ju v6lgu! ja telcode market cap on ka niipalju vahenenud. riik voib ju telco pankrotti lasta.. see oleks oppetund lollidele.

    see on täpselt sama jutt mis p6llumeestele miljonite maksmine et nad ostaks traktoreid et saaksid totoa stuffi (jalle hea v66rkeelne s6na) mida keegi ei vaja..
  • kusjuures miskis newsweekis v6i businesweekis oli artikkel sellest et eurooplased on lollid et usa crashi yle irvitavad. etnoh euroopklased ei lainud buumiga nii kaasa. et tegelt tuleb euroopas suurem krash, kuna usas olid dotkomid yleval tänu aktsiatururahadele, euroopas aga pangalaenudele. seega kui eurotsoonis kräshitakse siis t6mmatakse vee alla ka pangad. usas kaotavad aga investorid och penskarid.

    mine v6ta kinni, kumb on hullem..
  • Mulle meeldib selline versioon, kuigi ma ei tea kas see õige on:

    Paar aastat tagasi, kui pankadel veel palju pappi oli ja telekomiäri näis olevat 100% garantiiga äri, oli pankadel vaja raha kuhugi ära paigutada, kuid telekomidel olid investeerimisplaanid täis.
    Siis tõmbasidki pangad riigid mängu, kelle kaudu lüpsti telkodelt litsentsiraha, mida pangad said telkodele laenata.

    Praegusel hetkel näib, et mängu lõppfaas võib kujuneda traagiliseks mitte ainult telkodele, vaid ka pankadele.
  • võib-olla oli asi hoopis selles, et pangad kartsid, et jäävad m-pangandusest eemale, kui ei kurameeri telkodega. keda huvitab...
  • Graafik,

    tegu on tüüpilise vandenõuteooriaga. Antud juhul mina seda ei usu.
    Minu meelest on tegu lihtsalt inimliku lolluse ja ahnuse kombinatsiooniga :-) hästi suures mahus ja kõrgel tasemel, muud midagi.
  • soren,

    väga hea lugemine, kuid kas kurameerimine tähendab silmuse kaelapanemist ja siis laua alt tõmbamist

    Pnkade ja telkode huvid on ristunud nii siin kui seal ja pangad on ennegi kartnud et telkud võtavad neilt osa businessi lihtsalt käest ära.
  • l6puks on ikka nii et infrastrukuuri valdaja keelab käsib poob ja laseb.
    huvitav kas kunagi tuleb aeg kus telekomi teenus on v6rreldav
    maanteedega - riik ehitab juhtmed ja s6iduki pead ise ostma :)
  • riq, vastupidi,

    mitte telkod ei hakka järgima maanteede mudelit vaid hoopis:

    riik ehitab maanteed, privab ära rootslastele ja siis hakkab maanteeoperaator pankadega vägikaigast vedama, kas, kes ja kuidas teemaksu maksab. Et kas kuumaks või paketipõhine (tonnkilomeetri pealt)
  • Riik müüb maanteed rootslastele, kontsessioonileping kehtestab 10 aastaks monopoli, vastutasuks peavad rootslased igasse külla ehitama asfaltteed, kui leping läbi saab on üllatus suur, sest maanteede asemel kasutavad kõik hoopis lennutransporti. Analoogiline siis fiks ja mobiilside arengule Eestis.
  • Ka Eesti riik üritab nukrat majanduspoliitikat jätkata - järgmise aasta riigieelarvesse kuuldavasti plaanitud 200 miljonit 3G litsentsidest. Õhk on tõesti kallis Viru hotell müüdi vist 140 miljoni eest.

    Selle järgi võiks ju ka WiFi võrkude eest tasu hakata koorima.
  • See on järjekordne TOPiraha, ei muud. Seda 200 miljonit näeb valitsus nagu oma kõrvu - vähemasti 2003 aastal. Kui on soovijaid, võib selle peale lausa kihla vedada.

    Graafik, mis arvad, kas paneme kihlveokontori jälle käima?
  • Seda 200M krooni litsentsidest puudutas ka BNSi Samost viimases saates "olukorrast riigis"...

    ... praegu on ka minu skepsis suur(pakun 50M max), sa pead vist Kallase enda või Õunapuuga kihla vedama :)

    ma näen hoopis, et turule on tulemas mitu "naljakaid teenuseid" pakkuvaid mobiilioperaatorit, nemad millegipärast pole äriplaani ülesehitanud G3 võimalustele.

  • Pole need teenused naljakad ühti. Mõnel on päris sihtgrupp olemas ja ilmselt äridee vettpidav.
    Mõni aga tundub olevat üles ehitatud investoritelt raha välja petmiseks, ei muud.
  • Minu meelest kisub üks MVNO järjekordselt sinna ämbrisse, et arvab nagu oleks välismaal targad juba kõik ära öelnud, kuidas tuleb seda äri ajada. Kogu energia kulutatakse investorite otsimiseks ja oma peaga mõtlemine unustatakse ära.
    Eesti ärikeskkond on ikkagi eesti oma ja euroopa oma on midagi muud. Sarnane mõneti, kuid siiski kriitiliselt erinev.

    Onudest investeerimispankades võib lihtsalt aru saada, kui Norras on 2 võrku omavat mobiilioperaatorit ja 7 virtuaalset, siis nad mõistagi arvavad, et eestisse mahub umbes sama palju. Edu ja õnne neile selles tänamatus töös :-)
  • eile öösel kesklinnas sõites vaatasin nukralt: mobiiltelefonipoode jääb järjest vähemaks. tundub, et valus reality on käes: telefonide müügiga enam rikkaks ei saa. pole mõtet eriti isegi müüa!

    3G-l võib iva olla, kuid alles peale aastat 2010. sedagi jaapanis. hetkel tähendab 3G telkode jaoks sama, mis hipide jaoks woodstock, jamaika jaoks kanep ja savisaare jaoks võim.

    something to hold on to.

    hetkel on tõesti nii, et ainsad 3G-võitjad on riigid.
  • miks peab öösel kesklinnast mobiiltelefonipoode otsima?
    all folks :-)
  • teistel on kurk haige..
    you lucky :)
  • kui kätt piibelehe järgi sirutama ei sunni pole hullu midagi, on veel lootust... :-)

  • võimalik, et ma ei saa täpselt aru, kuid ma ei mõista, miks ma peaksin endale 3G telefoni soetama, kui see isegi peaks tekkima. 2,5G oleks täiesti piisav. Sõltub muidugi hinnapoliitikast, kuid vaadates oksjone ei paista kusagilt, et 3G hinnas mingit edumaad annaks.
    Võrdluseks võiks tuua NMT-lt GSM'ile ülemineku eelised.
    Mis siis soodustas GSM'ile üleminekut
    Üldiselt oli telekomil hinnapoliitika GSM'i soodustav.
    GSM terminalid olid väiksemad ning pidasid võrgus kauem vastu.
    GSM'i ei saanud pealt kuulata.
    Võibolla oli ka moekam.
    SMS polnud tol ajal yldse teema, sest puudus sisu selle teenuse jaoks.
    Data polnud tol hetkel ka eriti aktuaalne, mis masse liikuma oleks pannud. Samuti oli data hinnapoliitika selle vastu.

    Praegusel hetkel puudub 3G võimalustel ja teenustel sisu.
    Pole sisu, pole vajadust.
    Jaapani DoCoMo 2,5G ja 3G ruulib just tänu massiivsete sisuteenuste olemasolule ja vastavale poliitikale, et Inimesed ise genereerivad sisu, telekom vaid loob keskkonna ja vahendab teenuseid. Euroopas üritavad telekomid ise sisu luua, kuid see on raske ning juba ette läbikukkumisele määratud.
    SMS teenuste osas on muidugi mingit muudatust näha.
    2,5G tunnen puudust kuna 2G'ga on kogu internetis leiduvale sisule juurdepääs raskendatud.

    Niisiis, miks peaks 3G'le üle minema? Oskab seda keegi öelda?
  • Soovitan kõigile lugeda Peep Aaviksoo kirjutist reedeses äripäevas. Siis saab selgeks ka see, miks uued kaks mobiilioperaatorit ei saa iialgi eesti turule isegi sisenetud, siin tegutsemisest rääkimata. Aga ettekande point on alljärgnevas tsitaadis:

    "Kui keegi arvab, et paarikümne miljoni krooni suuruse investeeringuga on võimalik pakkuda mobiilsideteenust, mille eest klient on nõus maksma ja loobuma olemasolevast operaatorist, siis kuulub see julgete ja ambitsioonikate mõtete maailma. Jõudu tööle, sest ambitsioonikus on edasiviiv jõud. Neid ambitsioone rahastatavatele investoritele soovitan kaaluda alternatiivina Nigeeriast tulevaid kirju, kus lubatakse vähemalt 200- või 300protsendilist tootlust."

    Nii et Põldsamm ja Panksepp, pange hõlmad vöö vahele ja ärge tikkuge suurte meeste mängumaale kui teil raha ei ole. Nii ütleb Aaviksoo. Ja tema juba teab, mida räägib.

    poliitilise korrektsuse huvides :-))
  • oh dear, tundub et EMT kardab konkurentsi? nojah-- võtame kätte 2002.a. I pa aruande (www.telekom.ee). lk. 3: emt grupi äritulud 1,164 mlrd kr, puhaskasum 405 mln kr. puhaskasumi marginaal seega 34,8%. kindlasti oleks mõni alternatiivne operaator nõus ka väiksema marginaaliga... ja mida arvaks sellest hinnatundlik klient? et äriklientide hinnatasand on madalam kui eratarbijal (mina räägin ärikliendina EMT-s vist umbes 2,2kr minutitasuga), siis peab suur osa marginaalist tulema minu arusaamist mööda just viimase taskust...

    aaviksoo on liiga bully.

    nii, edasi. kui ETL puhaskasum on 479 mln kr ja EMT oma 405 mln kr (84,6%), siis loomulikult tuntakse muret peamise kasumiallika saatuse üle. kui EMT puhaskasum kukuks 1/3 võrra ceteris paribus, siis ETL puhaskasum väheneks -28,2%. mis juhtuks siis ETL aktsia valuatsiooniga...?
  • Kui tekib seis, et kliendid saavad operaatorit vahetada ilma numbrist loobumata, siis te alles näete, kuidas EMT'i kliendid teiste juurde massiliselt üle minema hakkavad.
  • rixa, õige mõttekäik, see juhtub juba 2004.

    velikij, Aaviksoo selle eest palka saabki, et emt positsioone kaitsta ja uute tulijate teemal poriseda. oleks imelik kui ta seda ei teeks.

    samas, kuigi austan teda tippjuhina väga, kalduvad paralleelid nigeeria kirjadega juba natuke kehvema ärieetika valdkonda, eriti kui sellist juttu ajada mitu korda (re: visioonist lahendusteni konverents pärnus). see, et emt kätte ja (sealtkaudu?) meediasse on lekkinud neile mitte mõeldud konfidentsiaalsed investori-appetizerid, ei kohusta kedagi tegema mingeid investeerimisotsuseid, veel vähem neid avalikult kommenteerima.

    iseenesest tore teada, et hr Aaviksool on aega nigeeria kirju lugeda ja tootlusi arvutada, muidugi. :)

    kas teile ei tundu, et opemasolevate operaatorite mürgised arvamuslood uute virtuaaltulijate suunas on 1:1 samal lainel (et mitte öelda sõnastuses), mis käis läbi lehtede Q-gsm turule tulemise aegu. et "ega ikka ei mahu küll" ja "loll investor kes eesti turule raha matma tuleb". ERITI naljakas on tollaste lugude koopiaid, kus Q on vahetatud nt CityGSM vastu, lugeda Tele2 juhtide sulest...

    pange tähele, paarikümne miljoniga saab MVNO asju ajada küll, sest ta ei pea kogu sihtturgu EMT jt vanakooli meeste kombel füüsiliselt 1MEEK/tk maksvate mastidega katma. MVNO saab läbi lüüa väga väikese rahaga, sest ta on ülimalt kaasaegne organisatsioon -- kõike mis võimalik outsourcitakse ja tehakse parnerluses, raha makstakse välja siis kui selle eest on midagi saadud, mitte ei investeerita aastateks ette.

  • respect, scandal

    lihtsalt kardetakse, et keegi tuleb ja teeb palju vähesemaga midagi sama tulusat/head või, õnnetus-õnnetus, veelgi tulusamat/paremat (eriti ohtlik, kui panus tehaksed datale). konkurents on ärimetsa sanitar-- murrab maha kehvad firmad. las turg otsustab, hr aaviksoo.

    hoian kahe käega pöialt uuele operaatorile! juba kiusu pärast.

  • ma siiski ei usu, et massiliselt hakatakse emt-st üle minema. tavaliselt on inimene laisk ning ta ei viitsi seda bürokraatiat läbida. oleks siis veel, et hinnad tele2-s või radiolinjas on märkimisväärselt odavamad, aga nad ei ole seda.
  • rightsaid, nii ja naa.

    RLE tuli meie nelja-viiekümne SIM-kaardiga EMT kliendist ettevõtte juurde ükspäev pakkumisega, mis by default oleks isegi väga normaalsete sõbrahindade juures, mis meil on, andnud aastas ca 100KEEK kokkuhoidu.

    liiguks kohe kui massilise numbrivahetusega kaasnevad aja- ja turunduskulud seda säästu ära ei sööks. ja kui porisev konsultantide ja müügiinimeste hulk ei räägiks oma '96 aastast olemasolevatest armsaks saanud numbritest. :)

    üksikisikuna muidugi teatud piirides vahet pole.
  • GPRS Radiolinjas ON märgatavalt odavam.
    EMT's tuleks mu kuuarve umbes 20 000 eek, mis on minu jaoks oluline raha.
  • ahjah, eelmise jutu point oligi see, et piisab kui mingi osa neist 50+ SIMiga eettevõtetest (corporate võtmekliendid) liiguks, et EMT murelikuks teha. osakaal SIMide koguarvust ei ole suur, aga käibest...

    tuleb põnev 2004.
  • tjah, aga ma arvan, et emt võtab viimase võimaluseni välja viimast. kui aasta 2004 on käes, siis pole emt loll ning ta teab, et suur osa kliente võib hakata ära jooksma ning küllap ka siis uued hinnad tulevad. miks peaks emt praegu liigutama kui tal on numbriga trump käes.
  • Kuulda on olnud, et ET tõlgendab number portability't täiesti omamoodi, kuna selle textist ei ole otseselt välja loetav, et tegemist on operaatorite vahelise number portability'ga. Seega tõlgendus on selline: jah muidugi liigutame numbrit, ükskõik millisest eesti nurgast millisesse eesti nurka. (ET võrgus loomulikult) Nii, et on oodata jälle mõningast kemplemist sideametiga.
  • kalake mainis esmakordselt tõde. Nimelt pole 2004 tuleb numbri portabiilsus (oh mis kena eestikeelne sõna!) sugugi nii kindel nagu enamik inimesi seda näha tahaks. Läbirääkimiste tõsidus on alles ees ja murda tuleb väga palju vaenlasi enne kui see üldse teoks saab...kui ikka üldse saab.
    Saaks oma naise ka odavamalt rääkima mitte ei peaks emtile pappi libistama kogu aeg .-)
  • Luuser:

    Kas Sa annad endale aru, et Radiolinja kingib Sulle puhast raha. 20 000 krooni kuus võtad Sa selle firma taskust (sest ka GPRS-trafficul on omahind ja sugugi mitte väike) ning nemad on nii lollid, et annavadki Sulle seda. Mitte millegi eest, sest puudub igasugune lootus, et sa selle kõnega kunagi tagasi teeniksid.

    Meenub case Inglismaalt, kus üks operaator (nime ei mäleta) lõi paketi, millel oli küllalt kobe kuumaks kuid puudus minutimaks. Asi lõppes siis kui emad hakkasid mobiili kasutama titeraadiotena.
  • Muideks, kas te teate, et suur osa EMT'i töötajaid kasutab Radiolinja GPRS'i :-)
  • iPilot:
    Mina ei loe 20 000 krooni kingituseks. Mind absoluutselt ei huvita omahind. Mind huvitab teenus - see, mida mina saan.

    Sest turg määrab hinna. Ja kui liiga palju kysitakse, siis ei saada yldse mitte midagi.
    Ja Radiolinija GPRS'i konkurendiks ei ole minu jaoks mitte EMT GPRS, vaid suvaline pysiyhenduse pakkuja, kes pakub mulle ligilähedaselt sama hinna eest kiiremat yhendust.

    Ja kui RLE peakski edaspidi "kingituse" pakkumise lõpetama, eks korjan siis oma asjad kokku ning otsin siis uue teenusepakkuja ja seejuures ei ole mulle tähtis, kas pakutakse yhendust traadi, eetri või kosmilise vaakumi kaudu...

  • GPRS konkurendiks suvaline püsiyhenduse pakkuja? Vabandust? Ütle mulle üks pakkuja, kes suudab sulle pakkuda yhendust enamvähem suvalises eesti punktis? Hinnaga 100 EEKu kuus?
    Kui vedeled kuskil maakodus, suvilas või Eesti tripil, siis Radiolinja GPRSist vähegi võrreldavat teenust sa ei leia.



  • Fit:

    Andestust, minu viga, et sõnastusin veidi ebakorrektselt: sama hinna all pidasin silmas tegelikult sama suurusjärku hinda (st ~100...500 eek kuus). Yhesõnaga kõiki selliseid pakkumisi, mis tuleksid alla 10 000 eek kuus.
  • Tänane Äripäev paneb 3G arenguperspektiivid eestis üsna suure kahtluse alla. Minu meelest täiesti õigustatult.
    Kui EMT (kes tundub sisuliselt leppinud 3G litsentsi ostmise ja võrgu väljaehitamise alustamisega) selle otsuse langetab ja üksi sinna suundub, siis vaesed aktsionärid...kuigi, LHV-s saab ju shortida - nii et pole halba ilma heata!

Teemade nimekirja