LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Eesti majanduskasv 5.5% Kes pakub rohkem?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Hansabank Markets tõstis oma 2002. aasta majanduskasvu prognoosi 3.7% 5.5%, 2003. aasta prognoosi 4,5% samuti 5,5%-le.
    "Prognoosi tõstmise põhjuseks on eelkõige ootustest tugevam sisenõudlus, aga ka viimastel kuudel küllaltki kiiresti kosuv eksport. Lisaks saab arvestada mitmete püsivate soodusteguritega
    (valitsuskulutuste kasv, madal intressitase, madalad toormehinnad)."


  • pakuks pigem vähem - nii 4,5 kuni 5%. Kolmandas kvartalispeaks vast tulema suurem mõõn ning aastalõpu tarbimise poolt turgutatav neljas kvartal pisut parem, kui III
  • isiklikult arvan, et majanduskasv eestis on võimeline ka kiirelt kukkuma
    nii et järgmise aasta prognoosides nii julge ei oleks, kuid tänavu võime
    muidugi lakke hypata ka 8-9%ga
    :-)
  • 8-9% üllatuskasvu põhjuseks võiks ainult olla mõne Eesti ettevõtte või eraisiku poolt loodud intellektuaalse vara (nt. mõne patendi või kasuliku mudeli) müük väljapoole riigipiire paari miljardi krooni eest. Kui teise kvartali 7% kasv tuli vägagi ootamatult, oleks äärmiselt ebatõenäoline oodata aasta lõikes 8-9% kasvu sisetarbimise arvelt - vastukaaluks oli esimese kvartali kasv ju pea poole väiksem.

    Stabiilseks ja laiapõhjaliseks hüppeliseks ekspordi kasvuks pole Eesti ettevõtted põhjust andnud - agressiivsete ja innovatiivsete toodetega ei ründa ju ükski suurfirma välisriike.

    Aasta lõpus, maailmamajanduse langusseisus, on ebatõenäoline saada ka kiiret ja mega välisinvesteeringut, üldiselt üritatakse ju investeeringuid ajas hajutada.

    Loomulikult oleks tore kui Eestist keegi suudaks midagi niivõrd väärtuslikku leiutada või avastada, et suudaks oma patendi või mis iganes paari miljardi krooni eest müüa. Üldjuhul on niisugused saavutused avalikkusele ennemalt teada.
    Järelikult pole ka põhjust kahelda Hansabank Marketsi prognoosis minu arvamuse kohaselt, kui jätta välja ainult väike turuanalüüsi veamäär.
  • Unustasin põhjendamata, et miks just Hansapanga prognoos võiks kõige lähedasem olla, ta on ju kõige suurem finantsettevõtte, kes peaks oma rahavoogude ja kogemuse põhjal suutma objektiivsemaid otsuseid teha kui mõni teine pank. Eesti Panga prognoose võib mõjutada nende soov vähendada sisetarbimist, seega mitte süstida rahvasse üleliia optimismi.
  • Kas need analüütikud mitte viimase numbri ennustamisel kõik ropult puusse ei pannud?
  • samal p6hjusel v6ib hansa ju vastupidi teha - et suurendada n6udlust toodete järele?
  • Eesti majanduskasv tuleb 5.9%. Nii umbes täpselt! Kindlalt! Jätke meelde...
  • no niipalju lubate ehk sõna sekka öelda, et panga rahavooge küll makroprognoosides ei arvestata.

    kuigi jah, väljastpoolt vaatlejale võib see ju tunduda väga mõistlikuna. pakun omalt poolt aastakeskmiseks 4.8%. olen selline vähem volatiilne pessimist. enne 2Q tulemusi pakkusin 4.3%.

    aga nojah, väiksem asutus, väiksem prognoos.

    Fit, sa oled vist harjunud nende lääne analüütikutega, kes oma ootused 2 päeva enne uudist ümber vaatavad, et siis tund peale uudist tõdeda, et näedsasiis - tuligi nii nagu ootasime. nii väikese majanduse puhul nagu eesti on hea kui suunaga pihta paned - et kas kasv kahaneb või kasvab. kui ma nüüd ei eksi, siis ei pannud ka selles osas 2Q numbri puhul mitte kõik pihta.

    Noh, loll kes õigustust ei leia :-)
  • matrox,
    Ma ei tea tõesti, milliste funktsioonide ja tegurite alusel pangad oma prognoose esitavad. SKT arvutamisel pole tõepoolest võimalik rahavooge arvesse võtta (sest SKP-s arvestatakse ainult lõpptarbimist ehk uusi tooteid, teenuseid), kuid prognoosimisel tunduks see loogilise variandina.

    Näiteks Hansapangal peaks enam-vähem täpselt olema teada kui suur osa Eestis liikvel olevast rahast käib läbi tema, mille alusel ta peaks saama öelda kui palju kliendid (nii ettevõtted kui eraisikud) suunavad oma rahast investeeringutele ja tarbimisele. Iseküsimus muidugi on, kuivõrd eetiline on spioneerida klientide konkreetsete kulutuste järele. Igal juhul saab pank võtta aluseks eelmise aasta oma eraklientide tarbijakätumismudeli, kui palju kulus esmatarbekaupadele, luksuskaupadele jne. ning võrrelda seda kogu riigi eraisikute keskmise tarbijakäitumismudeliga. Loomulikult oleks väiksema vea huvides seda mõttekas teha näiteks viie viimase aasta põhjal. Niisuguste andmete olemasolul on võimalik järeldada, et sellise ja sellise palgaga inimesed kulutavad esmatarbekaupadele ja luksuskaupadele nii ja nii palju. Vastuoksus seisneb selles, et niisugune lähenemine eeldaks klientide järgmise aasta keskmise palgatõusu prognoosi, mis on jällegi vaja tuletada firmade investeeringutest ja üldise tootlikkuse kasvust - võttes jällegi arvesse ajaloolise kogemuse.

    Võtsin juba analüüsi aluseks SKP arvutamise tarbimismeetodil, mille kaudu esitab oma prognoose ka Eesti Pank (http://www.ee/epbe/et/teated/20020506_2.html). Eestis armastatakse esitada SKT kasv tarbimismeetodi alusel, mis jaotatakse üldiselt eratarbimiseks, valitsuskulutusteks, investeeringuteks ja netoekspordiks. Kuna eratarbimine moodustab kõige suurema osa SKT-st, on selles prognoos ka kõige olulisem. Kuna meil võetakse riburadapidi vastu lisaeelarveid ning raha suunatakse eelkõige sotsiaalsfääri võib teatava funktsiooni alusel leida esmatarbekaupade kulu kasvu aasta lõpus, kuigi see omab väga väikest rolli SKT-le.

    Valitsuskulutuste, investeeringute ja netoekspordiga oma sama lugu - võrrelda rahavoogusid, eristada lõpptoodang(tarbimine), leida protsentuaalsed osakaalud, võrrelda ajaloolise kogemusega ning teha prognoos. Mida aeg edasi, seda täpsemalt peaks saama majanduskasvu prognoosida, kuna pangad peaks suutma võtta järgmine kord arvesse neid tegureid, mida eelmine kord arvesse ei võetud. See kehtib juhul kui uusi tegureid tekib vähem juurde kui neid eelmistel kordadel on suudetud hallata.

    Minu arvetes võiksid pangad panna välja täpsed juhtnöörid ja tegurid, mille alusel on nende majanduskasvu prognoos aksiomeeritud. Kui panevad mööda, siis teame milliseid "mõjureid" ei võetud arvesse. Loogiliselt võttes peaks Hansapank haldama ja suutma hallata kõige suuremat infohulka, mille alusel potentsiaalne tõestus esitada. Lõppkokkuvõttes määrab ikkagi kõige täpsema prognoosi ära kõige laiaulatuslikum aksiomeeritud SKT kasvuennustus.


    fit,
    ilmselt oli möödapaneku põhjus, kas vähene infohaldamine või vead aksiomeerimisel. Kunagi ei suudeta absoluutselt täpselt prognoosi esitada, kuna alati avastatakse mõni tegur mida ei suudetud võtta enne arvesse. Vead peaksid olema heaks põhjuseks, miks nad kogemuse ja ajaga peaksid ennustusele järjest lähenema.


    riq,
    Võibki, see oleks hea emotsionaalne põhjus tarbimiseks minu arvates. Kuid liialt positiivne ja möödapandud ootus vähendaks nende usaldust. Pankade põhimõte peaks vististi olema klientidega sarnane: "Tarbige täna, aga mõõdukalt, ning säästke homseks. Homme on teil rohkem raha, siis saate rohkem tarbida, küll meie saame oma protsendi nii tarbimise kui säästmise pealt kätte." Kui ise suuta säilitada kainet mõtlemist, üritavad pangad meid raha ja teenuse pakkumise koha pealt õnnelikuks teha ning ise sellest ka pisukest saada.


    Ikkagi jään enda juurde ja arvan, et Hansapangal peaks olema kõige suurem infohulk, mille põhjal prognoosida, kuigi nende aksiomeerimisoskuse kohta ei oska midagi öelda ning kas emostionaalsed soovid mõjutavad prognoose. Seega 5,5%.
  • Kui võtta aluseks tootmismeetod, oleks jällegi vaja jõuda ettevõtete äriplaanide tasemele - koguda võimalikult paljude firmade prognoosid kokku ning teha mingisugune üldistus ja võtta arvesse teatav protsentuaalne osakaal, et kui palju neist tavaliselt reaalseks saab. Jube spekulatiivne Eesti oludes majanduskasvu prognoosimine...
  • Kui nüüd õigesti mäletan, ütles rahandusministeerium, et arvab olevat 2002 aasta majanduskasvu 5,7% kanti. Kui see nii on, pani Hansa päris täpselt. Aga kas keegi teab kuidas selliseid prognoose paika pannakse, millised tegureid arvestatakse ja kuidas neid arvesse võetakse? Ühesõnaga mudel huvitaks.
  • Eks need mingid suuremad/vaiksemad makromudelid ole, vahemalt Eesti Pangas ja Rahandusminis. Millega see analuusiosakond ikka tegeleb? EP-l on isegi avaldatud mingi mudel (vist oli teaduspublikatsioonide all nende webpage'il), midagi analoogset on akki kasutusel ka?

    Pankades nuud vaevalt seda tood uritatakse teha - molemas on ju vist uks makroga tegelev inimene ainult.

    Voi kuidas?
  • Hm, oleks veidi ettevaatlik väitega, et Hansapanga prognoos täpne oli. Prognoosi tõsteti ju 3.7% 5.5% peale ja seda 2002. aasta oktoobri alguses.
  • aitäh gatsby,

    täpsemalt on esitatud alusmudel, valemid ja nende kokkuvõttev analüüs: http://www.ee/epbe/papers/2/index.pdf

    Kodanik Vello Vensel ütles ühes Äripäeva artiklis nii: "...Kommentaatorile teadaolevalt on Eestis ainuke enam-vähem kogu majandust hõlmav makromudel välja töötatud Eesti Panga majandusuuringute osakonna teadurite poolt..."
    Ja tulekski nagu välja, et makromudeli ehitamisega on tegelenud (tegelikult tegeleb ilmselt edasi) ainult Eesti Pank, netist igal juhul muud viidet ei leidnud. Ilmselt võtavad meie lugupeetud analüüsijad aluseks EP variandi ja "vajadusel lisavad" mõne näitaja.

    Muidugi väike võimalus, - kuid ennatlik oleks öelda olematu - on võimalus, et hansa ja ühis on lasknud teaduritel teha erimudeli, mida hoitakse ainult endale. Kui natuke utreerida, siis võiks hea mudeli olemasolu, mida saaks ka täiendada, anda väikese konkurentsieelise. Või lihtsamalt, mingi valdkonna täpne prognoos annaks võimaluse strateegiate ümbermängimiseks.

    Miks pole erapankadel siis väljatöötatud oma mudelit kui EP tõdeb, et nemad otsustasid eklektilise teoreetilise baasi kasuks? Majanduse väiksus ja avatus peaks ju lihtsustama oma mudeli ehitamist; majandusjärjepidevuse raske leidmine peaks seda eriti soodustama. Ampluua teoreemide valikuks on suur, tegureid palju, võimalusi veelgi rohkem - aga ka eksimiseks.


    Järeldus: Kuna eeldatavalt puudub Eesti suurematel erapankadel oma alusmudel (või konkreetsed täiendavad mudelid), tegelevad nad majanduskasvu prognoosimisel kõige puhtakujulisema demagoogiaga.
  • Saatsin hansasse ja ühisesse küsimuse, et kust võib leida infot nende SKT prognoosimise metoodika kohta ja missuguse mudeli on nad aluseks võtnud. Mõlemad vastasid, et ei väljasta seesugust infot. Ma ei saa aru, miks peaks see saladus olema? Teooriad on ju kättesaadavad. Ega päris lõplikku tahtnudki, kuid kas või kaudset infot selle kohta.
  • Mudelite viga on see , et alati jääb valemeisse hulk konstante, mida peab andmete põhjal sinna leidma või koguni eksperthinnanguga paika panema. Peale seda toob elu sisse juhuslikud sündmused (sõda,pankrott,põud,...),mis oluliselt kallutavad tulemusi. Tegelikult tuleks sõnastada hinnang nii: loodetav majanduskasv on 5,5% , +1,5%,-0,5%. Kõige lihtsam mudel :tõmba sirge läbi eelnevate majandus kasvude (mida lühemad ajavahemikud , seda parem) ja tõsta tulemust alla või üles vastavalt sinu eksperthinnangule).
  • ei usu, et see metoodika saladus oleks. pole ju ka mingit põhjust miks pangad peaks viitsima metoodikat kirjeldada ja e-mailiga saata.
  • majanduskasvu näitaja on nii suur et tekib küsimus kas seda ka usaldada saab?
  • Tead seda ütlemist, et on kolme liiki valesid: suured valed, väiksed valed ja lihtsalt statistika?

    Tegelikult saab seda selle aasta eeldatavat ~8% majanduskasvu uskuda küll.
    Tuleb ainult teada, mida see endast kujutab. Laenurahal põhinev täiendav tarbimine on märksõnaks.
  • See "suured valed, väiksed valed ja lihtsalt statistika" on mingi mantra, mida asjatundmatud kordavad ogaruseni. Statistika on asjatundja käes väga tõhus tööriist.

Teemade nimekirja