LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Väikeaktsionäride ebaõiglane kohtlemine

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Urmas Kaarlep (PriceWaterhouseCoopers) arvab väikeaktsionäride ebaõiglasest kohtlemisest niimoodi: "Samas on palju kuritegude liike, kus ei ole registreeritud midagi. Suhteliselt haruldane on näiteks väikeaktsionäride ebaõiglane kohtlemine ja transfer pricing."

    Lugu ise ilmus viimases Eesti Ekspressis (Majanduskuritegude ümarlaud, artikkel ise siin.

    -----------------

    Muidu oleks kõik hästi, aga Kaarlep on see mees, kes on audiitorina allakirjutanud suurele osale ülevõtmispakkumistele mis Tallinna börsil tehtud. Ja kinnitanud ka seega, et hind peaks olema õiglane.

    Mina olen endiselt veendunud, et väikeaktsionärile on kott pähe tõmmatud , nii RLK, Optiva, EYP jt. puhul kasutas emitent ära tugevama õigust ja isegi konservatiivsete valuatsioonide puhul polnud hind õiglane.
  • P6hjus, miks pole midagi registreeritud ongi nende paragrahvide liigyldine s6nastus seaduses. seni kuni ei muutu seadus, ei saa ka j2relevalve midagi teha.

    Tundub, et ka investeerimispankurid pole siiamaani eriti huvitatud nende paragrahvide muutmisest, sest neil on huvide konflikt. Tundub, et tulud v2ikeinvestorite teenindamisest ei kaalu veel yles emitentide n6ustamisest saadavat tulu ja nii saetakse investeerimispankurite poolt seda oksa edasi, millel ise ka yhe jalaga istutakse. Ja nii polegi kedagi, kes sel teemal karjuks. On muidugi kolmas sektor (on vist n2iteks olemas selline asi nagu Aktsion2ride Yhing, kes peaks sellesuunalist lobit88d tegema - kirjuta neile, 2rgita neid tegutsema). On muidugi ka yksikisikul variante - teha n2iteks TOM-is k6va kihutust88d.
  • Mis on ōiglus? Kas väikeaktsionäril peaksid olema samad ōigused sellega, kellel on 95% aktsiatest? Oleks see ōiglus? Ei tea.

    Asja vōib kahest küljest vaadata (mina vaatan vähemalt):
    - sina oled endale aktsia omandanud ja nüüd tahab seda keegi vägisi ära vōtta (küll kompensatsiooni eest, aga siiski)
    - sina oled endale 95% omandanud ja tahad ka ülejäänud osa kätte saada. Miks? Sest siis ei pea sa enam ennast informatsiooni jagamisega vaevama ning vōid/saad/suudad palju endale hoida. Sellega saavutaksid ka ehk paremad tulemused ning üleüldiselt oleks kogu värk rahvamajanduslikust seisukohast (GDP siis vms.) optimaalsem.

    Nüüd on küsimus selles, et kes rohkem lobi teeb.
  • kanarik,

    mis on õiglus, selle üle paluks mitte vaielda, sest see võtaks taas tuhandetes tähemärkides erinevaid filosoofiaid.

    Küll aga eksisteerib ülevõtmistel selline asi nagu õiglane hind (fair value ), mis saadakse ettevõtte hindamisel (valuation) ja selleks on praktikas üsna väljakujunenud meetodid. Enimkasutatav on ehk Discounted Cash Flow (DCF) meetod. Ja sellega saabki määrata õiglase aktsia hinna.

    Lõplik tulemus sõltub küll analüütiku sisenditest ka parajal hulgal, kuid üldjoontes ole ks pidanud selle valuation'i tellima kusagilt väljastpoolt, mitte kirjutama Kaarlepi kombel "õiglast hinda on raske määrata". See on jama.

    Enz, sellega olen täiesti nõus, et peamine probleem seisneb selles, et keegi pole huvitatud väikeinvestori eest võitlemast.
  • Siin foorumis oli kunagi juttu EYP juhtumist. Isegi LHV vist s6dis mingil viisil v2ljapakutud hinna vastu ja ostis m2letatavasti isegi EYP pakkumishinnast k6rgemalt aktsiaid kokku. Kuhu see asi v2lja j6udis? Miks 2ra v2siti? Asjaosalised v6iks kommenteerida.
  • enz,

    Ma ei ole kull asjaosaline, aga minu teada joudis asi valja kohtuni, kus LHV kaotas:(
  • Esimese astme kohus leidis, et õiglus valitses ja väikeaktsionäridele liiga ei tehtud.

    Aga LHV ära ei väsinud, kaebame Riigikohtusse edasi ja enne rahul ei ole kui Riigikogust õigus käes.
  • Kas Kristjan võiks natuke laiemalt tutvustada! Millest lähtuvalt kohus sellise otsuse tegi?
    Või on see saladus?
    Lihtsalt oleks huvitav teada.
    Paraku on selliste madistamiste lõbu suurtele ja rikastele ning need tuhanded nn. väikeaktsionärid , kes viimasel ajal tuupi saanud võivad seda aktsiavärki ainult kõrvalt kiruda.
    Ja mida nad ka veel pikalt(ajaliselt) teevad ... ja siis kirjutatakse, et meil inimesed vähe aktsiatesse investeerivad võrreldes arenenud riikidega!
  • minge jah Riigikohtusse, PS § 32 järgi võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada vaid üldistes huvides. 95% omanik ei esinda ju üldist huvi vaid enda huvi. See oleks sama kui sul on väikesaarel 5% maad ja kellelgi teisel on 95% ning et sinust lahti saada võtab ta sult selle 5% lihtsalt ära. jama ju,
    edu lhv!
  • Kristjan, kuidas õigupoolest Riigikogust õigust saab? Kas lasete seadust muuta?
  • Kuldar, Riigikogu oli täitsa puhas trükiviga :) Ikka Riigikohtust, nagu esimest korda kirjutasin.
  • beast,

    DCF meetod eeldab seda, et keegi on valmis neid tulevasi rahavoogusid ette ennustama. Ennustamine ei ole aga teadagi popp, sest igal ühel on ju omad ootused/lootused. Ning otse loomulikult ei peagi need väikeaktsionäri ootused ühtima suuraktsionäri ootustega. Kui nüüd väikeaktsionäri ootused on kōrgemad (mis iganes pōhjusel, on näiteks peaga vastu seina jooksnud) siis loomulikult hüppab ta üles-alla ning karjub, et liiga on tehtud.

    Mis ma öelda tahan: keerulise küsimusega on siin tegemist ning ega mul lahendust ei olegi. :)
  • kanarik,

    su jutt tuli nüüd üsna ümmargune. Ükski väikeaktsionär ei hakkaks ise ettevõtte väärtust hindama, seda teevad ikka analüütikud.

    Ja miks jõuavad näiteks EÜP ja Trigoni analüütikud näiteks Hansapanga puhul üsna sarnaste hinnasihtideni? Sest nende poolt ennustatavad rahavood on üsna sarnased. Seega ei ole siin tegemist mingi kohvipaksu pealt ennustamisega.
  • Ühesõnaga kanarik arvab ,et suuraktsionäride ootused on alati, et nende ettevõttel läheb tulevikus kehvasti :)
  • beast,
    nagu sa targa inimesena aru saad on tegemist sellise businessiga. EÜP ja Trigoni analüütikud saavad näiteks Hansapanga puhul üsna sarnaseid hinnasihte. Aga näiteks RLK puhul väga erinevaid? Kas pole naljakas?
  • nier,
    suuraktsionärid ei oota, et ettevōttel tulevikus kehvasti läheb. Pigem on siin tegemist hoopiski realismiga.

    beast,
    Miks ei hakkaks ükski väikeinvestor ise ettevōtte väärtust hindama? Miks peaks ratsionaalselt käituv (ise ta vähemalt arvab, et käitub ratsionaalselt) analüütikuid 100% uskuma? Ja kui ka usubki, siis mis lükkab väikeinvestorit selleni, et ta analüütikutelt seda informatsiooni ostab? Tastuta saadaval olev informatsioon ei ole ju teadagi tihti miskit väärt...

    Seega teen ise analüüsi ning leian, et käesolev firma on väga perspektiivikas. Aktsia on kahe aasta pärast 2 korda kōrgemal tasemel ning seega on mul tahtmine neid olemasolevaid aktsiaid kindlasti hoida. KEEGI ei saa seda väidet hetkel ümber lükata, küll aga ei saa mina seda samuti mitte tōestada. Seega minu ootused ületavad suuraktsionäri ootusi. Kui minu ootused oleks suuraktsionäri omast madalamal, siis peaks mul ju kiire-kiire olema aktsiast lahti saamisega... (muidugi mitte 100% juhtudest - suuraktsionär ootab neljakordset tōusu, mina kolmekordset... 300% on ikka suurem kui 5% rahaturul).

    Jälle mittemidagiütlev postitus.
  • Praegu pole seda täpse kohtuotsusega dokumenti käepärast, seega ei saa ka kohtu seisukohti välja tuua.

    LHV juristid usuvad, et kohtu põhjendused pole vettpidavad. Põhiküsimus on praegu see, kas audiitor peab sisuliselt kontrollima valuationit või mitte. Audiitorid (ehk siis kaarlep) on siiani lausa oma aruandesse kirjutand, et nemad küll ei ole hinna õigsust vaadanud ega kontrollinud, aga on sellegipoolest veendunud, et kõik on õige. samas ütleb seadus üsna üheselt, et audiitor peab kontrollima, kas hüvitise suurus vastab seadusele.
  • see hinna/hinnasihi seadmine kaldub minumeelest sinna demagoogia valdkonda (ma usun et juristid seda ka hästi valdavad)
    seda kas hind on "õige" (vastab seadusele) või hinnasiht on "õige" ei saa andmise hetkel tõestada aga seda saab hästi veenvalt põhjendada
  • Minuteada peab loakogu andma loa riigikohtusse saamiseks, s.t. et riigikohtusse jõuavad asjad siis kui loakogu avastab ringkonnakohtu menetluses vale seaduse tõlgendamise või mõne seaduse, mida pole arvesse võetud. Siit ka küsimus: milliseid konkreetseid seadusi on valesti tõlgendatud?
  • buffalo, laurime, vaidlus ei käigi hetkel selle üle, kas hind oli õige või vale - vaidleme selle üle, kas audiitor peab hüvitise suurust kontrollima. Praegu on audiitor öelnud, et ta ei ole seda kontrollinud. meie meelest äriseadustiku par 363 märgiga 4 lg 2 aga kohustab audiitorit selleks.
  • Vaatasin huvi pärast par 363 märgiga 4 lg 2 järgi, mis ütleb:
    Ülevõtmisaruannet peab kontrollima audiitor. Audiitor koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri poolt määratud hüvitise suurus vastab käesoleva seadustiku §-s 363 lg 2 sätestatule...

    363 märgiga 4 lg 2 ütleb:
    Vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva...

    Kas ma saan õigesti aru kui väidan, et audiitor pole selle kohta esitanud kirjalikku ning kontrollitud aruannet? Ilmselt on hagemise eesmärk siis saada audiitorile mingi karistus kaela ning seeläbi näidata, et ülevõtmine polnud päris perfektne.
  • Sorry valesti läks, selle teise seaduse (viidatud) number on 363 märgiga 2 lg 1.
  • Loogika on selline, et kui audiitori arvamus pole seaduslik, siis ei ole ka üldkoosolekul otsustatud takeover seaduslik. Järelikult ...
  • ÄPOnline kirjutab kohtutee jätkumisest:

    14:34 - Ühispanga ainuke väikeaktsionär nõuab õigust ringkonnakohtus


    Ühispanga aktsiate jõuga äravõtmise tagajärjel end rahaliselt pügatuna tundunud väikeaktsionär jätkab oma õiguste eest seismist ringkonnakohtus.

    Esmaspäeval Tallinna ringkonnakohtus toimunud istungil nõudis 54 000 Ühispanga aktsia omanikke ühendav AS LHV Arbitrage aktsiate jõuga äravõtmise otsuse tühistamist. Kohus teeb otsuse 3. märtsil. Tegemist on pretsedendiga, mis tühistaks mitmed varasemad aktsiate ülevõtmised, sealhulgas Liviko aktsiate jõuga ülevõtmise ligi 1500 aktsionärilt ja Sampo Panga aktsiate ülevõtmise.

    Ühispanga paarsada allesjäänud väikeaktsionäri said külma dushi möödunud aasta kevadel, kui Ühispanga suuraktsionär SEB otsustas seaduses lubatud suurema õigust ära kasutades võtta aktsiad jõuga üle, määrates hüvitiseks nn õiglase hinna 38 krooni aktsia eest. Samal ajal oli Ühispanga tulemus mitu korda paranenud võrreldes 2000. aastaga, mil Ühispank maksis väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise käigus samuti 38 krooni aktsia eest.

    Möödunud nädalal avaldatud tulemuste järgi möödunud aastal Ühispanga tulemus kahekordistus, mis annab väikeaktsionäridele arvata, et Ühispank on oma tegelikku majandusseisu varjanud ja teinud väikeaktsionäridele alusetult madala pakkumise.

    LHV Arbitrage esindaja Tõnis Haavel ütles, et Ühispanga seisu hinnates peaks aktsia hind olema kaks korda kõrgem kui oli pakkumises. “Ühispank ei avaldanud enne kasumit, kui oli aktsiad kokku ostnud,” ütles Haavel. “Sisuliselt Ühispank varjas seisu.” Haaveli sõnul oli neid väikeaktsionäre, kel aktsiad jõuga ära võeti, paarsada. LHV Arbitrage pääses ainult seetõttu, et andis asja kohtusse. “Muidu oleks asi ammu unustatud,” ütles Haavel.

    ASi LHV Arbitrage kohtus esindanud Kaidar Sultson advokaadibüroost Concordia ütles, et väikeaktsionäride omand aktsiatele on kaitstud põhiseadusega ja põhiaktsionär saab aktsiaid üle võtta ainult õiglase hüvitise eest, mis on määratud aktsia väärtusele tuginedes. Ühispanga põhiaktsionäri poolt koostatud ülevõtmisaruanne andmeid aktsia väärtuse kohta ei kajastanud.

    Ühispanga suurosanik Skandinavska Enskilda Banken (SEB) tegi 2000. aasta augustis väikeaktsionäridele aktsiate ostupakkumise hinnaga 38 krooni, osa aktsionäre jättis selle võimaluse kasutamata, lootes saada hiljem aktsiate eest kõrgemat hinda. Möödunud aasta 27. märtsil toimunud Ühispanga aktsionäride üldkoosolekul kiideti heaks SEBi taotlus võtta üle Ühispanga ülejäänud aktsionäridele kuuluvad aktsiad ja kinnitati vähemusaktsionäride makstava hüvitise suuruseks 38 krooni ühe aktsia kohta ehk sama hind, mis pea kaks aastat varem.

    Ühispank toetub oma otsustes audiitori aruandele ülevõtmisaruande kontrollimise kohta, mille järgi on pakutud hind põhjendatud. Ühispanga põhiaktsionäri SEB koostatud ülevõtmisaruannet kontrollis AS PriceWaterhouseCoopers, kinnitades, et väikeaktsionäridele makstav hüvitis on järgi on põhjendatud. Audiitor kontrollis küll hüvitise suurust, aga ei hinnanud aktsia väärtust, mis peaks olema hüvitise suuruse määramise aluseks.
  • livikost oli eile alljärgnev uudis:
    Tallinna linnakohus jättis veebruari lõpus rahuldamata Heldur Meeritsale kuuluva OÜ Amaterasu hagi NG Investeeringute vastu, milles Meeritsa ettevõte nõudis, et NG Investeeringud tasuksid ülevõetud Liviko aktsiate eest õiglast hinda.

    link: http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=259645

    Kas keegi teab midagi sellest otsusest täpsemalt? Kas kohtunik arvutas rahavooge ja arvas, et wacc on liiga madal ;) või kas üldse jõuti asja sisulise aruteluni?
  • .. minu vanemate pahameel oli suur, kui nad alles eile avastasid, et neile kuulunud liviko 62 aktsia eest on makstud hüvitist 1085kr. "Mis kurat, nalja teevad või!?" Olla nad ju omalajal selleks kulutatud 24 000EVPd :0

  • klikiaegseid...
    Muide minu poiss arvab sama moodi

Teemade nimekirja