Kuidas läheb e-Äril? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kuidas läheb e-Äril?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Loodan, et see jut väga esseeks ei kujune. 13.02 toimuva seminari raames on baslik alustada samanimelist foorumiteemat. Seminari põhiküsimused on : Kuidas kasutavad edukad ettevõtted ära interneti võimalusi. Millised on viimase aja tugevamad trendid e-Äris?

    Kahjuks või õnneks ei ole Eestis e-äri veel kujunenud kindlaks ärisektoriks ning vähe kajastatakse selle käibeid, kasumeid/kahjumeid, tuleviku nägemusi jms. Kuidas sõltuvad maailmaturul toimunud muudatused kohalikke e-äri jaemüüjaid jne? Millised on trendid, kas seda arvestavad ka Eesti e-ärimehed? Kas e-äri turundus ja turustuses on kasu traditsioonilise äri turustusest jms, kuidas seda praktiliselt teostatakse?

    Välisilmas on olemas tugevad e-ärid, kellel on toimiv ärimudel. Sageli on räägitud ka näiteks Delfi võimalikust kasumisse jõudmisest jms. Kas see on ikkagi võimalik? Kui reklaamiäri kõrvale jätta, milline peaks olema ärimudel, et e-äri jaemüügiga kahjumit ei kannataks. Kas nö interneti banaani- või vahvliäri suudab säilitada väikesed püsi- ja tootmiskulud ja jõuda kasumisse?

    E-äri saab vaadata kõikvõimalikes eri vormides. Sisuliselt on internetis võimalik kõike müüa ja kõigest raha teha. Mina tegutsen e-äri ühe suurima sissetuleku - reklaamimüügi vallas. Olenemata hetke käibes ja prognoosidest ei ole ma interneti reklaamimüügi suhtes eriti optimistlik. Ka mitte pessimistlik kuid reklaam internetis on niivõrd alternatiivne ja sõltub suuresti turust kus tegutsetakse. Kui seadusandlus seda ei toeta, siis leian, et see on surev biznes. (siiski oli toetav näiteks otsus välireklaami maksustamisest). Öeldakse, et kui sisened jaemüügi ärisse, siis kõigele lisaks tuleb sul soetada allvee varustus, sest see äri läheb kohe vee alla. Kas siis e-äris peaks koheselt kirstu valmis muretsema? Sekundaarne e-äri värav http://www.shopping.ee on koondanud mõned suurimad jaemüügi firmad, kes oma tegevuse on internetti laiendanud. Kuidas neil läheb? Missugune on nende müük ja käive? Milline on internetimüügi osatähtsus? Keegi ei oska netiäris oodata suuremat buumi, sest tõenäoliselt peaks e-äri omanik olema suurepärane marketingi asjatundja, vastasel juhul on e-äri nii väiksel turul marginaalne nähtus. Mis te arvate?
  • Isiklikult ma buumi ei usu, küll aga usun, et käibed peaksid väga väga vaikselt, kuid suht stabiilselt kasvama. Iga päevaga läheb elu kiiremaks, inimestel on järjest vähem aega mööda poode joosta, eriti kui nad teavad, mida neil vaja on. Näiteks mingit kindlat raamatut, cd plaati, kontserdipiletit vms. Omaette väärtus füüsilistel poodidel on muidugi nii-öelda sõbrannadega šhoppamine, riiete selga proovimine, lõhnade nuusutamine jne. Sellele pole internetiäril esialgu midagi vastu panna.
    Ainuke võimalus siin väiksel Eesti turul ellu jääda on hoida kulusid nii madalal kui vähegi võimalik ja üritada vaikselt uusi ideid genereerida.
  • Aimar,

    Sa oled esitanud väga palju küsimusi oma essees. Samas oleks mul väga hädatarvilik neile lahendust leida.

    Kas need ongi vastamata küsimused?
    Kas sa tead vastuseid, kuid ei ütle?
    Kas neile vastused saab 13. veebruari seminaril?
  • Mingi kolm aastat tagasi sai seda e-äri tudengina päris huviga uuritud, eriti just jaekaubandust interneti vahendusel.

    Kui jätta kõrvale kaubad, mida inimene enne ostmist tahab tavaliselt ka proovida (riided, jalanõud, lõhnad jms), siis kõige tabavam meeldejäänud tsitaat on, et electronic retailing ei hakka enne õitsema, kui inimeste postkastid pole külmkapi suurused. Ehk siis põhiprobleem on imho logistika ja logistika mitte firma, vaid kliendi silmis. Kui tellitud raamatu kättesaamiseks tuleb mul minna 2 km kaugusel asuvasse postkontorisse, siis lihtsam on minna sama kaugel asuvasse raamatupoodi.

    Seega toidaks ainult nende toodete müümine, mida mujalt poest ei saa - aga kuna nishid ei saa Eesti rahvaarvu ja tarbimisjõu puhul kuigi suured olla, peaksid sa neid haruldlasi kaupu müüma ikka rahvusvaheliselt. Pealegi kehtib siin enamasti sama põhimõte, mis internetipankade juures - olenemata sellest, kas sul on 1000, 10 000 või 100 000 klienti, kulud veebi ehitamiseks on üsna ühesugused.

    Mittemateriaalsete kaupade ehk siis contenti müügi suhtes internetis olen märksa optimistlikum
  • tuleviku e-biz on eesti post????
    a m6elge kui eesti post paneks pysti e-äri..
    minuarust marriage made in heaven.

    ja inimesed töötavad kuskil alati - miks mitte tööpäeva l6puks töö juurde stuffi viia?
    tööjuures on sekretär kes v6tab stuffi vastu.. ja muid asju on seal ka, nagu suured postkastid.
    siis naiteks kui kella 18ks tuuakse koik stuff tööjuurde ja kojuminnes saad kaasa v6tta pole poodi enam vaja minnagi - jaab rohkem aega naist p6rutada -> iive kasvab :p

    äkki oleks siin ka rahvuslikku kokkulepet :)
  • nikuinii enamus inimesi istub internetis töö ajal.. ?
    ja lapsed-consumerid saavad kooli stuffi tellida?
  • To Velikij. Need on minu jaoks vastamata küsimused, millele osaliselt tean vastuseid. Hea küsimus on see, kas 100 krooni eesta 13. veebruaril saab vastuseid? Jah, üks kõrralik turuuring annaks parema ülevaate.

    To Artjomik - nagu me teame juba, on juba olemas ääretult hästi toimiv immateriaalsete kaupade vahenduse või müügiga toimiv ärimudel, mis on suutnud kasumit teenida. Nimeks CV Keskus. Kommentaarid peaksid kusagil teises fooumis olema. B2c ja b2b jms bbb värk on ammukiidetud e-äri potentsiaal. Selles vallas aga vähe nišše.

    To riq - Eesti posti ELS teenused toidavad, tuluallikas missugune kui siseriiklik müük ja vahendus ka interentis elavamaks muutub. Kas sellist kojuvedu teenust juba keegi ei paku? Selle idee sa oled vist juba kusagil välja käinud. Kas oli see äkki "kui kellelgi on talutav ....".

    Ehk et tegelikult. Üha rohkem on minu füüsilises, elukohajärgses postkastis igast nänni ja katalooge. Sellisel viisil on log et võimalik suurema sihtgrupini jõuda. Kuid neti kataloogid ja tellimiste edastamine jms on tunduvalt odavam. Sihtgrupp on küll väiksem, aga miks siis näiteks Anttila ja Halens ja Hobby Hall ei ole netiäri aktiivsemaks muutnud. Anttila ei tee isegi reklaami läbi interneti. Kas tegu on kahepoolse suhtumisega ja hoiakutega. Tootja ja edasimüüja on interneti suhtes skeptilised ja sama on nende klientidega. Samal ajal kui EMORI internetiväljaannete kasutajaprofiil näitab selgelt, et neti kasutajate hulgas on ülekaalus töötavad - keskharidusega - 15 kuni 45 aastased Eesti naised. Võib ju öelda et nende sihtgrupp. Võib olla et need kataloogid on üleüldse kahe-kolme aasta pärast surnud ja rajanud jaemüügiketi Eesti väikelinnades. Sest internetis on selleks ajaks juba 10 erinevat tegelast ees ning turg hõivatud. Whatta hekk, TV Soping ju tegi oma poe Kristiinesse. Maru loll on vaadata reklaami läbi TV, kus surutakse telefonitellimust tegema. Ja lõpus on kutsung "ostke asjad meie poest Kristiine keskusest". Nonoh... krt seda teab. Iga turundusjuhi enda asi.
  • see mis ma öelda tahtsin et eesti post NIIKUINII tassib tyypidele asju koju.
    miks ta ei v6iks ISE teha poodi ja tassida oma asju koju?
    sest e-äris on core competence minuarust logistika - k6ik e-webid on ju commodity..

    see interneti vahene haaratus ons eet6tu et tyypidel pole kodus netti
    ja anttila halensi sihtgrupp ei ole mitteteps need tyybid kes on hardcore teknofriigid vaid
    pigem inimesed kellele on lihtne kräppi kallilt myya ehk tyybid kes pärispoodides ei käi.
  • eesti post peaks jaekaubanduse divisjoni küll outsourcima, sest see organisatsioon pole imho kümnekonna turumajandusaastaga suutnud klienditeeninduses eesti keskmisele tasemele veel tõusta.
  • Praktiline küsimus:

    Kas ja kui jah, siis kuidas saab esinejatele küsimusi esitada enne loengut? Kuna teema on äärmiselt huvitav, siis oleks soov sellest maksimum võtta.

    Tänud!
  • artjomik:
    .."olenemata sellest, kas sul on 1000, 10 000 või 100 000 klienti, kulud veebi ehitamiseks on üsna ühesugused"..

    kahjuks pole see nii. konkreetsete numbrite puhul oleneb muidugi, millise kaubaga (kui tihe huvi/tellimine) on tegu - ent paraku valmistamise vahendid on eri mahtude tarbeks erinevad.

    keerukamaks teeb ka ennustatav ostmiste kasv, sest "avarama halli" avamine ning praeguse migreerumine tuleb teha minutitega. keerukamaks teeb rahvusvaheline müük, sest siis ei ole rahulikumaid aegu ning mängu tulevad juba keerukamad skeemid - kuna ei tohi ju riskida kliendile külmalt jalaga andmisega.

    ning omakorda keerukamaks teeb asjaolu - olgugi, et tagantjärgi rohkem kliente teenindava süsteemi vastu lennult vahetamine on märksa kallim tegevus, siis võib see ikkagi odavam tulla (alguses head prognoosi ning raha omades on vahest ka kiusatus võimas süsteem tellida), kuna "kriitilise piirini" jõudmine (millal tuleb kindlasti välja vahetada) võib võtta aega ning "kunagi siis" võib sama klientide arvu teenindamiseks vajalik süsteem (olgugi, et kliendi jaoks näeb ta välja 100% samasugune) olla koos lennult vahetamisega odavam.
  • Veljiki,

    Allan Martinsonile kahjuks ei anna ajapuudusest tingituna enne üritust küsimusi esitada. Küll aga oleme planeerinud vähemalt 15 minutit Q&A sessioniks kohapeal.

    Samas aga usun, et Osta.ee juht Virgo Jaani aga koguks suurima heameelega infot selle kohta, mida kuulajad temalt täpsemalt ootaksid.

    Ise ootan huviga just Virgo ettekannet, kuna tema juhatab vähemalt minu arvates ühe suurema potentsiaaliga e-Äri mudeliga firmat.

    Kolmas esineja räägib veidi lähemalt käputäiest internetifirmadest.

    Kohtumiseni seminaril!

    Registreeruda saab veel siin

  • Krt, ikka ei saa tulla. Täna 13.02 - mul mõni aasta turjale jälle saab - sünnipäev nehh. Krt, kõik hääd asjad ühel ajal. Seega, palun et need kes käisid, pajataksid, mis toimus. Palun.
  • Seminarist muljed väga head. Kolm esinejat kahe tunni sisse mahutada ei anna erilist võimalust sügavuti minna, kuid mida mina otsisin selle ma ka leidsin ideesid ja vastuseid.
    Ühest vastusest:

    Siiani on pikemat aega häirinud üks firma ja selle aktsiagraafik EBay- et kuidas on võimalik aktsiahinna stabiilsus kui konkurentide aktsiad on kukkunud kümneid kordi. Ning seminarilt leidsin endale vastuse. E-äri kui sellist ei ole olemas. Sellisel juhul peaks ka E-Bay väärtus ju olema 10 korda väiksem, sest hinnates teda kui tavalist firmat, siis kasum käive pisikesed. Siit tuleksiki üks oluline erinevus, kui tavalise kaubamaja ehitust saab amortiseerida aastakümneid, siis EBay suguse eluka ehitamine nõuab ühekordseid ülisuuri kulutusi IT-le ja reklaamile. Seega selle firma puhul tuleks palju enam tähelepanu pöörata tema kaubamärgile (hetkel ebay=oksjon internetis), konkurendi kasvamise võimalusele (sisuliselt 0, sest kellegil ei ole enam raha põletada) ning kasutajabaasi suurusele. Ja mida halvem on turu olukord, seda kindlam on et turuliidrite tulevik kindlustub (eeldusel, et ei tehta meeletut kahjumit). Jutt juba liiga pikk, aga kokkuvõte et endiselt ei julge vähemalt E-Bays lühikeseks minna, sest firmal pole ei konkuente ega kahjumit.
  • Ehk et AloV väite kohaselt on veebis võimalik olla kasumlik ainult monopoli- või oligopolina. Või siiski turu liidrina? Konkurentide turu hõivamiseks oleks vaja teha liiga suuri mahutusi IT'sse ja reklaami. Põgusalt:

    Globaalselt:
    Yahoo!
    Amazon
    E-Bay
    MSN

    Kohalikult:
    Soov vs Kuldne Börs
    Osta.ee
    Delfi.ee vs Everyday.ee
    Neti.ee
  • Seminar oli tõesti väga hea. Esialgsed ootused olid küll erinevad pakutavast, kuid tulemus polnud seetõttu põrmugi halvem.
  • Hea äriideega võib ka nissitootena läbi lüüa. Seda näitab minu arvates www.rate.ee edu ja ka potentsiaal.

    Aga puhtalt internetikeskkonnale rõhuva firmaa saab edukas olla siiski piiratud konkurentsi tingimustes.
  • Ma ei näe rate.ee edu. Kui nad just ei mõtle mingit mudelit välja ja ei hakka kasseerima kuutasu. Edu neile, kui nad soovivad reklaamitulu teenida.
  • Idee selles, et iga pilti saab hinnata 1-5 punktiga, samas kui saata vist 10 krooni maksev SMS on võimalik pildile anda 10 punkti. Lihtne m ja e äri kokkupanemine.

    Edukas ka seetõttu et lühikese ajaga tekkinud sinna 80000 kasutajat ning süsteemis on 60000 pilti.
  • 10 eeku jagatakse vist teenusepakkujaga pooleks. Seega 5 eeku. M-äri tulevik hakkab siis kui surfid läbi telefoni või PDA. Rate.ee sarnased gigandid on müümiseks, selles mõttes tehti õigesti, et poogiti ennast Everyday külge. Äi tea palju ED selle eest maksab, et ta kontaktid endale saab?
  • Postkastid kipuvad jah inimestel väiksed olema. Frankfurdi ümbruses on Deutsche Post sügisest käivitanud projekti nimega Packstation. Lähemalt tutvumiseks:
    http://www.packstation.de/post24/en/index.html

    Usun, et Eesti suuremates linnades tasuks asi ehk isegi ära. Muidugi on eelduseks see, et pätid vandaalitsema ei asu...

  • Mõte on hea, eramajade puhul toimiks hästi, aga korterite puhul tuleks postkastidele vist eraldi maja ehitada või naabritega võtit jagada.
    Lisaks oli võimalus tellida kaup igale poole, siin tekib probleem, et kuidas kaupa varaste eest kaitsta. Ainuke võimalus: tugevad kastid ja lukud.
    Teine asi oli, et Saksamaal, kui ma õigesti aru sain, olid need tasuta. Kes Eestis nende paigaldamise eest maksta tahaks. Inimesed vaevalt (kuigi see teeks nende elu kõvasti lihtsamaks), ehk Eesti Post(kuigi temale toob see lihtsalt lisakulu juurde). Võib-olla saaks kuidagi kombineerida, et maksavad kõik mingi osa (kliendid, Eesti Post, internetikaubamajad ehk isegi).
  • Suuremad postkastid annaksid vajaliku tõuke interneti jaekaubandusele, võibolla oleks asi seda väärt, et pead kokku panna.
  • Veel üks küsimus: kas keegi oskab üldse mingeid numbreid interneti jaekaubanduse kohta öelda?
    Ainsana oli kasumis vist Raamatukoi (need mehed äkki oma palka ei arvestanud)
  • mööblipood on-24 pidi kasumit tegema.
  • cvkeskus.ee väitis siinsamas kunagi, et teeb mini 1M eeku aastas kasumit
  • Packstation - pole paha. Riskid on siiski päris suured, vargused, kahjukindlustus, jms.

    E-ärist. Olen teinud ühe põgusa uuringu selle kohta, kuidas ja mida inimesed interneti kaudu üleüldse soetada sooviks. Tulemused ei olnud just eriti üllatavad, kuid väga loovad. Enamik vastanutest oleks täiesti nõus läbi interneti oste sooritama. Seejuures aga peaks lehel olema võimalikult lai maksevõimaluste valik; et oleks kaup, mida ei ole vaja proovida ja käega katsuda; kogu operatsioon oleks usaldusväärne ja kiire. Eeldan, et on24.ee veebilehe külastatavus võib olla suht kõrge, kuid väga väike osa neist jõuab lõpliku tellimuseni. St, inimesed sirvivad tootevalikut nagu tavalist postikataloogi, kuid lõpliku tellimuse teeb ta siiski minnes mõnda suuremasse mööblikeskusesse - saab seal mööblitükki katsuda, aimu selle mõõtudest jne.

    Teenus on tootega võrreldes paremas olukorras, sest ta ei ole kombatav. cvkeskus.ee müüb sisuliselt "õigusi", sama Osta.ee, Soovi jt. puhul.

    Raamatud on selles mõttes kõige unikaalsemad tooted. Oluline ei ole mitte niivõrd pakend, kui tema sisu. Ja raamatute sisu selgub alles pärast nende lugemist. Sõltumata sellest, kas see sai soetatud raamatupoest või interneti kaudu.
  • Kunagistest lugemistest meenub, et tihtipeale saavutasid edu need e-ärid, mis suutsid ostukogemuse võimalikult pärispoe sarnaseks muuta.

    Esimene meenuv asi, mille tänaseks on kõik kasutusele võtnud, on virtuaalne ostukorv. Pärispoes tahavad paljud inimesed raamatut enne ostmist natuke sirvida, palun väga, Amazon pakkuski võimaluse, et osa lehekülgi on võimalik ka veebi teel vaadata. CD-sid tahetakse tihtipeale enne ostmist kuulata, enamasti iga laulu algust, jälle on ka veebipoel lahendus olemas. Nii ei jää virtuaalpoes ostukogemus füüsilisest kauplusest kuigivõrd maha, aga lisaväärtust luuakse veel otsingumootori, soovituste ja teiste ostjate kommentaaride abil.

  • aga kas selline töötab(ks) eestis
    www.hinnaweb.ee
  • upser, imho ei. Sama hästi võid ka telefonikataloogi lapata. Kui tolle hinnaweb.ee loogika oleks selline, nagu saidil hinnavaatlus.ee, siis ma näeks tal veel mingit mõtet. Viimase puhul on nii, et kui tahad näiteks mingit kindlat monitori osta, siis lähed vaatada, et kus see kõige odavam on. Aga see, et sul on lingikogu ettevõtete hinnakirjadele, milles igaüks on oma ülesehitusloogikaga, ei loo eriti mingit väärtust. Linkide jaoks on Neti või veel parem Google.
  • Küsimus LHV tegijatele - kuskohast võib leida lubatud slideshow-sid?
  • Hinnaweb.ee'd ei saa nüüd teab mis poeks nimetada. Igasuguste hinnainfo jagajate ots saabub siis, kui näiteks 1182 või Infoatlas või Infopluss või infoweb otsustavad hinnakirju jagama hakata. Nende tugev külg on see, et neil on olemas infotelefonid ja print - ehk traditsioonilised kataloogid, cd-rom jne. Sekundaarsed saidid jällegi surevad. Iseasi oleks muidugi selline mudel nagu mujal maailmas edukalt toimib. Ehk nö partnerlus programm (Affiliates). Kus teatud % iga suunatud kliendi ostu pealt saadakse. See väldiks igast hinnakirja ja paketitasusid, mis ei ole mõõdetavad.
  • Velikij,

    Teisip läheb kokkuvõte üles.

    sB
  • naised pubis räägivad rate.ee puhul 40k/month everyday lepingust rate.ee omanikuga. vaadake... rate.ee oli everydayle omajagu hädavajalik säilitamaks eesti bännerreklaami turul vaieldamatut liidrikohta.

    http://editorial.reku.www.ee/?page=REKL_kylastatavus

    ilma rate.ee külastusteta oleks everyday delfi.ee-le ja ehk isegi ka hot.ee-le alla jäämas.
    nüüd mõneks ajaks mured murtud. keda huvitab, võib välja otsida pay-per-view everyday hinnakirja ja ise otsustada, kas rate.ee puhul 40k/m on palju või mitte.

    rohelist pärastlõunat!
  • Pole küll päris e-äri, aga paremat jutulõime ei leidnud. Postitan selle lingi siia. Praegu, koolivaheajal, võib tasuta seminar RFID-tehnoloogia kohta ehk mõnele huvi pakkuda.
  • The server at www.shopping.ee is taking too long to respond.

    kahju...
  • e-ärid on Eestis nüüd küll käima läinud.
    Isegi päevalehed avastasid eelmine aasta interneti. Järjest tuldi uute webidega välja. Lisaks veel Ekspress grupi ebaõnnestunud 4seina ja napilt turule mahtuv hyppelaud.

    Paber on saanud kõvad konkurendid
    Soov ja kuldne börs. Nende turgu söövad väga jõudsalt ja väga kasumlikult:

    CV keskus
    KV.EE
    Auto24
    City24
    CV online
    Osta.ee

    Postimees, päevaleht, sloleht, ekspress:
    Nende turul hullab väga kasumlikult Delfi
    Everyday on ennast käest lasknud.

    postimees.ee on küll ka kiirelt kasvama hakanud. Kasumiga ei saa nad veel ilmselt hüppama hakata. Suured kulud.
    ap3.ee - neil oleks lootust aga praegu küll ämbrisse astunud. (isiklikult lugesin nende lehte pigem internetist, nüüd aga tagasi lehe juures. Peale suure banneri on ka kvaliteet mõtetu)
    Kõige suurem potentsiaal oleks sloleht.ee'l kui nad oma uue webilehega ämbrisse ei astu. Nad peaks õppima Delfi mudelist ja epl.ee ja postimees.ee formaadid unustama. Ja nitte Norrast/Rootsist õppust võtma.
    Uuenduslikusest ei ole sealt tihti midagi võtta (ap3 näide, rootsis pidi olema väga edukas!!!)

    Üks kasumlikumaid webiärisid on veel rate.ee. Ei oskagi öelda, kelle turuosa nad söövad (vbl mail.ee ja hot.ee).

    Kuhu võiks kuuluda kiirelt populaarsust võitev nagi.ee? weekend?

    Kava.ee võtab oma osa pabermeediast.

    Hydra.ee - kuulutuste otsing üle webi (täiesti teistsugune lähenemine).
  • ... juurde veel, et internet on lõpuks tegemas seda, mida 5-7 aasta tagasi räägiti.
    Ja järgmised 2 aastat on tõsine murdepunkt.
    3 aasta pärast on peaaegu kõik paika loksunud.

    Lisaks on ka TV interneti minemas. (youtube ja skype poiste projekt, joost)

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon