Tants tulumaksu ümber - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Tants tulumaksu ümber

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Algataks ühe teema, mis võiks siin kirgi kütta...

    Enamikel eestlastel on koolist meeles termodünaamika esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Jälgides praegust valimiskampaaniat jääb mulje, nagu seda seadust poleks olemaski. Poliitikud, kel kõigil on vähemalt keskharidus, räägivad enesekindlate nägudega kuidas tulumaksu vähendamine lisab valija rahakottidesse või pangaarvetele raha, aga keegi ei taha öelda kust kohast see raha tuleb. Olgem nüüd objektiivsed ja tunnistagem - ühest taskust võtame, teise tasku paneme, võidab ainult see, kes kolme taskut kasutab.

    Füüsika on tegelikult imelihtne. Selgelt on defineeritud, milline energia kuidas muundub. Tants tulumaksuga ei ole aga füüsika reeglitele otseselt alluv. Siin ei piisa enam keskkooli füüsikast, kasutusele tuleks võtta oma teadmised ökonoomika alustest - see on aga õppeaine, mida meie eelmine riigikord õpetas kommunistlikust vaatenurgast lähtudes. Järelikult ei saagi me nõuda, et poliitikud, kes oma kõrghariduse omandasid kümneid aastaid tagasi, teaksid kuidas toimivad majandusseadused sellises padukapitalistlikus ühiskonnas, nagu meil praegu eksisteerib.

    Ökonoomika aluste loengut alustaksin hea meelega sellisest mehest nagu John Manyard Keynes, kelle kohta ütles juba Nixon kuuekümnendatel, et kõik poliitikud on keynesistid. Tundub, et meie poliitikud ongi sinna kuuekümnendatesse jäänud. Keynesi kuulsaim lause kõlas nii: "In the long run we are all dead", mis lahtiseletatult tähendab seda, et Keynesi arvates on oluline vaid tänane päev ning pikas perspektiivis pole meil midagi teha. Selline lühinägelikkus valitsebki praegu meie majanduspoliitikas. Kõigepealt kaotasime me ära ettevõtte tulumaksu, selle tulemused hakkasid ilmnema päris kiiresti. Mina isiklikult tundsin seda kahes kohas - kõigepealt kärbiti mitmekordselt lastevanematele makstavat lisapuhkuse hüvitist ning pärast seda kuulutati tasemekoolitus erisoodustuseks. Need on vaid kaks näidet, kuidas ühelt võeti ja teisele anti ning kannatajaks pooleks olen ikka mina.

    Nii nagu ka meie poliitikud, oli Keynesi lemmikmänguasi fiskaalpoliitika, st. majanduse mõjutamine läbi maksude. Kuid majandus, nagu teada, on kompleksne süsteem, igal teol on põhjus ja tagajärgede ennustamine on sama vähe tänuväärne töö kui on seda valimistulemuste ennustamine. Kuid kõige alatum on fiskaalpoliitikat kasutada ära inimeste valimisotsuste suunamisel rääkides neile kogu süsteemist vaid pool tõde ja mul on tunne, et täistõde ei tea need inimesed isegi. Need kenad miljonid, mis meile uudistes näidati erinevate tulumaksu variantide rakendumisel, on vaid puhtad numbrid. Mina tahaks näha korralikku SWOT analüüsi, aga selle tutvustamine väljuks juba meie valimispropaganda põhiprintsiibist - luba inimesele konkreetne summa ja ta hääletab sinu poolt.

    Kõige selle pärast teeksingi ma ettepaneku ignoreerida neid poliitikuid kes räägivad asjast, mida nad ise ka täpselt ei tea ning hea meelega kuulaksin siinseid investeerimisgurusid sel teemal sõna võtmas.
  • mul on selline filosoofiline küsimus - kas poliitik peab teadma millest ta räägib?:) poliitika on tänapäeval eelkõige äri. nii siin kui mujal. kas see nii peaks olema on teine küsimus.
  • 0% ettevotte tulumaks =>investeeringud kasvavad =>majanduskasv=hea elu

    Lastetoetus=>paremad voimalused laste kasvatamiseks=>human capital kasvab=>investeeringud kasvavad =>majanduskasv=hea elu+vordsemad voimalused lastel

    Ehk siis, fundamentaalsel tasandil kohtuvad jalle parem- ja vasakpoolsed, kellel on oma ravim elu parandamiseks ja toovad valja vaga loogilised pohjused miks vastase tee helgesse tulevikku ei toimi. Tulemuseks on kompromiss a la KERE.

    Nii et enrgiat vist ikka tekib (ideaalis) juurde molemal viisil, ainult et tulevikus.

    Minu jaoks taandub igasugune majanduspoliitiline debatt sellele, kas meil on olemas "administratiivne kapatsiteet" et riik voiks majandusse rohkem sekkuda. Kas me usume et riik suudab midagi teha paremini, kui indiviidid? Ehk siis, kes saavutab selle, et lastetoetuste suurenemine viib HC tousule?

    Selles mottes ei ole Rahvaliidu ettepanekus laenata (oli vist mingi) 30 mlrd. mitte midagi ketserlikku, kuid samas tundub see meile koigile absurdne anda see raha perekond Reiljanitele.

  • Seda ma ju üritangi väita, et äri (siin siis riiki) ei saa juhtida inimesed, kes tegelikult ei tea, mida nad teevad, sest muidu läheb äri pankrotti.

    Ja tegelikult ma tahtsin teada, kas kõik siin kirjutajad-lugejad pooldavad tulumaksu langetamist 20%-ni, mille tulemus on ilmselt tasuline kõrgharidus.

    Ning kolmas asi veel, kas Teie juba saite kondoomipaki, millel väidetakse, et kõigil tõuseb ja kas reform üritab sellega võita noori inimesi, kel orava kummis tekib parim jõud?

    Ning viimaseks, kas te valima ka lähete, või koostate ainult statistikat sellest, keda pensiokad valivad?
  • Kinks,

    väike palve,

    Palun tee ka oma ennustus foorumis "kes valimised võidab"! Nii tore oleks ka Sinu arvamust teada saada.

    Muide, ka mul oleks huvitav teada saada, kas kõik siin kirjutajad-lugejad pooldavad tulumaksu langetamist 20%-ni, millel pole mingit seost tasulise kõrgharidusega! Said teada? Ütle teistee ka!
  • ma mäletan justkui midagi sellist, et vietnami sõda peeti "lisaks ka" seepärast, et keegi tähtis usa poliitik sai sõjaväe transpordiga endale pappi. ja alati on sõja puhul sellised khm-khm "riiklikud tellimused"

    tulumaksu langetamist isiklikult ei poolda, aga tasulisest kõrgharidusest. kõrgharidus võiks tõepoolest olla tasuline. miks peab juhan maksma kinni kellegi kõrghariduse? kas need kõrgkooli lõpetanud loovad nii massiliselt töökohti? i dont think so. kas neist on alati NII PALJU kasu? i dont think so. arvan, et 80% töödest saab ära tehtud ka vähema haridusega. ehk 80% on MAHA VISATUD raha. stipendiumi süsteem tuleks aga põhjalikult üle vaadata.

    ei saanud kondoome ja loodan, et neid ei visata ka lihtsalt postkasti. viimasel juhul võib parem jõud väga petlik olla

    valimas käin
  • muide, rightsaid, kui sa telekat vaatad, siis kindlasti tead, et kuna töömees juhan saab peale valimisi enam mitte 500 eeku, vaid üle 6 tuhande krooni juurde, siis on tal piisavalt pappi, et maksta kinni ka kellegi kõrgharidus. IRW
  • Kuuldavasti võidavad astmelise tulumaksuga need kelle palk on kuus kuni 24000EEKu.Kui tuleb EURO ja ka siis on piir 24000EUROt kuus.....siis olen nõus! Vist!
  • jah, velikij, juhanil on nüüd pappi, et kellegi haridus kinni plekkida:) kuid võib olla peab juhan seda raha tarvilikumaks hoopis oma tervisesse paigutada. seda viimast otsust pean ma mõistlikumaks
  • Pooldan tulumaksuvabastuse ja miinimumpalga tõstmist. Soomes on tulumaksuvaba 181500 krooni (aastatulu). Meil 12000(vaestel) ja 112000(rikastel).
  • Hea meelega maksaks vähem makse, kuid kui kuuled kogu aeg nende samade maksuvähendajate suust, et pole raha koolide, haiglate, teede remondiks ja veel paljuks muuks hädavajalikuks, tekitab maksude vähendamise jutt kõheda tunde.
    Ettevaatuse mõttes pooldan praeguse maksusüsteemi säilitamist.
  • Tulumaksuvaba miinimumi võiks kyll tõsta, see peaks olema vähemalt võrdne miinimumpalgaga. Mis mõte on maksustada inimesi kes saavad miinimumpalka, kellele riik sellesama raha hiljem igasugu toetuste kaudu tagasi maksab?
    Astmeline tulumaks tundub kyll idiootne. Huvitav palju suureneb maksuameti eelarve selle sisseviimisel? Igasugu maksude optimeerimise konsultatsiooni firmad puhkeksid õitsele.
    Ja tõesti, tundub kyll veider et kuidas seda maksukoormust ikkagi nii palju vähendada on võimalik. Või ehk ei olegi väga? "Kui valimised võidetud, eks siis vaatame mis teeme!"?

    Eesti poliitikast üldiselt... no minuarust oleme me juba tippu näinud. See oli see keskerakonna "kui meid valite, saate kohe 500 krooni!". No enam hullemaks ei saa ju asi minna kui niimoodi lihtsalt valijate hääled ära ostetakse. Linna rahaga.
  • Tulumaksu vähendamine kaetakse kaudsete maksude tõstmisega, nagu seda tehti juriidiliste isikute tulumaksu kaotamisel.
  • Head reklaamid vahelduvad telekas selle tulumaksu värgi kohta. Kord kesikute oma , siis reformikad. Reformi oma on ikka väga lahe, ma tükk aega naersin (see jõuluvanaga).
  • Tahaks ikkagi hirmsasti näha konkreetset analüüsi sellest, kuidas täidetakse 1,5 - 2 miljardi suurune auk riigieelarves peale neid ilusaid maksureforme.. et millisest taskust see raha siis lõpuks võetakse?

    Tundub, et see oli ka kinksi peamine küsimus, kuid vahepeal on see arutelu siin veidi sängist välja voolanud.
  • 200 miljonit tuleb 3G litsentside müügist, vaat ülejäänuga on tiba keeruline :-)))
    Aga kui virtuaaloperaatorid ka maksma panna, saab juba 350 täis...

    Ära muretse, jyri, pole ükski eelarveauk lappimata jäänud, ei jää ka see. Pealegi on suurpangad valmis kohe riigivõlakirju suuremas koguses sisse ampsama, 2 miljardit on just sobiv summa. Ja seda juba ilma naljata.
  • Mul on samas informatsiooni, et peale tulevat aastat tuleb ka järgmine ning ilmselt peale seda tuleb ka midagi. Seega ei looda eriti nende ühekordsete lahenduste peale :) Ja muidugi ei muretse ma sellepärast, et see auk lappimata jääb - pigem muretsen ikka oma teiste taskute pärast.
  • Kas te tädi Maali juttu Delfist lugesite? Ei olegi 1 kuupalk, tuli pisut vähem. Teooria järgi on reklaamist kõige rohkem mõjutatavad lapsed (kodus kontrollitud teooria). Palun ärge tulge mulle LHV foorumis rääkima, et siin ka töötab- poisid püüdke rohkem!
  • Kinks,
    Paris hea sissejuhatus teemasse. Evelyn Sepp ega Arnold Ruutel Sa igatahes ei ole - hea kohe lugeda:)

    Ise ei ole Eestis ja onnetuseks/onneks ei ole nainud koiki neid suureparaseid valimisreklaame teles ja -plakateid tanavatel, ei kohalikke ega RK omi.
    Kull aga olen usna tahelepanelikult lugenud-kuulanud elektroonilisi meediakanaleid ja seetottu olukorraga vast enamvahem kursis.

    Kaugemalt vaadates on jaanud selline mulje, et pisikeses konnatiigis kaib uks mottetu rabelemine.
    Milleks on uldse vaja olemasolevat maksususteemi muuta? Kas muutmine muutmise parast? Tahelepanuvajadus enne valimisi? Voi on kogu larm ainult selleks, et olla sama/erineva rongi peal Edgariga, kes astmelisest tulumaksust juba 10 aastat tulemusetult raakinud on?

    Minu arvates ei ole kull vaja praegust maksususteemi muuta. See on kullalt eduline ja ennast igati oigustanud, ka susteemi lihtsus ja arusaadavus on olulised tegurid. Ja vaga oluline iga valis- ja ka kodumaise investori jaoks on stabiilsus - keegi ei taha ju suuri summasid oma taskust monele erakonnale annetada ainult selleparast, et sailiks mingisugunegi stabiilsus, et olenevalt valimistulemustest - kas Kesk peal ja RP all voi vastupidi - ei toimuks iga nelja aasta tagant maksususteemis radikaalseid muudatusi.

    Muidugi meeldiks mullegi, kui tulumaksumaar oleks madalam voi tulumaksuvaba miinimum suurem voi rikkad maksaksid tulumaksu rohkem (nagu Keskerakond naiivselt naiivikutele puuab seletada), aga olen nous Kinksiga - see on maksumaksja raha uhest taskust teise tostmine. Lopmatuseni ei saa makse vahendada, igal susteemil on oma kriitiline punkt, millest madalamale minnes toob muudatus loodetud kasu asemel kahju.
    Kuskilt peab ettevotjate raha riigile tulema ja uhe kaega andmine ning teisega votmine on kilplase mangimine. Kui sellega kaib kaasas veel demagoogia, on asi eriti hull:(
    Vaataks asja teisest otsast: palju paremaid tulemusi kui maksususteemi muutmine annaks minu arvates riigiametite too efektiivsemaks muutmine ja kulude kokkuhoidmine. Kui kulusid vahem, oleks ka raha, mida pensionaridele voi vaestele voi lasterikastele peredele umber jagada, rohkem. Laristamist ja vastutustundetut kaitumist on ikka hirmus palju...
    Aga sellest parteimehed ei raagi, sest lihtsam on ilusate numbritega valijaid hullutada. Mis sest, et koik need toetused ja maksuvabastused maksab kinni seesama valija.

    Arvan, et pregune susteem on usna hea, seda naitab kasvoi Eesti vaga kiire areng viimase 10 aasta jooksul, milles maksususteemil on kindlasti tahtis osa olnud.
    Kui midagi siiski muuta tahetakse, siis voiks ju korrigeerida maksuvaba miinimumi naiteks THI-ga.


    Kinks, valima laheksin, kui oleksin Eestis, praegusel juhul aga mitte.
    Ja kondoomipakki ei ole ka saanud:) Reformierakond, argake!... Aga nojah, ma ei lahe ju valima:)
  • Mulle tundub, et kõige pädevam valimisplatvorm oleks praegu hüüdlause: "Meie jätame maksusüsteemi muutmata!" Astmelise tulumaksu osa ei hakkaks üldse kommenteerima, kuna siin foorumis saavad ilmselt kõik aru, et see muudaks ainult süsteemi haldamist oluliselt keerukamaks.

    Samas erinevalt ettevõtete tulumaksu kaotamisest, mis soodustab investeeringute kasvu, oleks eraisikute tulumaksu alandamine küll vale liigutus. Sest mida inimesed teevad, kui neil äkitselt rohkem raha tekib? Kas säästavad - vaevalt küll! Kui sissetulek hüppeliselt kasvab, siis on vaja ikka hooga tarbima hakata ja ma ei näe küll ühtegi põhjust, miks valitsus seda praegu nii tohutult peaks soosima.
  • Tulumaksu vähendamist ei poolda nagu reform plaanib. Samas pooldan tulumaksuvaba miinimumi tõstmist miinimumpalgani (santa seletas eelpool hästi miks nii peaks olema).

    Lisaks eelnevale tuleks ära kaotada kõiksugu muud tulumaksu vähendamised laenude intressidelt ja muudelt jamadelt. See lihtsalt ei ole õige.
  • Fire, mida sa pead silmas muude jamade all?
    Mina näiteks vähendan oma tulusid tasutud õppemaksuga ja leian, et see on väga inimlik.

    Samas on mul teine etteheide meie seadusandlusele. Kas teie olete teadlikud, et meil on Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seadus (eelnõu 566 SE), millega loetakse 1. jaanuarist 2001 tööandja poolt hüvitatud töötaja taseme- ja vabahariduskoolitus erisoodustuseks. Tulumaksuseaduses sätestatud, et töötaja taseme- ja vabahariduskoolitus kulud maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.

    See tähendab seda, et kui firma, kus sa töötad, maksab kinni näiteks sinu tasulise kõrgkooli, siis tahab riik sellelt samapalju maksu saada, kui kool saab. Riik, kes vaevleb valudes, et üliõpilastele stipendimi maksta, riik, kes rahapuudusel (siis reformikate idee) tahab kõrgkoole täiesti tasuliseks teha, teeb ka ettevõtjal raskeks aidata meil haridust omandada. Tekib küsimus, kas meie riigil on plaanis eestlaste tulevik üles ehitada ilma hariduseta inimestega?

    Miks ka mitte! Väiksema haridusega inimene saab üldiselt rohkem lapsi ja nii tõuseb eestimaalaste iive, missiis, et nad suht rumalaks jäävad.

    Välismaalasest ettevõtja tuleb hea meelega oma tööstust rajama maale, kus on palju vabasid töökäsi, kes ei kurda, kui väljamaalane kohalikku seadusandlust ei tunne ja neid orjadena kohtleb, sest tänu tööpuudusele ja eestlaste laenulembelisusele, on meid väga lihtne orjana pidada.
  • huvitav, et paljudel on minuga sarnased mõtted aga paraku ei ühti need ühegi pertei mõtetega (v.a. mõned üksikud konkreetsed asjad)
    1) maksumäär 26% on üsna mõistlik - jätku selle muutmine rahule, stabiilsus on oluline majanduskasvu katalüsaator
    2) maksuvaba miinimum peaks olema reaalne elatusmiinimum, mis võikski olla miinimumpalk
    3) lisa maksusoodustusi võiks teha ainult kõige teravamate (olulisemate) asjade jaoks, milleks on iive ja haridus. (eluaseme soetamiskulude maksuvabastus on mõtetu, kuna seda on võimatu kontrollida, kuidas seda raha tegelikult on kasutatud)

    kinks, koolituse erisoodustusega võikski olla nii, et firma maksab selle raha sulle palgana ja sina saad tulumaksu tagasi. olen täiesti kindel, et ise tasutud koolituskuludega ollakse õppimises (mis on ju eesmärk) palju hoolsam. muidu toimub mingi diplomi ostmine firma poolt.
  • kinks, haridusele kulutatu on ehk ainuke mõistlik kulu, millega tulumaksu vähendada. Igal juhul tuleks kaotada kõik kinnisvara ja muude asjade soetamisest tulenevate maksude vähendamine. jõuad tarbida, jõua ka maksta makse. siinkohal pole mõtet diskuteerida investeeringu teemadel. tean, et paljud vähendavad tulumaksu isegi üürikorteriks soetatud kinnisvara abil, mis polnud seaduse eesmärk.

    Ning hariduse omandamise kulude maha arvamisest veel...
    Hetkel on vist nii, et kui inimene kogub aasta aega kooliraha ja järgneval aastal kulutab selle koolile, ehk koolis käimise aastal tulud puuduvad aga on kulud, siis on ta palju halvemas olukorras inimesest, kes paralleelselt kooliskäimisega töötab. Sama kehtib ka inimeste kohta, kes koguvad aastaid koolis käimise raha kasvõi oma laste Harvardi või kuhu iganes panekuks. Igal juhul tuleks süsteem ümber vaadata. Pole kellegil tulumaksu vabastust või peaks tulumaksuvabastus kehtima ka nendele kes teevad seda säästudest (loomulikult peavad olema tõendid saadud tulu seaduslikkuse ja varem makstud tulumaksu kohta, millest mahaarvamine toimub).
  • Esiteks väike märkus, et tegeliku astmelise tulumaksu poolt pole Eestis mitte ükski erakond. Kesikute valimiseelses õhinas välja pakutud süsteem on lihtsalt pensionäride häälte 500 krooniga äraostmise täiendatud ja parandatud versioon. Kui kõigil peale paariprotsendise palgaeliidi (oli vist alates 25000-st?) jääb kätte rohkem raha, siis on tegu ennekõike maksude vähendamise, mitte astmestamisega. Seega ei erine Keskerakonna plaan reformikate omast kuigivõrd.

    Tegelikult on sedasi, et ühiskondliku kokkuleppe täitmiseks on raha tarvis. Ja vahest polegi nii ebaõiglane, et need, kes ühiskonnalt rohkem saanud on, annavad ka oma tulust protsentides rohkem tagasi? Mind hämmastas, et isegi kõigi LHV kasutajate suurel sõbral, USA-l, on astmeline tulumaks. Ometigi on tegu maaga, kus üksikisiku vabadusi üle kõige austatakse.

    Rääkida maksukogumise keerulisemaks muutumisest on, eriti infosüsteemide olemasolul, nonsens. Kui mingit numbrit saab .24-ga korrutada, saab sellest sama kergesti ka siinust, logaritmi ja 33% arvutada.

    Rääkida sellest, et oluliselt kasvab "maksude optimeerimine", on ka nonsens. Need, kes tahavad ja viitsivad tulusid varjata, teevad seda praegu nagunii. Vaevalt, et neid mingi max 9% maksuvahe pärast tohutult juurde tuleb.

    Rääkida saab ainult ühiskondlikust või poliitilisest vastuseisust.
  • Teema on ise huvitav, kui arutelu on veidi teemast kõrval ?
    Kust tuleb eelarvesse see raha tagasi, mis inimestele kätte jääb (peaks jääma). Millega auk kaetakse nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis.
    Riigil on teatud püsikukulud ja muutuvkulud. Nagu me teame püsikulud on ja jäävad. Vähendatakse muutuvkulusid? Või lisatakse erisoodustusi?
  • BANCI,

    sellele küsimusele sa siit küll vastust ei leia! ära näe vaeva parem otsimisegagi.
  • Huvitav, miks kõik vaatavad pilti riigiametniku vaatevinklist st omale saadavat ei taha vähendada (kulu), kuid tahaks juurde saada ja siis ongi kohe mõte peas, et mis skeemiga nüüd seda teha. Maksud endisteks kulud väiksemaks!

    Igasugused soodustused jm kraam on kokkuleppe asi. Need peavadki aja jooksul veidi muutuma, sest ühiskond areneb pidevalt ning seega on vaja aeg-ajalt soodustuste "fookust" muuta. Olgu see siis haridus, lapsed, kinnisvara, tervis vmt.

    hex: infosüsteemid pole küll mingi võluvits, millega kõike teha saab. Asi selles ju, et neid lihtsaid siinuseid ja logaritme pole astmelise tulumaksu juures vaja ;)
  • Võiks teha nii, et saadame kogu selle poliitilise jama kuupeale. Las poliitikud tegelevad sellega. Üks päev enne valimisi, paar tundi uuriks mida keegi pakub, langetaks otsuse ja läheks valiks. Ülejäänud neli aastat aga tegeleks ike muude asjadega, põhitöö või harrastustega.
    Vaevalt suudab keegi leida siin arutlustes, kuigi analüüsida on huvitav, õige fiskaalpoliitilise lahendi.
    Suht mõttetu teema see maksusüsteemi üle arutlemine kui just fiskaalpoliitilikaga tegelev teadlane või maksupoliitik pole või intstitutsionaalne ettevõtja.
    Isiklikult tundub mulle see teema üha enam mõttetu, las jääb praegune süsteem või tulgu kas või muudetud variant.


    Investeerimisteemad, makromajandus(mitte maksupoliitika) ja ettevõtlus on palju huvitavamad. Eks igaüks ise tea kas olla parempoolne või vasakpoolne.
  • Ma oletan, et see kära maksusüsteemi muutmise kohta on keskade ja reformarite kokkumäng. Nad ongi välja käinud just ekstreemselt erinevad tulumaksu variandid, et võimalikult palju hääli kahepeale kokku saada. Kes valimiste aegu ei lubagi midagi, jätab rahvale lihtsalt ühe munadesoojendaja mulje. Ja kes siis hakkaks üldse hästitöötavat maksusüsteemi muutma. Ja peale valimisi jälle jagatakse pirukas keska ja reformi vahel vennalikult ära, suurem pool kahjuks ikka keskale.
  • füüsikast: raha liigub küll ühest taskust teise, aga ka ümberjagamine maksab ja mittte vähe! kui vähendada ümberjagamist, väheneb ka ümberjagajate hulk ja tekkib tegelasi kas võiksid oma tööga luua reaalset lisandväärtust. väiksemad maksud lähtuvad ideest, et inimene oskab ise oma ressursse kasutada paremini kui riik tema eest, muidugi on kuskil on mingi optimmalne suurus.

    rahvale räägitakse maksukoormusest ca34%, mis on arvutatud SKP baasil. mina püüan anda järgnevalt enda nägemuse tööjõu maksustamisest. lihtsustatult on meil suuremad maksud sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks, aktsiisid. töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse jätan lihtsusamise eesmärgil kõrvale, kuna neil ei ole suurt kaalu minu eesmärgi tõestamisel.
    kui edgar saab palka bruto 10000, siis tööandja kulu, mis sialdab sotsmaksu on 13300. 13300 on number, mille peab töötaja oma tööga ületama, et tema töökoht oleks õigustatud ja ei kaoks. bruto 10000 jääb talle kätte peale tulumaksu 7660. eeldades, et edgarile ei valmista röömu (tekita motivatsiooni) mitte palganumber, vaid selle eest saadud asjad teenused jms. tuleb arvestada ka käibemaksu ja aktsiisida mõju. reaalselt saab ta tarbida vaid ca 6000 kr eest.
    ehk peab tegema rohkem kui 13300 eest tööd olles samas motiveeritud ca 6000 krooni eest.
    maksukoormus seega u 55% ehk üle poole vöetakse ära.

    sellise tulemusega nõustudas ei saa ju olla muul seisukohal kui toetada tööjõu maksustamise vähendamist. sõltub ju ka tööpuudus töökoha loomise hinnast ja veel 100 asja toetavad seda

    asmelise tulumaksu taga näen ma keskerakonnal väga kavalat ideed. täna soovivad nad panna paika astmed ja vähendada maksukoormust. aga palgad kasvavad meil ju edasi suhteliselt kiirelt. kui astmed on paigas ja palgad kasvavad, tekkib varjatud maksude kasv seoses täiendavate inimeste jõudmisega kõrgemalt maksustavatele astmetele. kui praegu on piir re ja ke varjandi vahel kuskil 9000 kandis siis see number saavutatakse eestis juba mõne aastaga, Tallinnas on vast juba saavutatud. ehk valides astmelise tulumaksu valid üldise maksude tõusu, kas 55% on veel vähe? tegelikult täidab ju iga erakond oma valjate soove. kes on keskerakonna valijad? kas maksumaksjad või pigem piruka tarbijad?
  • Ajalooraamatud (vähemalt Jutustusi kodumaa ajaloost) rääkis sellest, kuidas kurjad isandad kogusid headelt talupoegadelt kümnist ehk iga kümnendat saagiosa.

    Lihtsalt tuli meelde.
  • Kui ikka üks inimrühm on nõus hääletama selle poolt, kes neile 500Kr ühekordset toetust maksumaksjate kulul maksab ning toetuselubaja koalitsioonipartner selleks nõusoleku annab, siis on hetkel demokraatiaga lood ikka pahasti. Tulumaksu vähendamine selle fakti juures usaldust ei tekita.
  • k6rgharidusel on muid eesmärke ka kui lihtsalt rahateenimine. naiteks m6tlemisv6ime ja arusaam elust, tarka inimest raskem manipuleerida ja lihtsam temaga tegeleda
    lolle peaks vahe olema ja kooli eest maksaks selleks et lolle poleks

    arvan endiselt,
    käibemaks 20%
    tulumaks 25%
    sotsmaks 20%
    haigekassa 10%

    seega,
    inimesel oleks total 75% makse!!!
    hetkel on vist 18+26+20+13=77%

    haigekassa voiks yldse olla ainult kiirabi ja orbikute jaoks.
    kes tahab v6tab muu kindklustuse kauba peale

    aga väga karm on ikka m6elda kuipalju tegelikult raha riigile läheb..

    millal tuleb see aeg kus riik on tiimitöö kus targad motiveeritud tyybid edevusest tahavad teha überriiki? nagu eesrindlikes firmades tiimid suudavad ise väga hästi j6uda eesmärgini, kus ibnimesed ise otsivad tyype kellega koos 1+1>2 ja kus iga tyyp tead oma kohta ja vastutab.. emale jaetakse ebaolulised emotsioonid ning palgad/ametinimetused/erisoodustused..

    k6ik on läbirääkimiste kysimus, miski pole v6imatu.
    on vaja ainult m6elda.

    think think think

    PS! lugege "heast suurepäraseks" ning "koiki reegleid rikkudes"
  • need tyybid kes 500 eegu eest end myyvad on "rumalad"
    kui neil oleks maj haridus siis nad myyks end kallimalt.
    see laheks aga teistele rohkem maksma.
    st teiste kulul elamist ei oigusta miski,
    parem ja vasakpoolsuse vahe on selles et vasakpoolsuses elavad paljud vaheste kulul ja
    parempoolsuses vahesed paljude kulul.

    mine v6ta kinni kumb on parem!
  • riq, kas sa tõesti arvad, et need, kes otsustavad, pole mõelnud või lugenud? kindlasti on ja mitte vähe!

    edevusest ei tehta über-riiki. über-riigi aeg on 1945 aasta järel möödas.

    riik ja tiimitöö on ammu olemas, noored targad üleharitud ülemakstud tüübid teevad juba ammu vinget asja. Ikka jagavad ümber, ikka ühest taskust teise.

    printsiip on lihtne, mide kõrgemad maksud, seda rohkem ümberjagamist ja seda vähem efektiivsust. vähem riiki, rohkem mõistust. riik peab tegelema oma asjadega, inimene omadega.

    Keynes on ammu ajaloo prügikastis
  • Kuulasin mõned nädalad tagasi Soome TV1-st Ollila ja Co arutelu maailma ja USA majanduse üle ning selgus, et hetkel USA avalik sektor omab rahvuslikus koguproduktis suurimat % viimase
    30 a jooksul ning seda peeti positiivseks nähtuseks. Kas see pole Keynes-i näpunäide kriisist väljumiseks?
  • USA ja Eesti, hästi võrreldavad nähtused .-)

    ehk peaks maksuvaidluse asemel hoopis Lätit ründama :-)
  • Lätile võiks pihta anda küll. Tundub teine hetkel nii kahjutu olevat - on vist hädas.
  • Printsiip kõrgete maksude ümberjagamisest on päris kaua ja edukalt töötanud Skandinaaviamaades. Ei saa kurta, et see oleks näiteks Rootsi riigi majandusele kahjuks tulnud. Kui mõõta asju meil tuntud terminites, siis isegi NSVL polnud nii sotsialistlik, kui seda on Soome ja Rootsi, kuid need on demokraatlikud riigid.

    Kui Euroopa Liit tõstatas probleemi, et kuidas kandidaatriigi Eesti ettevõtte tulumaksuvabadus võiks mõjuda ümbritsevatele riikidele meie ühinemise korral, siis Soome valitsus rahustas oma rahva maha lihtsalt - tulumaksuvabastus Eestis ei sunni soome ettevõtteid veel siia ümber kolima rohkem kui nad seda nüüdseks teinud on - Eestis puudub haritud tööjõud.

    Olen olnud koosolekul, kus rootsane täie tõsidusega demonstreeris oma eesti tütarettevõtte administratsioonile 3 tabelit toote omahinnast - Rootsis, Eestis ja Hiinas. Põhinäitaja oli palgakulude väiksus. Meil oli see küll pisut kõrgem kui Hiinas, aga trantspordikulud tulid väiksemad, niiet tasus ära küll. Kui tootmises oli vaja mingit oskusteavat näiteks toote jooniste või protsesside kohta, siis tegid seda alati rootslased, neil ei tulnud isegi mõtet seda teenust eestlastelt küsida. Meil jääb ainult oma uhkus alla neelata ja edasi teenida.
  • kinks, sul on ilmselt väga omapärane huumorisoon.

    aga kui sa nüüd jälle mõtlesid tõsiselt, mitte nalja ei teinud

    "Printsiip kõrgete maksude ümberjagamisest on päris kaua ja edukalt töötanud Skandinaaviamaades. Ei saa kurta, et see oleks näiteks Rootsi riigi majandusele kahjuks tulnud."

    väga rumal jutt!

    siis on mul sügavalt kahju nii sinust kui kõigist teistest silmaklappidega inimestest. Rootsi on oma arengus just tänu ülejõukäivatele maksudele täiesti ummikusse jooksnud ja ere näide kõrgete maksude negatiivsest mõjust majanduse arengule.

    On mõistagi suur vahe, kus ja kuidas ja mida toota, siin labidate tegemiseks pole välismaisele lisaks oskusteavet vaja. Kuid veidi keerulisemate tehnoloogiate puhul oled välismaalt mehaaniliselt kopeeritud/emafirmast sisseostetud lahendustega varsti käpuli. Räägin firma põhjal, kes kuulub samuti 100% skandinaavlastele - kuid on aru saadud, et nii lihtsakoelise lähemisega ikka edasi ei saa.

    Siis hakkavad välisomanikud küsima kasumit ja muu on poogen
  • Minu jutt käis elektroonikatööstusest, aga kuna ma elektromagneetikas eriti tugev ei ole, siis ma pisiasjadest ei räägiks. Rootsi riigi majandusprobleemide üheks põhjuseks on aga ju teatavasti just sellesama elektroonikatööstuse üldine keeruline olukord terves maailmas.

    Rääkisin kuu aega tagasi ühe ameeriklasega, kes töötab Silicon Valleys. Tema mure oli tõsine ja silmist paistis hirm. Hirm hiina ja teiste odava tööjõuga aasiamaade ees. (Btw. see ameeriklane oli ise algse päritoluga jaapanist). Praeguseks on aasiasse viidud suurem osa elektroonikatööstusest ning kogu kamm pannakse algusest lõpuni seal kokku. Mis takistab hiinlasi ISE seda värki tootmast. Turg oleks ju väga rahul, kui ameeriklasest või siis ka rootslasest omanik vahelt ära jääks ning hinnad veel allapoole tuleksid.

    Ning kui Velikij minu isikuomadustele viitavale kriitikale vastata, siis meeldib mulle väga psühholoogiast tulnud väide, et inimene tunneb ära teises inimeses põhiliselt enda head ja vead, nii et ole pisut ettevaatlikum oma isikukriitikaga. Kiida parem kedagi, näeme mis sinus head on:)
  • Kinks noore inimesena teeb esimesi samme demagoogia teel. Teise teema all pahandab, et teeme nii nagu USA tahab, siin aga jälle, et ei tee nagu Rootsi ja Soome.
    Majanduspoliitilselt oleks suur viga korrata oma naabrite eksitusi. Sel juhul jääks Eesti majanduskasv samale tasemele Rootsi ja Soome omaga ning Eesti elatustase jääks alatiseks
    Soome ja Rootsi omale alla.
  • õige jutt velikij. paljud kes tahavad riigile võimalikult rohkem raha korjata, toovad näiteks lääne riigid, et "näe, neil on astmeline maks ja vaata kui hästi neil läheb. kas me peame ennast targemaks!?" see meenutab argumenteerimist stiilis: "karu ei pese ennast kunagi ja vaata kui tugev ta on". loomulikult on rootsi pigem oma maksusüsteemi ohver mitte maksusüsteem pole edu põhjus. eriti kui arvestada seda, et see riik pole mitusada aastat sõdades olnud.

    arvan et peamegi ennast lääne riikidest targemaks pidama ja võimalikult vähe andma raha riigile ümberjagamiseks. eriti kehtib see üksikisiku tulumaksu kohta, kuna üksikisik teeb kokkuvõttes oma raha suhtes õigemaid otsuseid kui riigiametnikud võõra raha suhtes. rikkamad maksavad nii kui nii rohkem makse kui nad tarbivad rohkem (käibemaks) jne. pigem maksustada tarbimist kui töötamist ja teenimist.
  • PENDEL.
    Kahtlemata kiirendaks üksikisiku tulumaksu alandamine Eesti majanduse arengut, kuid kahjuks niikaua kui Eestis on küllalt suur inimrühm nõus müüma oma häält 500Kr eest, mis KE võidu korral võetakse ka Sinu taskust , pean praegu tulumaksu alandamist riskantseks sammuks.
    Üksikisiku tulumaksu alandamine töötab hoopis teistmoodi kui pealtnäha välja paistab kuid ma ei saa seda siin kirjeldada, et mitte anda konti enne valimisi KE-le ja Tööparteile.
  • Kinks, kui saa räägid Big Picture'st ja samal ajal üritad meeleheitlikult demagoogitseda, siis tulemuseks on mingi kahtlase väärtusega kompott. Ja püüa minna vähem isiklikuks ning kui suudad, rääkida rohkem asjast ja vähem isikutest. Riigikokku ei saa sa ju niikuinii! Ära nõmetse! Ära mine isiklikuks!

    Lõpetaks selle poriga loopimise ära, ehkki närv ei pea vastu kui eneseeksponeerimises vint üle keeratakse. Räägiks tulumaksust, mitte ei teeks isiklikku valimiskampaaniat!

    Ja tõesti, kui meenutada misese märkust selle kohta, kui palju on inimestes kurjust - siis eks ma seepärast sind, kinks, RP alt otsisingi...
  • Ma ei ole kordagi öelnud millist tulumaksusüsteemi ma pooldan. Algatasin teema selleks, et selgitada rahva hullutamise (demagoogia) tagamaid. Kusjuures kõige enam usun ma teooriasse, et Kesk ja Reform mängivad kokku, olles mõlemad rahva arvamuse kahel erineval serval, saavad nii enamuse häältest ja pärast jätkavad üheskoos valtsemist, jättes kõik, kes mänguga kaasa läksid, imetlema omaenese naiivsust. (naiivne ei käinud Velikij kohta)

    Palun vabandust Velikij ees, kelle vindi ma vist millegagi üle keerasin. Vabandan, kui ma sinu tundliku isiku kohta ebaviisakaid väljendeid kasutasin, mida ma küll kahjuks ei mäleta, aga vabandan siiski.



  • Täpselt nii haritud meie rahvas ongi!!!
    kinks: "Minu jutt käis elektroonikatööstusest, aga kuna ma elektromagneetikas eriti tugev ei ole, siis ma pisiasjadest ei räägiks."
    ja "pisiasjadest" räägivad rootslased ja muu oskusteavet omav rahvas.
  • Kinks,

    Vabandused vastu võetud. Peace! Läksin tõesti endast välja, sorry!

    Oleme siis kokku leppinud, et Rahumaapeal ja edaspidi räägime asjast mitte isikutest! Vähemasti neist, kes siin foorumis sõna võtavad .-)

    kena päeva ja jätkuvat arutelu tulumaksu teemal!
  • Velikij.
    Valijana on mul lõbus. Kuni ühiskond suudab äärenähtused kontrolli all hoida. Ning maksupoliitika on ka üks võimu teostamise vahend.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon