LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Väärtpaberitehingu maksustamine

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • No nii. Aastaga ei ole mitte miskit muutunud. Seaduse tõlgendamisest tulenevalt on LHV maksuraportis kahjumiga tehingutelt elimineeritud tehingukulud (komisjonitasud), nii soetamisel kui müümisel tehtud kulud. Kordan, see on seaduse vigane tõlgendus ja on oma olemuselt ebaloogiline. Nii seaduse tegijad kohe kindlasti ei mõelnud.

    Vigane on maksuraport ka väärtpaberi kasumiga müümisel. Ostu komisjonitasu on liidetud müügiga seotud kulude (komisjonitasu) reale, kuigi tulumaksuseaduse kohaselt peaks soetamiskulud olema liidetud väärtpaberi soetushinnale ja asetsema soetusmaksumuse real.
  • Riskija, olen nous - maksuraport on vigane.
    Komisjonitasud on makstud ju ka kahjumiga tehingute puhul ja need peavad ka kuluna kajastuma.
    Realiseeritud tulu/kulu raportis on kajastatud koik teenustasud nii nagu tegelikult on makstud ja seega oleks oige esitada Ma-le see summa, mis tuleb realiseeritud tulu/kulu raporti jargi.

    Paluks LHV-lt selgitust!
  • Kõigepealt LHV Maksuraporti olemusest - tegime selle maksuraporti nii täpselt kui võimalik Maksuameti nõuete kohaselt, et kergendada klientidel maksude deklareerimist. Seega on LHV Maksuraport puhtalt informatiivne vahend - iga klient võib tegelikult deklareerida täpselt seda mida ise soovib ja ei pea LHV Maksuraportit arvestama.

    Antud küsimuses lähtusin seega samuti Maksuameti nõuetest ja nende seisukoht on ühene - kahjumitega tehingutelt ei saa teenustasusid maha arvestada. Punkt. Seega ei tõlgendanud ma ise seadust vaid lähtusin Maksuameti nõuetest. Ka mulle ei tundu see punkt loogiline, kuid seadus on seadus.



  • Vähemalt soetamismaksumuses peaks soetamisega seotud tehingukulud sees olema. Nii on seaduses must-valgel kirjas.
    Kogu jama tuleneb seaduses mainitud sõnast "KASU". Võõrandamisel arvatakse KASUST maha vara võõrandamisega seotud kulud. Seni kuni seaduses pole must-valgel välja öeldud, et kahjumiga tehingutelt nii vara ostul kui müügil tehingukulusid kuludesse kanda ei saa, on Maksuameti tõlgendus meelevaldne ja tegu süüline.
  • nii, sai just chatis meestega arutatud, et kahjum on miinusmärgiga KASU

    pole ise lähemalt uurinud, kuid D. väitis et: MA aruannetes on ju ka rida Kasum (kahjum miinus märgiga märkida)

    sain eelmine aasta lossi ja lähen vaidlen antud teemal maksuametnikega.... kuigi l6pptulemus on ette teada tahan kuulata nende p6hjendusi.

  • Rene2, anna siis teistelegi teada, kuidas vaidlus läks.
  • Siin on lõik deklaratsiooni täitmise juhendist (Juhend):

    Märkus:
    Maksumaksja peab ise enda väärtpaberitehingute ja väärtpaberite soetamismaksumuse
    arvestuses kajastama tehinguid ikka üksikute tehingute kaupa, kuid tuludeklaratsioonis võib
    samanimelisi väärtpaberitehinguid kajastada koondsummadena. Juhime tähelepanu, et ainult
    kasust on lubatud maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud kulud, seega tuleb väärtpaberite arvestuses arvesse võtta väärtpaberite võõrandamisega seotud kulusid vaid selles ulatuses, mis ei suurenda tehingu kahju.
  • deklaratsiooni täitmise juhend kajastab MA arusaama seadusest ... mis ei pruugi olla õige. Ainus võimalus 'õige' arvamuse saamiseks on vaidlusega kohtusse minek .... kas keegi viitsib ette võtta? vist mitte?
  • ei tea mida maksumaksjate liit arvab?
  • Ja mida on selle küsimuse lahendamiseks teinud näiteks üks teine kolmanda sektori organisatsioon Eesti Aktsionäride Ühing?
  • Siit idee maakleritele- pakkuda klientidele võimalust müüa kasumis positsioone suurema teenustasuga ja lossi realiseerimist teha tasuta (muidugi eeldusel et varem on ka kasumit võetud ja maakler ei jää miinusesse). Nii oleks maksuamet söömata ja investorid terved.
  • lihtsalt teadmiseks - kui Maksuametiga mingi seadusepügala mõtte üle vaidlus tekib, siis võib proovida kaevelda rahaministri poole, kes tegeleb muuhde tähtsate asjade hulgas ka maksupoliitikaga ning Maksuameti üle teenistusliku järelevalve teostamisega. antud juhul pole mõtet tülitada, sest seisukoht on sama, et mitte öelda veel karmim: oldagu õnnelikud, et väärtpaberitehingute kahjumit üldse edasi saab kanda, sest tegu pole ju ettevõtlusega, vaid kasuga või kahjuga vara võõrandamisest, mille puhul kasu puhul maksad tulumaksu ja kahju puhul pühid lihtsalt pisara.
  • Aga miks on maksuraport antud sellises vormingus nagu tuleks ta täita tabelisse 6.1, kui tegelikult tuleb ta täita tabelisse 8.2?
    Samuti tuleb kasutada tehingute puhul Eesti Panga päevakurssi millal tehingu kanded toimusid mitte millal korraldus sisse anti.
  • Delaratsioonis on vajalik märkida aksiate ostu ja müügi aeg. Mille leidmisega on mul probleeme...või ei oska ma õigest kohast vaadata. Kas TEIE leiate!?
  • andsin 31. dets. 2002 müügikorralduse (Tallinna Börsil):
    - müügikorraldus täideti

    T+3 tõttu on pangaväljavõttel teadagi hilisem kuupäev ning raha laekumine müügist toimus mitu päeva hiljem - sellest ka küsimus - juhul kui omate eelmistest aastatest sarnast kogemust: kuidas deklareeri(k)site, kas MA jaoks toimus tehing 2002 või 2003?

    btw: olen üsna veendunud, et MA-st näit telefoni teel seda küsides sõltuks saadav vastus rõhuasetusest küsimuse esitamisel, vastaja tujust, nädalapäevast jne.
  • Kas LHV ei saa teha nii, et müüb kliendile paberid ilma tehingutasuta, aga selle võrra kallima hinnaga?
    Oleks kahjumis tehingute tehingutasude probleem kohe lahendatud.
  • to jam

    Mul oli sarnane tehing 2001. aasta lõpus ja deklareerisin tolle tulu alles nüüd. MA pole siiamaani vähemalt märkusi teinud. Kas füüsilise isiku puhul nö kassapõhiseid rahavooge mitte ei vaadata? Näiteks, mõned inimesed ootavad paar aastat oma palkade kättesaamist, pole küll kuulnud, et maksuamet sellistel juhtudel tulumaksu vahepeal sisse nõuaks. FIE puhul sai vist isegi valida, kas pidada raamatut kassa- või tekkepõhiselt.
  • Nii vastaks mõnele üleskerkinud küsimusele:
    Kui tehing toimus aasta viimasel päeval, siis reaalselt liiguvad raha ja aktsiad alles T+3 päeval ehk uuel aastal, seega on tehing siiski uue aasta tehing. .

    Kahjuks LHV ilma tehingutasuta, aga samas kallima hinnaga tehinguid teostada ei saa.

    Kui on tegemist USD väärtpaberitega, siis peaks need kandma vormile 8.2
  • Lisaks veel Alo kommentaaridele:

    1. Vastavalt maksuameti inimestega peetud jutuajamisele peab kandma eesti väärtpaberid tabelisse 6.1 ning välisriikide väärtpaberid tabelisse 8.2. Oluliseks kriteeriumiks on siin just valuuta, milles tehing toimus (ja lisaks ka börs ja emiteerija muidugi) ning seega ei saa kasutada loogikat, et LHV tegutseb eestis ja järelikult on LHV kaudu tehingutelt saadud tulu/kulu eestist saadud. Selles osas on LHV praegune maksuraport eksitav, kuna seal on kõik asjad toodud tabelis 6.1.

    2. Kuupäevana kasutatakse T+3 ehk siis jah seda kuupäeva, millal rahad reaalselt liiguvad (enne tekivad küll rahad LHV kontole positsiooni, kuid välja neid ju kanda ei saa). Samuti tuleks sellest lähtuvalt konverteerimisel kasutada T+3 päeva eesti panga valuutakurssi. Nende mõlema punkti osas on LHV maksuraport praegu eksitav, kuna kasutatakse trade date ehk ajahetke T.

    3. Kui tabelit 8.2 vaadata, siis nõutakse seal erinevalt 6.1'st ka tehingute toimumise kuupäevasid ning seda nii müügi kui ka ostu kohta. Probleemiks on siinkohal just soetamise ehk ostu kuupäev, kuna mitmes osas ostetud väärtpaberit võidakse realiseerida ühe portsuna ning siis ei ole soetamise kuupäev üheselt määratav. Maksuamet esindaja seisukoht oli, et sellisel juhul tuleks see müük kah vastavate osadena esitada - st kui ostetud kahes osas (10 ja 15) ja müüdud ühes osas (25), siis peaks ikkagi tekkima realiseerimise kohta kaks rida (vastavalt 10 ja 15). Kahjuks on selline lähenemine võimalik muidugi ainult FIFO korral.

    Järmise nädala esmaspäeval (3. märts) peaks nimetatud muudatused tekkima ka LHV maksuraportisse. Seega soovitame niikaua võimaluse korral deklareerimisega oodata.
  • nojah. mõni juba jõudis ära saata :-(
  • Tulumaksu seadus on kuradima puudulik. See ei arvesta kõiki väärpaberitehingute erisusi. Näiteks vaalutakursi arvestamine T+3 päeval ei ole õige (täpne), kuna tehingukurss määratakse ju päeval T.
    Väärpaberi maksustamise detaile tulumaksuseaduses tuleks muuta. Kehtivat seadust lugedes on ilmselge, et vastava lõigu seadusloomel ei ole kaasatud väärtpaberitehingu asjatundjaid - näiteks maaklereid LHVst jt pankadest.
  • Velikij, sa saad e-maksuametis täidetud tuludeklaratsiooni ka peale kinnitamist muuta. Peamine, et muudatused oleksid tehtud enne 31.03.2003.

  • ok, õige. aga on's sel siis nii suurt vahet?

    ausalt öelda ei kuulu tuludeklari täitmine just minu meelistegevuste hulka...
  • Seda sa pead ise otsustama, kas on suur või väike vahe. MA-l on õigust ju 7 aasta jooksul tagasi nõuda puuduv summa + viivis. Kui MA ametnik tulemuspalga nimel üritab veel paremaid tulemusi saavutada, siis 7 aasta jooksul jõutakse nii mõnigi vana asi välja kaevata.

    Samas pole välistatud, et näiteks valuutakursi liikumisega kõigub deklareeritav kasum / kahjum siia-sinna.
  • Väärtpaberitehingute selline maksustamine on selgelt investorivaenulik ning kas kuritahtlikkusest või oskamatusest/suutmatusest sääraselt seadusloomes sätestatud.

    Kui ma ikka hävin 300KEEK investeerimise pealt 140K ja maksuraporti/MA arusaama kohaselt olen kerges plussis(!?), siis kisub ropendama küll. Kui on ikka tõendatav, et panin (näit.) LHV-sse sisse 300+KEEK ning portfelli likvideerimisel jäi järgi 150KEEK, siis peaks olema ju nii, et deklareeritav (edasikantav) kahjum oleks nende kahe suuruse vahe. Kuna aga kahjumis tehingute sulgemise tasud, lühikeseks müügi puhul arvestatav intress, valuutakahjum jne tehingute statistikas ei kajastu, tekib tulemist täiesti väärastunud pilt. Kas seaduse eesmärk ei peaks ikkagi olema reaalse TULU maksustamine? Ehhh....
  • Mul tekkis probleem lühikese positsiooni deklareerimisel - ei lubatud negatiivset kogust deklareerida.
    Lahendasin siis nii, et panin võõrandamiskuupäeva soetuskuupäevast varasemaks.

    Kas tegin õigesti?
  • rauno, maksuameti poolt soovitati jah seda poolte vahetamist. Seega tegid ilmselt õigesti.
  • jyri heero,
    kas maksuraportisse maksuameti osasse tekivad ka tehingu teostamise kuupäevad? Praegu peab kuupäevi käima detailsest aruandest vaatamas, muud andmed on maksuameti osas olemas.
  • hinnad/summad peaksid ka olema loomulikult näidatud originalvaluutas.
  • Uuenenud maksuraport näitab dividende punkti 8.2 alla. A sinna nad loogiliselt nagu ei kuulu.
    Lisaks on dividendid näidatud kroonides, kuigi valuuta veerus on kirjas "USD".

  • Uuenenud maksuraportis on siis järgmised täiendused:

    1. Välismaalt saadud tulu ehk USA, Soome, Rootsi väärtpabereid näidatakse nüüd tabelis 8.2. Kusjuures vastavalt maksuameti nõudmistele näidatakse seal eraldi kõike ostutehinguid. St kui väärtpaber soetati kahes osas (näit. 4 ja 5) ning realiseeriti ühes osas (näit. 9), siis ilmub tabelisse 8.2 kaks rida (vastavalt kogustega 4 ja 5). See on vajalik selleks, et saaks ära tuua ka soetamise kuupäevad - maksuamet peaks siis nende kuupäevade järgi eesti panga kurssi kasutama.

    2. Kuupäeva arvestatakse T+3 järgi. See täiendus puuduta ka realiseeritud tulu/kulu raportit. Realiseeritud tulu/kulu raporti jaoks võib muidugi tulevikus ka valiku teha, et kas kuupäev oleks T või T+3 järgi.

    3. Samuti arvestatakse T+3 järgi eesti panga valuutakurssi, kuid maksuraporti jaoks ei ole see oluline, kuna maksuamet soovib ise neid konverteerimisi arvestada (tabelis 8.2).

    To inju:
    dividendide summa oli tõesti saanud EEK'is, kuid nüüd on see viga parandatud. Ja ilmselt peaks need dividendid tõesti hoopis tabelis 8.1 olema, kuid siin näen ma võimalikku probleemi väljamakse tegija registrikoodiga ja mõned muud küsitavused on veel. Selles osas ilmselt muudame veel raportit. Aitäh tähelepanu suunamise eest igatahes.
  • Tubli LHV, et maksuraport lõpuks korda sai!
  • Veel, üks pisimärkus - äkki saaks kuupäevad panna MA nõutud formaati, s.t. PP.KK.AAAA
  • mul on tunne, et maksuraporti eesti väärtpaberite tabelis (6.1) on siiski mingisugune segadus - osadel kirjetel ei ole kuvatud realiseerimishinnad ja võõrandamisega seotud kulud korrektselt.

    Mõne tehingu puhul näitab detailne raport õigesti tehinguhinda ja võõrandamiskulusid, samas kui 6.1 tabel näitab tehinguhinnaks mingil põhjusel tehinguhind+võõrandamiskulud ja võõrandamiskuludeks näitab 0...
  • Loodetavasti said nüüd tehtud viimased täiendused:

    1. Dividendid on nüüd tabelis 8.1. Maksuamet lubas seal välja "1. registri- või isikukood residendiriigis" tühjaks jätta. Ning tabelis on toodud dividendi brutosumma, st kontole laekunud summa * 0.7 (sest eelnevalt on dividendilt 30% maksu maha arvestatud).

    2. Kuupäeva formaadiks sai nüüd siis PP.KK.AAAA.

    To rauno:
    võõrandamisega seotud kulud on 0 juhul, kui tehingust saadi kahjumit ning teenustasu ei tohiks mingil juhul veergu "9. Müügi- / turuhind" mõjutada. Samas lisatakse ostutehingu teenustasu veerule "6. Seotamismaksumus". Ega kuidagi veerud segamini ei läinud? Kui ei, siis vaatame asja põhjalikumalt üle.
  • Jyri Heero,

    Praegu on maksuraport arvutatud FIFO baasil. Kuid kas ei oleks voimalik teha nii, et arvestusmeetodi valib igauks enesele sobiva ise? Naiteks LIFO-t ja FIFO-t vorreldes tuleb lopptulemuses tanu kahjumiga tehingute komisjonitasude arvestamisele/mittearvestamisele vahe usna markimisvaarne.

    Eks igauks voib seda ise ka Excelis teha, aga jube mugav oleks, kui LHV selle ara teeks:)

    Tanud ette!
  • spunk123,

    LIFO't kahjuks LHV süsteem ei võimalda ning keskmise hinna meetodi välistab maksuraporti poolt nõutav tabeli 8.2 formaat - see et nad soovivad seal igale realiseerimisele vastavad ostutehingud kah välja tuua (et saada ostutehingu kuupäeva ning selle alusel eesti panga kurssi ilmselt rakendada). Seega tuleks ikka ise excelis teha .. aga kui LHV saab kuidagi seda excelis tegemist kergendada (näiteks miskid andmed ei ole praegu csv formaadis olemas), siis andke teada.
  • Mõned kliendid on väljendanud veel oma kahtlusi selle T+3 kuupäeva kasutamise osas maksuraportis. Eelkõige probleemiks see, et tehinguga koos tehakse tingi automaatne konverteerimine ning see on T päeva turukursiga .. miks siis deklareerimisel peaks kasutama T+3 päeva eesti panga kurssi?

    Ei hakka asja ümber jutustama vaid kopeerin siia lihtsalt maksuameti esindaja kommentaari:

    Siiski tuleb füüsiliste isikute puhul kasutada reaalse rahaliikumise kuupäeva. Analoogne olukord oleks näiteks välismaalt saadud muu tulu deklareerimisel.

    Kujutame ette, et ma sain eelmisel aastal ühel korral maksustatavat tulu välismaalt (nt 2. mail) 1000 USD. Teades, kui palju ma pidin maksma tulumaksu välismaa maksuhaldurile (näiteks 20%), maksin tulumaksu ära, ütleme, 10. detsembril summas 200 USD. Võiks eeldada, et Eestis pean juurde maksma 60 USD (puudujäävad 6%), ent seaduse järgi pean Eestis maksma ($1000 * 2. mai USD kurss) * 26% - $200 * 10. detsembri USD kurss.

    Rahas on nii (kursid olid 2.05.2002 EEK:USD 17,29 ja 10.12.2002 EEK:USD 15,44): tulu on 17290 EEK ning sellest kogutulumaks on 4495 krooni. Sellest tulumaksust arvatakse maha 3088 krooni (ehk 15,44*200). Eestis jääb tasuda 1407 krooni. Jagades 1407 tuluga, saame, et Eestis tuleb juurde tasuda hoopis 8,1%. Kui kursimuutused oleksid vastupidise märgiga, siis oleks juurdetasutav tulumaks 6%-st hoopis väiksem. Ja nagu Sa näed, see, et Sul võis see 200 USD säilida konverteerimata kujul juba tulu saamise hetkest alates, ei mängi siin mingit rolli.
  • Seoses selle räigelt „puuduliku“ seadusega, et kahjumist ei saa teenustasusid maha arvata tegin väikse kalkulatsiooni(tehingud ja summad on laest võetud).
    Oletame, et kogu aasta tehingute arvuks on 200 tehingut, neist kasumisse on jõudnud 100 tehingut ja kahjumisse on jõudnud 100 tehingut ja tehingu tasuks on 20$(ost10$ja müük 10$).
    Oletame et kasumisse jõudnud tehingud annavad kogusumma 11000$ ja kahjumiga lõpetatud tehingute kogusumma on 5000$.

    Kuna kasumiga tehingute arv on 100 siis korrutades selle teenustasuga saame 100*20$=2000$. Vastus: teenustasude kogusumma on 2000$. Seega puhas kasum on 11000$-2000$=9000$.

    Kuna kahjumiga tehingute arv on 100 siis korrutades selle teenustasuga saame 100*20$=2000$. Vastus: teenustasude kogusumma on 2000$-seda summat näeb maksuamet kui sinu kasumit, mida sa kuludesse kanda ei saa. Seega maksuameti silmis on sinu kogu kasum 9000$, kuigi sinu kontol tegelik kasum on 9000$-2000$=7000$. Ja tegelik kahjum 5000$.

    Siit järeldub kui maksu amet arvestaks ka kahjumisse minevaid tehingutasusid siis oleks kasum 2000$, millest maksuamet võtab 26% ehk 520$ ja puhas kasumiks saab 1480$.
    Praegusel juhul aga tuleb välja nii, et maksuamet näeb seda kasumit nii, et 9000$-5000$=4000$.
    Seega peab tulumaksu maksma hoopis 4000$ pealt ehk 4000*0.26=1040$

    Lõppkokkuvõtteks on tulemus selle konkreetse arvutuse põhjal nii, et sa ei maksa tulumaksu mitte 26% vaid 52%. Siit järeldus tee vähem kahjumiga tehinguid maksad vähem tulumaksu 

    (Kui siin arvutuses on mingi viga, siis olge lahked seda põhjendades parandama)

    Kas teile ei tundu see kuidagi räigena. Minu arvates praegusel juhul ei tohiks küll mõelda, et seadus on seadus, kui see on ikka nii vigane, siis tuleb see ära muuta. Ja ega mingi tavaline eraisik seda seaduse muudatust liikvele ei suuda lükata.

    Siin teeks ettepaneku, nii LHV-le kui ka teistele investeerimispankadele ja foorumis osalejatele algatada selle seaduse muudatust.
  • Akzo,

    Nous, et seadus on oma mottega vastuolus - praegusel juhul ei toimu tegeliku tulu maksustamine, vaid puutakse vaga eksliku loogika jargi maksustata ka osa kahjumist (kahjumiga tehingutelt reaalselt makstud komisjonide mittearvestamise labi).

    Olen kahe kaega selle poolt, et seadust tuleks muuta.
    Igauks peaks nuud oma valitud saadikule samamoodi - puust ja punaseks - selgeks tegema, et seadus on vigane ja tuleks muuta.

    Seniks aga voib kasutada ju ka LIFO-t, see voib oluliselt makstavat tulumaksu vahendada.


    Joudu!
  • Uitmõte...kui kaubelda ettevõtjana näiteks FIEna kas maksustamine on sama...?
  • Minu teada FIEd ei tohi väärtpaberitega kaubelda, kuna FIEde tegevusalade hulka ei saa panna väärtpaberitega kauplemist.
  • Seaduse eesmärgiks see ,et Eesti Vabariiki pole viletsaid ja tülikaid väikeinvestoreid vaja. Meil on ainult investorid, kes alati teevad ainult edukaid tehinguid ehk seadusetegijad lähtunud oma edukatest kogemustest investeerimismaailmas. Ja nii see suures töötuhinas juhtuski, et unustati ära, et võib investeerimisega ka teisiti minna.
  • Investeerimine pole jah ettevõtlus. Aga teistpidi annaks FIE na investeerimisega seotud kulutusi kuludesse kanda.
  • Na jah investeerimine pole ettevõtlus....investeerimine on hasartmäng...maksustatakse ju nagu hasartmänge! Maksuameti arvates...
  • FIE-na on väärtpaberitega kauplemine täiesti lubatud. See pole lihtsalt FIE tegevusala, vaid vabade finantsvahendite investeerimine - absoluutselt samadel alustel nagu iga teine (väike-)investor.
    Nii et ei tohiks olla probleemi.
  • Ma teeksin konstruktiivse ettepaneku koostada kiri õiguskantslerile hinnangu andmiseks väärtpaberite tulumaksustamise osas. Kuna õiguskantsler on oma tegudega näidanud sõltumatust on lootust ka selles küsimuses saada selget vastust. Probleemiks jääb küsimuse vormistamine ja sõnastamine. Keegi omab selles osas kogemusi?

    P.S
    Muideks, need kes ei tea, LIFO on Eestis keelatud.

    P.P.S
    tom.riik.ee peaks olema koht, kus saab oma seadusparanduste ettepanekuid esitada, ka eraisik. Samas midagi muud peale kellade keeramise taastamise selle protaali eduks panna ei oska.
  • Sooh, voi LIFO Eestis keelatud?
    Huvitav, kes ja miks ja millal selle ara keelas? Seda pohjendust oleks kull usna huvitav lugeda.
    Winger, jarsku tead valgustada?
  • Raamatupidamise seadus keelab. LIFO-meetod võimaldab mõjutada kasumit. Eestis on lubatud kas FIFO või kaalutud keskmine.

Teemade nimekirja