LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

PTA Grupp (PTAAT) / Klementi 45 krooni!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Hetkel on käimas Klementi täiendavate aktsiate emissioon - esimene avalikkusele suunatud aktsiaemissioon pärast Eesti Telekomi börsile tulekut 1999 aastal.

    Märkimishind on 27.50 - emissiooni korraldaja Hansapank on andnud ostusoovituse ja hinnasiht on nende arvates 45 krooni!

    2003 aasta I kvartali järel oli Klementil omakapitali 26,793M krooni ja kohustusi 88,231M krooni eest, sealjuures kvartali kahjum oli 9,115M krooni.

    Kohustustest 36,668M krooni on võlakohustused pankad ees, sealhulgas 16,345M krooni eest arvelduskrediiti 8-9%! Hansapangalt ja Ühispangalt intressiga. Lisaks 20,203M krooni eest laenu Hansapangalt intressiga EURIBOR+5%! - praeguste intressitasemete juures on ettevõtte laenuintressid seega küllalt kõrged, mis iseloomustab ka laenuandja arvamust ettevõtte riskitasemest.

    Lisaks ollakse veel võlgu hankijaile, maksuametile jne.

    Hansapanga analüüsis on muidugi riskitaset hinnatud kõrgeks, kuid 45 kroonine hinnasihi (63% tootlust) kõrval võib see paljude jaoks tähtsusetu tunduda.

    Siinkohal kallid lugejad küsin Teie arvamust: kas Hansapanga poolt tegu on suurepärase investeerimissoovitusega või püüdega hankida investoritelt raha oma laenude tagasisaamiseks?

    Klementi 2003 aasta I kvartali aruanne

    Klementi emissiooniprospekt ja Hansapanga analüüs

  • Esimene reaktsioon oli minul, et HP soovib oma halbu investeeringuid katta õnnestunud emissiooniga... siit lugedes sain oma arvamusele tuge.
  • Minu meelest paljud analüütikud mängivad hinnasihtidega teadmata, mida tähendab risk ja mida tähendab hinnasiht... sama loogikaga, mida nad hetkel kasutavad, võiks Eesti Telekomile anda ülikõrge riskiga hinnasihi 5000 krooni aktsia. Ehk mida kõrgem hinnasiht, seda kõrgem risk ja niimoodi neid mõlemaid lõpmatuseni suurendada.
  • Hindamist väärt kommentaar !

    Hansapank on ise kahjumile kaasaaitaja ning emissiooni korraldamine
    kõrge hinnangu andmisega ja samal ajal ise vastupidist signaali andes
    viitab nende "analüütikute megasoovituste" skandaalimaigulise looga.
  • klementi puhul on see lugu, et kas sa usud juhtide poolt jutustatavat lugu või arvad et jutt on kattevari mingi susserdamise varjamiseks. see tähendab, et sa kas ostad emissiooni või mitte. emissioon märgitakse tugevalt üle, st. on piisavalt tegelasi kes lugu usuvad.
  • kuna alta tegelased on emissiooni granteerinud, siis peaks hansal oma laenude seisukohast poogen olema kas teised ostavad või mitte. nii et vandenuteooria toeks oleks ikka vist miskit muud põhjendust vaja.
  • Mina usun , mina usun.
    Aga kuda on võimalik niipalju miinust teha sellest ma küll aru ei saa - aga see on õige küll, et kui AS teeb 40 milkut miinust siis on õige aeg müüa 3 kordse ülekursiga. Jess, jess, jess..........
  • klementi on väga halb ettevõte kui eeldada, et äri ongi pidevalt kahjumit tootev ja eelmised kvartalid näitavad täpselt mis tulevik toob. seekord siiski ei üritata müüa häid mineviku tulemusi vaid lootusi tulevikuks. pole mõtet seda osta kui ei näe asjal tulevikku. 45 krooni eest ei ostaks seda kindlasti mitte, aga 27,5-ga tasub ehk katsetada.
  • Roimar ,miks sa arvad et märgitakse tugevalt üle ?
  • btw, kui vaadata recommendation systemit mis kasutatakse siis sisuliselt on kõrge riski juures buy kuni 35 eek-ini. Ning kui upside'i jääb alla 10%, (ehk mingi 41) siis võiks selle järgi juba müüa.
  • Ifc, ma märgin ise seda 30 mln. eek eest.
  • kui ma esimest korda hansa neti investoris keskkonnas seda pilti (hidden, attractiv, making a turnaround) nägin, siis esimese hooga arvasin, et nad üritavad mingit litsimaja börsile viia, aga ei tuli välja et klementi hoopis :-)
  • Poisid, mis te kotite Hansat? Nemad ju korraldavad emissiooni. Ime ka kui nad ise ütleks, et "näe, korraldame siin emissiooni ja üritame ÜLIRISKANTSET ettevõtet siin müüa tasapisi näedsa."
  • Päris lahe oleks jah kui emissiooni korraldaja annaks aktsiale müügisoovituse
  • Noh, võiks ju ka keelduda emissiooni korraldamisest kui aktsia mingi crap tundub.

    Aga emissiooni korraldamisest saadav 900K krooni on ju nii suur ahvatlus - vähemalt sellised on emissiooni korraldamise kulud prospekti andmetel, ei tea muidugi palju sellest täpselt Hansa saab.
  • Nagu arvata oligi märgiti emissioon üle kuna aeg oli korraldamiseks ülimalt soodne - Eesti turule on voolamas suures koguses välisinvestorite raha. See peaks julgustama ka mõningaid teisi käibevahendite nappuses vaevlevaid börsiettevõtteid midagi samalaadset ette võtta.

    Lauri Lind Hansapangast ennustas mõni aeg tagasi Äripäevas üsna täpselt raha hulka, mida Eesti turul käesoleval hetkel oleks lihtne kaasata: 50M EEK. Klementi 15,8M kroonine emissioon märgitigi 3,5 korda üle ehk siis märkimisavaldusi laekus 55,3M krooni eest.

    Hea meelega kaasanuks suuromanikud ilmselt kõrge võlakoormuse vähendamiseks ka rohkem kapitali - kui see ei oleks nende kontollpakki ohustanud. 

    Märkinute nimekiri peaks olema kättesaadav esmaspäeval kui algab märkimistõenditega kauplemine ja suuremate märkijatena näemegi seal ilmselt mitmeid Skandinaavia fonde. 

    10 päeva pärast peaksid ka märgitud aktsiad investorite kontodele jõudma, mis vähemalt esialgu võib ka aktsiaga kauplemist elavadada.  Täna oleks võimalik müüa aktsiaid ka 1 kroon märkimishinnast kallimalt.

    Emissiooni tulemused

  • minu mäletamist mööda räägiti äripäevas 50 mln. eurost mitte kroonist. kogu olemasolev välisraha vist ikkagi klementi aktsiasse ei läinud.
  • Klementiga on emissioonist ostnutel võimalik teenida 1 kroon aktsia kohta, kui nad müüvad aktsiad turul. Ma ise küll Klementit ei märkinud, kuid jahin taolisi võimalusi. Näiteks omal ajal ostsin Pro Kapitali aktsiaid emissioonist 30 krooniga ja müüsin kohe turul edasi 37 krooniga.
  • Roimar, Sul on õigus, Lauri Lind rääkis tõepoolest 50M eurost, kuidagi suutsin mitu erinevat fakti ühte lausesse koondada nii, et see ekslikuks osutus. Kogu välisraha pole loomulikult börsilt kadunud ja hetkel kergitab see näiteks Eesti Telekomi aktsiat.

    Märkimise tulemusi on võimalik vaadata Klementi täiendava A-aktsia aktsiaraamatus. Selle nimekirja põhjal ütleksin, et investorite huvi aktsia vastu oli siiski väike ja 3,5 kordne ülemärkimine sai teoks vaid tänu paarile suuremale märkijale: Danske Capital märkis aktsiaid kogu emissiooni mahus, sama tegid Hansapank ja sellega seotud institutsioonid (Hansapanga Kindlustus, Balti Kasvufond ja pensionifondid), lisaks olid suuremad märkijad Firebirds Republic Fund ja HEX.

    Emissiooni õnnestumiseks sellest ju piisas, kuid faktiks jääb ka see, et suure osa investorite seas usaldus ettevõtte vastu puudub.

    Kuni äriregistris registreerimiseni kauplevad emissiooni käigus omandatud aktsiad Tallinna Börsil sümboli KLE2T all. Hetkel puudub võimalus nende kiire müügiga kohe raha teenida, sest börsile on edastatud ostusoov vaid emissioonihinnaga ostuks.
     
    Samas saab Klementi A-aktsiat (KLEAT) müüa 28.16 krooniga - siit tulenevalt võiks ju lähiajal ka arbitraazhi võimalust oodata, aga selle tõenäosus on siiski väike.
  • Lugedes märkijate nimesid ja Hansapanga fondijuhte nende seas, kas pole mitte tegemist insaiderlusega, mulle igatahes ei meeldi kui fondijuhid märgivad emissiooni 100% fondidega täis ja siis veel oma nimele juurde, pealekauba Klementi aktsiat pensionifondidesse, mmm, MADAL RISK.
  • PST, õige tähelepanek

    Muide, eile vahetas börsi vahendusel 39 tehingu käigus omaniku 212 217 KLE2T (emissiooni käigus omandatud Klementi aktsia). Kõik tehingud tehti poolte kokkuleppel ja Hansapangas majasiseselt, st. nii ostu kui müügikinnituse sisestas Hansapanga maakler. Kõik tehingud tehti ka sama hinnaga 28.95 krooni ehk siis 1.45 krooni emissioonihinnast kallimalt.

    Mis on selliste tehingute sisu? Täpsemalt selgub paari päeva pärast kui on võimalik aktsiaraamatus mainitud aktsiakoguse uued omanikud ja müüjad tuvastada.

    Kuid ilmselt on tegu eelnevalt kokku lepitud tehingutega, näiteks mingisuguste forwardtehingutega: paljud märkijad on justkui oma aktsiad juba ette maha müünud ja kindlustanud endale kasumi 5,2% ca nädala ajaga - mingi osa sellest tuleb muidugi preemiaks või lepingutasuks ära maksta.

    Kas keegi lugejaist julgeb oletada: kes võiks olla aktsiate omandaja ja seega ka sisuliselt märkimise finantseerija?
  • Võin omalt poolt kinnitada et tegu ei ole forward tehingutega, vaid kasumivõtmisega kus eraisikutest väikeinvestorid müüsid kokku suurema koguse. Ostjateks olid need institutsionaalsed märkijad kelle taotlused ei saanud piisavalt rahuldatud (tegelik ülemärkimine institutsionaalsete investorite osale kui 1000-10000 märkijate osa ära võtta oli 6.5 korda).
    Eelnevatele kommentaaridele lisaks: Hansapanga enda nime alt märkis samuti välisinvestor mitte pank ise, seda tehnilistel põhjustel (vp arve puudumine Eestis).
    Kes on lugenud Hansapanga analüüsi siis on seal küllalt selgelt kirjas et tegemist on ettevõttega mis on tegelenud enda restruktureerimisega viimase 12 kuu jooksul seega ostavadki institutsionaalsed investorid juhtkonna tulevikunägemust millele peaks kinnituse tooma järgmine aasta. Kuna tegu on nn. turnaroundiga siis ei saa kindlasti kasutada restruktureemise käigus tekkinud kahjumeid tuleviku rahavoogude prognoosimiseks!
  • Lisaksin veel omalt poolt selle, et Hansapanga töötajatel on keelatud kohaliku regiooni aktsiatega aktiivne kauplemine, st pärast aktsiate ostmist enne 1 kuu möödumist ei tohi aktsiaid realiseerida. Klementi müüjate seas seetõttu Hansapangas töötavaid inimesi ei ole.
    To: Henno Viires - selline spekulatiive lahmimine on vägagi inetu.
  • Mul tekib kohe hulk küsimusi:

    Miks võtsid väikeinvestorid kasumit 28.95 krooni juures kui märkisid aktsiad vaid loetud päevad varem 45 kroonise hinnasihi ootuses ja kuidas üldse oli võimalik nii kiiresti ja operatiivselt paljude väikeinvestoritega ühendust saada, neile auk pähe rääkida ja tehingud sooritada?

    Emissioonis aktsiate omandanute nimekiri sai börsi kodulehekülje vahendusel avalikkusele kättesaadavaks ju alles tehingupäeva hommikul.

    Kuna aktsiad laekusid kontodele reedel, siis Hansapank kontohaldurina võis sellest olla teadlik ka varem, kuid ikkagi jäi aega napiks kuidagi.

    Et kõigi aktsiaid müünute kontohalduriks oli just Hansapank nähtub asjaolust, et tehingud sisestati täies mahus Hansapanga maaklerite poolt. Ilmselt edastati ka pakkumine "kasumi võtmiseks" institutsionaalse investori poolt Hansapanga vahendusel.

    Kas siis Hansapank kontohaldurina juba märkimisavaldust vastu võttes fikseeris tulevase pakkumise saajad ja kas selline teguviis on seaduslik, eetiline ja pole tegu lubamatu konkurentsieelise kasutamisega?

    Kui märkijaid märkimise ajal informeeriti nimetatud pakkumisest või selle võimalikusest kas seda ei või tõlgendada forward tehingu sõlmimisena?

    Kui märkija on teadlik sellisest pakkumisest või selle võimalikkusest kas võib see julgustada teda märkima ka algselt planeeritust rohkem aktsiaid?

  • mait, ma pole sõnagi lausunud selle kohta, et keegi müüjatest võiks olla Hansapanga töötaja

    ja mul on hea meel kui minu järeldused on ekslikud, kuid need põhinevad faktidel - võib-olla olen neid siis lihtsalt valesti tõlgendanud

    algselt oli foorumi eesmärk lihtsalt koguda erinevaid arvamusi emitendi tulevikuväljavaadete kohta

    olen nõus, et institutsionaalsed investorid ostavad juhtkonna tulevikunägemust, sama teevad ka väikeinvestorid

    Klementi näol tegu on kõrge riskiga investeeringuga, mis institutsionaalsete investorite portfellis moodustab mõistlikult väikese osa. Kuid kas ka väikeinvestorite portfellis?

    Ainsana häiribki mind emissiooniga seoses asjaolu, et võimalikku riski ei ole arusaadavalt teadvustatud, ehkki formaalset on igasugu disclaimerite jms. abil kõik justkui OK.

    Foorum oma olemuselt peabki ärgitama lugejaid mõtteid vahetama ning arvamust avaldama ja seetõttu ongi mõned siinsed kirjutised (sh. ka minu) üsna emotsionaalset või isegi lausa provotseerivat laadi
  • Kui ma loen Äripäevast, et fondihaldurid teevad frontrunnimist, siis see ei ole õige.
    Kui lugeda Klementit suurepäraseks aktsiaks ja Pensionifonde kohaks kus sellega spekuleerida, siis ma ei taha, et fondijuhid oma isiklike arvetega konkureeriks Fondidega mida nad juhivad. Hanspanga inimeste poolt märgitud aktsiate võrra said fondid vähem aktsiaid või peavad neid kallimalt ostma.
  • Usun et paljud eraisikud ei märkinud eesmärgiga neid aktsiaid hoida üle pikema ajaperioodi, vaid just nimelt eesmärgiga teenida lühiajalist tulu. Eesti aktsiate hinnad olid enne märkimise algust ja ka pärast seda ülespoole liikunud tänu suurele ostuhuvile välisinvestorite poolt, mida ka avalikusele oli välja paista, sellest tulenevalt oli ratsionaalne oodata küllaltki suurt huvi üle pika aja esimese avaliku emissiooni vastu ka suuremate institutsionaalsete investorite poolt. Enamus eraisikutest, kes märkisid olid Hansapanga personaal või privaatpanganduse kliendid ehk neil olid oma kliendihaldurid kes haldasid portfelle kliendi nimel ja/või tema korralduste alusel. Seega piisas sellest kui Hansapanga aktsiaturgude osakond võttis ´ühendust halduritega ja edastas neile institutsionaalsete investorite ostuhuvi, mis tekkis eelpoolmainitud suure ülemärkimise tõttu. Paljud portfellid on sellise nõustamislepinguga kus haldur ei pea kliendi käest üle küsima enne tehingu sõlmimist seega ei ole vaja "auku pähe rääkida.", ammugi ei ole seda vaja teha kui nädala tootlus on 5%.
    Tavaline praktika on ka see et emissiooni korraldajele on märkinute nimekiri enne teada, ehk vahetult peale märkimise lõppu, sest allokatsiooni teeb ju ikkagi korraldaja ja kinnitab depositoorium. Seega said ka institutsionaalsed kliendid oma eeldatava (mitte ametlikult kinnitatud) koguse teada juba enne ametliku nimekirja avaldamist ning jõudsid oma ostuhuvi edastada enne noteerimise algust ja seoses sellega jõudsid ka haldurid konatkteeruda klientidega aegsasti.
    Hansapank ei saanud fikseerida nn pakkumise saajaid enne märkimise lõppu, sest välisinvestorite ostuhuvi kõrgemalt kui emissiooni hind tekkis alles pärast märkimise lõppu.
    Nii palju siis vandenõu teooriast.
    Täienduseks eelmistele kommentaaridele veel: Hansapanga ome töötajatele kehtib 1 kuu piirang Baltikumi aktsiate kauplemisel, ehk fondijuht Peep Kuld ei saa müüa oma aktsiaid kiirelt maha ja 5% teenida.
    Edasiste küsimuste korral võib ka helistada 6 131 355.
  • Veelkord: suuremad institutionaalsed investorid olid HP poolt hallatavad Fondid. Fondijuhid konkureerisid oma isiklike arvetega Fondidega, mida nad juhivad. See ei ole õige.
    Veelkord: toimus sisemise info kasutamine, Hansapanga aktsiaturgude osakond ei informeerinud kogu turgu märkimise käigust vaid ainult oma haldureid. Minu poolest on see siseinfo kasutamine.
  • to henno: 'Väikeaktsionäride' hinnasiht ei pruugi olla 45 krooni. Kui investeerimispangad pritsivad hinnasihte, siis see on analüütiku nägemus ja ei pruugi kattuda investori omaga.
    'Väikeaktsionärid' on varahalduse kliendid - osad nõustamisteenusega, osad klassikalise varahalduslepinguga. Varahalduslepingu kliendid on andnud pangale täisvolitused tehingute teostamiseks. Nõustamislepingut omavate klientidega tegeleb kokku 6 inimest, nendest 3 on otseselt seotud investeerimisega. Kõik see teeb võimalikuks operatiivse tegutsemise.

    Nõustun, et kõik investorid, kes omavad kompaniis vähem kui 5% aktsiatest on väikeinvestorid, kuid selline tiitel võib siiski olla eksitav. Enamasti peetakse Eesti oludes väikeaktsionäriks inimest, kelle varade maht on 50-100K. Varahalduse kliendid omavad reeglina varasid, mis ületab suurusjärgu võrra nn 'väikeaktsionäride' kontol olevat. Kui keegi varahalduse klientidest omab mingil ajahetkel 50-275K EEKi Klementi aktsiates, siis tegemist ei ole pöörase riskivõtmisega.

    Pikaajaliste võlakirjade tootlus (10 a) on langenud 3%-ni. Kui uskuda suurte investeerimispankade strateege ning vaadata ajaloos toimunut, siis aktsiaturgude oodatav tootlus on 400-500 bp üle võlakirjade tootluse ehk 7-8%. Kui nädalane absoluutne tootlus on 5%, siis see on ju päris hea.


  • mnjah, see on ju tore kui privaatpanganduse klientide eest hästi hoolitsetakse, aga miks ei tööta pangas Hiina Müür? ma ei näe yhtegi head põhjust, miks informatsioon suure märkimishuvi kohta edastati oma kliendihalduritele ja mitte kogu turule.
  • Klementi kohta sain infot kõigile kättesaadavatest allikatest (majandusaruanded, börsiteated, emissiooniprospekt, analüüsid). Käisin kohapeal ettevõttega tutvumas. Emissiooni prospektis oli kirjas et aktisate jaotamisel eelistatakse kuni 10 000 aktsiat märkinud isikuid (samuti avalik info). Sellest tulenes võimalus saada igal juhul oma soovitud kogus aktsiaid kätte: tuli kasutada erinevaid isikuid märkimisel. Paraku ei ole võimalik kasutada erinevaid isikuid fondide nimel märkimisel ja nii suurt ülemärkimist poleks osanud prognoosida.

    Omale ostsin aktsiaid täpselt samadel põhjustel, mis ka fondidele: tõusupotentsiaal restruktureerimisfaasis ettevõtte aktsial on piisavalt suur. Ettevõttel on korralikud plaanid tulevikuks ja usaldusväärne juhtkond, mille tegevus minevikus annab kindluse, et juhtkond on võimeline oma plaane ellu viima. Ilmselt sama seisukohta jagasid ka paljud lääne investorid, kes märkisid emissiooni mitu korda üle.

    Oma tegevusega ei rikkunud ma mingisuguseid seadusi ega reegleid ega käitunud ebaeetiliselt. Käitusin fondi osakuomanike huvides. Kui kellelgi on mingi fakt mis tõestab vastupidist, palun see avalikustada. Niisama vandenõuteooriate loomine ei vii kuhugi.
  • Eetiline inimene. Isiklikult ostetud aktsiate võrra said Sinu poolt juhitud fondid, kes märkisid 100% emissiooni, vähem aktsiad. Sa konkureerid otseselt fondidega, mille eest võtad tasu. Kui see on eetiline, siis mul on sügavaid kahtlusi kogu HP fondide juhtimise üle.

    FRONT RUNNING practice whereby a securities or commodities trader takes a POSITION to capitalize on advance knowledge of a large upcoming transaction expected to influence the market price.

    See millega tegeled, langeb sama definitsiooni alla.
  • Ma küll ei tea miks just see ingliskeelne definitsioon oluline on aga minu tegevus ei lange sama definitsiooni alla sest:
    1. Minu poolt juhitud fondid ei märkinud emissiooni 100% täis.
    2. Enne emissiooni lõppu ei teadnud keegi kas ja kui palju hind liigub. Võeti ainult riske lootuses et hind tõuseb. Edaspidine langus pole välistatud (mis sulle PST ilmselt meeldiks)
    3. Tõepoolest ma konkureerin mõnikord väärtpeberiturgudel kõigi turuosalistega. Äkki on ebaeetiline hoopis see kui fondijuht ostab klientidele mingit paberit aga endale ei osta?
  • Kuna ma olen fondides osaline ja maksan sulle teenustasu, siis mulle ei meeldi kui sa fondiga konkureerid. Seega ei meeldi mulle ka kui Klementi alla läheb.

    Täpsustav küsimus kas HP poolt hallatavad vahendid märkisid 100%. Lugedes ajakirjandust, ÄP Juuni 17, oli selline väide sees.

    Hinna liikumise kohta, kui sa teadsid, et on olemas 3,5kordne ülemärkimine, siis sellise mittelikviidse aktsia puhul nagu Klementi (kogu market cap alla 60 mil EEK) ning positsiooni suuruse kohta, mida HP hallatavad vahendid saavutasid vabalt kaubeldavate aktsiate osas, siis langust ei ole kuskilt otsast oodata, kui te just ise seda ei tee.

    Teravaks minnes: Kui ma mäletan, siis pensionifondides on niigi fondi haldaja raha sees ja konkureerides fondiga, konkureerid sa ka oma tööandjaga. Kui HP seda lubab, palun väga, aga isiklikult ei taha maksta konkurendile omast taskust.
  • Minule tundub siin kahe isiku vaidluses huvitav hoopis selline asi.
    Yks isik esineb oma nime all.
    Teine isik esineb tähekombinatsiooni all.
    Natuke ebavõrdne olukord tundub personaalkysimuste lahendamiseks olevat.
    Äkki on mõnel osapoolel midagi varjata :)

    Diskleimer. Kirjutanu kogu jutt on subjektiivne ja võib kohe täitsa valeks osutuda.
  • AIMR Standards of Practice, mis reguleerib muulhulgas USA investeerimisnõustajate tegevust, ütleb nii (Member oleks siinkohal Hansapanga töötaja :)):

    B. Interactions with Clients and Prospects.

    B.1 Fiduciary Duties. In relationships with clients, members shall use particular care in determining applicable fiduciary duty and shall comply with such duty as to those persons and interests to whom the duty is owed. Members must act for the benefit of their clients and place their clients' interests before their own.

    B.4 Priority of Transactions. Transactions for clients and employers shall have priority over transactions in securities or other investments of which a member is the beneficial owner so that such personal transactions do not operate adversely to their clients' or employer's interests. If members make a recommendation regarding the purchase or sale of a security or other investment, they shall give their clients and employer adequate opportunity to act on their recommendations before acting on their own behalf. For purposes of the Code and Standards, a member is a "beneficial owner" if the member has
    a direct or indirect pecuniary interest in the securities;
    the power to vote or direct the voting of the shares of the securities or investments;
    the power to dispose or direct the disposition of the security or investment.

    Ei kommenteeri...
  • Panen ka lingi...

    http://www.aimr.org/standards/ethics/conduct/complaint_center/standards.html
  • ehheheee...

    olukord on sitt, kui mitte lootusetu :).
    täitsa tsirkus kohe!
    nagu näha on Eesti aktsiaturul jälle raha mida jagada!
    nii palju nimesid ja nii palju juttu....
    mulle tundub, et Hansal tuleb olukorrast välja tulekuks mõni mees üle parda visata.
    nägin siin eespool kolme nime (Lind, Mengel, Kuld)
    tõenäoliselt üks neist saab ai-ai.
    puhas loogika ütleb, et kõige väiksema positsiooniga vend osutub väljavalituks.
    a samas, kui kellegil on juba üks kollane kaart ees, siis võib ka kõrgema positsiooniga poiss ambrasuuri ette lennata.
    ootame - vaatame.


  • viies, see on suur märk, et ninety seventhies 'r coming back :-))
  • Fondijuht Peep Kuld enam Klementi A 2 aktsiaid ei oma ehk on ikkagi müünud ja võtnud 5% kasumit. 10 000 aktsialt.
  • Kuigi Hansapangas olevat reegel, et 1 kuu jooksul ei tohi müüa. Show...
  • Peep Kuld omab minu teada aktsiaid firma kaudu ja need peaksid myymata olema. Eraisikuna Peep Kuld pole nimekirjas esinenudki.
  • Esines just eraisikuna nimekirjas. Printisin tol korral listi välja. Võin sealt tema isikukoodi ka siia trükkida veel. :) Lõpeb 3-ga.
  • Ühesõnaga siis Peep Kuld püüdis läbi mitme accounti endale võimalikult palju aktsiaid kokku ahnitseda?
  • ..et siis veel läbi firma ka tegi oma pattu? Niiviisi siis käitub Hansa pensionifondide rahaga?
  • Peep Kuld tõstis eraisikuna ja kahe firmana märgitud aktsiad lihtsalt ühele kontole kokku.

    Äripäev toob ära ka tema firmade nimed, tänases aktsiaraamatus on siis 3 x 10 000 aktsiat ühe nimel neist.

    Formaalselt ei ole ta müünud siis ikkagi.

     

  • Kas on kindel, et need riiulifirmad iga päev omanikku ei vaheta?

    Teiseks ei ole firma näol tegemist siiski enam Peep Kuldiga. Firma vastu võib olla terve mägi nõudeid. Kelle oma on firma siis?
  • viies

    pakun, et Peep pannakse tanki, :)

    talle on ka kõige rohkem ette heita selle Klementi loo puhul
  • Huvitav üle pika aja on Äripäev saanud maha väga loogilise ja adekvaatse analüüsiga Klementi kohta -ÄP arvamus. Ütleme, et selline väga analüüsiv ja viisakas. Ja loogiline.
    Paha muidugi, et mitte millestki selline jama jälle ülesse tõmmati. Eestlastele kohe meeldib teiste eestlaste konte järada.

Teemade nimekirja