LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kinnisvaraturu kasv erineb börsimullist

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tänase Äripäeva arvamusrubriigis võrdleb Peep Sooman kinnisvara turgu aktsiaturuga ja väidab, et aktsiaturg tugineb emotsioonidel kinnisvaraturg aga mitte. Kusjuures ei täpsusta millisest kinnisvaraturu osast (elamispindade turg, äripindade turg, maa turg jne) räägitakse. Ärikondliku kinnisvara puhul on tõesti tegemist kaalutletud otsustega kuid elamispidade turu üheks oluliseks mõjutajaks just emotsioonid ongi.
    Kinnisvaraga tegelejana tundub Soomani väide nagu väga rumala jutuna. Või mida arvata?
  • Kinnisvara ja aktsiad on lihtsalt omavahel kogemata ära vahetatud. Juhtub.
  • ei ole küll seda artiklit lugenud, aga tema väide peab paika juhul kui ta võrdleb portfelliinvestoreid aktsiaturul ja eluasemeturu lõpptarbijaid. portfelliinvestor aktsiaturul paneb kindlasti rohkem emotsiooni oma otsustesse kui eluaseme ostja oma tarbeks. aktsiaotsuste tegemisel moodustab ju suurima osa vara väärtusest tulevikus toimuv (kui palju tulevikus mingi äri kasvab, rahavoogu teeb ja kas tulevikus võiks teised seda vara kallimalt osta), keegi pole hiromant et saaks täpselt tulevikku ette ennustada, seega peabki emotsioone ja kõhutunnet kasutama. oma tarbeks eluaseme ostja lähtub eelkõige hetke võimalustest, vajadustest ja tarbimisväärtustest mitte ei ürita mingite graafikutega eluaseme tuleviku hinda ette ennustada (emotsioone vähem). nt. merevaate hindamine mingi rahalise summaga on kindlasti emotsioon aga inimene on emotsionaalne olend ja kuskil ei saa päris mööda emotsioonidest. kinnisvara arendajad sarnanevad rohkem aktsiainvestoritega. neil on visioon ja emotsioon, et kui arendus tehtud saab, maksab asi rohkem kui raha sisse sai pandud. nemad peavad rohkem emotsiooni kasutama et tulevikku ette ennustada.
  • eks ta ole. Praegu õige aeg hästi tootnud positsioonid likvideerida - samas, vaadates uute projektide tulva ja laenukraanide jätkuvalt soodsat positsiooni, võib hea põli veel kuni paar aastat vastu pidada. AGA, nõudlus võib kaduda äkki ja selleks tuleb valmis olla.

    KV turg on kindlasti sama emotsionaalne kui aktsiaturg - "instrumendi" (e. muutuja) nimega emotsioonid "alusvara" on ju inimene.
  • Pigem sama, inimesed maksavad hinda, mida küsitakse (või selle lähedal)... peaasi, et neil see raha olemas oleks. Kui maja (või aktsia) "meeldib", siis käiakse välja niipalju kui pank laenu annab või oma rahakott kannatab... Kuid ühel hetkel hakkavad potentsiaalsed ostjad kaaluma, kas küsitav hind ikkagi peegeldab reaalset väärtust. Kas aktsia arenguväljavaated on OK või kas miljoniga püsti pandud maja väärib kahte miljonit või ühetoaline korter poolt miljonit. Kõik inimesed elavad ju ka praegu kuskil...
  • Lahe artikkel. Mulle tundub, et sellised artiklid on tavaliselt märgiks mulli olemasolust või selle peatsest tekkimisest.

    Turud on turud - on siis aktsiaturg või kinnisvara turg. Kõik sõltub nõudlusest ja pakkumisest ehk teiselt ringil vaadates nendest teguritest, mis mõjutavad nõudlust ja pakkumist.

    Olgu turul tegemist ettevõtte või eraisikuga, otsuseid teevad inimesed. Ettevõtted koosnevad inimestest ja inimestel on igas, 100% igas otsuses oma osa emotsioonidel. Mõnel inimesel rohkem, mõnel vähem, sõltudes veel ei-tea-millest, alates sellest, kas kõht on tühi kuni selleni, milline ilm väljas on.
  • to: kalmerk

    Sooman on ju endisest ÄP ajakirjanikust (mõned inimesed kasutavad seda solvanguna) turundusjuht. Ta peabki nac mulli ajama, väheke segast pexma aga kõike seda ilusti pakendada suutma...
  • tyhja kõhuga toidupoodi minnes tekib ostukorvi toiduainete mull..
    hiljem läheb enamus kylmikus pahaks.
    ainult alkohol jääb alles.
    ostkem alkoholi!
  • Lugesin teemakohast artiklit ja tundus kohati üsna haiglane jutt kuna artikli üldmulje oli aktsiaturu mahategemine ja kinnisvaraturu ülessekiitmine. Eriti koht, kus kirjutatakse, et 1000 HP aktsiat ei anna omanikule mingisuguseid eeliseid selle ees, kellel aktsiad puuduvad.
    Aga dividendid?
    Aga väärtuskasv?
    Samas kiidetakse üles kinnisvara kui igati käegakatsutavat ja praktilist toodet rääkimata sõnagi kuludest ja riskidest, mis kinnisvara omamisega kaasas käivad ja mida aktsiaomanikul jällegi kanda ei tule. Mainiks siinkohal vaid kindlustused, remondid, kommunaal jms.kulud, tule ja veega seotud ohud, vargad, ebakorrektsed üürnikud, jne, jne. Usun et siia võib iga kinnisvaraomanik omaltpoolt veel tosinate kaupa lisa kirjutada.
    Tegelikult võiks keegi lahtise sulega asjatundja (LHV -st) kirjutada Äripäeva väikese aktsiaturu ja kinnisvaraturu võrdluse natukene teise nurga alt. Kuna aktsiaturg olla emotsionaalne siis arvata võib milliseid emotsioone selline artikel asjasse mittesüvenenud inimestes tekitab.
  • Viimases Arvopaberis arvas mingi eluaegne investor järgnevalt:
    Kui aktsiate puhul tuleb dividende oodata aasta aega, siis kinnisvara puhul vaid kuu aega.
    Korterite ja muude eluasemete puhul ... pigem tuleks vaadata , et kuskil on ju inimestel vaja elada. Oma eluaset sa ju ei müü kui arvad, et hinnad peaksid langema hakkama ja sa ei koli pulli pärast 150selt ruudult 34 ruudu peale? 1000 HP aktsiat? Neid sul ju tegelikult eluks vaja ei ole. Siin minu meelest tehaksegi jäme viga: võrreldakse asju mida võrrelda ei saa. Räägitakse miskit mullist, kui saab rääkida tegelikult ainult ülepakkumisest.
    Investeering kinnisvarasse?- pigem siis mingitsorti vara, mida saab üürida/rentida. Spekulatsioon?- asi mille sa loodad müüa alla aastasel perioodil kallimalt.
    Mis neid siis aktsiaid ja kinnisvara ühendab? Tõusu genereerib enamvähem üks tegur: raha pakkumine, mis omakorda väljendub intressimääras. Eraldab aga likviidsus, mis tuleneb pigem sellest, et erinevalt aktsiatest on inimestele füüsiliselt "kinnisvara" vaja.
    Enda seisukohast tundub, et see kinnisvara värk säästab närve. Reageerimiseks jääb rohkem aega: projektide pikkust loetakse ikka aastates, mitte päevade ja minutitega. Vähemalt hea uni on mul küll taastunud.
  • Kinnisvara kui põhjatu kullaauk on minu tutvusringkonnas väga levinud. See on müüt. Olen alati vaielnud inimestega, kes on püüdnud selgitada järgmist - oh, võtan pangalaenu, ostan korteri ja üürin välja ning peagi olen rikas. Loll üürnik maksab üüriraha pangalaenu tagasimaksmiseks. Jah, mõned head aastad tagasi, kui pangaintressid hakkasid langema, siis selline moodus isegi töötas, sest ka kinnisvara oli siis suhteliselt odav. Aga edukuse saladus ongi selles, et tee seda enne teisi. Viimased kullakaevajad ei saa enam roostes raudmüntigi.
  • Kinnisvaraturul toimetamiseks (investeerimise mõttes) kahjuks/õnneks peab rahakott olema ikka päris kopsakas. Ja pankades juurdepääs tagatud ka kõrgematele korrustele. Sellest lähtuvalt - on see vähe teine kaalukategooria kui 1000 HP aktsia ostmine.
  • Anettega nõus ja TNT-ga üldse mitte nõus. Mul on alati olnud küsimus, mis takistab eluaset võtmast puhtalt investeeringuna. Minu arvates ei pea inimene oma eluaset omama. Ma võin ju elada samaväärsel elamispinnal ja üürida seda pinda. Alati on küsimus, kas intressimäärade, eluaseme hinna ja oodatavate üürihindade juures on mõtet olla omanik või üürnik? Mõlemil on omad riskid.
    Ma ei saa aru, miks peaks 150m2-lt kolima 34m2-le? Miks mitte 150m2-lt 250m2-le? Mis vahet seal on, kas olen omanik või ei ole. Kui ma näen, et üürnikuna on mõttekam elada ja vabanevat kapitali saaksin investeerida kasulikumalt kui antud hetke üüritulusus, siis loomulikult valin üürniku staatuse. Minu arvates on see ainult mõtlemise vabaduse taga.
    Seejuures on mõistlik opereerida loomulikult pikaajaliste lepingutega, et see igapäevast elu ei segaks (min 3 aastat, max 10 aastat). Ma olen nõus, et just selle igapäevase elu tõttu ei tehta selliseid tehinguid mõne protsendi tootluse erinevuse pärast (sisuliselt võib eluaseme vahetusega kaasnevad ebameeldivused hinnata tehingukuludeks, a la ma olen nõus maksma 50000 EEK, et ma ei peaks seda kolimist üle elama). Samas on mõningatel juhtudel üürniku staatus selles mõttes parem, et elukoha vahetus on lihtsam.


  • ... ja dividendide puhul kes ütleb, et ma neid aasta aega ootama pean. Sõltub ettevõttest. Välisaktsiate portfelli puhul tilgub iga kuu mõnelt ettevõttelt dividende. Samamoodi võib ka rendilepingu nii teha, et makstakse kord 2 aasta jooksul.
  • Maitse asi.
    Mina isiklikult põhimõtteliselt ei rendi/üüri/laena/liisi isiklikuks elamispinnaks vahendeid. Mul on olnud hetk elus 97a, kui jalutasin autoni ja kõik oli p..... Korter oli laenuraha peal, auto oli liisingus, raha jääk oli natuke ja laenu selle kõige peal x miod. Sellel ilusal hetkel jõudsin mõtteni, et isiklikuks tarbimiseks/elamiseks ma raha ei laena kui on muid võimalusi.
    Dividende makstakse RPseaduse järgi 1X aastas. Renti/üüri ei soovita 1X 2 aasta jooksul lepingusse sisse kirjutada puht monitooringu mõttes.
  • Mis tähendab, et kui ma peaks veel kunagi korralikult komistama ei vistata mind ja mu perekonda kodust mingi täitevametniku/rendileandja poolt välja.
  • k6ik on imelihtne - spekulatiivsed eluasemed satuvad hinnalangusse,
    elamiseks ostetutega ei juhtu aga midagi.

    nyyd oleks siis vaja vaid hinnata, palju on spekulatiivseid oste tehtud,
    palju % t6us rolli mangiks ja voila..

    TNT,
    ilmselgelt olid 97börsispekulant ;)
  • TNT, väga lühinägelik oled. Sõltumata laenude/rentide/liisingute olemasolust on veel mustmiljon võimalust kuidas sinu kindlana tunduv elu pea peale pöördub, kui sa jälle korralikult komistama peaks. Seega eelkõige on tähtis mitte komistada!
    Nagu teda on kindlad asjad siin maises elus SURM ja MAKSUD...
  • yx ytles,
    et kinnisvarakrahhi ei saa tulla,
    kuna riik ei laseks sel juhtuda,
    kuna riigil poleks k6iki neid kodutuid kuskile panna :)
  • No tõesti, kui kõik turuosalised ostaksid oma eluaseme ilma et võlga peale võtaks, siis oleks mulli tekkimine kinnisvaraturul pea võimatu. Aga isegi kui mõni nii teeb, siis suurem osa turuosalistest seda ei tee. Minu arvates on kinnisvaraturul mulli tekkimine kõrge finantsvõimenduse võimaluse tõttu isegi suurem kui aktsiaturul. Kinnisvara vastu on võimalik võtta samas suurusjärgus võlga kui väärtpaberite vastu. Ma olen ka kindel, et keskmine kinnisvaraomanik omab rohkem võlga kui keskmine väärtpaberiomanik (ma mõtlen just nende varade vastu).
    Aga mis puudutab teatud põhimõtteid enda eluaseme koormamisel laenuga, siis see on juba hoopis teine teema. Esialgne küsimus oli selles, kui suur on võimalus, et kinnisvaraturul hindadega üle pingutatakse.
  • No eks riigil on ka võimalik maandada oma majandust ainult enda võimaluste piires. Aga põhimõtteliselt olen nõus. Iga süsteem peaks oma liikmeid kaitsma. Küsimus on ainult selles, kus on kaitsmise ja teiste arvelt vahendite kulutamise piir. Kas ühed ühiskonna liikmed peavad teiste ülepingutamist kinni maksma. Minu arvates ei pea.
  • Minu meelest on karm kui inimesed teevad/alustavad oma äri ja annavad siis isikliku käenduseNB! limiteerimata kujul või pandivad maja/korteri ettevõtte kohustuste katteks.
    Ja isegi nn. buumi ajal on kinnisvara arendades imelihtne endale vesi peale tõmmata. Analüüsige Hestlingeri/Merirahu projekti kurba lõppu. Ja on veel projekte, mis on suht kurvalt viimase paari aasta jooksul lõpetanud. Korterelamu Süda 10 näiteks....
    Alustada võiks laenamisest arendatavale krundile.
  • Roosa leht on jälle temaatika üles võtnud (eilne leht ja tänane leht)

    Isiklikult ei usu kinnisvarahindade märkimisväärset üldist langust, kuid mind huvitab, kas spekulatiivse olemusega kinnisvarainvestorid võiksid aastases perspektiivis rahutuks muutuda? Rahutuks muutuda mitte siis tingimata hindade languse tõttu vaid kahaneva tootluse tõttu.

    Kas see raha võiks hakata mingil hetkel teed otsima väärtpaberiturule, kas siis otse või läbi fondide? Praegu tundub küll valdav seisukoht ümberringi olevat, et "ainus õige investeering on kinnisvara" ja päris suure kontingendi suhtumine väärtpaberitesse või fondidesse kui alternatiivi tundub olevat enam kui skeptiline. Kas langev tootlus kinnisvaraturul võiks panna neid seisukohti revideerima ja tuua osa investoreid kinnisvarast väärtpaberitesse? Mitte et ma arvaks, et see potentsiaalne juurdetulev raha lääne fondide vahenditega võrreldes märkimisväärne oleks ja hindu väga mõjutada suudaks, aga huvitaks protsess kui selline. Arvamusi?

  • Muide, ons kellelgi pädevaid andmeid Inglismaa ja Tschehhimaa kinnisvarahindade ja palkade kohta? Esimene kui viimasel ajal karmilt kallinenud ja teine kui juhtiv idariik. Huvitaks kaalutud keskmine korteri ruut pealinnas ja keskmine palk. Samuti huvitaks Tallinna keskmine palk, mitte siis riigi.

    Milleks see kõik? No kui võtta Soome vastavad numbrid siis need on laias laastus 1=1, meil siin tundub olevat ruudu hind > kuupalk. Ehk siis meil on vara kallim kui Soomes. Kui arvestada, et palgast järele jääva raha ostujõud on Eestis palju väiksem kui Soomes (hoolimata sealsetest kõrgematest hindadest), siis on vara minu arvates oluliselt kallim kui Soomes ja selle ostmine sissetulekutest oluliselt orjastavam. Kuhu ja miks peaks hind veel tõusma?

    Iseenesest ju muidugi võiks. Inglises muide olevat juba raske saada Londoni koolidesse õpetajaid, kuna ( üllatus-üllatus) õpetaja ei saa oma palga eest Londonis elada - ei jätku - kinnisvara on juba nii ränga hinnaga :-)

    Ja veel üks huvitav kant meie kinisvaraturul on need müstilised välismaalased, kes nagu räigelt kibeleks siia pappi tassima. Kuna seda loeb nii mõnigi investeerimishuviline, siis kibeleks ma küsima, kas investeerikisd sina täna näiteks Albaania kinnisvarasse kui hinnad tõuseksid seal aastas 50%?
  • Statistikaameti andmetel oli 2003 III kv keskmine palk Tallinnas 8010 krooni.
  • kui võtta näiteks Jõgeva, siis seal tuleb ruudu hinnaks 700-800 krooni, mitte rohkem. keskmine palk on ehk 3500. justkui oleks 5 kordne tõusupotentsiaal. tõenäoliselt nii see asi just ei lähe, kuid investeerida võiks praegu just provintsikohtadesse, kus on mingi perspektiiv (töökohad, infrastruktuur, kaubandus jne.). pealinnas ning mujal suuremates linnades, kus hinnad juba pilvedes võib turg jäädagi külgsuunas liikuma ning osad varad pigem odavnevad.
  • Provintsis viimase aasta jooksul juba toimunud kinnisvarahindade ca 2,5 kordne tõus.
  • neto, ei ole 3500:
    I kvartal 4103
    II kvartal 4996
    III kvartal 4538
  • fun > neto mõtles ehk Jõgeva keskmist palka, mitte kogu riigi.. :)
  • Kogu riigi keskmine palk oli nii madal 1998. aastal. Mõeldi ikkagi Jõgeva maakonna keskmist palka praegu.
  • (-)
    - Pretoni kolis juba ammu Lätti kinnisvara arendama;
    - Oberschneider plaanis ka aktiivsema arendustegevuse Poola üle viia;
    - Paljud suuremad arendajad nuhivad lõunanaabrite juures maad;
    - Nagu 97. aastal jäävad kotti hoidma kohalikud, kes ei viitsi, ei taha või ei saa EU-sse
    pikka eurot teenima minna :) !?
    - Seoses EUst tuleneva hindade kasvuga peaks reaalpalk vähenema, seega jääb vähem raha ka
    KV ostuks.

    (+)
    - kui just soomlastele pähe ei löö EV-sse invasiooni alustada tänu maksuefektile ja kordi
    madalamatele KV jm hindadele;
    - tänu maakondades KV hindade hüppelisele kasvule on nii mõnigi realiseerinud kena kopika
    eest oma talu koos 30 ha maaga ja soetanud pealinna õppivale võsukesele kena elamise;
    - ja vaevalt, et pankades laenupidu ära lõpeb, sest 0 tulumaks võimaldab hoida madlat
    intressi, et ikkagi piisav omakapitali tootlus jääks.

    = tasakaal!?!?
  • Meie(eesti) kinnisvara turul on kaks tugevat aspekti,mida tuleks arvesse võtta.Esimene on see,et laenuraha lõppemisel,vähenemisel võivad tagasilööki oodata ehitusfirmad ja tagajärjeks on neist poolte laostumine.Nende kinnisvaradega mis hetkel laenu eest ostetud ei juhtu midagi,eestlane maksab need laenud ajapikku ära.Aga kõik see juhtub laenuraha lõppemisel.
    Eesti on samas nii väike et tavalised majandusreeglid siin ei kehti.See et rahamass peaks pankades lõppema ei ole tõsiselt võetav ja eestlane enne loobub söögist kui elamuaseme laenust,mis tähendab et kui miskit laenuturul muutub siis tarbimislaenude osakaal.Pangad samas jäävad laenu väljastama samas mahus,kirjutavad laenulepinguid ümber väiksema protsendi peale ja üha rohkem hakkab tekkima hüpoteeklaene,mis tegelikult eestis üldse täna moes ei ole ja mis muus maailmas on valdav just erakinnistute osas.
    Teine aspekt on välismaiste firmade tulek eestisse oma esindust ja kauplemist arendama.See on lähima viie aasta jooksul kinnisvara arendajatele kuldaeg,sest need otsused mida tõsised välisfirmad siiamaani kaalusid seoses idaeuroopasse laienemisega tehakse euroopa liidu laienemisega ära.Ei tohi ka unustada riigi sektori osakaalu suurenemist(kalevi rentimine ja lumani maja läheb kohe euroliidu kätte).Meie riigieelarve kasvab nähtavasti lähima viie aasta jooksul kaks või rohkem korda ja see on kaudselt ka veski kinnisvara arendajatele.Üheltpoolt riik müüb kogu kinnisvara ja teiseltpoolt rendib selle tagasi.
  • Täna nagu tundub, et laenuraha, mida eraisikutele pakutakse ei taha otsa lõppeda.
    Küll aga HP analüütikute arvutuste kohaselt saavad otsa laenuvõimelised eraisikud, kahjuks. Kurb on ka see, et EW majanduskasv näitab kiiret kahanemist. Seega, kui majanduskasv ei genereeri juurde uut eraisikute laenuvõimet, peab tulema mingi tagasilöök või vähemalt seisak. Huvitav on märkida, et kõik suuremad arendajad on selle oma 2004 aasta plaanidesse juba sisse kirjutanud.
    Teine ohumärk on, et "taksojuhid" toimetavad arenduses juba ammu.
    Nii siis ,aeg on vähendada laenuhulka ja suurendada sularaha bilansis.
  • Aga kui "taksojuhid" toimetavad arenduses, siis äkki on neil liiga palju raha või kinnisvara hoopis liiga odav? Vaheltkasud on kindlasti liiga suured, sest muidu ei sumiseks kõik kinnisvaraga seonduv nagu mesitaru. Samas, vaheltkasud olid suured, kuid kas see ka nii jääb?
  • Mõtlesin natuke selle jutulõime pealkirja peale ja tekkis asja lihtsustatuna ja võimendatuna vaadatuna järgmine mõttekäik:

    Eesti elanikkond jaguneb hetkel suurtes piirides kaheks.

    a) Ühed, kes ostavad oma maksevõime ülemise piiri peal kinnisvara. Kuna nad vajavad suures mahus raha (rohkem kui teised säästa suudavad) siis laenavad pangad seda neile rõõmsasti välismaalt juurde.

    b) Teised, kes müüvad kinnisvara ja saadud süllekukkunud raha eest ei oska muud teha kui importi tarbida. Muidugi kasutavad nad ka kodumaiseid kaupu ja teenuseid, aga milleks?

    On muidugi ka kolmas grupp inimesi (ntx ausad börsispekulandid, kes eelistavad eestimaist, aga kuna näide on lihtsustatud, siis nemad jätame välja).

    Nüüd on mul ainult üks küsimus - kui kaua meie imepisikese riigi majanduse välistasakaal sellele vastu peab? Seda enam, et kui Ungari forint lähiajal peaks kukkuma, siis pean väga tõenäoliseks rünnakuid ka järgmiste KIE riikide vastu.

    Või näen ma tonti?
  • Samal teemal tänases Eesti Päevalehes Indrek Neivelt: "Eestile stabiilne majandusmudel"

    http://www.epl.ee/artikkel_251810.html
  • Velikij, Sa näed tonti...ses mõttes, et kujutad ette, et keegi (ilmselt sionistid või USA valitsus) soovib Eesti majandust rünnata. Asi on ilma igasuguse rünnakutagi nutune. Neivelti toodud Tallinna linn on nutusituatsiooni markantseim näide. Aga kui keegi krooni ründab, siis ilmselt sisevaenlane nt. vennad Reiljanid. See läks nyyd kinnisvarast suht eemale...
  • järelikult on probleem kas
    a) ettevõtlike ideede puudumises või
    b) finantssektori ebaefektiivses (jätkusuutliku maj. kasvu aspektist) ressursside jaotamises makrotasandil?
  • probleem on ka selles, et keskkond ei toeta ettev6ttlikust.
    sul peab ikka palju raha ja tahet ja j6udu olema, et pinnal pysida.
    lihtsalt sured ära kui pyyad innovateda.

    no help
  • Eile mingis uudistekanalis näidati Jaapani kiirrongi mis liigub magnetpadjal ja kiiruseks plaanitakse 500km/h.
    Ma siin mõtlesin, et kui saaks sellise rongi liikuma marsruudil Võru-Tartu-Tallinn. Milliseks võiksid sel juhul Võru kinnisvarahinnad kujuneda kui inimesed hakkaksid hommikul rongiga Võrust Tallinna tööle käima. Kinnisvaraarendajate marjamaa kah peaks vist laienema.
  • arvan ka, et Eesti on liiga väike selleks, et tüüpkorteri hind Tallinnas või provintsis erineks kümnetes kordades. järelikult tuleks raha Tallinna asemel paigutada hoopis provintsi kinnisvarasse, loomulikult mitte huupi.
  • Olen ise kaalunud suurendada oma tarbimist kinnisvara osas (i.e. kolida suuremasse korterisse).

    Vaatasin nats ringi, ja selgus et yyrida on tana juba palju odavam. Korter mille eest kysitakse ca 1,5m EEK yyritakse valja umber 70'000 EEK eest aastas... Ehk yield 4,6%!!!

    Siinkirjutajad on ilmselt nous, et 1,5m EEKle on voimalik leida veidi suuremat yieldi vaiksema riskiga kui see mida pakub eesti kinnisvaraturg...
  • Jurmala,

    need hinnad kukuksid veel. Hetkel maksab Helsingi-Tampere (ca 200km) rong 23 euri,
    edasi tagasi 46, hulgi saab muidugi soodust, no oletame 30, see x 22 tööpäeva kuus
    on 660 euri = 10K eek kuus. Arvestades, et Tallinn Võru liinil on ja oleks _oluliselt_ vähem
    sõitjad kui H-T ja pakutud rong oleks tehniliselt _oluliselt_ vingem , siis võiks selle hinna vabalt korrutada kahega. Seega, kui sul on maksta 20K kuus tsuhh-tsuhhi peale, ei jää kinnisvara peale enam palju järele :-)


  • Jurmala,

    Kas Sul on ka olemas mingi vähimgi ettekujutus, mis sellise raudtee ehitamine ja ülalpidamine maksaks? 30 eurtsi eest võiks müüa ainult pileteid, mille eest saaks sellist rongi kaugelt vaadata, ei enamat...

    Sellise raha eest võiks kõigile võrukestele kilulinna tasuta elamise muretseda ja raha jääks veel kuhjaga ülegi. Ehk siis inimesed, mõelge hetke, mis taustsüsteemis me elame!
  • Nuwanda teema on tegelikult väga oluline.

    Üks minu sõber just rääkis, et hakkas pärast kolme aastast vahet taas korterit üürima ja rendihinnad on praktiliselt muutumatud. Seda samal ajal kui kinnisvara hind on kohati vaat et kahekordistunud.

    Praegune rendihindade suhteline odavus näitab, et pakkumine on turul korralik. Kas liiga palju ärimudelit "ostan-korteri-uues-majas-ja-rendin-koheselt-välja"?
  • Ja kui palju regionaalprobleeme selline raudtee aitaks riigil lahendada...
  • Jurmala,

    pärast sellise raudtee valmimist oleks regionaalprobleemide lahendamiseks mõeldud eelarvereal number null, nagu ka paljudel teistel ridadel....

    Kristjan,

    Näärivanasid lihtsalt vähem. Ma olen üürinud viimased 5 aastat ja kavatsen järkata. Viimati 2 aastat tagasi kolisin. Enne seda mingi aasta otsa vaatasin ja valisin. Tollal oli jah neid optimiste turg täis, ei tea, äkki on nad nüüd pessimistlikumateks muutunud? Või aru saanud kus riigis nad elavad :-) Üldiselt elas turg senini "välismaalaste" peal, need tulid ja raha ei lugenud. Siis nad läksid ära ja korter seisis 2 aastat sama ulmelise hinnga city24's üleval. Minuga läks nii, et maksime vist 8K, siis millalgi tõsteti 9K peale kuna maakler olevat väitnud, et hinnad olevat tublisti tõusnud (siis nii 2,5 aastat tagasi). Me läksime varsti minema ja omanik küsis 12K. Korter pole siiani uut üürnikku leidnud :-) Tollal käisime vaatamas ka üht mõistliku omanikuga korterit, kellele minid euroametnikud olid 15 maksnud, nüüd küsis ta 9, tunnistades, et seda ta täna ehk saaks.
    Tänaseks on olukord minu arust suht sama kui 2 aastat tagasi - optimiste on turg täis, häid ja mõistlikke, sobiva hinnaga pakkumisi on endiselt vähe. Just paar kuud tagasi vaatsin ringi, et mis oleks, aga ei leidnud miskit sobivat. Võib-olla peaks tingima, aga nii 3-4K tundub sobivatel korteritel õhku sees olevat endiselt.
    Paremaks on läinud sisustus. Saab ka tühje kortereid ja seda ülijubedat lakitud täispuust nikerdustega pederulkat enam eriti ei kohta. Mingi kummalise kiiksuna on turul megalt viltuste seintega katusealuseid, hea pea ära lüüa ainult :-(

    Nuputamiseks - kui palju on Tallinnas kõige vingem korteri ruudu hind müügiks? Ma pidin selili lendama....
  • ma ei tea.
    olen 4 aasta jooksul maksnud yyrirahadena miski 120keeki ehk. elan säästlikult :)
    sisuliselt oleks tegu olnud m6nusa korteri soetamise aastaintressiga aastal 2000..
    tyybid nagu ei saa aru, et yyrikas elades kokkuhoidlikult on riskid vaiksemad,
    aga kuuyyr on enam-vahem v6rdne aastaintressiga - st elades yyrikorteris ja kogudes raha
    on enam-vahem sama mis laenurahag a korter ostes. hetkeintresside juures see enam paika ei pea, aga mis oli aastal 2000? ja preatoni korterid maksavad ikka veel hingehinda, mis siis et juba 2000 sama hinda maksid..

    muidugi sauna tahaks ja penthouse vaadet, aga..

    mina elan visioonis, et suhteliselt on mul aastal 2004 odavam eluase soetada kui aastal 2000.
  • riq, hea mõttelõng, ainult et puhtalt intressikulust ei saa ju eluaseme soetamisel lähtuda. Kas kinnisvara hind siis mingit tähtsust ei oma? 2000->2004 on samaväärse eluaseme hind keskmiselt kahekordistunud. Või selle jätad arvutustest välja?

Teemade nimekirja