Kauplemisreeglid ja investeerimispõhimõtted - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kauplemisreeglid ja investeerimispõhimõtted

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Käesolevas foorumis kirjeldan oma põhimõtteid ja reegleid investeerimisel ja ühtlasi loodan sama kuulda ka teiste kohta.

    1. Pikaajalisel investeerimisel ostan ettevõtteid peamiselt fundamentaalnäitajate järgi (80% FA ja 20% TA). Eelistan kasvuettevõtteid, näitajatest pööran suuremat tähelepanu PEG-le kui P/E suhtele. Viimane võib vabalt olla ka üle 20-ne. Aktsia lühiajalised kõikumised mind reeglina ei kõiguta, kuid kui aktsia peaks tõusma väga lühikese ajaga soovitud taseme lähedusse, siis võtan kasumit. Reeglina stopi ei kasuta, kuna olen kindel, et ettevõte varem või hiljem tõuseb tänu oma fundamentaalnäitajatele. Müün siis, kui fundamentaalnäitajad jäävad alla minu poolt seatud eesmärkidele.

    2. Lühiajalisel kauplemisel eelistan tehinilist analüüsi (80% TA ja 20% FA). Kindlasti tuleb paika panna stop.

    3. Eelistan pikaajalist investeerimist lühiajalisele. Selle põhjuseks on arusaam, et pikaajaliselt on kindlam hoida aktsiaid, kuna aeg töötab reeglina sinu kasuks (11 - 12% tootlust aastas). Samuti ei pea maksma rohkesti tehingutasusid ja saab loota ka dividendidele. Samas olen tuntud spekulandina ja just lühiajaline kauplemine on mulle pakkunud põnevust ja rohkesti kogemusi. Oma lühiajalisemal kauplemisel olen ära kasutanud Tallinna Börsi madalat likviidsust ja oma orderid maaklerite nina ette pannud ja sedasi turgu teinud. Turu tegemine on minu arvates kindel võidustrateegia, kuid see eeldab kauplejalt väga head turu tunnetust ja lisaks peab olema ka väärtpaber sobiv (paras spread, stabiilne või kergelt tõusev aktsia, võimalikult suur kauplemismaht).

    4. Optsioone ostan vaid väga kindla nägemuse puhul. Ei kauple odavaid optsioone, USA-st soovitan osta alates 1$ maksvaid optsioone ja mitu lepingut korraga.

    5. Reeglina ei shordi aktsiat, kui müün aktsiat lühikesks, siis tuleb kindlasti panna stop. Likviidsete aktsiate puhul sobib shortingu asemel ka put. See reegel osutus vajalikuks vaadates oma tehingustatistikat - kust põhilised kaotused tulevad. Üldiselt leian, et aktsiatel on reeglina omadus tõusta ja lühikeseks müük on trendi vastu minek. Loomulikult lühijaliselt võib see olla õigustatud, kui turg on langustrendis, kuid pean seda rohkem gamblinguks.
  • Tere Alvar. Millest võib olla tingitud sinu järjekindel soov ennast eksponeerida ?
  • jass, ma sooviksin lugeda teiste kauplemisreegleid ja investeerimispõhimõtteid, keegi peab ju otsa lahti tegema. Vbla leian endale midagi uut ja loodetavasti leiavad ka teised midagi.
  • Mul pole mingeid kauplemispõhimõtteid peale "kiirelt sisse-kiirelt välja". Oportunist teiste sõnadega. Väga hästi toimiv põhimõte, incredible lausa.
  • Ostan odavalt, müün kallilt. Ja vastupidi.
  • 80/20 reegel on küll tore, aga kuidas täpsemalt määratleda sellist stiili? Kuidas saad aru, et nüüd oled kasutanud 20% tehnilist analüüsi ja 80% fundametaali.
    Tegemist ei ole sõnakõlksu kallal norimisega, pigem huvitun nende analüüsi meetodite määratlemisest ning mõõtmisest ühtse stiili järgi.
  • Suhteliselt algaja alles, tegelenud umbes 5kuud ning hetkel veel ainult virtuaalselt, proovinud mitmeid erinevaid meetodeid millest siiani kõige tulusam näeb välja selline - 95% tehniline analyys, periood 1-2 päeva erandjuhtudel kuni 2 nädalat, enamasti nasdaqi'l treiditavad 1-20 dollarilised, ka lyhikeseks mängides...umbes 4 ostu 5st võib lugeda edukaks ning kasum on tavaliselt 2-8% per trade.
  • Alvar,

    Sul on ilus jutt valja tulnud ja paljuga voib noustuda, aga mind huvitaks hoopis rohkem, kuidas on lood sonade ja tegude vastavusega, ehk teisisonu - distsipliiniga.
    Kas ei ole monikord naiteks nii, et luhiajaliselt moeldud tehing kujuneb pikaajaliseks ainult seetottu, et hind pani vales suunas ajama, kahjumit ei raatsinud valja votta ning peas kumiseb mote, et kull see aktsiahind ukskord ikka touseb?
    Kui suudad koikidest oma pohimotetest 100%-liselt kinni pidada, siis au Sulle. Kui mitte, siis...eks selliseid jutte oskab meist vast iga viies kirjutada, aga suurt motet justkui pole?

    Minu jaoks on koige tahtsam reegel - reegel # 1- endale seatud reeglitest kinnipidamine. Ja tuleb tunnistada, et olen sellega hakkama saanud. Seda eeskatt tanu sellele, et reegleid on vahe:)

    Reegel # 2: ara tegele prugiaktsiatega. Tosi, olen kaubelnud ka ERICY-ga, kui see maksis veel alla dollari, aga seda seetottu, et pole seda kunagi prugiks pidanud.
    Reegel # 3: puua valtida voimendust, aga kui toesti tekib vastupandamatu soov kiiresti rikastuda, siis kasuta vaikest voimendust, ara riski enda lohkilaenamisega. Stop paika.
    Reegel # 4: kui ei suuda reeglist # 1 kinni pidada, siis osta endale investeerimiseks moeldud raha eest parem kupsist ja limonaadi.

    Ongi koik, rohkem reegleid pole. Mida rohkem neid on, seda suurem on ju ka toenaosus nende rikkumiseks.
    Milleks end ahistada - ukskord tootab Fiti "kiirelt sisse, kiirelt valja", teinekord jalle "osta ja hoia pensionini" pohimote.
    Ainult Kanariku "ostan odavalt, muun kallilt" reegel tootab iga kord:))
  • Alvar,

    Kasutad pidevalt sõnu "soovitan". "tuleks", "peaks" ja nii edasi. Kas sul on ettenäidata minegeid väljapaistvaid tulemusi, et nii agaralt oma soovitusi jagad? Vastasel juhul võiks madalamat profiili hoida.
  • ilmselt alvar on reeglid enda jaoks välja mõelnud ja jagab seal iseendale õpetusi ja soovitusi. reeglite kvaliteeti näitab see kas nendega raha teha saab. ilma edukuse näitajateta on kirja pandud reeglid lihtsalt möla. alvar, mida sa oma reeglite kvaliteedi iseloomustamiseks ütleks?
  • Tunnen kedagi multimiljonäri USA-st, kes ütles igasuguste äriideede kohta järgmist: If somebody comes up with the ideas then check what he owns. If he owns nothing then it means he knows nothing. Sellepärast ei tea ka kedagi LHV-st, peale Rain Lõhmuse keda usaldada ja kellega on huvitav rääkida. Ja kaugelt on näha mida mees omab ja kuidas ta selleni on jõudnud.
  • Minu arvates on senini selle teema all midagi asjalikku öelnud/küsinud Alvar, spunk123, dec ja Sidaah. Teised ainult näägutavad Alvari kallal selle eest, et ta julgeb oma põhimõtteid jagada. Kuna olen ise algaja investor siis loen üldiselt huviga teiste mõtteid, kusjuures ka amatööride (Alvar vist on amatöör?) arvamused on põnevad. Igal juhul on lisaks puhtale teooria omandamisele huvitav teada milliseid põhimõtteid investorid tegelikkuses rakendavad. Seetõttu soovin Alvarile jõudu ka edaspidi oma arvamusi avaldada.
  • Super msr, nii see on. Sul on 100 prossa õigus.
  • msr, kas Sul on ka mingi rahaline kriteerium, mille alusel inimesi usaldusväärseteks ja mitteusaldusväärseteks jagada? Kasutatav stardikapital ideede rakendamiseks võib olla ju väga erinev.

    Näiteks: kui 20 aastane üliõpilasest investor omab 12K krooni väärtusega portfelli, mille taga on eelmisel sügisel investeeritud 10K õppelaenu, siis teeb see tootluseks 20% ehk tugevalt üle turu keskmise - seega ideed justkui head, aga tema poolt omatav ei pruugi paljudele teps mitte muljet avaldada.

    1 huvitav paraleel spordi valdkonnast: kas tipptreeneriks on võimalik saada ainult tippsportlastel?

    P.S. Toodud näide ei ole toodud Alvari kohta
  • Msn ütles eelmenalt sellise lause: "Sellepärast ei tea ka kedagi LHV-st, peale Rain Lõhmuse keda usaldada ja kellega on huvitav rääkida". Minule omakorda tundub, et siin on ka palju teisi inimesi, kelle arvamust etinevatel teemadel on huvitav lugeda. Kui keegi kirjutaks siin rubriigis, et näed, suutsin 1 aastaga X tuhat krooni mööda pükse saada, kusjuures kasutasin strateegiat Y, siis oleks ka see huvitav - on võimalus endal sellest Y strateegiast järeldused teha ja otsustada, kas selles leidub ka midagi "kasulikku" või "õpetlikku".

    To Henno,
    Esimese hooga tuli pähe selline treener - Curt "Curre" Lindström. On viinud maailmameistirks Rootsi hokikoondise, Soome hokikoondise ja hetkel on Läti koondise peatreener (tänu temale jõudsid lätlased jäähokis A gruppi), kusjuures mäletamist mööda pole Curre ise kunagi mänginud profi tasemel jäähokit (vahest ainult poisikesena koos teiste naabripositega). Kindlasti on näiteid veelgi.
  • Mõmmi

    no näiteid võib tuua väga palju, kasvõi näiteks pole Mati Alaver võitnud ühtegi olümpia või MM medalit, aga msr arvates poleks temaga mõtet suusatamisest rääkida, sest ta pole sel alal midagi saavutanud, :)
  • msr, kas rain lõhmus ja teised miljonärid arvavad ka sinu kohta seda, et sinuga on huvitav rääkida ja et sa tead palju? esimene sinu poolt tulnud mõte jätab küll üsna debiilse mulje (võib olla inglise keeles kõlab see targalt ja huvitavalt, sellepärast kordan seda eesti keeles): "see kellel varandust pole, ei tea mitte midagi". msr, kas vastab tõele ka see, et kes börsil kõvasti kaotab, jääb lolliks? või et bill gates ja naftasheigid on maailma kõige targemad inimesed? või et sinu tuttava multimiljonäri poolt öeldud "mõtteterad" väärivad meelde jätmist ja inglise keeles edastamist?
  • Roimar, väga õige. Kindlasti on Rain Lõhmus väga tark ja andekas inimene, aga samuti on tal ikka kuramuse palju õnne olnud. Nassim Taleb on oma raamatus "Fooled by Randomness" kirjutanud taolise asja kohta midagi järgmist:

    Imagine you drive through a suburb with 105 wonderful mansions. Interested in the causes of these people's wealth, you ring the doorbells and ask about the owners' trades. At each house, a 50-year old man answers the door and tells you that he has been playing Russian roulette since the age of 25. In Russian roulette, you put a revolver to your head with one of
    the six chambers loaded at random. Assume that the game is played once a year with a payoff (in the event of survival) of $1 million.

    If the initial cohort of 25-year olds numbered 10,000, we expect about 105 of them to be alive (and wealthy) at the age of 50. The problem is, there is also a big graveyard (of an expected
    9,895 people), which goes unnoticed The survivors enter the history books as "legendary
    investors", rather than the lucky fools that they arethe history of the dead remains unwritten.
  • To Henno: Usalduse küsimus ei olnud üldse mõeldud moraalses mõttes ja selles polnud ka midagi halvustavat või vaenulikku. Ja absoluutselt ei olnud mõttes LHV tublisid töötajaid diskrediteerida, kui see aga nii välja kukkus, siis palun vabandust kõikide ees! Tean ise mitmeid inimesi LHV-s ja nad kõik seal väärivad lugupidamist.
    Sul on täiesti õigus kui räägid alustamisest vähesega ja sealt edasi minnes tippu. 20.a. üliõpilane on kindlasti väärt sellise tulemuse juures tähelepanu, sest nagu juba öeldud, on tal ka midagi millest rääkida. Aga oleks tunduvalt parem olnud kui oleksid toonud näite oma elust, mitte kasutades anonüümset näidet üliõpilasest.
    Roimar ja kanarik: varanduse suurus on ka suhteline ja pealtnäha ei tõesta see veel midagi. Küsimus on ikka selles kas oled ise midagi saavutanud ja kui oled, siis see kvalifitseerib sind ka teistele seda õpetama. Miks kõik teavad Grahamit ja Buffettit, aga teoreetikutest professoreid mitte? Eks ikka sellepärast et need mehed rääkisid seda mida nad ise elasid. I can't hear you because your deeds talk louder than your words.
  • aga msr: äkki on Grahami ja Buffeti näol tegemist täielike idiootidega, kellel on lihtsalt kuramuse palju õnne olnud? Ma ei väida, et see niimoodi on, aga ma ei saa mingil juhul ka vastupidist väita.

    Kui öeldakse, et kõik lambad karjas ei ole valged, siis see ei tee ühestki lambast automaatselt musta värvi isendit. Ning paljud inimesed (need kes vähegi koolis on käinud) teavad ikka teoreetikutest professoreid ka...
  • Olen kohanud nii mõndagi saavutanud praktikutest professionaale, kes olid kuramuse kehvad õpetajad.
  • Kraaksute asjata siin msri kallal.
    Mida ta tegelikult ütles on järgnev: Kui keegi tuleb sind õpetama kuidas raha teenida , siis vaata kui palju tal seda rahakest endal siis on. Ja kui tal endal ei ole suurt midagi, siis on tegemist lihtsalt tühikargajaga, kes ka asjast midagi ei tea.
    Kahjuks see on nii, osadel inimestel on see oskus ilma koolis käimata, osad (enamus) võivad nühkida koolipinki palju kulub ja midagi ei juhtu. Kõrge palk (mis ei ole iseenesest halb näitaja) on tavaliselt lagi. Tundub natuke karmilt öeldud: aga ärge pahandage , elu ongi karm.
  • Kas me jõuame siin pisut liialdades välja taas Ellisoni loogikani, et selleks et midagi saavutada ärge käige koolis või jätke see pooleli?
  • kanarik: "Võitjate üle kohut ei mõisteta" Ja õppida tuleks ikka võitjatelt. Aga ühtegi inimest ei tohi halvustada, sest iial ei või teada mis saatus kellelegi toob.
  • Siinne vestlus tuletab meelde kuulsa daytraderi SPETSi 2-3 aasta tagust ütlust kusagil siin foorumis, kui keegi hakkas teda õpetama: "näita mulle raha ja ma usun sind..."
    Meeldetuletuseks uutele, et väidetavalt teenis SPETS 90-aastate lõpus usa turul päevas Eesti mehe keskmise aastapalga.
  • enz, mei ei jõua Ellisoni loogikani, vaid tõdemuseni - suure raha tegemiseks on kooliharidusest vähe. Olulisim on anne, mida ei saa õppida, aga arendada küll.
  • huvitav kuhu spets kadund on?

    aga kui alvar tahtis selle teema tõsta, mis selles halba on?(et nii mõnigi kraesse kargas) kas ta peaks seda ajkirjas pikker tegema?
    ehk tahab ka buffetiks saada!? või teisi aidata!?
  • Ma ei halvusta kedagi, lihltsalt väidan, et inimesed kipuvad alahindama juhuse mõju...
  • Investeerimisnõu puhul on väga oluline, milline on nõu andja taust. Siin kehtib ka ütlus "put your money where your mouth is". Mina oma paigutan LHV Pro ideede alla ka oma isiklikku portfelli vahendeid, kliendil on neid ideid lugedes seega kindlam tunne.

    Mis aga puudutab ülaltoodud üldistusi, siis pole ma kunagi hinnanud kedagi ega tema mõtteid rahakoti järgi. Väga, väga huvitavate inimestega olen rääkinud, kellel pole pangakaartigi ...

    Ellison ... iga Larry Ellisoni kohta on 1000 järgijat, kelle firma on pankrotis, kool on pooleli ning seistakse väga lõhkise küna ees. Kuid nendest ei kirjuta naljalt keegi.
  • Mis sai siin öeldud, oli see, et rikkaks saamiseks ei ole alati vaja koolis käia. Küll aga ei ole koolis käimine siiani veel kellegile kahjulikult mõjunud. Õpitakse seal (kõrgem) ju tegelikult mitte kuivi fakte aga põhiliselt iseseisvat mõtlemist (süstematiseerima?). Muidugi ega ka ajaloo tundmine kahjuks ei tule , vastupidi...
    Iseenesest jõukaks/rikkaks saamine ei ole lühiajaline pingutus (sprint). Rohkem on seda vaja vaadata pikaajalise protsessina. Siin tulevadki mängu teadmsed ja oskus õieti tõlgendada muutusi majanduslikus keskkonnas. Ehk teisisõnu, kui sul on õnnestunud kraapida kokku mingi algkapital, siis sa ei mängi seda ebaõigeid järeldusi tehes või teadmiste puudumisel järgneva aasta-paari jooksul rõõmsalt maha.
  • Et äriidee kõlbab ainult siis, kui selle on esitanud multimiljonär? Muidu on by default crap? Sellepärast vist IBMi mehed Steve Jobsi perse saatsidki kui too oma leiutist neile pakkus :P Targad mehed olid, tänu sellele põhimõttele läks nende äri kohe ülesmäge! :DDD
  • To Kristjan: elan ise ka sama põhimõtte järgi. Ja huvitavaid inimesi on igal elualal ja vanuses ning nende üle ei saa otsustada mitte rahakoti paksuse järgi. Aga kui on vaja tulekahju kustutada, siis kutsun ikka tuletõrje mitte hambaarsti. Investeerimisotsuste tegemisel kehtib ikka ka sama reegel. Kui ikka keegi on selles edukas, siis on igati asjakohane ka temalt õppida.
    Huvitav tõdemus on seegi, et paljude inimeste filosoofia ei ole midagi muud kui oma ebaõnnestumiste vabandamine.
  • minuarust on inimesi mitut liiki: m6tlejad, tegijad, mölisejad.
    k6ik need n6uavad eri iseloomuomadusi - kes sobib juhiks, ei sobi spetsialistiks, spetsialistist juhiks saamine paljudele raske. tähtis on et leiad inimese tugeva kylje ja kuulad ainult selle poole n6uandeid. ralliässalt ju investimisn6uandeid ei kuula, mis siis et pappi on. pigem kuidas kurvis keerata. seet6ttu on kasulik omada tutvusi igalt elualalt - inimesi kuulates, vaadates naudid elu.

    oma elus tulebki pigem otsida inimesi kes su puudujaake kinni mätsiks, mitte pyyda ise sangar olla ja koiges tegija. on inimesei kellele meeldib administreerida, ja inimesi kellele meeldib kaoses juhtida. l6hmus naiteks on kehv admin, aga motivaatorina hea (lugesin kuskilt).

    ja igayks pyyab rikkaks saada. nagu yhe noore tydruku isa ytles: ma ei pane pahaks kui mu tytar litsiks läheb - see on tema pyydlus elus hakkama saada. aga kyll ta ise ka näeb, et see pole 6ige tee.

    loodus on sama jobu kui inimesed - yhe successi kohta metsikult failuresid. mina olen ka börsil luuser, aga vähemalt on millest lastelastele rääkida. ja lahingu kaotus pole s6ja l6pp..

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon