LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Tehniline analüüs

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Hei,

    tegin koolis testi. Hirmus palju ristikesi tuli kastidesse paigutada. Lõpuks olid kastid täidetud. Oli näha trendijooni ja igasuseid muid huvitavaid mustreid (kaos).
    Siit mõte: tehniline analüüs on nagu testi täitmine trendijoonte, toetustasemete ja mustrite järgi.
    Kardan et testi tulemus oleks siiski null kasutades seal tehnilist analüüsi. Siit küsimus, miks peaks see olema erinev aktsiaturgudel?

    Kont LHV-lastele :))
  • lihtne kont,

    sest aktsiaturgude liikumise taga on erinevate inimeste psühholoogia, kastide joonistamine on igaühe suva järgi.
  • Kristjan, ära ole nii kindel. Trendijooned, mustrid jms kuuluvad nn subjektiivse tehnilise analüüsi alla. Suvast rääkides, psühholoogias on omaette haru, mis inimese poolt joonistatud kastikeste, joonte jms järgi iseloomu/seisundi kohta järeldusi teeb.
  • Tech, lähed teemast mööda - iseloomust ei olnud siin mingit juttu, küsimus oli selle kohta, kas tehnilist analüüsi kasutades peaks olema tulemus null.

    Tehnilise analüüsi alus on hind, mis kujuneb turul ostjate ja müüjate vahekorrast - seega psühholoogiast.

    Ülaltoodud testi puhul pole minu meelest mingit alust seaduspära leidmiseks, seega on antud teema minu jaoks pseudoteema.
  • Pseudoteema muidugi.

    Sidaah, kui järgmine mõni selline test tuleb, siis võiksid selle tehnilist abiks võttes ära teha. Siis on vähemalt teada, millega võrrelda. Võib juhtuda et tulemuseks ei olegi null. Vastutuse võimalike komplikatsioonide eest koolis pead muidugi enda kanda võtma.
  • Tehnline analüüs on meetod, kus aluseks tõenäosusteooria. Aga saavutada tõenäosust 10/6 kasumlikku tehingut on siiski väga raske. Graafikutel analüüsitakse tagajärgede põhjal tulevikku, mitte liikumise põhjuse algeid.

    Mida saaks kasutada tõenäosuse suurendamiseks? Kas fundamentaaltulemuste kaasamine analüüsi või veel kolmandaid tegureid?

    PS! minu teada nulli saab testi eest, kus õigete vastuste hulk on alla 50%.
  • Maybe aitab see kui tead, et win/lose ratio alla 50% annab ka päris talutavaid tulemusi...
    Põhiline, et kaotused oleksid väiksemad võitudest.

    sB
  • Tulemuseks on kindlasti null. Küsimus on ainult ajas - on vaja oodata seda õiget hetke t. t+1 ajahetkes on tulemuseks jälle midagi nullist erinevat... kusjuures ka seal võib olla erinevus 0 :)

  • Iseenesest annaks kaubelda ka nii, et kaotus 2 ühikut ja võit 1 ühik, sagedus tihe ja võitude osakaal vähemalt 10/7.
  • to laurime: Kui arvestada veel teenustasudega siis peab teenustasu tehingu kohta olema väiksem kui 0,1 1 teenitava ühiku kohta.
  • kehv süsteem. 2 korda suurem kaotus 7/10 rate juures on liiga kehv. Kui sul on ühikuks protsent portfellist, jääd miinusesse ka ilma tehingutasudeta. Ja kui sul on fikseeritud kindel "ühik", ka siis tuleb sul ette perioode sellise süsteemiga, usu mind, kui lähed peast halliks.
    Selline süsteem on minu meelest päris hea: 1 võit 2 kaotuse kohta. võit 8-10X kaotusest suurem.
  • Praktikas on päris palju kasutusel 10/5, ehk ca. pooled tehingud on edukad.

    Kuid stop on alati lähemal kui targed ja kui keskmine riski/tulu suhe on 1/3, siis peaksid kasumid 3x kahjumeid ületama.
  • Kui rääkida TA kaasabil turuosaliste psüühika determineerimisest - hulkade moodustamisest ja süsteemi ehitamisest, siis minu arvates on siin üks pull moment. Nimelt, kui me oleme näiteks viimase viie päeva andmete põhjal kindlaks teinud, et punapäised alla 25-aastased naisterahvad sõidavad 18-19 vahel enamasti liftiga 1. korruselt 5. korrusele, teeme kohe oletuse, et viiendal korrusel on ilusalong.
    Sedapidi vaadatuna saaks kübe enne 18:00 pikaks minna ja mõne aja pärast lühikeseks - nad tulevad ju ilusalongist kunagi ära. Nii tomimegi kuuendal, seitsmendal ja kaheksandal päeval. Oletame, et asi toimis, aga üheksandal päeval näeme, et punapäised alla 25-aastased naisterahvad ei sõidagi enam. Miks? Sest tegelikult lõppes 8-päevane punapäiste neidude seminar ja meie tegime hoopiski vale järelduse - 5. korrusel on ilusalong.


    Niisiis on mul üks küsimus - kas keegi kasutab fibosid (fibonacci) kauplemisel ja mida arvate?
    Siin on kübe mula fibonaccidest

    Siin kübe indikaatoritest

    Siin mingi sellekohane soft
  • Gary B. Smith TA idee

    "Go long QQQ if it's the highest close of the previous eight days, and if the close is above the moving average of the past 50 days, and if today's volume is higher than the average volume for the past 20 days.

    When to exit? Simple. That's defined as C is less than MINC15.1 -- or sell QQQ if the close is the lowest close of the past 15 days.

    How does this work in real time? As an example, the last trade you would have made this year was to go long on May 26 and to exit on July 7, essentially missing the bulk of the current selloff. And because the QQQ is still well below its 20-day moving average, we're not even close to an entry.

    The good news in this method is that it obviously helps you avoid going long or staying long in a nasty selloff. There's no dip-buying with this strategy.

    The bad news is that you'll miss the bulk of big rebounds from extreme bottoms.

    However, that's the price you pay for decent returns with small drawdowns. It's not a perfect system and could be tinkered with, but it's certainly a start on trying to dip and weave throughout this frustrating market."
  • Sama strateegia kohta mida Arko välja tõi, üks autori poolne vastus:

    Question: Gary, I'm curious as to whether you back-tested the QQQ strategy on the short side using inverse parameters. -- M.M.

    Answer: Boy, have I ever! After a few days of coming up with nothing, I've concluded that a different approach is necessary. Simply flipping the parameters around amounts to serious losses. Even tweaking the entries and exits yields nothing.


    Hea point - aktsiate liikumine üles ja alla on üsna erinev. Seega tuleb ka erinevaid strateegiaid kasutada.
  • njaa
    nasdaq vajus aprilli lõpus päevasiseselt 1900-st läbi
    loomulikult võtsin ma puti kui index juba 1889 oli sest paistis et 1900 murtakse ja tee alla vaba
    tegelikkuses aga kosus turg päeva lõpuks, graafikul kujunes välja ilus topeltpõhi ja veel haamrikujuline küünal
    stoppi mul muidugi ei olnud
    ja peale seda kihutas turg kuni 2100ni välja
    seega ideaalne näide tehnilise analüüsi töötamisest ja stopi vajalikkusest ja samas ka liigsest tormakusest/kannatamatusest

    nüüd on olukord vastupidi
    nasdaq ründab 2100 teistkordselt
    jube tahtmine on putti kiiresti soetada
    aga seekord olen kannatlikum, panen stopi ja loodab et tehniline analüüs töötab
  • Kas keegi on tuimalt TA järgi kaubeldes edukas olnud? Näiteks StockTA.com-st vms. otsib soodsaid sisenemiskohti ja fundamentaalset poolt üldse ei vaata? Kas mingi selline koht ka on, kus saaks näha kuu või kahe tagust TA-d. (Ise saab ju ka midagi aretada, aga kui ei viitsi....) Et siis oleks hea vaadata, millised aktsiad TA-d järgi käituvad.
  • No ei hakka selle teemaga otsast peale! Lodu, foorumit ei jälgi?
  • No ei siin foorumis küll sellest midagi pole....
  • Vaata üle LHV foorumite. Aitab juba ühest kodutapust. Kaua võib!
  • Tehnilise fännid võivad ennast http://www.inspectd.com/ lehel proovile panna. Primitiivne, aga kas suudad selle peal stabiilset plussi tekitada?

    Täiesti veendunud, et TA töötab, suutsin paarisaja chartiga $100k->$1k kahjumi tekitada. Eesmärk oli muidugi $200k.
  • Pusisin ka veidi, sain umbes saja tehinguga $349,270.41. Ei tea kas peaks kohe investorist kauplejaks hakkama:)

    Sellised mängud on muidugi toredad aga tõenäoliselt kui on oma raha mängus siis on otsused teistsugused.
  • Lõbus:)
    Proovisin minagi igatepidi. Tuleb tunnistada, et stabiilset tulu teenimise valemit ei leidnud (graafikud ka muidugi äärmiselt piiratud infoga), samas $100K->$1M tuli 55 korda järjest buy nuppu vajutades, nii lihtne see ongi:)
  • Ehee, ise suutsin esimese 5 tehinguga $250k teenida :), hiljem õnn pöördus ja konto jäi $20k peale. Tegin vist kiirelt umbes 20 - 30 klõpsu
  • Mnjaa pusiin ka 100k -20k.Ainukesed graafikud,kus kindlalt raha tuli olid nn TASR tüüpi graafikud,kus trend on pikk ja kitsas koridoris.
  • Üle keskmise tulemus siis, mul jäi kõik 100k ilusti alles, ma vajuasin 10x järjest skip :)
  • Lahe mäng. Miljon tuli 5 minutiga. Kinnitab rahvatarkust, et üks pilt (TA) ütleb rohkem kui tuhat sõna (FA).
  • Ole hea, selgita TA ära. Entry Price: 10.40 (Mar. 14, 2003), Exit Price: 22.60 (Apr. 11, 2003)
    Stock: SCON, change: 117.31% in 20 days.
    http://stockcharts.com/h-sc/ui?s=SCON&p=D&st=2002-10-10&en=2003-04-11&id=p31063806205

  • ei seletagi minu meelest...mingi taust peab siin olema uudiste näol.
    Üldiselt ise väga loll TA's, samas toda 100K asja katsetades sain ~30 tehingu tulemusel 250K peale raha. Mingi random süsteem polnud. Midagi väga kahtlast ei puutunud, suurim miinus samas oli -23 ja pluss 5X%...see 23 muidugi näitab, et 1 vale valik võib ka päris stabiilse plussi kiiresti käest viia.
  • Ei seleta küll. Selget piiri on TA ja FA vahele vahele ilmselt sama raske tõmmata kui investori ja kaupleja vahele, nagu ma siin ühes teises foorumis jaurasin. Aga kogemused on näidanud, et kui aktsia libisevast keskmisest kõrgemal kaupleb ja trend on üles, siis tasub osta.
  • Oeh, kysimus ei ole kunagi õigel ajal ostmises või müümises küsimuses on alati õigel ajal positsiooni sulgemises.
  • TA harjutamiseks:

    http://www.inspectd.com/
  • A new global study has confirmed what many market participants may already feel - that technical analysis doesn't work.
    http://www.businessinsider.com/its-official-again-technical-trading-doesnt-work-2009-10
  • siit saab downloadida kogu raporti: http://www.2shared.com/file/8540229/f524487b/TA_online.html
  • …and when the academics find out what works they'll be billioners ;)
  • SideKick, mis siis töötab päevakauplemises?
  • Sidekick ära seda küll tee võtad veel analüütikutelt töö ära:(
  • Praktikas läbi viidud uurimused näitavad, et ligi 90% turuosalistest (erineb turu lõikes) kasutavad suuremal või vähemalt määral akadeemikute jaoks müstikaks jäävat tehnilist informatsiooni.

    Mark P. Taylor, 1992.

    Technical, or chartist, analysis of financial markets involves providing forecasts or trading advice on the basis of largely visual inspection of past prices, without regard to any underlying economic or ‘fundamental’ analysis. This paper reports the results of a questionnaire survey, conducted on behalf of the Bank of England, among chief foreign exchange dealers based in London in November 1988. Amongst other findings, it is revealed that at least 90 per cent of respondents place some weight on this form of non-fundamental analysis when forming views at one or more time horizons. There is also a skew towards reliance on technical, as opposed to fundamentalist, analysis at shorter horizons, which becomes steadily reversed as the length of horizon considered is increased. A very high proportion of chief dealers view technical and fundamental analysis as complementary forms of analysis and a substantial proportion suggest that technical advice may be self-fulfilling.

    Allikas: Mark P. Taylor. The use of technical analysis in the foreign exchange market. Journal of International Money and Finance. Volume 11, Issue 3, June 1992, Pages 304-314

    # # #

    Thomas Oberlechner, 2001.

    A total of 600 foreign exchange trader questionnaires were distributed among the foreign exchange traders of the three largest (in terms of their foreign exchange operations) commercial banks in Austria, Germany, Switzerland and UK. Since London is the capital of global foreign exchange trading, a number of other commercial and investment banks in the UK were also included. A total of 200 financial journalist questionnaires were distributed to journalists of the largest financial news providers operating in Europe.

    Table 1 lists the average importance ratings of fundamental analysis versus chartist/technical analysis for foreign exchange traders and for financial journalists on a series of seven forecasting horizons ranging from intraday to longer than 1 year.

    Table 1. Importance attached to chartist/technical versus fundamental analysis over different forecast
    horizons by foreign exchange traders and financial journalists

     


     





































































































     



    Foreign exchange traders

     



    Financial journalists

     



    Univariate

     



    (n=282)




     

     



    (n=49)




     

     



    F-tests




     




    M




    S.D.




     




    M




    S.D.




     




     




    Intraday




    3.47




    2.36

     



    4.53




    2.71

     



    8.14**




    1 week




    3.77




    1.9

     



    4.78




    2.47

     



    10.54**




    1 month




    4.4




    1.71

     



    5.49




    2.07

     



    15.91***




    3 months




    5.06




    1.77

     



    6.29




    1.85

     



    19.83***




    6 months




    5.67




    2.01

     



    6.9




    1.99

     



    15.52***




    1 year




    6.35




    2.5

     



    7.37




    2.32

     



    7.07**




    Longer than 1 year




    6.79




    2.92




     




    7.51




    2.75




     




    2.6


     


    Scale: from 0 = pure chartist analysis to 10 = pure fundamental analysis. M, mean, S.D., standard deviation.
    Level of significance: ** pB0.01, *** pB0.001.

    Allikas: Thomas Oberlechner. Importance of technical and fundamental analysis in the European foreign exchange market . INTERNATIONAL JOURNAL OF FINANCE AND ECONOMICS Int. J. Fin. Econ. 6: 81–93 (2001)
  • Kui juba sai ots lahti tehtud siis lisan veel paar infokildu.

    * Joonis 2 näitab tehnilise ja fundamentaalse info osatähtsust turuosaliste otsustusprotsessis sõltuvalt positsiooni hoidmise ajast, aluseks kolm erinevat uuringut.

    * Tabel 2 toob ära institutsionaalsete investorite/kauplejate hulgas viimasel ajal läbi viidud uuringud ja nende tulemused.

    # # #



    # # #




    Allikas: Lukas Menkhoff and Mark P. Taylor. 2007. The Obstinate Passion of Foreign Exchange Professionals: Technical Analysis. Journal of Economic Literature
  • Seega on lahendatud suur müsteerim, miks 90% turuosalisi kaotab raha ja ainult 10% võidab.
    Vastus on, et 90% kasutab tehnilist analüüsi ja 10% ei kasuta :)
  • Aga keda see 90% hõlmab...jaeinvestoreid või professionaale? Räägime ikka nendest, kes vähemalt 5 aastat on turul toimetanud, ellu jäänud ja kasumit teenivad, kas siis eraisikuna või mõnes suuremas struktuuris.

    Eelnevalt toodud andmed tulevad otse pankade valuutadeskidest, kes ilmselgelt teenivad pikas perspektiivis kasumit.
  • Ma sügavalt kahtlen, et pankade valuutadeskid graafikutele värvilisi jooni tõmbavad ja lahtise tururiskiga positsioone omavad.
  • asto, millel põhineb sinu usk, et kõigi pankade valuutadeskid ilmselgelt teenivad kasumit (treidides, mitte tehinguid vahendades ja turgu tehes)?

    Väike lõik ühe valuutatreideri, Bill Lipsschultzi intervjuust (The New Market Wizards):

    I've always been puzzled by the multitude of banks in the United States and worldwide that have large rooms filled with traders. How can all these trading operations make money? Trading is just not that easy. I've been involved in the markets for nearly twenty years and know that the vast majority of traders lose money. How are the banks able to find all these young trainees who make money as traders?

    Actually, some of the large banks have as many as seventy trading rooms worldwide. First of all, not all banks are profitable in their trading every year.

    Still, I assume that the majority are profitable for most years. Is this profitability due to the advantage of earning the bid/ask spread on customer transactions, or is it primarily due to successful directional trading?

    There have been a lot of studies done on that question. A couple of years ago, I read a study on the trading operations of Citibank, which is the largest and probably the most profitable currency trading bank in the world. They usually make about $300 million to $400 million a year in their trading operations. There is always some debate as to how they make that kind of money. Some people argue that Citibank has such a franchise in currency trading that many of the marginal traders and hedgers in the currency market immediately think of Citibank when they need to do a transaction-and Citibank can earn a wide spread on those unsophisticated trades. Also, Citibank has operations in many countries that don't have their own central bank. In these countries, much or even all of the foreign currency transactions go through Citibank. The study concluded that if Citibank traded only for the bid/ask spread and never took any position trades, they probably would make $600 million a year.

    Seega siis võib siit järeldada, et (vähemalt tol ajal) maailma üks vägevaim valuutadesk kaotas igal aastal 200-300 miljonit dollarit prop tradinguga.
  • SideKick, üks küsimus sulle. LHVs olles vedasid värvilisi joonekesi graafikule. Kas sa vedasid neid ainult klientidele vaatamiseks või kasutas LHV neid joonekesi ka oma positsioonide soetamiseks/müümiseks? Võid ka anonüümselt vastata, kas kohalikud fondid ja muud taolised asutused absoluutselt TAd ei kasuta ja sinnapoolegi ei vaata?
    Kui ma kuulan välismaiseid analüütikuid, siis nad kasutavad sageli TA termineid, millest võiks järeldada, et väljaspool Eestit seda siiski kasutatakse. Siit võiks tulla teine küsimus, et kas meie pisikese Eesti ajupotentsiaal on suurem või väiksem, kui välismaal?
    Kui suvatsed vastata, siis ära vasta oma paari-kolme sõbrast geeniuse seisukohalt, vaid fondide tasemel.
  • Ma lihtsalt üritan aru saada, et kas teatud seltskond lõõbib niisama või on nad päris tõsiselt oma seisukohtade juures. Kuna ise kauplen TA järgi, siis olen seda juttu muheda naljana kogu aeg võtnud.
  • rehatrader,
    Kui inimene siseneb börsimaailma, siis pushitakse TAd sisse uksest ja aknast. Polnud ka mina erand ja esimesena hakkasin uurima TA võimalusi. Pärast mõningast kauplemist ja filosofeerimist jõudsin järeldusele, et tegemist on jamaga. Sellise järelduseni viisid mind 1) kahjum 2) backtesting 3) teiste traderite tulemuste uurimine 4) loogilised arutlused (a la kuna TA on nii lihtne, siis miks kõik inimesed sellega raha ei tee?).

    Kohalikud fondid ei kasuta TAd, neil on portfell niisama cräppi täis (armeenia kullakaevandused, Kolle võlakirjad jne) :).
    USAs on küll fonde, mis väidetavalt teevad tehinguid TA põhjal. Nendes fondides töötavad matemaatika doktorikraadidega inimesed, kelle käsutuses on blade serverid ja otseühendused börsidega (iga nende tehing jõuab börsile pool sekundit kiiremini, kui Eestist saadetud) - mis võimalus nende vastu on harju keskmisel?

    See, et TAd välismaal kasutatakse ei tähenda, et see on kasumlik tegevus. Seda näitab ka statistika.
  • fun, directional trading osakaal on pankade puhul jah väikesem võrreldes kasvõi floor-trader'ite või riskifondidega. Statistikat on erinevat aga kui ma viitsiks otsida siis võiks välja tuua materjale, mille põhjal valuutadiilerite kasumist moodustavad directional bets P/L ca 10-15% ja ülejäänud on klientide orderflow teenindamine.

    Aga üldiselt, graafikutele joonte tõmbamine ei ole asja sisu, asja sisu on supply/demand, mida analüüsitakse väga erinevatel viisidel. Seni, kuni kogu teemaarendus jääb joonte vedamise tasemele, on tegemist nonsensiga.
  • Statistika järgi pidi ju 90% börsil osalenutest kaotama, pole vahet, mille alusel nad kauplevad.
    Kui sa nüüd oma TA kogemust meenutad, siis mängisid ju teatud kombinatsioone läbi. Need võivad kesta tunde. Siin pole kindlasti oluline, kas order jõuab kohale pool sekundit varem või hiljem.
    Kui nüüd enesekesksuset üle saada, kas võid tunnistada, et keegi teine siiski võib kasumit teenida TAga? Ja kui saab, siis on TA igavesti tore asi?
  • rehatrader

    Kui ma kuulan välismaiseid analüütikuid, siis nad kasutavad sageli TA termineid?

    palun mõned näited, kus just analüütikud kasutavad TA termineid - ma ise kaldun arvama, et oled analüütiku staatuse omistanud meestele, kes seda mitte ei ole - analüütik on siiski konkreetne amet investeerimisvaldkonnas
  • Joonte taga on kahtlematult inimeste käitumine. TA õpikutes on tihtipeale lahti seletatud, miks mingi liikumine toimub (võetakse kasumit, väljutakse positsioonist jõudes tagasi kasumisse jne).

Teemade nimekirja