LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

dollari kurss

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • kas keegi oskaks anda hinnangu dollari edasisele käekäigule, kas ta on langustrendus veel pikka aega või on oodata tõusu
  • www.dailyfx.com
    Kunagi keegi hea inimene LHV foorumis andis lingi.
    Seal on ka natuke valuutakommentaare, real-time chart jms huvitavat.
    Ehk aitab?
  • EUR/USD 1.30 olevat Euroopa ettevõtete jaoks "pain barrier," kus asi valusamaks läheb... 1.35 võiks olla aga juba esialgsete spekulatsioonide koht interventsiooniks...

    www.fxstreet.com
  • Hetkel on langus natu järgi andnud.
    Kas lühiajaline nähe või hakkab trend muutuma
    Muuseas LHV on selle aasta prognoosides
    dollari suhtes kõige optimistim võrreldes
    teistega.
  • 1,19/1,39 on aasta vahemik, kus enam inimesi plaane teevad.
    ehk siis 13,15 ja 11,25.
    kui see teid aitab
  • Lhv v6iks taala kursi ka esilehele indeksite juurde panna.
  • Taavi, good point - see tegelikult meil endal ka mõttes olnud.
  • ühtlasi oleks mõnus kui portfellis realiseeritud tulu/kulu ka kursi muutust arvesse võtaks...hetkel arvestatakse tulu/kulu ainult müügipäeva kursiga, nagu ma aru saan...ja see lööb kogu arvestuse sassi...
  • Lillepalu, mõistlik mõte. Aga tulu/kulu raport on ehitatud sarnaselt maksuraportiga ja seal nõuab maksuamet, et sõltumata sellest kas konverteerimine oli tehtud, tuleks kasutada tehingupäeva valuutakurssi.
  • Lillepalu,

    kas pidasid silmas ikkagi realiseerimata tulu-kulu portfelli ülevaates? Seal on küll veerg "Müügipäeva Eesti Panga kurss" ning SOETUS real on selles veerus kriips. Samas SOETUS real toodud "Tasutav summa EEK-s" arvestab ikka soetuspäeva valuutakurssi, mitte müügipäeva oma - kindluse mõttes võid mõne tehingu puhul üle arvutada, jagades EEK-s tasutava summa valuutas tasutava summaga ning võrreldes tulemusi SOETUS ja MÜÜK ridade puhul.

    Soetuspäeva valuutakursse ei arvesta aga kahjuks portfelli ülevaade - seal tuuakse lihtsalt kasum-kahjum valuutas ning summeeritakse kokku ja korrutatakse hetke kursiga.
  • Kui te olete korgema dollari kursi juures soetanud pika positsiooni ja nyyd turu (oletava) haripunkti lahedal selle realiseerinud siis leiate et saadud kasu kroonides on hulga nigelam kui algul arvatud. See tundub olevat tingitud ylalmainitud probleemist et portfelli vaade ei arvesta soetamise tegelikke kulusid antud paeva EP kursiga. Aga asja voiks ehk ka nii vaadata et kui te kavatsete saadud kasumi kohe reinvesteerida siis on see ju vaga soodne hetk. Turg on (peaaegu?) tipus ja realiseerimine kasulik aga kroonidesse arvestatud kasum suhteliselt tagasihoidlik ja seega sellelt tasutav tulumaks samuti. Tunduks nagu soodne hetk pikad positsioonid sulgeda ja jaada korrektsiooni ootama. Millal too aga tulla voiks?
  • kas hakkab dollari põhi ka kätte jõudma juba või on veel ruumi languseks?
  • Äripäev rääkis, et põhi pole käes, aasta lõpuks pidi veel madalam olema
  • Äripäeva ütluste ning dollari kursi liikumise vahel pole korrelatsiooni testinud... aga värskelt on meeles, mida kurss hr. G peale tegi.. ning seda juba esimese minuti jooksul... kas homme jälle?

    12:45 PM ET : Federal Reserve Chairman Alan Greenspan to speak at the Greater Omaha Chamber of Commerce annual meeting in Omaha, Nebraska. No Q&A .
  • mulle meenub aeg mõni aasta tagasi, kui dollar oli 18 krooni ja kõik Eesti analüütikud ja muidu tegijad rääkisid kohe-kohe saabuvast 20 krooni tasemest. ei mäleta, et keegi oleks julgenud contrarian seisukohta esitada. nii ka praegu. ise pean võimalikuks USD kurssi 1.10-1.15 EUR-i suhtes aasta lõpuks.
  • Mul sisetunne ytleb, et dolts hakkab yles vedama.

    1) Iraagi jura (sõjaks ei saa seda vist kutsuda) vajab finantseerimist ->emiteeritakse võlakirju -> intress yles -> rohkem raha dollarisse -> dollari kurss yles

    2) USA inflatsioon hakkab yles liigutama (osalt j2lle ehk iraagist tuleneva n6udluse kasvu t6ttu) -> stabiliseerimiseks t6stetakse intressi ->rohkem raha dollarisse -> dollari kurss yles

    Arvan, et syndmuste k2ik realiseeruda v6iks realiseeruda umbes aastases perspektiivis
  • Ise olen Taavile sarnastel põhjustel arvestanud aastalõpukursiga 1,1/1,05 (ehk siis kroonides 14,25/14,9). St praegusega (1.18) võrreldes nii 7-11% langust veel.

    just my 5 cents
  • m-hausen t6stis ka end oma juustest.
    mul pole majanduslikku k6rgharidust erinevalt taavist , aga miskit on mäda:
    k6rge intress = k6rge risk VS riigi v6lakiri = madal risk,

    doltsi ostetakse eelkoige seet6ttu et
    a)investida usa majandusse.
    b)osta tooraineid
    usa majanduses on aga jama - riigi suured kulutused, kaubandusdefitsiit, jura iraagis.

    kui intress on madal siis tarbijad saavad odavalt raha millega osta
    ja tootjad saavad odavat raha millega toota.
    kuna inflatsiooni pole olnud, st hinnad pole t6usnud, on t6usnud läbimyyk _yhikutes_.
    tulemuseks on madalad kulud ja suur läbimyyk hinnat6usuta -> profit & revenue kasv.

    usa suur strength tuleb sisetarbimisest. sisetarbimine on aga ammendumas, sest
    laenukoormus on ägamise äärel (500 triljonit?) ja intressit6us v6tab majandusest palju raha välja.

    jama iraagis suurendab ebakindlust nafta kui peamise tooraine osas.
    majanduse elavdumine surunedab nodulust toorainete järgi -> hinnat6us.
    koik kes pole daalazoonist peavad daalasid ostma. aga tooraine tootjad on daalazoonis?

    usa voib ju intressi t6sta, ja taalu juurde trykkida.
    usdile vastav reaalväärtus sellest ju ei muutu. väärtusi toodetakse lisaks?
    oleks lahe kyll kui emiteerid v6lakirju millega maksad s6ja eest.
    ja maksad suuremat intressi. raha pakkumine turul peaks tehndama aga hoopis intressi langust?
    kas viimane nö majanduse elavdumine pole tingitud just s6jakulutustest + madalatest intressidest? ehk riik tarbib rohkem ja annab odavamalt raha.

    ma olen segaduses, aga tundub, et daalal oleks loogilsielt tee ainult alla.
    s6da m6jub rahakursile pahasti, ja uute v6lakirjade emiteerimine ehk raha laenamine välismaalastelt tekitab kunstliku n6udluse.

    krt mu moistus jooksis kokku.
  • Kommentaariks sulle Riq.

    USA valitsuse võlakirjade riskiks on enamvähem null hoolimata intressist. Sama ei kehti näiteks Argentiina või Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse võlakirjade kohta.

    Võlakirja turul kehtivad tavapärased reeglid. Kui ikka turg võlakirjadega üleujutada, siis selleks, et need ka ära ostetaks peavad võlakirjad olema atraktiivsed s.t. intress peab olema kõrge.

    Kui USA riigivõlakirja intress tõuseb, siis see tähendab, et raha alternatiivkulu tõuseb ehk osalt suundub raha kodumaisest ettevõtlusest (ka aktsiaturult) võlakirja -> tootmine läheb alla -> suure tõenäosusega majandus jahtub.

    Samuti mõjutab USA riigivõlakirjade intressitõus rahv. vah. rahaturgu. Mõistagi suundub ka rahvusvaheline raha otsima suuremat tootlust: rohkem asseteid vahetatakse dollarisse, et rohkem teenida. Nõudlus dollari järele tõuseb-> dollar läheb üles.

    PS. Riq mulle tundub, et sul on kerge segadus rahapakkumise ja valitsuse võlakirjade osas. Need on siiski kaks suht eri ooperit, kuivõrd rahapakkumist reguleerib keskpank, aga riigieelarve tasakaalu (ja selle finantseerimist võlakirjadega) valitsus. Üldiselt püüeldakse selle poole, et keskpank ja valitsus oleks siiski sõltumatud. Vastasel korral trükiks keskpank ju kogu aeg valitsuse survel raha juurde ja kogu rahandus lendaks peagi hüperinflatsiooni keerisesse.
  • Taavi, sa kirjutad ainult lühiajalisest mõjust. Pikaajaline töötab risti vastupidi. S.t. kui USD intressid on pidevalt üle EURO intresside, siis langeb USD-i kurss EURO suhtes pikaajaliselt pidevalt. (Täpselt nagu see ajalooliselt viimase mõnekümne aasta jooksul on toimunud EURO ekvivalendi DM suhtes)
    Minu arvates ainus asi, mis seda langust tagasi hoiab, on väike ebakindlus EURO ja EURO-majandustsooni tuleviku suhtes.
  • T6estit6esti lyhiajaliselt t88tab EURO ja USD vaheline intressidevahe efekt. Kuid see pikaajaline protsess, mil, k6rge intress hakkab v2hendama (dollaris) sisetarbmist ja kallis dollar suurendab impordi kasvu (mis omakorda nõrgestab dollarit)...see v6tab aega, kuna inimeste tarbimine ja impordi-ekspordi lepingud on paraja latentsiga.

    Seega arvestades praegust seisu, kus US intressid on madalseisus ja intressik6ver (Greenspan) alles m6tleb ylesse keeramise peale.. on paras aeg spekulatiivseid posse USD-s v6tta.
  • mis m6tet on teenida yha suuremaid kasumeid dollaris, kui dollari kurss pidevalt langeb?
    dollari hinna paneb paika ikkagi makromajandus mitte usa valitsuse v6lakirjad.
    ja mitte ka usa kekspanga valuutapakkumine, kuna tema saab mojutada vaid raha hulka,
    vaevalt et aga usa keskpank suudaks yle elada usaldusväärsuse kahanemise, mida volakirjadega yleujutamine kaasa tooks..
  • Selline küsimus, et kas dollari tõus ja intresside tõstmine kuidagi kulla hinda kah mõjutavad?
  • Riq keegi ei keela sul ju aktsiaoptsioonide asemel n2iteks valuutafutuuridega tegeleda :), kui sul on visioon.

Teemade nimekirja