LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Pensionärid kaebavad Eesti riigi kohtusse?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kui pensionärid selle lahingu isegi võidaksid, siis ei tähenda see minu arvates, et mindaks 2. samba kallale. Riik tunnistab sellisel juhul oma viga, pensionärid saavad oma raha kätte ja 2. samba käivitamise kulud kaetakse muudest allikatest (maksavad kinni solidaarselt kõik maksumaksjad, nii 2. sambaga liitunud kui mitteliitunud).
  • Hea mõte. Kaeban ka oma Ameeriks tädi kohtusse, sest ta saadab liiga vähe raha. Viimasel ajal üldse mitte.
  • See suur pahandus on tulnud sellest, et raha ei maksta palgateenijale kätte, vaid võetakse talt ära sotsiaalmaksuna. Ja kui see kobe summa (20% brutopalga pealt ehk kolm reaalset kuupalka aastas!) on ükskord juba palgateenijalt jõuga ära võetud, siis äravõetud rahast ühe viiendiku tagasiandmine kitsendavatel tingimustel (maksmine palgateenija oma pensionikontole) riivab kohe nii valusalt eesti rahva õiglustunnet, et tuleb kohtusse pöörduda ja massid võivad tänavalegi tulla… –– Ilmselt on tegemist samasuguse vormistamisveaga nagu “lapsetoetuse” puhul, kus emapuhkuse pikendamine aastani poleks vist kedagi mässama pannud.

    Aitaks vahest see, kui II sambaga liitunutel alandada sotsiaalmaks 16 protsendini ja lasta tööandjal need 4% otse pensionisambasse üle kanda, nii et riik seda raha vahepeal ei katsukski – just raha nägemine riigi käes kütab kired lõkkele.
  • Ma teadsin kohe, et see asi toimub väkselt pensionäride arvelt, aga keegi ei julgenud seda otse välja öelda. Kampaania toimus aastaid ja imestan, et alles nüüd on hakatud pensionäride poolt kõvemat häält tegema.
  • Põhiliseks võitjaks pensionäride hagist riigi vastu saab vist olema grupp juriste, kes Pensionäride Ühendusele üldse vastava hagiettepaneku tegi, sest vaevalt et nad oma abi omakasupüüdmatult pakuvad?

  • Enz!? "ja 2. samba käivitamise kulud kaetakse muudest allikatest (maksavad kinni solidaarselt kõik maksumaksjad, nii 2. sambaga liitunud kui mitteliitunud)."

    Ennustan, et järgmisena kaebavad Eesti riigi kohtusse just mitteliitunud!
  • No seda teevad mitteliitunud juba praegu ju. Nad ju sisuliselt annavad suhteliselt suurema panuse riigieelarvesse saades vastu sama teenuse kui liitunud. Samahästi võiks nad ju siis kohe kohtusse pöörduda.

    Isiklikult ei pea sellist mitteliitunute kohtusseminekut reaalseks. Samahästi võiksid kohtusse pöörduda mittekoeraomanikud, sest koerte varjupaiku peetakse üleval solidaarselt kõigi maksumaksjate raha eest. Võib-olla polnud parim näide, aga mõttest saad aru.
  • fire

    võimalik hoopis selline variant, et pensionäride võidu korral maksavad II samba käivitamise kulud kinni kõik maksumaksjad - liitunud, mitteliitunud ja pensionärid, kuna nende võidetud pensionitõus viib pensionid üle maksuvaba määra ja osa satub tulumaksu alla, :)
  • aga üldiselt siit peale grupi juristide nagu võitjat ei näe

    ega see kohtulahing raha juurde ei too, jagatakse ikka ümber olemasolevat raha huvigruppide vahel

    kuna riik pensionäride võidu korral ilmselt II samba kallale ei lähe, siis kärbitakse kusagilt mujalt

    kujutlegem näiteks sellist stsenaariumi, kus pensionitõusu katmisest tulenev vahe kaetakse sama ministeeriumi so. sotsiaalministeeriumi haldusalas teiste kulude kärpimise arvelt, :(
  • Miks arvad, et riik II samba kallale ei lähe? Kõige õigem just oleks minna II samba kallale ja selline ebaõiglus lõpetada (sotsiaalmaksust isiklikku fondi maksmine)... ja kuidas veel EL sellisesse asja suhtub?
  • fire

    EL suhtub asjasse rahulikult, neil seal vanades liikmesmaades on sellise süsteemi käivitamine veel ees, aga vajadus selle järgi olemas ja teadvustatud, uutest liikmesmaadest on peale Eesti veel Ungaris, Poolas, Lätis, Sloveenias, Horvaatias analoogne süsteem juba käivitunud, Leedus käivitumas.

    Ja ebaōiglus sotsiaalmaksu suunamisel isiklikku fondi puudub, sest sotsiaalmaks ongi sügavalt isiklik maks, see on seotud konkreetse isiku töötasuga ja peab tagama sellele isikule tulevikus riigipensioni, mille suurus arvutatakse vastava valemi kaudu just tema elu jooksul teenitud töötasult makstud sotsiaalmaksu järgi.

    Ebaōiglane on hoopis olukord kus reaalne sotsiaalmaksust laekunud summa asendatakse riigipoolsetega lubadustega tulevikuks, millede rahaline kate küsitav ja realiseerimine enne pensioniiga surres enamajaolt vōimatu on, samas kui olemasolev ja tasutud raha läheb koheselt kasutusse teistele isikutele pensioni maksmiseks.

    Mainitud ebaōiglus on aktsepteeritav vaid seetōttu, et Eestis nagu ka kōikjal mujal eelmainitud Ida-Euroopa riikides oli iseseisvumise ja/vōi uue riigikorralduse kehtestamise järel varasemast perioodist pärit pensionireservi jääk null ehk siis praeguste pensionäride tollane tööpanus rahas on käesolevasse hetke edasi kandmata.

    See probleem lahendatakse peale II samba käivitumist kōigi tulu saavate isikute solidaarsel osalusel suhtega 4:1 pensionäride kasuks: 20% sotsiaalmaksust annab töötaja 16% ära pensioniteks ja saab 4% endale II sambasse.
  • Ma pole ehk kõigist asjadest päris teadlik, aga... kas see 4% eraldatakse ka nendele, kes pole liitunud? Sest riigipoolse panuse tegemata jätmiseks pole küll mingit õigustust, kui teistele seda tehakse.
  • fire, kogumispension on kohustuslik.
    Osad (ok ,enamus hetkel töötavaid ) inimesed said valida liitumise ja mitte liitumise vahel ja
    see oli vaba valik ,kes ei liitunud selle 1.sammas on suurem ,aga see nagu Henno ütles
    on riigi lubadus kuskil tulevikus.




  • fire

    1983 aastal ja hiljem sündinuile on liitumine kohustulik ja neile eraldatakse see 4% igal juhul seega.

    Varem sündinutest mitteliitunuile 4% mitte eraldamine on igati õigustatud, see on nende endi soov. Samamoodi ei paku riik ju töötu abiraha neile töötutele, kes seda ei taotle jne.

    Ainus riigipoolse panusest ilma õigustuseta ilmajääjate grupp on hetkel FIEd, kuid vastav seaduseparandus on käesoleva liitumisperioodu jooksul tulekul.
  • Henno, Sinu arvamus, et "mitteliitunuile 4% mitte eraldamine on igati õigustatud, see on nende endi soov." on igati diletantlik lähenemine. Mitteliitunute endi soov on mitte panna oma raha kuskile kättesaamatusse fondi, mitte sellest 4% rahast ilma jäämine. See on umbes sama, kui riik maksaks kinnisvaraomanikele elamise kulud kinni ja teistele mitte, kuna kinnisvara mitteomamine näitab, et need inimesed pole huvitatud elamisest.
  • Fire, rääkides kättesaamatusest, kumb on kättesaamatum - kas raha isiklikul kontol, mida saab 63-65 aastaselt kasutama hakata või lastele pärandada või raha riigieelarves, mida inimesele lubatakse maksta pärast 63-65 eluaastat juhul kui ta sinnani elab.

    Väidan, et iga kuu selle 4% riigieelarvesse "investeerimine" tähendab selle raha panekut oluliselt kättesaamatumasse kohta kui seda on 2. samba fond.
  • fire

    Inimesed, kes saavad 4% suunamisel valikut teha OMAVAD kõik sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, selles mõttes ei vali riik mitte omandistaatuse järele, vaid ikka kodaniku soovi alusel - Sinu poolt toodud võrdlus kinnisvaraga seega ei ole täpne.

    Samuti ei ole täpne väide, et riik mitteliitunuile 4% ei eralda, sest ...

    - liitunute 4% läheb Sinu arvates kättesaamatusse fondi

    - mitteliitunute 4% muutub riikliku pensioni kindlustusosakuteks

    Küsimus ei ole mitte selles, et ühed saavad ja teised ei saa, vaid mis kujul saavad.

    Ja nüüd muutub mulle arusaamatuks Sinu mure mitteliitunute õiguste pärast kuna nemad saavad ju oma 4% kätte Sinu arvates palju paremal moel, so. praeguste pensionäride finatseerimise eest makstavate riiklike võlakirjadena nimega kindlustusosak.

    Muide, TEA võõrsõnastik annab sõnale diletant järgmise tähenduse: piisava ettevalmistuseta asjaarmastaja; pealiskaudselt ja küündimatult teaduse v kunstiga tegeleja, :)

  • Kunagi sai tehtud järgnev arvutus: 4% "investeering" riigieelarvesse on võrreldes liitumisega kasulikum juhul, kui 2. samba fondi keskmine aastatootlus järgnevatel aastakümnetel on kehvem kui -10% (miinus kümme protsenti) aastas. Arvutus eeldas praeguse 1. samba pensionivalemi püsimist.
  • Pensionivalem (vt. siit) võib ehk püsima jääda, aga tasub tähele panna selle muutujaid.

    Riikliku pensioni staazhi- ja kindlustusosakute ning baasosa väärtust korrutatakse iga aasta läbi indeksiga, mille suurus sõltub võrdselt tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) muutusest kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust.

    Kui tarbijahinna indeks ilmselt küll pidevalt riigipensioni suurust kergitab, siis sotsiaalmaksu laekumise kasv omakorda sõltub 2 tegurist:

    1) sotsiaalmaksuga maksustavate palkade muutus - palgadki kipuvad ilmselt ka aasta-aastalt tõusma

    2) palgasaajate arvu muutus - siia ongi koer maetud, pensionäride ja töölkäijate suhte pidev muutumine läbi rahvastiku vananemise võib kogu indeksi väärtuse tühiseks kui mitte lausa negatiivseks muuta, abiks veel need palgasaajad, kes otsustavad edaspidi mõnel muul EL liikmesmaal palka saada ja sotsiaalmaksu maksta, õnneks siis omakorda nende viimaste pensionite pärast ei pea küll muretsema.

  • Postimeest refereerides ...

    Teisipäevasel valitsuse ja Eesti Pensionäride Ühenduse kohtumisel otsustasid pooled läbirääkimisi jätkata, kuid ei kumbki ei taganenud oma esialgsest seisukohast.

    «Me rääkisime avameelselt ja see oli vajalik kohtumine,» ütles pensionäride ühenduse esimees Sven Pärn.

    Pärna sõnul lubas valitsus oma seisukohti põhjendada, «kuid me ei usu, valitsusel midagi uut öelda oleks. Aga soliidsus nõuab, et me vaataksime need üle,» ütles pensionäride ühenduse liider.
  • Mis mulle selle 4% võtmisest pensionikassast ei meeldi on see, et reformi alguses lubati (vähemalt minul jäi see lubadus meelde), et sealt seda raha võtma ei hakata. Pensionireformi finantseerimiseks lubati isegi riigieelarve miinusesse jätmist (isegi reformierakond oli sellega nõus). Teise võimalusena pakuti finantseerimist stabilisatsioonireservist (hetkel teenib see endiselt 2% intressi), aga endiselt ootab see raha omanikku.

    Miks mulle ei meeldi täitmata lubadus, kui see mulle kui liitujale kasulik on? Sest sellega minnakse süsteemi aluste kallale, ning kui seda on korra tehtud, siis tõenäosus, et seda uuesti tehakse on suurem. Kui 10 aastat on võimul olnud parempoolsed, siis kes kindlustab, et nad ka järgmised 10 aastat võimul on? Seega võib varsti kogu see 4% ära kukkuda, mis minu kui liituja fondi lisatakse ning seda tõenäosust suurendab demograafiline olukord (pensionäre, kes on valimisõiguslikud, saab varsti olema rohkem kui töötavaid inimesi).

    Seega egoistlikust vaatepunktist ei tahaks väga ebaõiglust juurde tekitada kui see ükskord minu enda vastu ära kasutatakse. Teisalt on pensionäride olukord siiski suhteliselt nukker ning nende võimaluste piiramine suht ebaõiglane ning inimlikust vaatekohast toetaks ka pigem pensionireformi finantseerimist teistest allikatest.
  • ÄPO:
    Riigikogu keskfraktsioon tahab seadusemuudatusega keelata järgmise aasta algusest sotsiaalmaksu neljaprotsendilise osa ülekandmise kogumispensionideks.
    Vastava eelnõu esitasid täna parlamendi menetlusse fraktsiooni liikmed ....

    Ma ei kujuta ette kui see läbi läheb ,ca 358 000 inimest on liitunud .Kui läheb siis järgmiseks
    küsivad tagasi juba laekunud 4% ja otse Tallinna eelarvesse ?

    Usun et see siiski järjekordne propaganda .
  • Minu meelest täiesti õige tegu.
  • Mulle meeldis eriti lõik "Eelnõu eesmärgi kohaselt tuleb kogumispensioni rahastamisallikad leida riigieelarve teistest vahenditest, jättes puutumata riikliku pensionikindlustuse 20% osa sotsiaalmaksust."

    Samas võtmes jätkates sooviks ka kõikidele eesti noortele peredele anda 10 000 krooni ja "rahastamisallikad leida riigieelarve teistest vahenditest".
  • "Ma ei kujuta ette kui see läbi läheb ,ca 358 000 inimest on liitunud .Kui läheb siis järgmiseks
    küsivad tagasi juba laekunud 4% ja otse Tallinna eelarvesse ?"

    Ei olnud ju juttu 4% lisamise lõpetamisest ega senini lisatu konfiskeerimisest, vaid hoopis edaspidisest 4% lisamisest muude allikate arvel.
  • hmm, teatavasti oli II sambaga alustamise aegadel valitsuses just KESKERAKOND ja tollane sotsiaalministergi KESKERAKONDLANE Siiri Oviir, kes tollal arvas pensionireformist nii

    võib-olla teen Siirile ülekohut ja tema ei kuulu nende keskfraktsiooni liikmete hulka, kes seekord vastava seaduseelnõu algatasid? vastasel juhul  jääb vägisi tunne, et Keskerakonna meelsus pöördub kui tuulelipp kui ainult on võimalik sel moel poliitilist profiiti lõigata ...

Teemade nimekirja