LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Tuletusinstrumentidega riski maandamine

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kuidas võib kasutada neid ei vältida kaotust? Optsioonidest aktsiaturul oli juba palju räägitud, aga on ka teised tuletisväärtpaberid ja teised turud (valuutaturg, tooraineturg jne.) - kaidas asi seal toimib? Kuulsin, näiteks, intressiriski maandamisest derivatiivide abil - kuidas see toimib ma ei saa isegi ettekujutada.

    Olen teile kõigile ettetänulik.
  • Kõigepealt võiks selgeks teha, milliseid riske vaja maandada. Võimalusi on muidugi palju.
    Alguse võiks teha muidugi kodutööga. Uurida milliseid tuletisinstrumente on kasutusel.
    Optsioonid on muidugi üheks liigiks. Optsiooni eelis on muidugi suhteliselt väikese summa olemasolu positsiooni avamiseks. Tehniliselt on aga optsioon üpris keeruline. Rida kreeklasi millega tuleb arvestada. Optsioon on õigus osta-müüa alusvara ,ag mitte kohustus.
    Futuurid ja forwardid on järgmine valik tuletisinstrumente. Nendega tekib aga kohustus osta -müüa alusvara kindlakslepitud ajal tulevikus. Vahe on neil ainult kauplemises, ehk futuurid on börsil kaubeldavad ja forwardid on turuvälised (OTM) lepingud. Futuurlepingu ostmiseks on vaja rohkem raha kui optsiooni jaoks. Börsid on kehtestanud min margin nõuded futuuridele.

    Inressiriski maandamiseks saab kasutada võlakirjafutuure, näiteks US 5;10;30 aastased võlakirjad tähised ZBH4, ZNH4, ZFH4.

    Ennem ikka korralikult vaja õppida ja papertradinguga kätt harjutada.
  • bbsbbs,
    intressiriski maandamiseks on enam levinud intressi swapid. tehakse ka muidugi keerulisemaid struktuure kombineerituna optsioonidega aga basic millest alustada on swap'd.
    lihtsaim on netis search'i runnida ala "interest rate swaps" ja "cross interest rate swaps"'ga...:-)
    ja muidugi on sel teemal ohjeldamatult raamatuid kirjutatud. John C. Hull "Options, Futures & Other Derivatives" ja Frank J. Fabozzi "The Handbook of Fixed Income Securities" on selles vallas klassika.

    ja ala selliseid site on netis ilmselt sadu..
    http://www.iol.ie/~aibtreas/derivs-pe/index.html
  • kalle,
    kas kreeklastega tuleb arvestada? St kas on valikut? Hinna (preemia) ma"a"rab ju niikuinii turg ja teadmata kuhu ja millises ulatuses liigub turg on nendest kreeklastest suht va"he abi.
    Vabandan, kui panen nyyd väga mööda, aga kreeklased on nagu fundamentaalnäitajad aktsiatel. Nagunii on fundamentaalselt enamus aktsiaid üle hinnatud, aga uikka ostetakse..
  • kreeklased näitavad alusvara ja optrsioon vahelist liikumist, nende abil leid kõige sobivama strike`ga optsiooni
  • Kuidas siis lood on kreeklastega? Tahan öelda seda, et optsioon on üks keerulisemaid tuletisinstrumente. Suurim mõjutaja muidugi on alusvara hinna liikumine (delta).
    Oletame, et suuna valisime õige, alusvara liikus valitud suunas. Teades ka gammat , mis näitab hilisemat delta muutust. Aga jätsime arvestamata vega, volatiilsuse muutuse ja theta, aeg täitmispäevani. Rho, intressimäär mõjutab vähem. Üllatus võib olla suur, et õige suunavaliku ja mõõduka liikumisega lõppeb optsioon hoopis kasutult.
    Vahel võib ju õnne olla. Raske aga uskuda, et pikas ajahorisondis suudaks optsiooni hingeelu mitte tundmata plussi jääda.
  • kreeklased puhuvad pilli ATM la"hedal ..
    kui sa maandad optsiooniga riski, siis arvatavasti juhuks, kui turg ka"itub oodatule vastupidiselt. Selleks ei pea kreeklasi arvutama..
  • Ettevõtete finantsriskide maandamine on minu arust dilemma kulude, kindluse ja lahti jäetava potentsiaali vahel. Eesmärk ei ole mitte jääda tuletisinstrumentidega plussi, vaid tekitada lisaväärtust tagades näiteks stabiilsemad rahavood, kasumid ja ettevõtte väärtuse säilimine.

    Mõnede kreeklaste tundmine on kindlasti abiks, näiteks et mitte maksta liiga palju volatiilsuse eest või siis prognooside enda rahavoogusid erinevate stsenaariumite puhul.

    Eesti tingimustes on vast mõttekam kasutada over-the-counter turgu ehk siis pöörduda kohalike pankade poole. Suuremate koguste puhul ning kauplemisoskuse olemasolu korral peaks saame piisavalt häid hindu, mõned pangad ei nõua oma klientidelt isegi tagatist.

    Finantsriskide hindamiseks ning sobivate instrumentide leidmiseks võib pöörduda ka LHV poole. Tel # 6 108 447.
  • Pangad ei nõua tagatist? Teeks siis 10 aasta peale forwardi, et 1 krooni eest saab siis ühe krooni :)

    Hea link alustamiseks:
    http://www.wilmott.com/categories.cfm?catid=19
  • ?? igasugu toredaid ja geniaalseid finantskeeme olen näinud aga nii lennukat ideed veel pole. Väikse teenustasu eest võin seda ka isiklikult sulle ilma tagatiseta teha.
  • Vyikse teenustasu eest TONNO! Selle aja peale ja vyikse teenustasu eest! Mina kyll ei riskiks? heheh

  • Kahjuks ei valda ma tyelikku informatsiooni mis typselt peaks toimuma Mai alguses, ehk, minule teadaolevalt lastakse EEK floating rate currenciks teatavate kitsendustega. Vist oli pyeva sisene kyikumine + - 15%. Ma vyin ka eksida. Proovisin leida infot kuid kahjuks osutus see vyimatuks.

    Seega eeldab see eelkyige rahandusministeeriumi valmisolekut- upgrading meedia, vastavad aktsiaturu operatsioonid, (kuna EESTIl ju puudub oma treasury department,),kindlasti kontakteerumine HUNGARY, POOLA, SLOVAKKIA pooltega kelle raha on juba pikemat aega floating, Hungari tundub olevat yks edukamaid nendest.

    Lisaks peaks eelkyige eksportijad ja importijad kaaluma oma riske ning vastavalt vajadusele kontakteeruma oma finantsnyustajatega.
  • Jokkerjoss, Sinu +-15% on kümnendi vanune majandusajalugu - nii et unusta ära EEK floating rate!
  • Aga mina kuulsin, et rublasid hakatakse krooni vastu vahetama suhtega 1:10 ...
  • mai alguses ei toimu ilmselt suurt midagi, valuutakomiteed ei puututa enne eurotsooniga liitumist. enne liitub Eesti vahetuskursimehanism2-ga (ERM2). ERM2-s on vahetuskursi standard-kõikumisvahemik tõesti 15%, kuid Eesti puhul, kel on ühepoolne kohustus hoida kõikumisvahemik 0%, pole sel mingit praktilist tähtsust.
  • Kas Eesti ühepoolne kohustus pole mitte hoida +-3%? Mitte et see nüüd tähtsust omaks aga rahareformi ajast on see number meelde jäänud.
  • bbsbbs - intressiriskide maandamine derivatiivide abil on kukepea :) kui nii tohib öelda.
    põhimõte selles, et tehingu sisuks on ujuvaintressi vahetamine fikseerituks. noteeritakse ekraanil bidi ja aski nagu igat teist likviidset toodet. päevas tehakse siga palju tehinguid. kujutan ette, et umbes 1000kond noteeringut on ekraanil Londoni avamisest kuni sulgemiseni. miinum tehinguks on 100 000 euri. levinum fikseerimine toimub euriboridele. Ehk kui tahad 6-kuu euribori täna lukku lüüa, siis helistad ja saad hinna - ütled done. tänasest 6 kuud edasi maksad ujuva 6-kuulise euribori asemel täna kokkulepitud fikseeritud hinda. levinumad fikseerimised on 3, 6 ja 12 kuud. turg on miljon korda likviidsem, kui Eesti aktsiaturg.
    SEE oli, siis IRS - interest rate swap ehk lihtsaim tehing intressitoodete turul.
    Kui vaja keevitatakse sulle toode kas 1, 2 või 3 optsiooniga. nõnda nimetatud option strategy, kus point on olla kaitstud teatud vahemikus, teatud vahemikus olla kaitsmata, jne, jne.
    Ehk, kui sul on korterilaen ja arvad, et intressid on tõusmas. Kuni 3,5%ni kahe aastaga kannataksid sa ilusti välja aga edasi oleks juba jama majas. Siis, mida tehakse on see, et ostetakse 2 aastane intressi CAP ehk call option 3,5% pealt. Tavaliselt ei ole pointi tervet preemiat maksta, siis püütakse kulutust kuidagi finantseerida... Seega müüakse midagi. Näiteks, kui ei usuta intresside langemist 1,5% madalamale, siis müüakse Intressi FLOOR ehk müüakse 2 aastane put optsioon 1,5% pealt.
    Sellest tulenevalt on, siis risk vahemikus 1,5% kuni 3,5% ujuv. Kui 3,5%st kõrgemale tõuseb oled fikseeritud intressiga ja kui 1,5%st alla vajub ei saa sa ujuvat vaid pead maksma fikseeritud 1,5%ti. NII lihtne see ongi. Kombineerides erinevate optsioonidega on võimalik enam-vähem kõige vastu ennast kaitsta. Lisaks selle võid ka praegust ujuvad intressimäära odavamaks saada, kui müüd optsioone...
    Ühesõnaga pikk teema aga täiesti loogiline ja lihtne. Kui sul on huvi ja turukõlbulikud summad, mida katta, siis meili mulle viies5@hotmail.com

    Kütuseturg ei ole nii likviidne, kui intressiturg. Riskide maandamine sõltub sellest, millist toodet kasutatakse. Londo International Petroleum Exchangil on võimalik osta ja müüa futuure, ja optsioone neile futuuridele, Brenti toornaftale ja 0,2% väävlisisaldusega Masuudile. Väga likviidne ja mugav kaubelda.
    Samas enamus ettevõtteid ja inimesi pole elus kasutanud masuuti või toornaftat. Seega suht võõras. Sellest tulenevalt on viimasel aatatel arendatud OTC-turgu, kus kaubeldakse Bensiini, diisli, lennukikütuse, laevade-, ja millega iganes. Kogu maandamistehingute point seisneb jälle ujuva hinna vahetamises fikseeritud hinnaks. Kuna enamus Euroopat ostab ja müüb kütust PLATT,S hindade põhjal, siis sellest tulenevalt põhinevad ka ujuvad hinnad samadel kriteeriumitel. Üldisemalt öeldes on Platt´s midagi taolist, kui Euribor intresside maailmas. Lisaks swapile ehk ujuva hinna vahetamisele fikseerituks on samadele instrumentidele võimalik osta ja müüa optsioone. Seega siis jälle ehitada strateegiaid oma vajaduste rahuldamiseks. OEH, krdi palju sai kirjutatud. mõte selles, et turg olemas, ainult Eesti on kooliharidus natuke nõrk selleks, et kasutada. Intressiswapi saad lõdvalt tehtud Hansapangas ja Nordeas. Energy swape teeb ainult Nordea...
  • Enne kui Hansapangast vōi Nordeast pakkumist küsida vōtke ühendust Tōnno ja Mihkliga LHVst telefonil 6108447, :)
  • sorry teadsin, et tegelete ainult aktsiaturu mambo-jamboga...
  • LHV vist ei saa endale lubada vaid mingi konkreetse mambo-jamboga tegelemist... ja õige ka.

  • Nojah, aga LHV Trader on loonud võimaluse tegeleda ka muuga kui ainult aktsiaturuga. Tähtis pole yldse see, et samatyybilise alusvaraga kaitsta mingit olemasolevat positsiooni. Tunne parem põhjalikult mõnda tuletisinstrumenti. Hea kui see oleks veel ylilkiviidne. Samamoodi on tähtis positsiooni hoidmise ajahorisont. Jaksu tuletisintrumentide maailma õppimisele.

Teemade nimekirja