Intresside tōus algas täna - Investment topic - Forum - LHV financial portal

LHV financial portal

Forum Investment topic

Intresside tōus algas täna

Log in or create an account to leave a comment


  • Pärast tänast ameerika statistikat pöördusid intressid selgelt ülesse. Samuti on hindade tōus (ōli, paber, metallid jne) üha selgem, eriti kui dollar tugevneb. Siit tuleb järeldused:

    Viimased aastad Eestis: Tōusvad palgad, kahanevad intressid, stabiilsed hinnad
    Tulevad aastad Eestis: Tōusvad palgad, tōusvad intressid, tōusvad hinnad

    -> vähem ostujōudu laenuvōtjatele (jōukamaid inimesi), -> ....





  • bef
    sa oled valel teel!
    dollar ja toorained on vastupidises korrelatsioonis viimased paar aastat
  • Ma isegi arvan, et dollarikursil ja tooraine hindadel on kerge p6hjuslik seos :)

    Kui dollar tugevneb v2lismaise valuuta vastu, siis langevad USA jaoks importtooraine hinnad eeldusel, et kauplemine k2ib turul v2lismaises valuutas. Kui imporditava tooraine kauplemine k2ib dollaris, siis esimeses l2henduses tooraine hind j22b samaks. J2rgmises l2henduses siiski ka kukub, kuna tooraine tootmiseks tehtavad kulud on enamasti v2lismaises valuutas -> tootmine muutub dollaris odavamaks -> konkurentsiga tooraineturul hind kukub.

    Kui USA intresse t6stetakse, siis sellega kaasneb kapitali kui tootmissisendi hinna t6us USA tootja jaoks-> toote hinna t6us-> tootmismahu langus-> USA tootjapoolse n6udluse alanemine (import) tooraine j2rele -> import tooraine hinna langus.
    ----------------------------------------------------------------------------------------

    Intressi t6us Eestis (s.t. eelk6ige siis Euribori kui baasintressi t6us) v6ib indutseerida ennast l6hki laenanute jaoks t6esti ostuj6u v2henemise, kui laenu intressiosa makse moodustab olulise summa laenaja sissetulekust. Kokkuv6ttes peaks keskmine eestlase ostuj6ud siiski EU-s paranema: alguses kasvavate investeeringute ja rahasiirete abil, hiljem tootlikuse kasvust tingituna.
  • Kõigega nõus peale viimase lause.

    Investeeringud Eestisse enam ei kasva kui statistikat usaldada, hoopis kahanevad. Tootlikkuse kasv on aga aeglane protsess ning EU-st eriti ei sõltu.

    Küll aga on oodata hinnarallit teatud administratiivselt reguleeritud hindadega kaupade osas juba tänavu (vesi, elekter), mis selgelt langetab hoopis rahva ostujõudu. See protsess pole seotud Euriboriga, mis ilmselt kunagi täiendavalt võib-olla läbi lõhkilaenanute veelgi rahva üldist ostujõudu kahandab.
  • Paistab mulle et intressid tõusevad edasi. Homne ameerika statistika võib edasist suunda anda. Q1 on olnud suured hinnatõusud enam-vähem kõikides "commodity"-valdkondades. Viimaste aastate hinnasurved Aasiast ja Idaeuroopast hakkavad ka muutma selleks et nendest riikidest tuleb mitte ainult odav tootmine vaid üha rohkem konkureeriv ostujõud ja palkade tõus.
  • Kuulge kotkad,
    kui investorid on sellised geeniused et tajuvad ära, et intressid t6usevad,
    ning selle peale arvavadm, et aktsiaturud peaks langema,
    kas siis ettev6tete juhid oma tulevikuennustusi andes intresside t6usuga ei arvestagi?

    kui arvestavad, siis ainsaks pohjuks miks turg peaks kukkuma oleks see,
    kui t6stetud intressid pakuks paremat tootlust kui ettev6tted.
    kui aga kasumiprognoose t6stetakse v6imsalt, pole see v6imalik.

    seega, lähitulevikus ei toimu mitte turu langus/t6us,
    vaid tugevate ettev6tete t6us ning n6rkade langus,
    kysimus on ainult, kumba on rohkem?

    sellest ka turu suund?
  • Veidi ajalukku vaadates siis eelmine majanduskriis on hea näide, mis juhtuda võib. Võlakirjaturg kukkus ära 1993. aasta oktoobri lõpus, pikaajalised intressimäärad võtsid siis järsult suuna üles. Fed tõstis intressimäära 4. veebruaril 1994, so kolm kuud peale võlakirjaturu krahhi ning sellele järgnes neli viis järjestikust intressimäära tõstmist (igal järgneval kuul). Reaktsioonid?

    Võlakirjaturu kukkumine mõjutas negatiivselt pangaaktsiaid ja raha voolas pigem kaitsvatesse aktsiatesse (farmaatsia). Reaalne intressimäärade tõstmine mõjutas küll esialgu pangaaktsiaid negatiivselt (samuti ka kogu turgu), kuid aasta möödudes oli pilt umbes taoline. S&P 500 nulltõusuga, tööstussektor 10% miinuses, pangandus 5% plussis ning tehnoloogia 9% plussis. Väga tugev oli farmaatsiasektor. Nii et raha voolas traditsioone järgides tsüklilistest aktsiatest mittetsüklilistesse. Pangaaktsiad olid aga nõrgad enne intressimäära tõusu ning hiljem edestasid turu keskmist.

    Aga vaadates pikaajalisi graafikuid siis aasta peale intressimäära tõusu oli aktsiaturule suhteliselt kaotatud aastaks.
  • Ma arvan, et Fed on tollest ajast palju õppinud.

    1. Võideldi inflatsiooniga, mida EI OLNUD EGA TULNUD - tehti suht suur viga ja palju rohkem kui vaja liiga võlakirjaturule. Nagu nüüdki nähti inflatsiooni põhiallikatena toorainehindu. See kartus ei realiseerunud.

    2. Nüüd sellist viga lubada ei saaks, sest tulenevalt oluliselt kõrgemast võlakoormuse tasemest ei tapetaks nüüd intresse sama kiiresti tõstes ära mitte üksnes USA võlakirjaturgu, vaid ilmselt ka USA tarbija.

    Ja kui seda tehakse, siis saagu muld USA investoritele olema kerge.

  • Väga tugev intresside tõus USAs reedel. Trend on selge, maailma keskpangad on pikka aega suurenenud rahapakkumist ilma mõjuta inflatsioonile. Kui mõju tuleb siis raha on juba liiga palju ja inflatsioon raske ohjeldada. Keegi ei soovi omada pikaajalised obligatsioonid, kui kartus on et keskpangad on salamahti inflatsiooivõitlusele kasvuedendamist eelistanud. Euroopas on küll võib-olla veel 2-3 kuud jäänud nendele kes hetkel nautivad madalate intresside magusust.
  • Tänase Eurostati kiirinfo järgi oli Eurotsoonis mai inflatsioon 2,5%. Saksa 10y bund tõusis päeva jooksul viie punkti võrra. Kuna meie taga on pikk aeg madalate intressidega on rahapakkumine maailmas suur (Jaapan, Hiina, USA, Euroopa), ja ECB võitlus inflatsiooni vastu võiks nõuda tänasest tunduvalt kõrgemad intressimäärad. (Ok, veel olen päris üksi selle arvamusega) Suurbritannias juba lähenevad keskpanga intressi 5%.
  • USA inflatsioon (CPI) mais m/m 0,6%. Kolme aasta kõrgeim.
  • Greenspan vaatab rohkem inflatsioonimäära, mis ei arvesta energia ja toiduainete hindasid, see oli 0,2% ning vastas ka ootustele.

  • Hiina tõstab täna intresse. Arvan et see mõjutab päris palju, kaasa arvatud siin.
  • Kiire intressitõus praegu ja dollaritõus. Homme tuleb Eurostati oktoobri inflatsiooni flash-estimate. Usun et tõuseb 2,5%-ni.
  • Hiina protsentuaalne tõus pole tegelikult väga suur - tõstetakse 0.25 bp ning intress on siis 5.58% peal.
  • jah, aga eelmine tõus oli vist aastal 1995, nii et Hiina keskpank ei reageeri ilma põhjuseta.

    Hiina inflatsioon on praegu üle 5%. Kallimad impordid hiinast, kallimad tooted siin, kõrgemad intressid siin. Samas vähem naftanõudlus, madalamad naftahinnad jne jne

    siis spekuleeritakse ilmselt edasi et RMB-USD peg muutub.
  • Tundub et tõepoolest algasid intresside tõus kui ülaloleval rubriigi panin, ehk 2 aprill. Ent pärast seda kuupäeva on tõus olnud väga aeglane. Huvitav on aga et mingisugune vastupanu oli tekitud 6 kuu EURIBORi-le 2,215% peal. Esimene katse läbi murdma toimus 14 juunil, teine 28 juulil, kolmas 8 september ja neljas (!!) katse murra läbi 2,215% oli 7 oktoobril mille pärast ta jälle taganes. Ent eile hüppas mainitud intress ühe päevaga 2,206% 2,235%-ni. Sellele kes tarvitab "technical analysis" võib see olla huvitav :-)

  • PPI yoy numbrid täna:
    Saksamaa +3,9%
    USA +4,2%

    Fed funds rate +2,5% ja tõuseb 0,25% iga poolteist kuu
    ECB praegune laenuintress 2% ja...
    Eesti korterilaenude intressid 2,9% ja.................
  • Trichet räägib täna õhtul. Saksa osariikide veebruari tarbijahinnaindeksid viitavad sellele et võrreldes jaanuariga on tarbijahinnaindeks yoy 0,2 kõrgem. Kõrge Belgianumber ka täna. Samuti kõrgem M3 tõus kui oodatud. Peamine hinnatõus on ilmselt onlnud energiahindades, peamised langejad elektroonika ja riietus. Toorainehindade hiljutise muutuse, ja PPI tervikuna, poleks minu meelest imestav kui Trichet muutub nüüd rohkem "hawkish". Tugev tõus ka bundintressidel viimasel ajal.
  • Hiinlased räägivad täna jälle valuutabaasi muutustest. Tasub arvestada mis see tähendab ka intressidele. Kõrgemad impordihinnad Hiinast, kõrgem inflatsioon siin, kõrgemad lühikesed intressid siin.
  • Sellised spekulatsioonid kerkivad esile vist juba iga kahe nädala tagant.Hiina kindlasti ei revalveeri nii tugeva(reflation) surve all.RMB kursimuutus praegu tähendaks intressimäärade tõusu ja tooks kaasa majanduskriisi arenenud(G7-OECD) riikides,kelle nõudlus on üha enam toetumas erinevate varade(eriti kinnisvara) inflatsioonile ja selle kapitaliseerimisele s.t. et madal intressitase on neile eluliselt tähtis.Teema,kui selline on olnud ju aktuaalne juba paar aastat.Samas ei saada täpselt aru põhjuse-tagajärje olemusest.
  • - ok, rmb revalveering võib ära jääda/lükkuda. tänane uudis puudutas usd dollari asendamist erinevate valuutadega.
    - intressitase hiinas tundub selgem olla ülespoole suunatud. prognoositakse isegi kuni kolm keskpanga tõstmist käesoleval aastal. Eelmine aasta üks tõstmine. 200 mrd usd pidi hiina keskpank ostma 2004 rmb vastu - ja see raha kas 1) tõstab inflatsiooni või 2) sunnib hiina "steriliseerida" ehk müüa obligatsioonid (intressitõus).
    - erinevate maailma toorainete kiire hinnatõus tänavu mõjutab aegamööda hiina tootmishinnad.
    - tööjõukulud hiinas on raskem ennustada. on olnud seisak mitu aastat, väidetakse et tööjõupotentsiaal on piiratu - samas räägitakse näiteks et Guandongis on puudu miljon töölisi, ja et tuleb palku tõsta.

    Kokkuvõttes mina arvan et Hiinast importeerime varsti mitte enam deflatsioon, vaid inflatsioon.
  • veel natuke Hiina teemal. NB, Hiina CPI ei sisalda näiteks elamine (kiire hinnatõus praegu), autod, reisimine ja telekommiunikatsioonid)

    China's CPI soars 3.9 % in February
    Last Updated(Beijing Time):2005-03-11 14:25

    China's consumer prices rose in February at the fastest pace in four months, stirred by high demands during the Lunar New Year holiday.

    The consumer price index increased 3.9 percent from a year earlier.

    Producer-price inflation slowed to a 10-month low of 5.4 percent in February and loan growth eased to 13.5 percent.

    Producer prices for raw materials, fuel and energy rose 9.8 percent last month after climbing 10.7 percent in January and 12 percent in December.

    Food costs, which account for about a third of China's consumer price index, rose 8.8 percent in February after climbing 4 percent in January, Mainland Marketing said. Meat prices jumped 15 percent after climbing 9.3 percent in January.

    Premier Wen Jiabao, seeking to cap inflation at four percent this year from a peak of 5.3 percent in August, said on March five that monetary policy cannot be loosened.

    The government last year ordered banks to restrict lending to industries including real estate, autos and steel and the central bank raised its key lending rate for the first time in nine years.

  • jälle natuke sell-off täna pärast usa cpi +0,4 mom ja core +0,3 mom
    dollar tugevneb
    koos eu kommissioni suutmatusega peatada laenamist liikmesriikides võib ecb tõsta septembris, või teoreetiliselt juba juunis.

  • saska inflatsioon juunis oli 0,2 %-punkti körgem kui mais.
    hispaania (HIKP) samuti 0,2%-punktokörgem kui mais.
    belgia cpi isegi 0,4%-punkto körgen kui mais.
    Euroland M3 töusis 7,3% aastabaasil mais
    Euroland inflatsioon flashestimate tuleb homme (ma arvan). 2,0% mais. Peaks olema vähemalt 2,2%
    Fed intressi töstmine tuleb homme (ma arvan)
    Dollari( ja yuanitöus) töstavad hidu Euroopas.

    OK - räägitakse ECB-languse vöimalustest - ise arvan vastupidi. 0,25% töus tuleb septembris ma arvan.

  • Flashestimate: Inflatsioon Eurotsoonis 2,2% juulis
    Rahapakkumine M3: +7,5%
    ECB viimane nädalarepo: 2,06%
    - dollari, jüaan, tekstiilid, nafta mõjuvad edaspidi ülespoole.

    Ok, turg usub et ECB maksimaalselt tõstab 1-2 korda 2006. Numbrid annavad aga põhjust arvata et reageering võiks tulla kiiremini, ma arvan.
  • Saksa osariigi Hesseni inflatsioon tõsis 2,2%-ni septembris võrreldes augustiga. Pole kindel et Saksamaa keskmine septembritõus oleks nii suur (0,6), veel numbrid peaksid tulema täna ja esmaspäeval.
  • ehk

    Hessen
    yoy inflatsioon
    august: 1,6%
    sept 2,2%

  • inflatsioon Sachsen
    aug 2,2%
    sept 3,1%

    kui selline lugu jätkub, siis surve ECB peale päris kiiresti.
  • ECB mängib tulega hoides intresse madalal...
  • Kui ECB nafta hinna hüppelisest tõusust tingitud lühiajalise hinnatõusu kiirenemise ohjeldamiseks intresse tõstaks siis tooks see kaasa jääaja enamikes Euroopa riikides. Kui inflatsiooni kiirenemise oht oleks püsiv siis ei saaks kuidagi turul vabalt kujunevad pikkade võlakirjade tootlused teha aina uusi ja uusi madalaimaid tasemeid.

  • 1) Tundub et hinnatõuse laieneb teistele gruppidele http://www.statistik.sachsen.de/12/pressearchiv/archiv2005/pm19605.htm

    2) Nafta tõus on samuti VÄHENDANUD ostujõud teiste toodete vastu

    3) Kulutõuse põhjendatud hinnatõuse tehakse 1) nihkega, 2) hüppega

    Bundihinnad peegeldavad seda et naftaeksportööridel pole midagi muud teha kui osta bunde ja treasuries. Kui nafta langeb, need väärtpaberid ka. Raske on olla midagi muud kui bearish.
  • tundub, et Euroopa majandus on palju hullemini pekkis kui USA majandus. Kui Euroopa intresse ei tõsta riskib ta juba suure inflatsiooniohuga... aga mis on hullem, majanduskasvu külmumine või hüperinflatsioon?
  • Ei taha ära sõnuda, aga tundub, et Euroopale kuluks ka üks Katrina või Rita ära... saaks äkki majanduse liikuma ilma kinnisvaralaenudeta.
  • Terve Saksamaa esialgne inflatsioon september: 2,7% (augustis 1,9%)

    Sellist hüpet pole viimastel aastatel toimunud, hoolimata naftatõusust. Oktoobris on võrdlusnumbrid natuke paremad, novembris aga jälle risk.

    Kui mujal EUs sarnased numbrid septembris, siis intressitõus lähedal.
  • teise allika järgi 2,5% (kõlab õigemini arvestades osariikide numbreid)

  • EU-põhinev ikka 2,7%:

    Pressemitteilung vom 26. September 2005
    Verbraucherpreise September 2005: Voraussichtlich + 2,5% zum Vorjahr
    Wie das Statistische Bundesamt mitteilt, wird sich der Verbraucherpreisindex in Deutschland im September 2005 – nach vorliegenden Ergebnissen aus sechs Bundesländern – gegenüber September 2004 voraussichtlich um 2,5% erhöhen (August 2005: + 1,9%).
    Im Vergleich zum Vormonat ergibt sich eine Veränderung von + 0,4%.
    Die Preise für Heizöl und Kraftstoffe stiegen in diesem Monat erneut an. In den zur Schätzung herangezogenen sechs Bundesländern war Heizöl zwischen 36,4% und 45,4% teurer als im Vorjahr, die Kraftstoffpreise stiegen zwischen 15,3% und 19,4%. Im September 2004 waren die Preise für Heizöl und Kraftstoffe gegenüber August 2004 kurzfristig gesunken.
    Der für europäische Zwecke berechnete harmonisierte Verbraucherpreisindex für Deutschland wird sich im September 2005 gegenüber September 2004 voraussichtlich um 2,7% erhöhen (August 2005: + 1,9%). Im Vergleich zum Vormonat steigt der Index um 0,4%.
    Die endgültigen Ergebnisse für September 2005 werden etwa Mitte Oktober 2005 vorliegen.

  • Veel argumendid intressitõusu suunas täna:

    Ifo tõusis
    M3 +8,1% (7,9)

  • Äripäeva järgi: "Kaks Euroopa Kekspangas intressimäärade üle otsustava komitee liiget, Weber ja Liikanen, ütlesid, et Euroopa keskpank on valmis tõstma laenukulusid, sest kasvav majandusaktiivsus ähvardab inflatsiooni kasvuga."
  • ECB täna ei muutnud päevaintressi, teravdas aga keelt piisavalt et lühivõlakirjad tõusid. Mis puudutab 6kuu euribor võib ta kohe tõusta 2,23-2,24% vahemikku ma arvan. (täna fikseeriti 2,218%). Lähinädalatel selgub kas turg hakkab diskonteerima oodatust kiirem ECB-tõus kah.
  • Tänane 6kuu EURIBOR on 2,255%

    Nii kõrge ta oli viimati üks päev novembris 2003, enne seda mais 2003.
  • CNBC-s r22kis eile, et suurem intresside t6stmine hakkab pihta ilmselt j2rgmise aasta alguse paiku.
  • Kas keegi teab, kust saaks vaadata euribori liikumise ajaloolist graafikut?
  • http://www.euribor.org/html/content/euribor_data.html ?
  • stefan, kas sa seda ka vaatad, et core inflatsioon on eurotsoonis endiselt nelja aasta madalaimal tasemel kuskil 1.3% kandis (saksas 0.4%, tulnud viimase aasta jooksul allapoole ka Prantsusmaal ja Itaalias). nii et ma ei tähtsustaks esialgu seda eurotsooni 2.5% headline numbrit üle.

    Mis veelgi olulisem, eurotsooni tootjahindade yoy tõus on kobedalt allapoole tulnud - kuskilt 4.4% pealt eelmise aasta oktoobris 2.9% peale augustis. Lisaks - nafta ja -toodete hind on peale augustit allapoole tiksunud, samuti räägitakse, et globaalne nõudlus nafta(toodetele) võib olla nõrgenemas - vähemalt neil hinnatasemetel ja praegu...

    Seega - kas see ei ole jälle üks neist puhangulistest inflatsioonimuredest?

    Ka USAs on minu arust trendid yoy core inflatsiooni osas suht stabiilsed (kõik numbrid on lihtsalt pisut kõrgemad kui Euroopas), näib, et kõrgemad lühiajalised intressid on tegemas oma tööd...
  • SEB house view on ECB refi osas +25bp alles 1Q07. Tundub ehk natuke liiga optimistlik, aga selline ta on igatahes.
  • no kinnisvarakrahh tuleb ilmselt kevadel ikka 2006
  • matrox

    arvestades naftahinna "tax effect" on 1,3 core inflation minu meelest kõrge. Selgitus selles et M3 kasvab 8,1% aastas hetkel. (M3 oligi Bundesbanki lemmikindikaator)

    Jah, ka 8,1% M3-tõusuga võivad hinnad olla maha surutud kui pessimism on suur. Ise arvan aga et Saksamaal (ehk eurotsooni madalpunktil) ei valitse enam olukord "kes kaotab järgmisena oma töökoha", vaid isegi seal on väike pööre toimunud tööturul. Pealegi tundub et saksa/prantsuse ametiühingute tegevuse tõttu ei ole seal töötuid enam "overcapacity" vaid "cost". Töötud ei tohigi tööturul madalate palkadega konkureerida, vaid nad moodustavad lihtsalt kulu nende riikide eelarvedes (nagu pensionärid). Kusjuures demograafilised mõjud seal on lähiajal suured ka.

    Naftahinna langusel on oodata "second round effects" ma arvan.

    Hiina saab ka samm-sammult aru et on mõistlikum kasutada oma tööjõud Hiina ülesehitamiseks ja eratarbimise suurendamiseks - kui pakkuda teiste riikide "tasuta" tööjõud. Yuankurs, dollarkurs, tekstiilkvoodid, kallinevad toorained...Ma usun et Hiina absorbeerib üha rohkem oma toodangust.

    Naftaeksportöörid kindlasti suurendavad oma investeeringud ka.

    Ehk suhtarvud (asset prices/goods' prices) ja (intended savings/intended investment) mis on kaua tõusnud hakkavad nüüd langema, ma arvan.

Threads list

Cookies

LHV website uses cookies to provide you with the best user experience. By clicking "I accept", you consent to the use of all cookies. Read more about the principles of using cookies.

pirukas_icon