LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Teises sambas LHV + Seesam...

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • ...ütleb BNS. Tehingu hinda pole ära toodud - seetõttu ei oska osapooltele ei õnne soovida ega kaasa tunda.
  • Mis seal ikka - kaks kõige väiksemat ühinesid.
  • Ikka õnne soovida!

    Sünergia tehingust peaks osaliselt kohene ning osaliselt pikemas perspektiivis saavutatav. Usun, et hea uudis mõlema osapoole klientidele.

    Lisaks pressiteade:

    AS LHV Varahaldus ja Seesam Varahalduse AS ühinevad

    Esmaspäeval, 12.juulil allkirjastasid kahe Eestis pensionifonde haldava ettevõtte – AS-i LHV Varahaldus ja Seesam Varahalduse AS-i – aktsionärid lepingud, mille eesmärgiks on ettevõtete ühendamine. Allkirjastatud lepingute tulemusena omandab LHV Varahaldus 100% Seesam Varahalduse aktsiatest ning Seesam Elukindlustuse AS 34% LHV Varahalduse aktsiatest. Peale tehingute heakskiitmist Finantsinspektsiooni poolt alustatakse ettevõtete ühendamist.

    Kuue pensionifondiga saab ühinenud firma hallatavate fondide arvu poolest võrdseks suurima fondihalduriga Eestis ning pensionifondide varade mahu poolest neljandaks, olles suurim mittepangast pensionifondihaldur.

    Seesam Varahalduse partneriks investeerimisel on maailma juhtivate pangandus- ja varahaldusgruppide hulka kuuluv ABN AMRO. LHV on Baltikumi juhtiv investeerimispank. Ühisettevõttes on ühendatud LHV finantsspetsialistide kogemused ja investeerimisoskused ning Seesami rahvusvahelised sidemed.

    LHV Varahalduse poolt hallatavad II samba pensionifondid on mõlemad olnud turu edukaimad ning oma investorite raha enim kasvatanud. LHV Aktsiapensionifond on esimesel ja teisel liitumisperioodil liitunute raha kõigist pensionifondidest kõige rohkem kasvatanud. LHV Intressipensionifond on olnud parima tootlusega võlakirjafond.

    LHV Varahalduse juhataja Tõnno Vähi sõnul lubab liitumine pensionifondide varasid efektiivsemalt hallata ning klientidele on võimalik pakkuda suuremat ja mitmekesisemat fondivalikut.

    Ka Seesam Elukindlustuse juhatuse esimehe Erki Kilu tähendusel avardab liitumine mõlema firma klientide valikuvõimalusi. “Seesam Elukindlustus on otsinud võimalusi ettevõtte arendamiseks ja tooteskaala laiendamiseks. Ettevõtete ühendamisel saame hakata pakkuma oma klientidele lisaks III samba pensionikindlustusele nüüd ka vabatahtlikku pensionifondi,”
    märkis Kilu.

    Mõlema firma pensionifondide tegevus jätkub klientide jaoks endisel viisil.


    Täiendav informatsioon:

    Tõnno Vähk
    Juhatuse liige
    AS LHV Varahaldus
    Telefon 6 800 447
    tonno.vahk@lhv.ee

    www.lhv.ee

    Erki Kilu
    Juhatuse esimees
    Seesam Elukindlustuse AS
    telefon 6 676 400
    erki.kilu@seesamlife.ee

    http://www.seesam.ee


  • Miks peaks see klientidele rõõmu valmistama? Kas Seesami fondi tootlikkus kasvab või LHV klientidel läbeb haldustasu väiksemaks?
    No teoreetiliselt peaks suur olles odavam olema küll, aga kus ja millal see mõju avaldab?
  • No loodame, et ei juhtu järgmine:
    Haldustasu tõuseb Seesami klientidele ja tootlikkus langeb LHV klientidele!

    Palju õnne LHV sellegi poolest neil saab edaspidi lahedamalt raha olema.

    ,elab näeb.
  • Millal siis näeb LHVst oma Seesami fondide seisu?
  • adz

    Sa võid neid kohe nägema hakata kui sisened LHV paroolidega pensionikeskusesse siin ja rubriigis Volitamine annad LHV-le õiguse teostada päringuid Sinu pensionikonto seisu kohta ...

    Või õigupoolest siiski järgmisel esmaspäeval peale volitamist kuna LHV teostab vastava päringu kord nädalas

  • Henno

    Investeerimisriskiga personaalnset pensionikindlustust ma ei näe...kuigi volitus tehtud.
  • MSM ja teised: miks ei peaks see klientidele rõõmu valmistama? Kui me näeme sünergiat ühinemises tähendab see ju loomulikult seda, et loome lisaväärtust kas endale või klientidele. Kui meil on kulusid vähem ja tulusid rohkem siis on meil võimalus ka rohkem fondide juhtimise protsessi investeerida. Loodame, et saame oma kompetentsiga tõesti ehk ka aidata Seesami fondide tootlusele kaasa ja kui kogu ettevõtte kasumlikkus paraneb siis ka tasusid kliendi jaoks alandada jms. Haldustasu Seesami fondidel kindlasti ei tõuse ja LHV tootlikust see ühinemine ka kindlasti ei langeta:)
  • Tõnno, mõistust vist ei saa nii kergelt raha eest osta. Ma kujutan ette, et maailmas on väga suuri fonde kel läheb vahel halvasti.
    See ei olnud midagi kellegi kohta isiklikult. Võibla on tulevikku silmas pidades just eriti kasulik omada Seesami II samba fondi - sama raha eest saab praegu rohkem osakuid.
  • LHV Varahalduse poolt hallatavad II samba pensionifondid on mõlemad olnud turu edukaimad ning oma investorite raha enim kasvatanud. LHV Aktsiapensionifond on esimesel ja teisel liitumisperioodil liitunute raha kõigist pensionifondidest kõige rohkem kasvatanud. LHV Intressipensionifond on olnud parima tootlusega võlakirjafond.

    See on ikka natuke liiga mööda, võibolla võhikutele on võimalik sellist valet levitada. Tegelikus on aga hoopis teistsugune. Kasvõi võtta lahti www.pensionikeskus.ee statistika ning sealt vaadata tootlusi ei saa kuidagi nõustuda eespool väljatoodud lõiguga. Pigem on LHV seal tagapool. Kusjuures minu andmetel on LHV valitsemistasu 2% , mis on kõrgeim. Selle võib rahulikult aasta tootlusest maha lahutada , et saada reaalset tootlust (räägin 50/50 fondist). Võlakirja fond on olnud küll parima tootlusega. Aktsiafondi kohta võiks inimene ikka oma toodet tunda enne kui nii suuri valesid levitama hakkab. Ahjaa taisest tasust (väljalaske tasust) pole mõtet mulle jahuma hakata, tean väga hästi kui väike kaal sellel pikaajaliselt tegelikult on.
  • naaskel

    Pensionikeskuse lehel toodud statistika sisaldab endas fondide hetke NAVi ja ajalooliste perioodide tootlusi. 

    Parim tootlus ja kõrgeim NAV mängivad aga fondide paremusjärjestuse määramisel rolli ainult sel juhul kui tegu on ühekordse rahapaigutusega kohe kogumisperioodi algul.

    Tõepoolest, kui ma oleksin paigutanud ühekordse summa pensionifondidesse kohe süsteemi käivitumise hetkel, mil osak maksis 10 krooni, oleks minu jaoks parim valik hetke kõrgeima NAVi ja parima tootlusega fond.

    Kuna aga enamiku pensionifondiga liitunute jaoks on tegu igakuiste regulaarsete rahapaigutustega, siis kujuneb osakute keskmine soetusmaksumus erinevaks.

    Toome lihtsa näite - meil on 2 erinevate fondidega liitunud kodanikku ...

    1 kodanik on liitunud fondiga, mille osaku NAV on 11.80 ja osakute keskmine soetusmaksumus kogu kogumisperioodi lõikes on 11.

    2. kodanik on liitunud fondiga, mille NAV on 11.40 ja osakute keskmine soetusmaksumus on 10.50.

    Isegi võhikul ei ole vist raske mõista, et 2. kodaniku raha on hoolimata tema poolt valitud fondi madalamast NAVist ja tootlusest 1 fondiga võrreldes rohkem kasvanud.

    Kui mõlemad kodanikud on paigutanud perioodi lõikes regulaarsete sissemaksete summana täpselt 10 000 krooni, siis 2. kodanikul on 952 osakut (=10000/10.50) koguväärtusega 10852 krooni (=952*11.40)

    1. kodanikul on 909 osakut (=10000/11) koguväärtusega 10726 krooni (=909*11.80).

    Veel lihtsam on võhikul ilmselt mõista seda, et pensionile jääval kodanikule ei ole oluline ilmselt tema fondi edukus Pensionikeskuse statistika alusel, vaid rahasumma, mis ta fondist kätte saab.

    Muide, Pensionikeskuse lehel toodud statistika alusel on LHV Aktsiapensionifondi tootlus tänahommikuse seisuga näiteks 12 kuu kohta parim, seega ka naaskli loogikat kasutades võiks LHV fond olla parim näiteks nende jaoks, kes alustasid kogumist aasta eest - antud juhul ei kattu see küll liitumisperioodiga.

    Pikema perioodi lõikes ei ole loomulikult võimalik olukord, kus oluliselt madalama NAVi ja tootlusega fond suudab liitunute raha enim kasvatada, kuid hetkel on fondide tegevuse alustamisest möödas napilt üle 2 aasta ja paremusjärjestuse määramine NAVi ja tootluse alusel on sama hea kui maratonijooksus võitjaks pakkuda esimese paari kilomeetri järel juhtijat.

    Eelnevalt mainitud arvutuskäik ei ole pealegi LHV väljamõeldis, vaid sarnast arvutust teostab kord kuus ja avaldab iga kuu viimasel reedel Äripäev. Kui kellegile peaks just Pensionikeskuse lehel paiknev info eriti usaldusväärne olema, siis Äripäeva fondide edetabel leiab samuti seal kajastamist, näiteks augusti lõpu seis siin.

  • Aga ikkagi, kumb on parem fondijuhtimise mõõdupuu, kas NAV või regulaarse investeerimise tulemus (ÄP metoodika)? Kas LHV fondide edu regulaarse investeerimise kriteeriumi alusel on juhus või oskusliku ajastuse tulemus? Ise pakun esimest varianti. Regulaarse investeerimise kriteerium annab edumaa fondidele, mis alguses langesid ja viimastel perioodidel tõusid. Minu arvates ei ole see parim viis edukuse hindamiseks ja tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Ka kõrgeim NAV ei ole lõplik tõde. Pikemas perspektiivis tuleks fonde reastada tulu/riski suhte alusel, kuid loomulikult on riskiarvutused paariaastase perioodi kohta veel pisut enneaegsed. Nende enneaegsete arvutuste tulemusena kerkib 50/50 fondidest esikohale hoopis Ergo Tuleviku fond.
  • Ühesõnaga, saan ma õigesti aru, et LHV uhkustab hetkel sellega, et nende fondiosak vahepeal ... läks?
  • Pensionifondide jaoks on oluline pikaajaline kindel ja stabiilne tootlus, mitte pole mõtet uhkeldada sellega et meie juhime ...
  • Paljalt mineviku numbreid vaadates ei saa muidugi tuleviku üle otsustada. Nubreid peab vaatama koos turu ajalooga. Minu arvates on suhteliselt selge see, et kui me eeldame, et aktsiad pikas perspektiivis tõusevad ja tõusevad rohkem kui võlakirjad siis võidab pikas perspektiivis see fond, mis omab aktsiaturu liikumistega suuremat korrelatsiooni. Seda me ka üritame saavutada - osaleda maksimaalselt aktsiaturu tõusus pikas perspektiivis.

    Ja on suhteliselt selgelt viimasel ajal ka näha, et üldiselt kuudel, mis aktsiaturg on kukkunud on LHV APF olnud suurim kukkuja ja tõusukuudel suurim tõusja.

    Loomulikult ei uhkusta me sellega, et meie osak vahepeal alla 10 oli kui aktsiaturud 1.5 aastat tagasi põhjas olid, küll aga on see põhjuseks, miks meie investoritel hetkel enim varasid on. Sellel järgnenud 12 kuulisel tõusuperioodil olime jällegi suurimad tõusjad. Hetke NAV on muidugi suhteliselt ebaoluline asi.

    Pensionifondide jaoks ei ole oluline pikaajaline kindel ja stabiilne tootlus - see ei ole võimalik, sest tegemist ei ole hedge fondiga vaid 50% sunnitud aktsiainvesteeringutega ja aktsiaturu korrlatsioon on vältimatu. Teeme siis nii, et tegemist oleks tõesti parima võimaliku aktsiainvesteeringuga ja võimalused, mida seadus tootluse tõstmiseks lubab oleksid maksimaalselt ära kasutatud. Selles vallas arvame, et oleme olnud seni edukaimad ja tulemused seda ka näitavad. Kes tahavad seda vaadata need näevad.

    Ja naaskel - miks sa ütled, et haldustasu tuleb maha lahutada tootlusest? Ei tule, NAV on juba pärast kõiki kulusid, haldustasu võetakse igapäevaselt NAVist maha.

    JA me ei ole mingit valet levitanud, sel hetkel kui too pressiteade välja läks, millest pärit naaskli tsiteeritud lõik oli APF esimene nii 1-ses kui 2-ses perioodis. Täna oleme esimesed 2-ses perioodis ja napilt teised 1-ses.

    Riski/tulu suhet võib vaadata aga jällegi on arukam vaadata reaalset investeerimisstrateegiat - oleme riskid nii globaalselt kui üle erinevate aktsiate hajutanud tõenäoliselt kõige paremini...

    Ja Rick12 - On küll mõtet uhkeldada sellega, et juhime. Me tegeleme äriga mitte MTÜ runnimisega ja üritame võita uusi kliente. Kuna kahjuks sügavam investeerimistrateegia jms jutt paljusid ei huvita siis loomulikult peame kasutama senist tootlust argumendina:)
  • Tonno, see lühiajaline edukus ei näita inimesele, kes üritab säästa pensioniks a la 30 aastat küll suurt midagi, pigem nt. Sampo pensionifondide lause. Elame näeme. Samas soovin edu Teile ja teistele pensionifondidelegi.
  • fun

    vaata selle asjaga on nii ...

    Kõigisse pensionifondidesse laekub igal kuul enamvähem samal ajavahemikul suurem kogus raha - üldjuhul juhtub see II samba sissemaksete süsteemist tulenevalt kuu keskpaigas paaril päeval.

    Selle rahaga on nüüd fondijuhil vaja midagi ette võtta: lihtsustatult võttes on valikuid 2 - kas investeerida või jääda paremaid asju ootama (kui aktsiad on odavamad vms.).

    LHV investeerib laekunud raha pea kohe lähtuvalt fondi loomise hetkel paika pandud investeerimisstrateegiast - enamuse ajast on LHV Aktsiapensionifondi vahendid üsna täpselt jagatud 50/50 võlakirjade ja aktsiate vahel, vaba raha paremateks päevadeks ei hoita.

    Teistsugune lähenemine on üritada hoida fondi aktsiaosakaalu aegajalt alakaalus - a la 60% raha ja võlakirjad ning 40% aktsiad, või isegi 70/30 nagu mõned Eesti fondijuhid seda harrastanud on - seda siis hetkel kui fondijuhi arvates on aeg aktsiaturule sisenemiseks halb.

    Teisena kirjeldatud fondijuhtimisstrateegiat võib mingis mõttes pidada ka investorite petmiseks, kuna välja reklaamitud 50/50 fondi asemel on tegu tegelikult 60/40 või mis iganes fondiga.

    Ehk siis mitmete fondide osakud ei läinud p ... selle pärast, et maailma aktsiaturgude languse ajal ei paigutanud fondijuhid raha aktsiatesse vaid hoidsid suurt hulka vahenditest deposiidis.

    Sellega loobusid nad ka võimalusest osta aktsiaid odavalt ja saada osa järgnevast tõusust, mis oleks võimaldanud ka investorite raha maksimaalselt kasvatada.

    Arusaadavalt oli selline tegevus marketingi seisukohast kasulik kuna plusspoolel püsiv NAV lubas fondi uute liitujate jaoks edukana näidata - eelmiste perioodide liitunute arvelt, kelle rahast suur osa kasvas deposiidis.

    Paraku ei suutnud need fondijuhid täpselt ajastada oma turule sisenemist, nagu ei suuda ka üle 80% fondijuhtidest mujal maailmas.

    Tulemusena ongi LHV suutnud klientide raha rohkem kasvatada. Kui soovid põhjendust, miks teiste mitte p.... käinud osakutega fondidel pole nii hästi läinud, siis toimi nii:

    1) vaata fondide ajaloolisi portfellide struktuure ja sealt vaba raha, võlakirjade ja aktsiate osakaalu

    2) heida pilk maailma aktsiaturgude graafikutele

    3) kui leiad et mõne fondi raha ja aktsiate osakaal on oluliselt aktsiate kasuks muutunud perioodi lõikes, mil tõus põhjadest oli kestnud juba mõnda aega ja ulatus 10-20%ni, siis ongi vastus käes

    Ja eeltoodu taga ei ole tegelikult siis LHV täpne ajastamine põhja tabamisel, vaid just asjaolu, et LHV ei tegele ajastamisega, meie strateegia regulaarsete ostude näol kindlustab turu keskmise tootluse tabamise.
  • ahaa, mul oli kommentaari kirjutamine pooleli ja vahepeal on Tõnno fondijuhina ka sõna võtnud, :)

    Tõnno mainitud korrelatsioon aktsiaturuga on sama asi, millest ma natuke teises valguses kirjutasin ...
  • :-) Nojah, teen järelduse, et fondi oskab valida iga ahv.
    Kui ostad kõrge NAV-ga (ERGO), saad sama raha eest vähem osakuid, kui ostad väikese NAV-ga (Seesam), siis pole kindel kas osak üldse kunagi kasvab (halduri valed valikud), kui ostad kõrge tootlikkusega (LHV), siis äkki on kiire kasvuperiood juba möödas ja tootlikkus hakkab jälle vähenema, ...
  • Vabandan LHV ees, tunnistan, et mõnus põsepuna oli pärast seda, kui sai asjatundja vastust lugeda. Minu pessimism on põhjustatud minu senistest kogemustest 2 samba pensionifondide tutvustamisel nn "asjatundjatest" pangatöötjate poolt.

    Toon välja siis paar seika, mis pessimismi selle teate puhul põhjustas.
    1. Hansapanga peamajas küsides tellerilt, et millised kulud on 2 sambal. Saan vastuseks : "Mingeid kulusid ei ole"! Külaskäik lõppes sellega, et rääkides kahe telleriga, kellest kumbi praktiliselt midagi ei teadnud, tuli sealt sama rumalalt tagasi tulla.
    2. Ühispank siis.
    Mina: " Miks peaksin just ühispanga pensionifondi valima"?
    Teller: "Sellepärast, et ühispank on lihtsalt parim, vaadake viimase viie aasta tootlusi"!

    Ehk siis minu puhul on usaldus kadunud pensionifondide pakkujate vastu(informatsiooni koha pealt).

    Nagu ma aru saan on siis LHV edukaim hetkel, kuna raha fondiliikumise ajal on NAV olnud lühiajalises põhjas. Hea küll , kui sellist statistikat teha , siis tundub arutuskäik küll loogiline, kuid nagu aru saan, mõne aasta pärast enam madalama NAV- iga enam edukaim ei saa olla, kuna siis on esimeses foorus liitunutel kogunenud varasemalt piisavalt osakuid, mis on seoses juba aastatootlusest. Ja kogukapital ei ole enam nii suures seoses juurdetulevast rahast.

  • Jättes DVD-mängija kinkimise asemel see raha II samba arvele, kui suureks see võiks 30 aasta pärast kasvada?
    :-) Ärge ainult öelge, et see raha ei tule inimese enda arvelt. Pole ju tasuta lõunaid.
  • Enne sõnavõtmist ei teeks ilmselt paha teema valdamine.

    Siiski, MSM, LHV maksab DVD mängijad kinni oma fondi valitsemistasust, mitte ei võta suvalist summat raha klientidelt marketingiks.
  • minu meelest on naljakas see, kui propageeritakse säästmist, siis kink tehakse laristades
  • ei tea kas just laristades, odavamat dvd playerit vist turult ei leiagi
  • Kahtlemata ei ole tegemist Arcami 20K EEK maksva tippklassi DVD mängijaga, kuid tavaliseks kodukasutuseks on pakutav Philips väga korralik pill. Mängib DivX ja MP3 faile ning mida kõike veel.

    LHV peab oma klienti oluliseks ja on selle eest valmis DVD-mängija andma, laristamisega küll tegu pole.
  • Noh, selleks et Arcami DVD-mängija kõrgkvaliteetne pilt välja tuleks, peab endal olema vähemalt 60K maksev plasma-TV või projektor.
  • Minu teada on LCD allutanud Plasma tehnoloogia.
  • HDTV kineskoobile ei saa veel kumbki vastu. sony luks brändi qualia alt näiteks ainult high-tech torusid saabki.
  • jeee, www.dvd.ee ja www.lhv.ee foorumite vahel sebimine oligi ebamugav: merge of the year. :)

    sC,
    long Arcam
  • See loosimine ja nänni jagamine on natuke nigel. Siuke tunne, nagu tükk aega on LHV kruu üritanud hoida oma liini ja siis mingi hetk murdusid ja tunnistasid, et peab ikkagi püüdma massi, sest massi püüdmata ei saa ja mass teeb otsused emotsionaalsetel kaalutlustel. Ma ostaks endale ennem VW Touaregi kui otsustaks pensionifondi kasuks selle põhjal, mis nänni ma sealt saan või saada võin. Kes võrdlusest aru ei saanud, siis selgituseks: mõlemad on kohutavalt nõmedad tegevused. Meepott, tekk, diiviidiimängija, purk mädarõigast, kinkekaart Kaubamajja 250 EEK väärtuses jms ÜSK ei tohiks olla see, mille põhjal valitakse endale vanaduspäevade kindlustamise viisi.

    PS Ei ole pikk pensionisüsteemis ja esialgu ei plaani ka pikaks minna.

    PPS Kuulsin et Mark Cuban pidi II sammast shortima :D
  • Mitte et see nüüd hirmus oluline oleks, aga DIVX faile kõnealune DVP-520 riistapuu siiski mängida ei suuda.
  • Kuradile see pensionifond, a miks lahmida, et VW Touareg nõme on? Väga ok masin, üks parimaid linnadzhiipe, mis hetkel saadaval, imho.
  • Mis see Lexus etem on?

    Muide, kas teil seal (või siin) on rahaga raske - juhtkond peab lehereklaamides modelli pannes ja loba ajades võid leiva peale teenima? Frends, kas keskendumine core businessile polegi enam trend?
  • Kas poleks siiski soliidsem lubada, et LHV paneb omalt poolt uue liituja kontole lihtsalt 400 kr. naiteks. Minu jaoks vordub igasugune nannijagamine lollide pyydmisega ja vaistlikult hoian sealt korvale...
  • mis seal vahet kas dvd või 400 eeki sulas/arvele?
    Pensionikontole ei saa II samba korral midagi kanda.
  • Maitse on üldse üks kena professionaalne kategooria.

    Varem või hiljem viib see tõdemuseni, et minu jumal on parem kui sinu jumal ja sellepärast ma annan sulle jalaga p...e.
  • Pisut teise nurga alt ehk kurb lugu teemal: kuidas ma ei saa fondiosakuid vahetada.

    Tahan senised osakud LHV vastu vahetada, erinevail üllatel põhjustel. Ei tahtnud sattuda vana või uue fondivalitseja tublide müügiinimeste meelevalda, kes mind kahtlemata roomasõitudega (raadiopromo järgi oleks see nagu ära antud juba, olete tähele pannud?) meelt muutma keelitaksid või võta-sõber-kaasa-saad-dvd-ka-jutuga segadusse ajaksid.
    Sestap proovin netis. Ei saa, senine fondivalitseja pole sellist võimalust ette näinud. Proovin pensionikeskuses: ei saa, kuna avalduse täitmise järel vaikimisi avanevas maksekorralduses on tubli pensionikeskuse arvuti juba viitenumbri ära täitnud ja nagu lõpuks selgus, on see vale. Probleemi püstitamisest kuni tänaseni on möödas lähes kuu. Tegin EVKle ettepaneku: kui te ei suuda üht numbrit kuskil andmebaasis ära vahetada, korjake see netis vahetamise võimalus üldse ära ja ärge eksitage tarbijat. Vaikus. 50 krooni eest teenust nagu muda.
  • Ryan:ma usun et senine fondivalitseja pakub siiski sulle seda teenust ,netis ei pruugi seda võimalust küll olla.
    Ja üldse ,minu arust võid sa seda ükskõik millise teenusepakkuja juures teha,andmeid hoitakse ju tsentraalselt

  • Irw, mehed miks DVD? Pakkuge 500 sulas, vaadake, mis siis toimuma hakkab:P
  • No mai või - jälle on tsirkus a la pensionisamba selleks aastaks läbi saamas! Eile just seletasin oma armukesele hanoy tornide lahendust... noh nii, et kolmes eri formaadis raamatud kolmes hunnikus laual jne, juhuslikult pensionisammaste baasil.. - krt, see oli viga! On see nüüd paha enne või nii, aga raamatuga virutas ta mulle vastu pead just siis, kui mainisin LHV-d... Ta rsk ütles, et ostab LHV ära ja teeb mulle sambat... ja mitte ainult voodis. Muidugi krt, nüüd on hilja mõelda selle peale, et muska tagasi kutsuda nii ambitsioonika korporatsiooni tankistpositsioonilt - Kristjan ju poiss kui kompvek - äkki ostabki ära. Motivatsiooni nigu oleks. Igaks juhuks jätsin selle talle mainimata.

    A vot mina hakkasin kah mõtlema pensioni peale. Noh, et ajada kah natu rulli kokku, et tibin nii ülevalt alla ei vaataks. Ostaks kasvõi NOK-i, kui Cuban õllelauas ei hakaks JÄLLE SEDA JUTTU AJAMA. Rsk, vahel paneb mõtlema, et mis see inimelu hind oli vastavalt eurodirektiividele? Midagi enamat kui 1M ameerika dollarit vist kui ma ei eksi. No mai või - ehk hakkas siis lapsi tegema, õpetaks neile kuidas raha tehakse ja.. - noh võrkturustuse põhimõte. Rsk, sa ju tead kuidas raskelt raha teha.

    Või siis tooge üldse raha mulle. Tooge päeval või tooge öösel*. Teen teile rsk järjekordsesse Giga-Mega-Möga-Supermarketisse lillepoe ja teie hinged saavad päästetud. Riskantne? Aga bingo-loto piletit sa ju ikka ostad? Onja.

    Ok, see II sammas ON hea. Ei vaidle vastu. Tahaks ka liituda. Aga probleem selles, et meil on juba kodus kaks dvd-pleierit - nüüd tahaks plasma-telerit.

    *herr Maurus - "Tõde ja Õigus", Hansapank, LHV jne.
  • deepsky - kas seda võiks eesti keelde tõlkida kui "sügavalt pilves"?
  • lexus rx400h on ikka väga etem. alla 7ga sajani ja bensu v6tab nagu fiat uno.
    tegelt koiki naisi saab ainult
    te voite muidugi ka hummeri osta..

    eestis kui vahegi romantiline oled ei saa ilma maasturita läbi.
    kaua sa ikka munakividel pegasuses kaid :p
    ostad käsi gps kaardiga ja avastad endalegi ootamatult ohtrad WHAT IF analyyse kaunis eesti looduses. vähegi elegantsema torpeedo kui maasturiga jääd ysna kiiresti kardaanist ilma.

    yks inimene pidi eesti riigile väärt olema u 2 miljonit eeku, jäi kuskilt k6rvu.
    samas isiklikult ma naiteks ei usu, et mul iial pensioni vaja laheks.

    juba praegu on pensioniiga miski 65 aastat.
    40 aasta pärast on see ilmselt juba 80-90 aastat.
    minu life expendancy on yle 100 aasta.
    mis mind siis selle jargneva 70 aasta jooksul ees ootab?

    päris kindlasti 1 maailmas6da,
    siis eesti majanduse krahh, 3-4 tk
    euroopa lagunemine, vene invasioon,
    siis hunnik suguhaigusi, miskid lapsed, 2-3 naist,
    mitusada tonni prygi, industriaalibänd,
    kuskil 40 eluaastal enesetapukatse ja mõnikümmend läheltä piti tilanneta.
    juhtub äkki sama mis veneaja pulmakindlustusega? aastapalgast tunnipalk?

    see 2% ei ole suur raha et sellest loobumine kurb oleks,
    aga people stick with bad choices.
  • Riq, muidu on su ennustused sinu (meie kõigi) tuleviku osas õiged, aga paar küsimust siiski oleks:

    1) Millal sa näed Eestit Venemaale kallale tungimas (ma checkin entsüklopeediast, kas panid enamvähem pihta)?
    2) Milline USA president selle maailmasõja kunagi kauges tulevikus vallandab? Jah, tegu on trikiga küsimusega.
  • Adamski - sorry, tõepoolest kainena Sulle tasuta loenguid ei pea ja LHV foorumites ei käi. Shit ruulib:)

Teemade nimekirja