Jaan Tatikas ja Eesti Nokia
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Võtkem selle jutu eelduseks, et Jaan Tatikas mõtleski välja Eesti Nokia.
Ta on juba paar aastat seda mõtet endaga kaasas kandnud. Google otsingumootor ei näita siiani mitte ühtegi vihjet, et keegi terves maailmas võiks selle salapärase ideega tegelda. Jaanile annab siiski jõudu teadmine, et kümme aastat tagasi ei müünud mitte keegi maailmas telefonihelinaid, polnud veel tasuta e-maili sadade miljonite eest maha müüdud ega olnud olemas isegi mitte nii tobedat asja kui rate.ee.
Käik patendivoliniku juurde oli suureks pettumuseks. Kujutage ette, seda ideed pole võimalik patenteerida ! Kasuliku mudeli registreerimine aga annaks kõigile asjast huvitatutele otsad kätte ja siis võime seda made in China värki osta juba varsti igast paremini varustatud poest. Hr Tatikat rahustas siiski veidi asjaolu , et ka Coca Cola retsept on patenteerimata.
Siiski-siiski, idee tarvis on ta registreerinud ühe com-domeeni!
Jaan tahaks rahameeste jutule minna. Ometi ta ei usalda seda teha, sest mõne aasta eest ta juba käis ühes Eesti suurfirmas oma poolt väljamõeldud reklaamikampaania ideed ja kontseptsiooni pakkums. Firmas võeti Jaan jutule, pakuti kohvi ja küpsiseid, kuulati ära ja öeldi hüvastijätuks , et väga hea idee ja me võtame teiega kindlasti ühendust. Mõne kuu pärast jäi Jaanil suu imestusest lahti kui selle sama firma reklaamikampaania käigus söögi alla ja söögi peale televiisorist , ajalehtedest ja igalt plakatilt vahtis vastu Jaani “uba”. Kui Jaan firmassse helistas ja küsis , millise õigusega nad tema ideed kasutavad ei osatud selle kohta midagi muud kosta kui et nendega koostöös olev reklaamifirma töötas kampaania välja ja küsigu sealt ! Firma turuosa tõusis tol aastal mitukümmend protsenti. Nii ütles börsiteade.
Aga mida peaks siis Jaan tegema ? Ärgem unustagem eeldust, et tegemist on Eesti Nokiaga :) -
Kui Eesti Nokia on ära tehtud, siis on kohane teha Salomon Vesipruuliga väikesed liigud, käärida käised ülesse ning ning asuda Läti Microsofti kallale.
-
Strandberg leidis Eesti Nokia. Kahjuks paywalli taga:
http://tehnika.postimees.ee/3978617/strandbergi-imekangas-tootmiseks-valmis
Koostöö vastu on väidetavalt huvi üles näidanud materjalikatsetes osalenud sakslased, rootslased ja soomlased, mis tähendab Idla sõnul, et tõenäoselt ei ole siin kandis teist samasugust materjali saadaval. Parimal juhul võib rääkida suisa väikese keemiatööstuse ülesehitamise algusest.
Aine, millel põhineb nii aasta alguses esitatud rakendus kui ka Eesti esimene robotlihas ja paljud muud ained, on võrreldav klorofülli moodustava porfüriini ehk polüpürooliga. Materjal ise elektrit ei juhi, selleks lisatakse sellele ioone. Saadud komposiitmaterjalile saab sellise omaduse soovi järgi tekitada.
"...Kui teame kiirguse sagedusvahemikku, suudame teha õige elektrijuhtivusega ning dielektrilise ja magnetilise läbitavusega materjali, mis hajutab enamiku selle peale langenud raadiolainetest..." -
Mille poolest erineb teie materjal luurelennukitel kasutatavast?
Katrin Idla:
«Radarite eest varjatud lennukid on loomulikult olemas. Kui lugeda nende kohta käivaid andmeid, siis teatud suunast pole lennuk radarile märgatav. Oluline on nii radari suund lennuki suhtes kui ka lennukikere geomeetria ja materjal. Stealthi lennukite kere on tehtud üsna rasketest ferriitmaterjalidest, mida jaksavad kanda võimsad mootorid. See on üsna kallis, üks lennuk maksab sadu miljoneid dollareid.
Tänapäeval peaksid ennast radaravastuse eest kaitsta suutma ka võitlejad ning lennukeist oluliselt odavamad lahingumasinad nii vees, õhus kui ka maa peal. Seni pole selle peale palju mõeldud. Nüüd, kui radartehnika saab aina kättesaadavamaks ja seda ei toodeta mitte ainult arenenud lääneriikides, muutub nii tehnika kui ka võitlejate kaitsmine radari eest aina olulisemaks. Orgaanilised pooljuhtmaterjalid, mida me kasutame, on ferriitidest oluliselt kergemad ja odavamad. Just selles peitub nende peamine eelis.»
