LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Arvatavasti parim pensioni investeering!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Mis arvate, kas tasub ära, kas on eestvedajaid, kaasinvestoreid?
    Investeering on pikemas perspektiivis ära tasuv. Peaaegu 100%-se garantiiga.

    Mis te arvate silla rajamisest mandri ja Saaremaa vahel?

    Asi maksab umbes 2,5 milljardit. Viiks asja börsile sealt saaks raha.
    Raha oleks kindlasti võimalik saada veel EU erinevatest fondidest.
    Kas ka riik annaks oma panuse (investeeriks mingid summad, dotatsioon (pregu 75milli aastas))?
    Ülesõidu teeks tasuliseks nii nagu see on pregu (asi peab ennast ära tasuma).
    Mõõda silda saab veel vedada gaasi torustiku, elektri kablid, arvestades läbisõidu arvu tasuks ka reklaamimine sillal ära jne.

    Kui kaua veel elame "Banaani vabariigis" ja sponsoreerime SLK-d?
    Laevad vananevad, tööjõud kallineb, kütus tõuseb...
  • oi geltmann, ma nägin ka just unenägu! ma ehitasin silla kohe njuuu jorki!

    värvilist öö jätku!
  • NB! Trükiviga: Mis te arvate ideest ehitada "SILD MANDRI JA MUHUMAA VAHELE".
    Kuna Muhust saaremaale läheb juba "tee" (tamm).
    Aga ka see "tee" oli algus aastatel tasuline. Loe Äripäeva lisas.t
    Silla ehitamine võtab erinevate spetsialistide arvates umbes 3 aastat.
  • See on küll vahva idee ning tipis on punt teadlasi kes sellega tegelevad ning taotlevad raha jne. Teine hea mõte on ehitada metroo helsingist tallinna- ka sellega tegeletakse on vaja vist ainult 80 miljardit- aga tasub ära nii 100 aasta perspektiivis ja selliseid toredaid ideid on veelgi :)))
  • et ma ei ta kui vanaks kavatsed elada, aga selleks et pensil olles asja vilju nautida pead küll suht vanalt pensionile jääma :)
  • Kahju, kahju....
    Kahju, et on olemas "NII VÄHE" inimesi, kes julgevad midagi öelda või midagi "ISE ÄRA TEHA".
    Senikaua loodame aga EU abile ja osutame alltöövõttu suuretele ettevõttetele.
    Mõni targem ostab aksiaid ja investeerib (kuigi teab, et ei saa investeeritud ettevõttes sõnagi sekka öelda).
    Senikaua kuni meie mõtteviis ei muutu jäämegi teistele targematele "SABAS SÖRKIJATEKS"
  • http://www.kalmar.se/templates/Page.aspx?id=3782

    sellel saidil on Ölandi sild,mis enamvähem sobiks ka Muhumaale sõiduks.
    Hetkel puudub huvigrupp ja selleks võiks tõesti olla LHV,kes projekti käima lükkab.
    Raha võiks teenida organiseerimise eest. Teisena võiks Merko uksele koputadaja ja saada rahakas liitlane kes siis algul finantseeriks. Ja ka mõni nootre valitsus kirjutaks paberitele alla.
    Ölandi sild on tasuta kuid Malmö sild on nii 400 krooni aga see on vist riigi äri.
    Nii et ainult organiseerimine ongi mille eest tasu küsida.Aga ka 1% 5 mld pole paha.
    t.
  • Geltmann,

    Ei ole huvitatud kahjuks antud projektis osalemisest, seetõttu ei ütle ühtegi head ega halba sõna idee enese kohta. Aga paar kommentaari lihtsalt projektide üldise tutvustsamise teemadel:

    - Kui lähed seda projekti (või ka mõnd teist) esitlema potentsiaalsetele investoritele, siis lase see kellelgi enne üle vaadata, et ta sõnade kokku- ja lahkukirjutamise ära parandaks.
    - Üldiselt investoritele meeldivadki just miljardiprojektid, millel antakse 100% garantii! Muide, veelgi suurema efektiga oleks 200%, 300%, 1000%, või ka 100000% garantiiga projekt!

    Edu!
  • Tänud tonis

    Hea, et oled arvatavasti "AINUS", kes julgeb midagi mõelda ja kaasa rääkida.

    to Murzilka

    Mul ei ole plaanis otseselt hakata tegelema antud projektiga - veel mitte.
    kindlast ei otsiks ma ka siit investoreid (läbi foorumi).
    Isiksused, kes tahtsid textist aru saada seda ka kindlast tegid.
    NB! foorum ei ole dokument mis peab olema õigesti vormistatud ja õigesti kirjutatud.
  • geltmann

    Miks üldse on vaja vigadeta kirjutamiseks midagi vormistada? Minu arvates kirjutab intelligentne inimene kohe automaatselt õigekirjareegleid järgides, teiste puhul ei pruugi tihti ka vormistamisest suurt abi olla. Paraku ei saa viimaste puhul kuidagi lahti ka kahtlusest nende miljardiprojektide tasuvusanalüüsi õigsuses. Äkki on 2+2 mõnes kohas valesti kokku liidetud?

  • Geltman, arvuta veidi. 2,5 miljardit. Arvuta alguseks lihtsalt, nagu ostaks maja. 2,5 10'ks aastaks, kokku 5, see teeb miski 40 milli kuus ehk ümarat pealt mill iga päev laenu tagasimakset. Mill puhast päevas. Eestis. Saaremaa sillal. Muidugi, reklaami müües saab palju pappi. Oled sa tähele pannud, et juba praegu on selle tee veerel reklaam ja nende tulpade omanikud sõidavad juba täna Maybachidega ringi, jooksupoistel on X5'd. Reklaamist saab palju pappi, mõtle vaid - paar plakatit, paarkümmend tuhhi kuus, ehk tuhh päevas. Ja eriti palju saab Saaremaad elektrifitseerides, tõmba aga traat mööda silda Saaremaale ja kõik talud unustavad peeruvalguse :-)

    Excelit ju kõrgkoolis ikka tarbitakse?
  • Ülesõit oleks tasuline - nii nagu see on praegu.
    On kellegil aimu kui palju on käive SLK-l, st. mitu inimest (autot) aastas sõidab SLK levadega.
    Kui Leedo on ajakirjanduses väitnud, et vaja mingi laev osta ca 400 milli - siis peab ju asi ära tasuma.
  • Tramaivõi, mulle kui loomult kurjale inimesele meeldivad sellised sarkasmist nõretavad, lausa paistes kommentaarid nagu priitp viimane.

    :)
  • Kas me peame ajakirjandusest lugema sellist pealkirja ka 10 või 20 aasta pärast?
    "Ministeerium sõlmis SLKga kaheaastase liinilepingu"
    Väike viide siia juurde:
    http://www.mkm.ee/index.html?id=3697
  • Geltmann, ma annan sulle veel parema (ja lollikindlama) idee, lausa superidee - ehita tunnel Inglise ja Prantsuse vahele!
  • F ja UK vahel on vist juba tunnel.. Kuid ideel on jumet. Konkureeriv F-UK-tunnel. Täitsa FUK idee! Miljon päevas, reklaamitulu lisaks, pidevad boonused..
    Tõsisemal toonil, selliseid asju otsustavad poliitikud ehitada, kui otsustavad. Ja seda maksurahast, nagu eelpool juba juttu. Kuid Eestis on siiani veel puudu sellistest poliitikutest. Täpsemalt, Ceausescu-tüüpi poliitikutest. Võib-olla mõned Ceausescu-tüüpi ärimehed meil juba foorumites tärkavad siin-seal.
  • Saatsin väikese kirja ja foorumi viite ka Andrus Ansip-ile.
  • No sel juhul hakkavad asjad kindlalt liikuma, polegi nagu rohkem mõtet asja kallal arutada :D
  • Kusjuures, väheke arve.

    2003 aastal liikus SLKga 1033521 reisijat ja 354827 sõidukit mandri ja saaremaa vahel.
    Kui nüüd "oletada" et sild ehitatakse ja iga reisija pealt võetakse keskmiselt 10 krooni ületamise eest (saarlastele vist tasuta ja vanuritele-noortele soodus, muudele veidi krõbedam) ning sõiduki pealt võtta keskmiselt 50 eek (sõiduautod vähem, bussid-veokid rohkem) ning aastas oleks tulu ca 30 miljonit. Arvestades siia juurde ca 5% reisijate kasvu (2% on praegu SLK, 3% võib oletada turismist + kergemast üleminekust) ja seda, et jää ja tuul enam liikumist oluliselt takistada ei tohiks, siis 10 aasta pärast peaks aastatulu olema ca 50 miljonit ja 10 aasta kokkuvõttes oleks üle 400 miljoni juba tagasi teenitud. Umbes 50 aastaga võib siis oletada, et sild teenib ennast tagasi (kui arvestada, et selle 2.5 mld annavad ainult investorid ja riik/omavalitsused ei anna sentigi).

    Väga sinisilmne. Aga samas rahvaalgatus on minu arvates tore :)

    PS! Ärme muidugi unusta, et saarlased on ka inimesed ja tahavad ka ehk autoga 5 minutiga selle vahemaa ära sõita milleks praegu kulub kokku vist oma 45 minutit.
  • silla ehitamist otsustavad poliitikud,keda on rahastanud Leedo & Co.
    nii,et lahemad paarkummend aastat seal kull midagi ei ehitata.
  • Võtke nüüd arvesse üle miljoni inimese ootab järjekorras ja siis loksub laevaga - kas see ei ole aeg? Kas selle ajaga ei saaks midagi targemat teha?
    Inimesed kes töötavad parvlaevadel, kas nad ei saaks midagi muud teha (toota midagi - Eesti Nokia)?
    Julgen arvata, et ka Leedo oleks nõus laevad maha müüma ja silda investeerima - juhul kui projekt käima läheks.
    Kas Merko ei oleks nõus silda ehitama (käibe kasv, "NIME" tegemine)
    Kas mitte see projekt ei elavdaks Eesti majandust (küll lühiajaliselt (palju tekib töökohti? Märksõna oleks Ida Viru))
  • Muide, ega see silla ehitus ei tähenda vajaduse kadumist laevade ja laevakompanii järele, on olemas ka Hiiumaa ...

    Laevaühendus Hiiumaale võib Saaremaa silla ehituse korral ehk isegi kallineda?
  • geltmann, muidugi on Merko nõus ehitama (kes ei oleks?) aga mis on sellel rahastamisega pistmist? erinevalt sinust, oskavad raha omavad inimesed ka arvutada. kui see sild tuleb, siis on see (regionaal)poliitiline otsus.
    P.S. märksõnade "Eesti Nokia" ja "Ida Viru" kasutamine ei veena inimesi, kui mõtte sisu pole ollagi

  • Henno,

    Kas Saaremaa silla korral poleks tulusam praam hoopis sealt käima panna? Kuigi madal on seal vist ja peab hetkel ringiga minema.

    Ja ülejäänud,
    kas teile ei tundu, et silla korral Saaremaa külastamine võiks tegelikult hoopis väheneda? Keelatud vilja paradoks. Mina näiteks käin Saaremaal puhkamas osaliselt just praami tõttu - mis ka ei juhtuks, mind ei saa keegi tööle, linna kuhu iganes tagasi kutsuda.... Kui sinna saaks kahe tunniga, siis ma ei läheks. Ma eriti ei lähe enam viimasel ajal niiehknaa, kuna turistid on ta juba ära lagastanud, küll mitte otseses, pigem kaudses mõttes.

  • Geltmanni idee pole sugugi paha, pole küll süvenenud numbritesse, kuid arvan, et sellest võib isegi asja saada ... kunagi
  • eee... ehk olen ma valesti kuulnud, kuid kas mitte sellele sillale ei korraldatud ka ideekonkurssi ja leitud, et kõige parem oleks see ehitada kerge lõunapoolse kaarega üle laidude.

    TTÜ laboris olen vist selle silla mudelit ka ise kõigutamas käinud, vist. Iseasi, millal seda reaalselt ehitama hakatakse.
  • Kui juba ehitada sild Saaremaa ja mandri vahel (2,5 miljardit, mitte unustada 100% garantiid), kus reklaamitulbad (10 tuhhi tulu), tuhanded autod iga päev sõitmas, Merko teeb endale nime ja puha. Kui juba ehitamiseks läks siis võiks ühe hooga valmis ehitada kohe ka silla pikenduse - sild Tallinna ja Helsinki vahel. Teadupärast soomlastele meeldib Saaremaal käia, kui oleks sild Tallinnasse käiksid kümneid kordi rohkem. Lisaks 2,5 miljardile tuleks investeerida veel mingi kümmekond miljardit (võtsin numbri laest, aga vahet pole, nagunii kehtib ka sellele sillale 100% garantii), reklaamitulpasid veelgi rohkem (ka kõik meremärgid reklaame täis), autosid veelgi rohkem, ning mis peamine - Merko 10 korda kuulsam kui praegu! Ja eriti magus tuluallikas - silla keskele ülestõstetav osa. Siis saab hakata Peterburgi sõitvatelt laevadelt teenustasu võtma - lisamiljonid tulevad!
  • peale kõiki neid sõnavõtte tundub mulle, et geltmanni nime taga peitub lihtsalt keegi irvhammas. sellist siirast inimest ei saa olemas olla :)
  • P.S. saatsin kirja ja foorumi lingikesega Priit Aimlale ja Millingule-Normanile.
  • Kuule Fantoom

    Muide ma saatsin kirja ja lingi Andrus Ansip-ile eile õhtul.
    Kas ta mu kirja läbi loeb või ei loe ei oska öelda (kindlast on tal palju tööd - ja ei tea kas jõuab).

    Fantoom sa oled vist mingi Psühholoog või meelelahutaja (järeldub sinu sõnavõttudest)
    Igaljuhul jätka samas vaimus.

    Tänud.
  • geltmann, kas Sa oled tegelikult Arnold Oksmaa?
  • Geltmann, äriprojektina tehes ei saa EU fondidest raha. Seega äriprojektina mõeldamatu plaan.
  • to: kipitakis2

    Millegipärast on sul (ja ilmselt ka paljudel teistel) veendumus, nagu slavik oleks kõikvõimas ja suur tsaar, kes kõiki EV niite tõmbab. Ei tasu küll alahinnata tema lokaalset mõju (olevat ju Saaremaal 2 meest, kelle kätte ühte või teist pidi kõik otsad kokku jooksevad - Leedo ja Liblik, viimane isegi enam), aga ei ole ka mõtet arvata, et ta kõikvõimas on. Eestis on reeglina suurettevõtjate haare regionaalne. Ei tasu näha tonti seal kus teda pole.
  • Inimesed ju matavad raha mingisugustesse sammastesse. Järelikult võiks ka geltmanni projekt piisava promo korral õnnestuda küll. Aga geltmann, kas pensionisammas kirjutatakse kokku või lahku?
  • kuulisn praegu raadiost, et ka Leedo on nõus silla investeerimist rahastama!!!
    Kas asjad liiguvad?
  • mida arvavad epl-e lugejad asjast?
    vaata: http://www.epl.ee/artikkel_273929.html&Com=1
  • 14 Märts 2002 - 11:39
    Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise rippsilla mudeli


    Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.
    Tallinna tehnikaülikooli katselaboris aasta aega sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina kohe ehitama hakata.

    Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotidest ja trossidest ehitatud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 44 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla.

    “Katsetasin erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi kui rippsild üldse valitakse,” rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti Maanteametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekti paljudest vedajatest.

    Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.

    “Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,” rääkis Kuhlabch. “Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.”

    Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsihenduse küsimusega tegelev teede-ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida.

    Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel.
    Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet.

    Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb. “Ega siis minul ei lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,” sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel.

    Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud juba viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada sillaehitamiseks vajalik raha.

    Emeriitprofessor Kulbachi rippsild

    Pikkus: 6100 meetrit
    Laius: 13 m, kaks sõidurida ja lisaks kummalgi pool rada jalakäijatele ja ratturitele.
    Maantee kõrgus merepinnast: kuni 40 meetrit
    Kõrgeim tipp: 77 meetrit
    Ehituse hind: 1,5 miljardit krooni pluss käibemaks
    Ehitamise aeg: 3 aastat.

    Püsiühenduse rajamine võimaldaks väinaületamiseks kuluvat aega vähendada keskmiselt 1 tunni võrra.

    Kuhu tuleb sild?

    Regionaalminister näeb silda aastaks 2010

    Regionaalminister Toivo Asmer ütles eile Postimehele antud intervjuus, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis saab vähemalt kaheksa aasta pärast mandrilt Saaremaale mööda silda sõites.

    On öeldud, et sild peaks valmis olema 2010 aastaks, kui reaalne see tähtaeg on?

    Tegelikult on juttu olnud veel varasemast tähtajast, 2008. Aga vahepeal läks üks aasta natuke lõdvemalt ning siis arvasime, et 2009 või 2010 oleks reaalne.
    Kui nüüd valitsuskoalitsioon aktiivselt eeltööga tegeleb, siis miks ka mitte. Spetsialistid väidavad, et see tähtaeg on täiesti võimalik.

    Millised sammud on silla ehitamiseks tänaseks astutud?

    Eile näiteks sain paraja pataka uuringuid Saarte Instituudilt, et millised sotsiaalmajanduslikud mõjud püsiühenduse loomisel Saaremaale on. Selliseid töid on pidevalt tehtud ning tulevad uued uuringud, sest saarlased ise on püsiühendusest väga huvitatud.
    Praegu näiteks on kooskõlastamisel küsimustik, mida saarlaste seas korraldada. Inimesed, kes pole nii väga püsiühendusega kursis, tahavad teada, et mis see täpselt endaga kaasa toob. See oleks siis täna esimene samm.
    Teiseks tuleb koostada tegevuskava, mis eeldab seda, et lähiajal tuleb läbi viia konkreetne hange silla projekteerimiseks. Aga et hanget välja kuulutada, selleks peab läbi viima kompleksuuringu.
    Osa uuringuid on juba ka tehtud, täiendavalt on veel vaja keskkonnauuringud, et teada kuidas sild mõjutab kalavarusid, hülgeid või kas on ohtu Suure väina täiskasvamisele ja nii edasi. Kõigeks selleks on hea tahe olemas ja ka raha leitakse.

    Kas siis kindlalt sild või hoopis tunnel?

    Eksperdid väidavad, et igal juhul on sild vastuvõetavam. Inimestel on tunneli ees vanad hirmud, et mis kõik seal juhtub ning kellel on klaustofoobia, et ei ei taha pikka torusse minna.
    Ehitusmaksumuselt on tunnel küll isegi mõnevõrra odavam, kuid ekspluatatsioon tulevikus on sillal odavam. Täna kaldub vaekauss vägisi silla kasuks.

    Marko Püüa,
    Postimees
    Meie Maa
  • Silla investeerimist rahastama? :)

    Silla ehitust rahastama või silla ehitusse investeerima - sellega ehk võiks Leedo nõus olla.
  • LHV võiks ise seda projekti vedama hakata, lisaks suurtele rahadele oleks võimalik pälvida ka rahva suur tunnustus :)
  • Ei tahaks siin kellegile reklaami teha, aga tänases äripäevas on Leedo avaldanud arvamust silla ehitamisest. Ta on isegi selleks firma rajanud ja sinna SLK eelmise aasta tulud 5,7 milli investeerinud.
    Täpsem info lehes!
  • Mulle hakkab vaikselt tunduma, et geltmann ongi Leedo, või siis vähemalt Leedoga lähedalt seotud isik (palgaline?) Eelmisel nädalal tõi kenasti välja silla ehitus idee e. pani seemne "idanema". Ja mis me näeme, tänases ÄP-s kenasti artikkel, et Leedol kah huvid silda ehitada, vastav ettevõtegi tehtud ja vja ainult veel kaasinvestoreid leida. Investorite leidmine aga oli ka geltmanni esimese postituse mõte. Ja täna jälle, kohe vastavad viited artiklitele ja puha.

    Mulle hakkab üha enam tunduma et geltmann on ikka kuidagi Leedoga seotud
  • Ei tahaks küll kellegile reklaami teha, kuid olen otsustanud soetada 1 miljon EEK maksva BMW, 3800 EEK olen juba selleks kõrvale pannud ka ... (3800 miljonist on 0,38% nagu ka 5,7 miljonit 1,5 miljardist, mis tänane EPL andmetel peaks olema rippsilla maksumus).

  • to Adamski

    Vaata asjad on sellised, et suuremad projektid teostatakse pangalaenudega.
    Sa võid ju selle BMW endale liisida. Lähed poodi kus müüakse vastavaid autosid
    teed sissemakse (kindasti saab kokku leppida siisemakse summa üle) ja kui sinu sissetulek seda võimaldab siis saatki endale BMW.

    Arvan, et ka silla ehituse peale oleksid nõus pangad küllalt hea meelega soodsa intressiga laene andma. See % ei ületaks kindlasti mitte eluaseme laenu %-i (praegu 3,1% - aga võib tõusta).
    Ja kui pank teenib näiteks 40. aastat pidevalt mingi % laenu summalt - siis see on päris kenake summa. Arvan, et pangad pigem teeks "Hinnasõja" ja prroviksid igal võimalikul viisil laenu anda.

    Olen teinud ka vastavad arvutused, mis näitavad, et asi hakkaks küllalt varsti kasumit tootma juhul kui reisjate arv ei vähene (pileti hinnad jäävad vähemalt samale tasemele) ja riik toetaks mingite millidega.
  • Ilmselt saaks ka paekivist sealiha tegemise massina projekti kasumisse, kui ainult riik mingite millidega toetaks.
  • Toivo Asmer

    12.04.2002

    Kui uus valitsus kuulutas üheks oma ülesandeks Saaremaa püsiühenduse projekti arendamise, arvasid paljud, et tegu on jälle mingi valimiseelse lubadusega. Saaremaa püsiühenduse rajamise üle on juba aastaid arutlenud nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmed, Saare maavanem ja omavalitsusjuhid, seda arvestades ei ole praeguse valitsuse poolt asjal sarvist haaramine mingi päris uudne nähtus. Küll on uus senisest tõsisem suhtumine asjasse.

    Pole raske tõestada, et Saaremaa püsiühenduse rajamine ei ole valimiseelne lubadus. Kordagi pole valitsevas koalitsioonis olnud jutuks püsiühenduse loomise forsseerimine või tulemuste saavutamine enne valimisi. Koalitsiooni suhtumine on selge - tegemist pole asjaga iseeneses, vaid projektiga. Selle teostamisel tuleb tagada kõigi vajalike nõuete ja tingimuste täitmine.

    Just seetõttu oleme alustanud A-st ja O-st - Saaremaa elanike arvamuse väljaselgitamisest. Püsiühenduse rajamine mõjutab oluliselt Saare maakonna elanike eluviise ja harjumusi, seetõttu on valitsusele oluline selle sihtrühma arvamuse teada saamine.

    Aastatel 1998-1999 on uuritud erinevate sihtgruppide (suvi-laomanike, ettevõtjate, parvlaeva kasutajate, avaliku sektori esindajate) arvamust püsiühenduse rajamise kohta. Üksnes 9% küsitletuist on arvanud, et Suure väina püsiühenduse rajamist ei ole vaja. Siiski on tarvilik uue uuringu läbiviimine, et saada usaldusväärset ülevaadet kogu Saare maakonna elanike arvamusest praegusel hetkel, mis saab aluseks valitsuse edasistele otsustele.

    Avaliku arvamuse uuringute korraldamine on delikaatne teema. Tihtipeale arvatakse, et mis nad seal üldse uurivad, nagunii on küsimuste asetusega kõik juba ette määratud.

    Sellise arvamuse kummutamiseks on regionaalministri büroo maanteeeameti peadirektori ja Saare maavanema toel paika pannud vaid ülesandepüstituse. Konkreetse küsimustiku sõnastamine jääb väljavalitud küsitlusfirma rolliks. Tänaseks on olemas tõsiselt võetavad pakkumised neljalt suuremalt Eesti küsitlusfirmalt. Selle nädala jooksul langetame otsuse, millise pakkujaga lepingu sõlmime. Pärast lepingu sõlmimist saab uuringuga pihta hakata, eeldatavasti on tulemused teada enne suvekuude algust.

    Teise sammuna jätkab koalitsioon uuringute ja ettevalmistavate töödega püsiühenduse rajamiseks. Teede- ja sideministeerium on valitsusele esitanud taotluse rahas- tada 2002. aasta lisaeelarvest püsiühenduse rajamiseks vajalikke uuringuid 2,1 miljoni Eesti krooni ulatuses. Uuringute tulemused on eelduseks püsiühenduse rajamise otsuse tegemiseks. Uuringute läbiviimisega hakkab tegelema maanteeamet.

    Esimeseks tööks on maanteeameti hinnangul trassivalik maksumusega 800 000 krooni. Püsiühenduse trassi mahamärkimine annab asjast puudutatud omavalitsustele võimaluse sellega võimalikult vara oma planeeringuid ja maaküsimusi lahendades arvestada.

    Samal ajal saab alustada silla ja tunneli ehitus- ja ekspluatatsioonikulude võrdlusega ning erinevate projekti finantseerimise võimaluste analüüsiga, millest esimene maksab 500 000 ja teine 800 000 krooni. Esmasesse ettevalmistustööde etappi on planeeritud ka keskkonnamõjude hindamine. See jääb aga juba järgmisse aastasse, sest enne peab trassikoridor paika pandud olema.

    Kõik need tööd peaks andma vastuse juba tekkinud ja veel tekkivatele püsiühenduse mõttekuses kahtlevatele küsimustele. Omalt poolt rõhutaksin veel seda, et Saaremaa püsiühenduse ehitamine ei ole mingi unikaalne kogemus.

    Sildu ja tunneleid on maailmas ehitatud varemgi, püsiühenduse ja kindlustunde loomine on ilmselt inimtegevusele omane. Eks iga maalapi ühendamisel teise maalapiga ole oma lugu. Ölandi sild ühendab maismaaga saare, kus elab vähem inimesi kui Saaremaal.

    Öresundi sild, mille suurt maksumust on ka Eestis püsiühenduse hurjutamiseks kasutatud, asub Euroopa transiidi tuiksoonel ja on seetõttu kahekorruseline, raudteeliikluse ning suure läbilaskevõimega. Milline tuleb Suure väina püsiühenduse lugu, selgub praeguse valitsuse ettevalmistavate tööde tulemusena. Mina usun kindlalt, et sellest loost saab järgmiste valitsuste ajal reaalsus.

    Avaldatud ajalehes Postimees 12.04.02

    NB! Varsti on valimised tulemas!


  • oooh, tööpäeva lõpuks kosutav lugemine, midagi ei ole öelda. nagu lapselt kommi võtmine, ehh.
  • to: jyri heero. tänud meie töökalt kollektiivilt pisukese huumori eest. :D:D:D:D
  • Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo lõi hiljuti Saaremaa Sillakompanii, et olla õigel ajal kohal, haukamaks lisaks praamiliiklusele tükki ka sillaärist, kirjutab Äripäev.

    http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=19697&kat=1&y=0
  • Toivo Alt, tuntud eelkõige kui mees, kes müüs Linnuse Kalja ja Ösel Foodsi, ning Saaremaa “kunn” Vjatšeslav Leedo alustasid äriteed koos. Tänaseks on vanadest sõpradest saanud vaenlased ning Alt süüdistab Leedot riigidotatsiooni väljakantimises Saaremaa Laevakompaniist ja lubab silda Saaremaa ja mandri vahele aastaks 2010.

    ilmunud ajakirjas Saldo
    vaata ka:
    http://www.saldo.ee//DesktopModules/ArticlesView.aspx?Alias=rainbow&TabId=0&Lang=et-EE&ItemID=498&mid=10382

    Kas Toivo ja Leedo, kes on Saaremaa mõjukamad isikud hakkavad projektile võidu jooksma?
    Või lepivad ära ja teevad ühise projekti?

Teemade nimekirja