LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Hot! Hot! Hot! (laenuturg)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Pangad on turuosa võitluses läinud siis juba nii kaugele, et soovitavad klientidel kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta. Eraisikute sissetulekud kasvavad, kinnisvarahinnad veel kiiremini - pole probleemi!

    Kui aga:
    a) intressid tõustma hakkavad või
    b) kinnisvarahinnad langema

    siis on vesi ahjus nii klientidel kui pangal. Ehk kogu Eesti majandusel. Väga lühinägelik käitumine mu meelest. Lisaks - kui mu finantsnõustaja soovitaks mul kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta, siis ma jalutaks pikema jututa minema koos oma rahaga. Või mis teised arvavad?
  • Eks oleneb muidugi laenu eesmärgist. Kui niisama tühja-tähja (või lukskauba) ostmiseks, siis loomulikult on tegu väga ohtliku tegevusega ning käiks ise sellest kaugelt mööda.
  • No siis võiks välja pakkuda hoopis idee veel kaubanduskeskustele. Saate poest osta süüa ja riideid kinnisvara tagatisel. Tahad pulmi või juubelt pidada - aga palun. Pane kinnisvara panti ja sa saad endale korraldada unelmate juubeli kõigile 100'le sõbrale, mida muidu ilma rahata pole võimalik teha. Panditud kinnisvara alusel saad näiteks Stockmanist osta endale 100000 kõike kõige paremat. ;):))))
  • Praegu saab vist 99 aastane rauk ka laenu surnuaial maalapikese soetamiseks (kinnisvara) ja kirstususside ostmiseks (tarbimislaen). Eeldusel muidugi, et tal on maja.
  • huvitav, kui palju Eestis seda kinnisvara veel järgi on, mida pantidega üldse koormata annab? Minul on jäänud mulje, et peaaegu kogu kinnisvara, mida hüpoteeki panna saab on juba seal.
  • pangad pakuvad praegu ka võrdlemisi suure jääkväärtusega kasutusrenti uutele sõiduautodele. Pakuks et sealt hakkavad esimesed käärid kasumeid sööma. Eriti arvestades veel niigi üleküllastunud kasutatud sõidukite turgu. See muidugi tilk meres võrreldes sellega, mis hakkaks juhtuma kinnisvara odavnedes.
  • Muide, mina imestan juba mõnda aega, miks Eesti retailerid ei ole retail pangandusse läinud nagu Inglismaal Tesco tegi.
  • kinnisvara tagatisel tarbimislaen on igati mõistlikum kui mingi järelmaks vms millelt võetakse oluliselt suuremat intressi
    muidugi võid ju võtta 18% ilma tagatiseta laenu
    samas kui tagasi ei maksa siis sinu kinnisvara võib müüa võla katteks ka siis kui see pole tagatiseks antud
    nii et see tagatis ei puutu küll asjasse
  • Positiivne on see, et nüüd saaks äri edendamiseks tsiviliseeritult pikaajalist laenu võtta. Ei pea trikitama.
  • eks sõltub sellest jah, milleks seda võetakse

    ma tegin ka selle nalja ära, kuid ei kavatse asju ostma hakata

    saan oma kallist arvelduskrediidist lahti
    ning suur osa sellest maandub ka LHV kontole

    thumbs up seltsimehed LHV-st
  • Mina IMHO jälle ei saa sellest murest aru.
    Isiklikult võtsin küll näiteks auto ostuks tarbimislaenu kinnisvara tagatisel. Mis vahet seal on, eluasemelaen on niikuinii kaelas ja kui sellele kinnisvarale, kus ma ka sees elan, on niikuinii panga kasuks hüpoteek seatud, siis pole ju mitte mingit vahet, kas see hüpoteek on tiba suurem kui väiksem.
    Teatud osa finantseerisin ka arvelduskrediiga, aga see on ju päeva täpsusega, maksad ära ja ei mingeid intresse selle eest, kui teda ei kasuta.
    Oleksin hakanud autot liisima või mingeid järelmaksuskeeme kasutama, oleksin rahaliselt kaotanud, tarbimislaen oli üldkulude mõttes (auto kindlustus jms nüansid) summaarselt kõige odavam. Tarbimislaenu intress ei ole kuigi kallis. Seega rahaliselt selgelt kalkuleeritud otsus.
    Nii et minu meelest igati tervitatav ja tänuväärne algatus pankade poolt. Ei pea pinsini raha koguma, vaid ka lihtne tööinimene saab normaalsemalt elada.

    P.S selle idee pakkus mulle just minu nõustaja või haldur või mis iganes ta ametinimetus pangas on. Olen talle väga tänulik ja ei mõtlegi panka vahetama hakata!
  • Velikij, ma usun, et sa keskmisest ratsionaalsem isik ja auto ostmiseks ei ole see nii halb mõte ka. Kuid väga paljud laenud on nö. viimase vindi peal - võetakse maksimaalne summa välja ja nii kõrge kuumaks kui vähegi kannatab.

    Aastal 2000. oli EURIBOR 5% peal, kui taas sinna jõuame, siis võivad inimeste kuumaksed kuni 50% kõrgemad olla. Siis hambad ristis laenu makstes teatab pank ühel päeval, et kinnisvarahindade languse tõttu tuleb täiendavat tagatist anda.

    Siis on osad inimesed praegu mahatarbitud raha pärast tänaval. Ja ei pruugi tarbimislaen enam nii roosiline paista.
  • minu arust pank (vähemalt see kes hoogsalt tarbimislaenu promob) ei lase ikka päris kinni ennast laenata,kui ma ei eksi siis max 30% võib kuluda laenudele.
    Miskipärast jääb mulje et alahinnatakse nende teadmisi kes laenu pakuvad..
  • Ka pangad võtavad hetkel kõrgeid riske, et mitte kaotada klienti.
  • Arvan ,et kõik sellised pakkumised tuleb prügikasti visata või kõrvust mööda lasta,oleneb mis kanaleid pidi neid edastatakse. Olen ise end paar aastat tagasi täielikult lõhki laenanud ja omal nahal selle ära tundnud. Minu soovitus neile kes odava laenu peale jooksma kipuvad on see ,et unustage ära. Üürige korter, see mida muidu pangale intressiks maksaksite, makske hoopis üürile ja see osa mida põhiosana tuleks maksta investeerige targalt ja viie aasta pärast võite selle kinnisvara omale välja osta mitte veel 15-25 aastat pangale intresse maksta. (Võetakse ju juba 30 ja 40 aastaseid laene). Valik on teie kas eluaeg panga ori või viie aasta pärast kinnisvara omanik. Eks igaüks ise otsustab aga tarbimine kinnisvara tagatisel,no andke andeks. Suurema lollusega te vist enam elus hakkama ei saaks.
  • Niipalju veel, et ühel päeval hakkab euribor tõusma, see on ajalooline fakt ja kui laenud massiliselt hapuks lähevad mis kindlasti juhtub (aja küsimus) siis kinnisvara hindade langedes jääb see vaene 10% sissemaksega soetatud kinnisvara omanik aasta -paar oma objekti müüma. Panga intress jookseb ja lõppkokkuvõttes jääb see vaene õnnelik soodsa laenuga kodusoetaja pangale veel suure summa võlgu peale tema kodu realiseerimist kiirmüügihinnaga kuna pangad hakkavad neid hapusid laene kiirelt realiseerima ,et suuremgi osa raha kätte saada. See nutikas kodanik aga kes täna ei laena vaid hoopis investeerib, naerab paari aasta pärast ja ostab selle kinnisvara endale kõva allahindlusega kasvõi sulas välja.
  • see on siin investeerimise suunitlusega portaal.me peaksime mõtlema kuidas seda klienti hoopid pügada,mitte rääkima sellest et meil pole kopikat mille eest elada.Ja kui eesti majandusel läheb kehvasti siis ostke put.
  • Karumõmmil õigus "Kaks sõna - Soome Lama". ja arvan see polegi enam nii kaugel.
  • pank ei ole huvitatud, kellegi ,oma kodust v2lja t6stmisest .siis peab see laen ikka juba v2ga hapu olema.ning kui k6ik korraga l2hevad hapuks.mis siis saab .arvate et pangandus j2etakse sinnasamma ja hakkatakse kinnisvarabyrooks ?pigem pikendatakse neid laene kasv6i topelt niikaua kui nad praegu on ,et mitte kundet kaotada.pangale kasulikum ju kah.rohkem aastaid ,rohkem intressi ja rohkem raha.
  • Maidre, loomulikult pole pangal mingit huvi laenusaaja kinnisvara realiseerida, kuid vahel pole valikuid.

    Meenutage pangandust 1997.a. börsikrahhi ajal - kui aktsiaturg allapoole tuli, siis ei tahetud ka klientide võlaga tehinguid hakata kohe realiseerima, kohati venitati rohkem kui riskisüsteem lubanuks ja lõpuks olid kaotused veel hullemad. Ning mõni pank leidis seetõttu ka oma otsa.

    Ma ei taha siin mõttetut pessimismi külvata, kuid väga ettevaatlikuks teeb praegu toimuv küll.
  • Karumõmmi Soome lama võrdlus üsna omal kohal, kas keegi kiirelt leiab, palju siis kinnisvara seal kukkus?
  • Ärge tundke nüüd muret, kui vaadata nt sampopanga kodulehelt, EURIBOR
    · 6 kuud 2.165 %
    · 12 kuud

    2.252 %


    EUR 5 a.
    intressimäär

    3.01 %


    EUR 10 a.
    intressimäär
    3.595 %


  • selle soome lama suhtes ma olen ysna yhel n6ul.eestis ongi k6ik siiamaani kenasti t6usvas joones l2inud ,aga varem v6i hiljem saabub ka siin lama .elu on juba kord selline.ning siis tuleb ikka k6vasti pyksirihma koomale t6mmata ja v6ib-olla m6nel tuleb lausa ilma pyksata ringi k6ndida.
  • Suomessa on 100.000 tyhjää asuntoa

    http://www.mediamikkeli.fi/ollilind/maailmanmenoa
    numbreid ei ole aga ise võite ette kujutada mis toimus.
  • ma lugesin kuskilt et soomes on siiani lamast veel 60 000 laenu probleemsed
  • maidre .Selles asi ongi ,et kui pükse enam jalas pole aga laenuarved muudkui ootavad tasumist siis mõtled ,et kas selleks ma elangi. Vastupidi on ka jama kui kinnisvara tagatisel tarbimislaenuga omale uued püksid ostad. Nii ,et asjad siin elus on ikkagi tasakaalus.
  • Päris valus link. 10 aastat läks aega, et buumiaegsete hindadeni tagasi jõuda.
  • Võtame lihtsa näite: Kortei hind 1 milj. Sissemaks 10% laen 900 tuh. Periood 20 aastat, Ühispanga intress 3,1 kuumakse 5596 eeku kuus. Intress sellest on esimesel viiel aastal keskmiselt annuiteedi alusel 2331,12 ja põhiosa keskmine esimesel viiel aastal on 3265,05
    Kui intressi osa 2331,12 maksta üürile ja ,et samaväärne korter üürida (5000 ga) ,maksta lisaks iga kuu 2668,88 s.o viie aasta jooksul 160 132,80 ja põhiosa investeerida igakuiselt 7 aastat järjest tulususega 35% aastas mis straddle-ga ja muude trikkidega ei tohiks olla ülepakutud number siis 7 aasta pärast on tulemus

    Investeeringu lõppväärtus: 1 173 878,07
    Algkapital + iga-aastane sääst: 0,00
    Igakuine sääst: kokku 274 260,00
    Kogutulu: 899 618,07
    Ehk 1 milj. Korter ja rendi tarvis lisaks makstud 160 132,80 + naisega reisile veel 13 745,27, odav reis küll aga asi seegi.

    Kui millegiga mööda panin siis ootan kommentaare. Õhtu käes ja aju väsinud.
  • Ja seda 4 aastaga, nii kibe kähku ei käinudki.
  • See on praegu kui EURIBOR on põhjas aga kui euribor laes on siis võite isegi kalkuleerida kas tasub laenuga osta või nats oodata ja lihtsalt osta.
  • Pmst. ei garanteeri küll keegi, et see korter ka 5 a pärast milli maksab. Lisandub aktsiaturul põrumise risk. Ma ei usu, et 5 aasta jooksul oleks niisama lihtne 35% keskmist tootlust hoida. Suured fondid seda miskipärast ei suuda.

    Muide. Naaber müüs just maha oma 2001.a. ostetud korteri. Tollal maksis 290 000. Nüüd sai 630 000. Ma ütleks, et tootlus ei ole just kõige kehvem. Ja tunduvalt madalama riskiga.
  • Aga iseenesest hea alternatiivkulu ülesanne EBS-i tudengile.
  • Praegu ostetakse kõike mida pakutakse. Olen ise 2 objekti realiseerinud kahe kuu jooksul. See nõudlus ületab pakkumist 1/2 just tänu "0% marginaali" jmt. reklaamidele. Kardan,et 80 % laenuvõtjatest ei teagi täpselt mis EURIBOR tähendab. Mõttelend on see ,et kui raha pakutakse siis tuleb vastu võtta ,tajumata millega üldse tegemist on ja mõistmata ,et võlg tuleb tagasi maksta koos intressidega mis võivad ühel hetkel vägagi muutuda.
  • aju sul väsind jah

    kinnisvara on ka investeering

    jätsid koteri võimaliku väärtuse kasvu arvestamata
  • iPilot .arvan ,et viie või seitsme aasta pärast maksabki see korter jällegi milj. sest õhku pumbatakse kinnisvaraturule sisse ju suurte pumpadega. Vahepeal mull lõhkeb. Aeg on loomulikult muutunud ja Soome lamaga ei saa siin midagi võrrelda aga üks suur üllatus meid ees ootab, seda usun küll.
  • huvitav,
    millise korteri selle 1 173 878 ees 5 aasta pärast osta saab ?
  • Kui kinnisvara kasvu ja aktsiaturu kasvu vaadata siis mis paistab ? Ma ei räägi praegu meie väikese kodumaa mõneaastasest kinnisvarabuumist. Selge see ,et inimesed vajavad kodu aga minu meelest see tõus on liialt kiire ja kinnisvaraturul on juba palju õhku sees tänu "võta laenu mis sa passid ,naaber juba võttis" mentaliteedile.
  • selle sama korteri ,sest õhk lastakse vahepeal välja
  • mis me ikka vaidleme. räägime asjast edasi viie või seitsme aasta pärast. Ma olen ikka siin LHV-s sama nimega.
  • Arvan ,et meie väike börsikrahh eelmisel sajandil oli "väike poiss" võrreldes kinnisvaraturu krahhiga ,mis saabub jumal teab millal aga ta tuleb ,see on selge. Ma olen eluaeg optimist olnud, aga vaadake ise mis toimub!
  • Üldjoontes olen pigem 012992-ga nõus, inimene, kelle raha pöörleb kiiremini kui 0..paar protsenti, võiks vabalt kaaluda sama summa eest valmis möbleeritud korteri üürimist. Kalkuleerisin kunagi annutieedi järgi intresse ja põhiosasid ja leidsin näiteks, et ca 4% intressi, 30aastase perioodi ja 10% omafinni korral peaks alternatiivse investeering tulu olema ca 10% esimene aasta, mis ei ole üldse mitte võimatu.
    Samas, nõus ka carlosega, et kinnisvara hind tõuseb, aga minu jaoks on 10% sissemaksega kinnisvara ost võrdne üheksakordse võimendusega tehinguga.

    Kas oleksite nõus ostma 9 kordse võimendusega aktsiat, mille kohta on teada, et ajalooliselt on ta eestis pidevalt tõusnud, kuid Soomes sams tüüpi aktsia ajalooliselt mingil perioodil samas ka päris korralikult langenud? Vist mitte. Samas, korteriost on just selline tehing ja bid ja ask on päris suure spreadiga. Usun, et selle hinnaga, millega lehes pakutakse kasutatud kortereid, tegelikult tehingut ei toimu, vaid toimub ostja bidile oluliselt lähemal ja lisak kõigele võib müügiperiood aega võtta. Ehk teisisõnu, tegemist ei ole eriti likviidse assetiga, kui kiiresti raha vaja.

    Ja kui siia juurde kirjutada veel igasugu kulutused esikukappidele, köögile, seinte värvimisele, siis selle eest reeglina keegi ostja nii palju juurde ei maksa, kui algselt kulus, siis oleks ikkagi pigem ettevaatlik.

    Ma arvan, et neid peresid on päris palju, kes ots otsaga kokku venitavad, lootes tulevikus paremat elu, aga paraku euribor tõuseb varem....
  • Jah Kristjan, hinnad pooleks ja miski eelmine aasta saadi samale tasemele. Aga veel huvitavam on see tõus alates 85. Kas meenutab midagi? :-) Muide, ega poleks soomlasedki ilma odava laenuprotsendita hindu tagasi pumbanud.

    iPilot., mida see sinu tuttav selle korterist saadud rahaga tegi? 95% meist ostab uue korteri, sest meil on ainult 1 ja elama kusagil peab. Ja see mida osta on ka kallinenud 3x vahepeal - tootlus invetseeringult kokku täpselt null. :-(
  • Head inimesed, kes te siin järjekindlalt Eestile lama, kinnisvarakrahhi ja kõiki muid õudusi ennustate, ikka üsna peatselt ja EURIBOR'i 5%-ni tõusmise peale! Te unustate ära mõned väga olulised pisiasjad.

    Eestis on eluasemefondi per kärss 27 ruutu, Soomes ligi 40% enam. Inimene tahab kusagil elada ka, mitte ainult kalkuleerida üür vs omamine.

    Teiseks, räägitakse, et taksojuhid on kinnisvaraturul. Ega ikka ei ole küll! Keskmine taksojuht saab enda sissetulekutest vaid elukat maksta, ei enamat. Kinnisvara ost-müük-arendus on ikka väga kitsa ringi väga tõsiste ärihaide tegevus. Ma sõidaks ka taksot ja siseneks omapoolse finantspanusega kinnisvaraärisse, kui mõni kinnisvarafond vms analoogne institutsioon teeks Eestis AVALIKU emissiooni. Seda pole ja niipea ei paista ka erinevalt aktsiaturust, kus ka väikeste panustega võib mängida/investeerida igaüks. Taksojuht on selles olukorras ikka puhtakujuline tarbija.

    Kolmandaks, 012992 unustas oma kalkulatsioonis ära asjaolu, et ka korteriüür reeglina selle aja jooksul kallineb, mis oluliselt kahandab investeerimisotsuse kasulikkust.

    Neljandaks, võrdlus Soome 90-ndate alguse lamaga on sügavalt lihtsustatud käsitlus, mis oskuslikult toob küll välja selle protsessi TAGAJÄRJED kinnisvaraturul (nagu nad olemuslikult kusagil mujal erineksid?!), kuid unustab üldse ära majanduskriisi makroökonoomilised TEKKEPÕHJUSED, mis 90-ndate alguse Soomes ja XXI sajandi esimese kümne lõpupoole Eestis on totaalselt erinevad.

    Viiendaks, miskipärast välistatakse alati soft-landing'ut ehk võimalust, kus kinnisvarahinnad nõudluse-pakkumise tasakaalu saavutamisel lihtsalt stabiliseeruvad. Ma ei näe põhjust, miks?

    Kuuendaks, kogu aeg räägitakse, et kinnisvarahindades on jube palju õhku sees, mull jne. Kas keegi oskaks ära selgitada selles mullis tahke/vedela oleku ja gaasilise ehk õhu proportsioonid? Mille järgi seda arvutatakse? Selle teadmine annaks üsna suure võimaluse hinnata riski ja potentsiaalse krahhi tõenäosust.

    Ning last but not least - äriline pakkumine:
    Kas keegi ei sooviks investeerida igakuiselt minu raha 7 aastat järjest GARANTEERITUD tulususega min. 35% aastas mis straddle-ga ja muude trikkidega ei tohiks olla ülepakutud number? Pakun edukustasuks poole teenitud summast (min. 17,5% p.a.), mis peaks olema ju väga hea teenistus!
  • Näide: ostsin 2002. aastal ühe korteri 600000 krooniga. Praegu müün milliga maha. Pangalaenu võtsin tookord pool milli, tagasi pean pangale andma kolmsada kilo kopikatega. Vahe jääb endale. Miks aga müün? Eriliselt tungivat vajadust pole. Lihtsalt ei usu enam Eesti kinnisvara hinnatõusu. See olukord on kiiresti muutumas ebanormaalseks. Kinnisvara hinnatõus päris tippu arvatavasti pole veel jõudnud, kuid väljaüürimise tootlus jääb väikemaks seoses üürihuviliste vähenemisega. Kes ikka head üüri maksab, kui saab ka osta? Tallinna üüriturule jäävad peagi alles vaid lühiajalised seiklejad ning totaalsed luuserid, lisaks mõned rikkad friigid, kellele meeldib üürikorteris elada. Konkreetne korter oleks mulle (lahus hinnatõusust) teinud kuskil 60 000 krooni üüritulu aastas, kuid renoveerimisse oleks peagi tulnud panna üle saja tuhande, nii et tundus, et alternatiivsed investeerimise viisid kaaluksid juba kinnisvara väljaüürimise üle. 600 kilost 10%-list aastast tootlust välja pigistada poleks ju kuigivõrd keeruline.
  • Naaber finantseeris korterimüügist saadud rahaga maja ehitamist. Aga pole vahet, mis sa selle raha eest ostad. Tootlust nulliks nimetada antud puhul on sõge.

    Muide. Üks teine naaber on taksojuht. Tõsi, taksofirma omanik ja juhatuse esimees :-)
  • Velikij ,koteri üüri kallinemine oleneb üürilepingust. ja krahh ei tule mitte millegist muust kui sellest ,et laenuvõtjad ei arvesta sellega ,et euriboril on praegu ruumi tõusta ainult ülespoole ja nende sissetulek võib mingil hetkel oluliselt väheneda. Suure osa laenuvõtjate sissetulekud on panga jaoks joonistatud kuna "kõik sõbrad juba said eluasemelaenu ja mul veel pole". Targad on need kes sõlmivad fikseeritud euriboriga laenulepingu. Maksavad küll kohe alguses natuke rohkem aga teavad ,et kuumaks ei muutu kuni laenuperioodi lõpuni. Ja kindlsti peaks omama mingisuguseid likviidseid tagavarainvesteeringuid, et näiteks töökoha kaotuse või oma ettevõtte pankroti korral kohe kodust loobuma ei peaks.

Teemade nimekirja