Eesti finantseliit peaks välismaale investeerima, nagu Islandlased - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Eesti finantseliit peaks välismaale investeerima, nagu Islandlased

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tundub mulle et eesti finantseliit otsib ikka veel vaid Eestist investeerimisobjekte, hädaolukorras ka Lätist või pisut Venemaalt. Kuna Eesti on geograafiliselt vaieldamatult väike, peaks kõige loomulikum asi olema väljapoole vaatama.

    Rootsis on viimastel aastatel üha rohkem Islandlasi hakkanud kokku ostma erinevaid varasid (Islandi rahvaarv on 250 000). Burdaras ostab aktsiad Intrum Justitias ja Skandias. Kaupthing ostab Skandia ja Kaupthing Bank nüüd isegi Stockholmi Börsil noteeritud. Samuti on Islandlased palju investeerinud Inglismaale ja teatavasti Lätti ka (Laima, Gutta, Staburadze). Viimased kolm aastat on Islandlased investeerinud Euroopasse EEK 45 mrd eest, (rootsi ajakiri Veckans Affärer.)

    Eestlastele peaks olema palju firmasid mis on "kättesaadavad". Üheks probleem-näiteks täna on rootsi börsifirma "Borås Wäfveri" kelle suurim vara on Krenholm Narvas. Firma suuromanik müüb aktsiad ja firma väärtus on kõvasti langenud probleemide tõttu, börsiväärtus hetkel umbes 200 meek Stockholmi börsil.

    Loodan EESTI JAOKS et eesti finantseliit muutub rahvusvahelisemaks, ja vaatab eesti kinnisvaraturust kaugemale.

  • Võta mõistusega, stefan. Eestis ei ole sellist massi, et üksikud inimesed/perekonnad/ettevõtted saaksid islandlaste kombel välismaal laiutada. Selleks peaks vahendeid poolima. Ja enne vallutavad Mongoolia väed Hiina ja Venemaa kui Eesti mehed ja naised seljad kokku panevad ja midagi ühiselt ette võtavad.

    + ära unusta seda, et kogu Islandi "tshubaisi imperialism" on ikka suurin määrin 1 mehe delo. Või 2 grupeeringu (ma ei mäleta, kas Landsbanki ja Kaupthingi omanikud on kattuvad või ei, sorry).
  • Eesti majanduskeskkond on mitmeti tunduvalt parem kui näiteks Rootsi oma. Selles mõttes peaks juba siin olema arenguruumi.

    Üheks tähtsaks vaheks jääb aga tõsiasi et rootsi firmad omavad sadu kaubamärke mis on maailmas tuntud. Eesti firmad peaaegu ei oma ühtegi. See kes omab kaubamärki, "omab" klienti. Kes "omab" klienti teenib parimat marginali. Teised jäävad tootjateks, ehk allhankijateks. Kaubamärk ei saa kiiresti luua, selles on "Vanal Euroopal" pikaajaline eelis.

    Seetõttu läheb ikka eesti residentide pikaajaliselt jätkuv majanduslik tõus, läbi teiste riikide firmade omandamise, mitte iseendale kinnisvara ehitamise.
  • Island on ikkagi ju palju k6rgema elatustasemega kui Eesti. Ja eestlane juba on kord selline, kes pigem oma maha myyb kui seda arendab ja teisi ostab. Kahjux
    loodame et "uus p6lvkond" on targem..
  • Eesti finantseliit - kuidas seda täpsemalt defineerida võiks? Kas need, kes Maakri tänaval korterit osta suudaksidn ing Touareg'iga ringi sõidavad? Või on tegemist hoopiski tegemist finantssektori eliidiga?

    Eesti finantseliit (kuidas iganes seda inimrühma defineerida) peaks Maakri tänava korteritesse ja Touareg'idesse investeerimise asemel mõelda sellele, et kuidas kodumaal ettevõtlust arendada. Ega ka islandlastel raha puu otsas kasvanud, nad ikka kodumaal olid esmalt megatöökad, suutsid välja mõelda, et mida muule maailma müüa ning seejärel tuli ka tulemus - ning nüüd on kodumaa kitsaks jäänud.

    Usku kodumaa võimalustesse ja võimsusse jääb väheks meie finantseliidil paraku. Selles pole paraku midagi taunimisväärset - ise käituks vist täpselt samamoodi, kui sinna eliidi sekka kuuluks :)
  • Kristj tundub olevat provokaator, kes suffiksit üritab libedale teele meelitada kogu sapp oma südamelt ära pritsida, seega suffiks vaikib, kuigi silm tõmbleb ja süda jookseb verd, et sellisel arvamusavaldusel minna laseb.

    :/
  • Suffiks sai maha viimase nädala halvima kommiga, tunnistab ise üles, et tal oleks, mida öelda, aga ei ütle. Nagu partisan, noh! NLKP liige aastast 1941.

    Et sul, nurjatul, oleks veelgi paham vaikida, sest vaikimine on kuritegu, kui on, mida öelda ja suffiksil reeglina on. Mis muudab tema süüteo eriti küüniliseks ja foorumivastaseks.
  • Fucking pask, ma olen juba roheline, kuna provokaatorite read täienevad. :)

    Kui nüüd veel mu nemesis ka tuleb ja ütleb midagi stiilis "kindlasti on suffiksil midagi ütelda Touaregide, Maakri tänava korterite, inimeste tarbimisvabaduse piiramise, rikkuse ja elitaarsuse suhtelisuse jms kohta" siis ma implõudin oma sapi tuuma otsa due to near-infinite gravitational pull. :D

    Aga islandi haipimse kohta, see on liiga lihtne et kökat-mökat pikali lükata:
    1) Islandi "majanduslikust ekspansioonist" rääkides räägime me sisuliselt ühe mehe tegevusest. Poleks Thori, poleks ka sellist juttu ja haipi.
    2) Tsitaat CIA World Factbook'ist: "/.../the economy depends heavily on the fishing industry, which provides 70% of export earnings and employs 8% of the work force/.../"
    See ütleb sisuliselt kõik. Lahmivalt ja natuke ülepingutatult üldistades selgitus dumbassidele:
    a) Kogu rahal mis sisse tuleb on kala lõhn juures.
    b) Kõik ülejäänu on kalahaisuga raha ümberjagamine, mida siiski tehakse üllatavalt pädevalt ja "sotsiaalselt õiglaselt".

    Diskleimer: CIAWFB fakti ise kontrollinud ei ole, Islandi kogemus koosneb ainult u 10 päevasest reisist, millest jäi meelde meeletult ilus loodus, meie mõistes puude puudumine, kamina kütmiseks vajaliku "kaminapuu" värviline pakend ja ebamäärane koostis ning giidi heietused teemal, kuidas selleks, et sealmail normaalselt omadega toime tulla, peavad paljud inimesed mitut töökohta. Et kõik nõnna kallis. Oli ka kallis. Monacos pole käinud, aga Shveits on Islandi kõrval odav maa.
  • *Aga islandi haipimse kohta, see on liiga lihtne et mitte kökat-mökat pikali lükata:
  • Ok, seekord jääb Sulle nemesis (väikese tähega!) tulemata (eeldatavasti pole sa Tibullus).
  • kindlasti on suffiksil midagi segamini eesti, eestiinglise ja ingilise keeles öelda Touaregide, Maakri tänava korterite, inimeste tarbimisvabaduse piiramise, rikkuse ja elitaarsuse suhtelisuse jms kohta :D
    ja lahendused on imelihtsad ning kategoorilised.
  • kui "siin ei ole kala". Kas tõesti ei ole või?

    Aga Maakri tänav ja elitaarsus on vist mingi teema, mida ma jälginud ei ole. Provotseerida ei tahtnud. Tegelikult ka mitte.
  • FFFFFFFLUMPS! Feel the ripples in space-time continuum.

    Lahendused on alati lihtsad ja kategoorilised, kuni neist ainult rääkima peab ja ellu rakendama ei pea. Selles ongi rääkimise võlu ju! Kui rääkides/kirjutades peaks tunnetama kogu maailma raskust ja rakendatavate kontseptsioonide suhtelist nigelust, siis poleks mõtet üldse rääkida. Kõik võiks vabalt vait olla, asjad edasi ei liiguks aga kõigil oleks jummala normull olla.

    Aga üldiselt lõbus lõim. Puudu on ainult jõker sõim. Mida modereeriks kohalik võim. LHV töötajate hõim.
  • aga hansapanga alt vabanevad miljonid? neid annaks poolida
  • to: johngray

    Kui sa natuke ajalugu vaatad, siis sa saad aru et see on ebareaalne. Analoogia maailmakuulsuse saavutanud bändidega:

    Inimesed tulevad kokku, et midagi ära teha. Kõigil on mingi unikaalne input, miks teda vaja läheb - kes laulab nagu noor jumal, kes mängib hästi bassi, kes suudab trummi kolossaalselt pädevalt põristada, kes on muidu all around great guy, kes suudab kõigi isiksusehädadele vaatamata gruppi koos hoida ja hästi tegutsema panna jne. Inimesed tulevad kokku, hea õnne ja raske töö tulemusena vallutatakse maailm ja mingi aeg on kõik jõle kihvt. Kui aga kuulsus ja rikkus on saavutatud ja küike seda kogenuna see enam ei paelu, kaob motivatsioon tegutseda ja inimesed kasvavad lahku. Igaüks teeb seda mis talle huvi pakub ja põnev on. Mõnikord ka põrgatakse omavahel kokku nii, et enam koos töötamine pole võimalik jne.

    Ühesõnaga, mis ma öelda tahan - selleks, et Axl Rose ja Slash või ABBA uuesti kokku tuleks, peaks neil olema mingi uus ühendav motivaator. Kuulsus ja raha motivaatoritena enam ei kõlba.

    :)

    Kui sa mu mõttest aru saad.
  • pigem ikka nii, et ringo ja john saavad aru, et nad ikka ei sobi 8h üksteise kõrval stuudios töötama. erinevad iseloomud.
  • Ei ole kunagi asja lähemalt uurinud, aga pealiskaudsel uudistelugemisel, kus jälle Soome investeerimispangad islandlastele loosi lähevad (ja nüüd jälle ajas tagasi rändavad) jne siis tõesti tekib küsimus, et kus kurat nad selle raha saavad.

    Aga vist leveraged straight to hell vms. Huvi pärast tasuks end vist kurssi viia. Isiklikult ei tea Islandist peale geograafia, mõne panga, selle habemega Erki Noole konkurendi ja lipu suurt midagi.
  • Kuidas probleemid on tekkinud on selge: $100 bln pankade kohustusi, $14 bln GDP*.
    Selgusetuks jääb jah veel see, et kes selle raha kokku laenas. Kas kõik kes on suutelised võlaemissiooni korraldama saaks lambist pappi?

    *Võivad olla ebatäpsed numbrid, mingi artikli põhjal mälu järgi lahmin praegu.
  • TOL: Osaline GIP'ide ajalugu -pikk ja lohisev lugu, mis ei anna sellele "kust raha tuli?" küsimusele väga häid vastuseid va. Icesave jms. netipangad mis kõva % lubasid hoiustele UK-s (ja mujal?). Ainuüksi Icesave'is oli 4,5B GBPd inglaste raha.
  • Vaatasin seda rubriiki nädal tagasi, lootsin asjatult, et seda enam ei avata. Polnud kõige õnnestunum rubriik.
  • Alles nüüd märkan, et teema 3 aastat vana, kuid samas jälle oi-oi kui värske.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon