LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Energiakriis!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Milline on alternatiiv fossiilsetele kütustele!?
    Milliseid aktsiaid osta pikemas perspektiivis!
    Milline on tulevik?

    Mida arvate!
  • Osta jalgrattatootjate, rulalaudade ja rulluiskusid tootvate firmade aktsiaid!!!!!
  • Elamispindade kütte osas võiks prognoosida soojuspumpade müügi suurenemist (siingi on üksjagu piiranguid). Samas muus osas juhul kui mingit läbimurret termotuumareaktori arendamises ei toimu või mõnd muud arvestatavat energiaallikat nafta ja maagaasivarude ammendumise eel ei leita, tehakse tõenäoliselt kergema (ainsa?) vastupanu teed minnes panus elektrienergiale ning kus seda ikka mujal suures koguses ning pea igal pool genereerida saab kui mitte tuumajaamades. See võib aga hoopis kurvemalt lõppeda kui auto jalgratta vastu vahetamine.
  • Tuumaenergiat jätkub samuti 50-60 aastaks, mis siis?
  • Kõige selgem alternatiiv, seisa paigal või liigu 50-100km piires. Minu arvates on maailmas väga palju inimesi, kes tänasel päeval naftat tarbivad suures osas lõbureisideks. Kõrgem hind muudab nende inimeste arvu väiksemaks.
    Minu jaoks on läbi aegade arusaamatu olnud väide, et nafta saab otsa. Loogika ütleb, et enne kui see juhtub, on nafta hind lihtsalt viimased paarkümmend aastat nii kõrge, et kui enne suutis seda endale võimaldada näiteks 40% elanikkonnast, siis see % langeb 30%-ni, 20%-ni jne. Hind korrigeerib seda hulka inimesi, kes on võimelised liikuma või tarbima naftapõhiseid tooteid (N: plastikud, sünteetiline kumm jne). Ega praegugi 50% maailma elanikkonnast ei suuda endale naftat liikumiseks võimaldada. Kuna oli oht, et suur osa Hiina elanikkonnast hakkas tarbijaks muutuma, siis minu hinnangul on see peamine põhjus, miks hinnad järsult üles liikusid.
    Pikaajaliselt on huvitav, millises klassis Eesti keskmine inimene konkurentsis nafta tarbimises on. Arvestades võlakoormuse kasvu viimastel aastatel, mitte vist eriti heal positsioonil. Aga vähemalt on uus eluase, kus paigal olla.
  • Keda teema "Peak Oil" huvitab, lugegu http://www.lifeaftertheoilcrash.net
    Seal on näiteks päris muhe graafik "The Energy Curve of History?", hunnik linke ja väited nagu:

    "Is the Modern Banking System Entirely Dependent on Cheap Oil? Yes. The global financial system is entirely dependent on a constantly increasing supply of oil. Since, as explained above, all modern economic activity from transportation to food production to manufacturing is dependent on oil supplies, money is really just a symbol for oil."

    kuni:

    "If you've been wondering why the Bush administration has been spending money, cutting social programs, and starting wars like there's no tomorrow, now you have your answer: as far as they are concerned, there is no tomorrow."

    (isiklikult arvan, et ülaltoodud US kommentaar on peakoilpaanikast adekvaatsem)
  • Mina käin rattaga tööl ja mõtlen, miks on vaja teesid järjest laiemaks ehitada. Los Angelises on ca 70% linna pindalst mingit moodi transpordiga seotud. Seal on 7-realised autoteed ja üüratud parklad. Sisuliselt tähendab see seda, et linnas 10 km edasijõudmiseks on vaja ületada 7 km ristmikuid. Kas sellist linna me siis tahamegi?
    Euroopas on see eest mitmeid häid näiteid millest eeskuju võtta: Amsterdam, München, Zürich, Örebro, Kopenhaagen. Amsterdamis käib valdav enamus tööl rattaga, Münchenis on 600 000 jalgratturit. Örebros saab võtta igalt tänavanurgalt linna ratta ja sõita sellega sinna kuhu soovid ning tagasi alguspunkti pole vaja viia.
    Loodetavasti ei hakka Reformierakond loosungi all tropid eest maju lammutama ja lennuvälju rajama. Vastasel juhul, tulevikus, kui autot kasutab vaid 20% elanikonnast peab 80% iga teise või kolmanda sammu ristmikul tegema. Tropid saab eest hea ühistranspordiga :)
    Võibolla elatakse 100 aasta pärast jälle nii nagu 300 aastat tagasi Vanalinnas.
  • Jalgratas on tore küll, aga olgem ausad - mitte igaühe jaoks. Sellega näiteks lapsi lasteaeda ei vii. Kui töökoht eeldab korrektset riietust, siis peab seal olema võimalus peale rattasõitu dushi all käia ja riideid vahetada. Kusjuures riiete vahetamine on üsna oluline ka peale pooletunnist külmas vihmas või lörtsis pedaalide vajutamist, ükskõik siis millist riietust tööl olles kandma peab.

    Kesk-euroopa linnadest saab küll jalgrattamajanduses eeskuju võtta, aga ei maksa unustada, et sealne kliima on meie omast jupp maad soojem. Pigem kannataks võrrelda Stockholmi ja Helsinkiga.
  • Hiinas k2idi ka v2ga palju rattaga t88l/turul jne vaesuse t6ttu. Nyyd on seal j2rjest rohkem neid, kes autot tahavad (et olla nagu l22ne rikas yhiskond). Ostame Hiina rattad kokku:P
    Aga see link mille Randroid andis on v2ga hea, tekkis tahtmine endale see raamat ka tellida.
  • võin veel paar linki loopida (sry, ei suuda neid aktiivseks teha):

    kommentaariks US poolt mainitud naftapõhiste toodete tarbimise kohta - need hõlmavad rohkemat, kui mainitud plastikud, sünteetiline kumm jne.
    vt. http://www.fromthewilderness.com/free/ww3/100303_eating_oil.html

    mingi Matthew R. Simmonsi presentatsioon
    http://www.simmonsco-intl.com/files/Capitol%20Hill%20-%20Depletion%20&%20Peak%20oil%20B&W.pdf

    The Long Emergency
    What's going to happen as we start running out of cheap gas to guzzle?
    published on Wednesday, April 13, 2005 by Rolling Stone
    http://www.commondreams.org/views05/0413-28.htm
  • Selle väitega ma küll nõus ei ole, et peale poole tunnist rattasõitu on vaja dussi alla minna, see ei aja rohkem higiseks kui pool tundi jalutamist.
    Kui panna porilauad ja ketikaitse võib edukalt ülikonnaga sõita.
    See on paratamatus, et üks pereliige on muudetud autojuhiks, sein kuni iga mees tahab elada oma majas mere ääres. Normaalset ühistransporti on sellistesse piirkondadesse mõttetu rajada.
    Praegu ongi kõik korras ja nii saab veel arvatavasti mingi 30-40 aastat, aga siis???

  • lisan omalt poolt kaks videot:
    http://www.eande.tv/main/?date=072705&page=1

    http://www.eande.tv/main/?date=041805#guide

    seal on neid kindlasti veel, uurige.
  • Soojapumba juba ostsin. Aga jalgratas varastati ära!
  • OK, dushi all käimise vajadus sõltub inimesest ja sõidustiilist. Kuidas Sa aga oma kaks last lasteaega viid?
    Ja milline porilaud ning ketikaitse aitavad vihm aja lörtsi vastu? Riietusruumi on ikka tarvis. :)

    Tegelikult jälle üks mõttetu teema, aga teinekord võiks ju vähemalt üritada näha maailma natule laiema pilguga kui jalgratta sadulast või rooli tagant paistab. Igal transpordiviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning oma rakendus. Selle üle vaidlemine on sama totter kui vaidlus teemal, milline on parem tööriist - kas haamer, kruvikeeraja või saag (laenatud võrdlus, aga minu arvates üsna tabav).
  • Bensiini asemel võin kasutada piiritust. Põllud haritud, põllumehed rahul, maal hakkaks ka elu toimima. Samuti keskonna saastamist ei toimuks! Milleks neid naftaparuneid ikka nuumata!
  • Ei tea kuidas piiritusega keskkonna saastamist ei toimuks ?!? Pigem vastupidi...
  • 14:31, 6. september 2005


    TALLINN, 06. september, BNS - Teisipäeval järgnes hüppelisele kütusehinna tõusule ka Statoil, tõstes bensiini liitri hinda kuni 1,60 krooni võrra.
    Uue hinnakirja kohaselt maksab bensiin 95 Euro Statoili jaamades 15,70, 95 Euro Ultima 15,95 ja 98 Euro Ultima 16,20 krooni liitri kohta. Diislikütuse hind tõusis mõnevõrra vähem ning on 14,25 krooni liitri kohta.

    Samas alandas teisipäeval 25 sendi võrra bensiini hinda Olerex, kes viis hüppelise hinnatõusu läbi möödunud reedel.

    Bensiin 95 Euro maksab Olerexi teenindusjaamades 15,70 krooni liiter. Bensiini 98 Euro hind langes 15 sendi võrra liitri kohta ning maksab nüüd 16,20.

  • Kui tegu on puhta piiritusega, on tulemuseks CO2 ja H2O, vast imenatuke CO-d ka. Ära jäävad plii-, lämmastiku- väävli- jms mürgised ühendid. Kasvuhoonegaaside vastu aga aitab Kyoto protokoll või edukas tuumasõda USA vastu.
  • Kui kütus on valmistatud taastuvast toorainest, näiteks kartulist, siis selle põlemisel vabanev CO2 ei lähe arvesse kasvuhoonegaasina: vabaneb ju sama CO2, mille taimed kasvamise ajal atmosfäärist sidusid (see on nn CO2-neutraalne kütus, vaadake Google'ist).
    Odavate fossiilkütuste lõppemisega laheneb ka kasvuhoonegaaside probleem. Kõiksugu alternatiivenergia allikate uurimine saab sisse uue hoo.
  • CO2-neutraalsus on ainult arvestuslik ja tinglik - ei lähe arvesse jah, aga reaalselt vabaneb ikka täpselt sama palju kui põletamise tulem on. Noh, muidu oleks kartuli asemel mõnd muud asja kasvatatud - mitte konkreetselt fossiilkütuste lõppemine ei lahenda kasvuhoonegaaaside probleemi, vaid ikka üldse süsinikuühendite baasil toodetud kütuste otsalõppemine.
  • kasutatakse rapsiõlist valmistatud kütust, kunagi pealtnägijastki näidati.
  • Viimati kui mina kusagilt mingeid hinnanguid lugesin, siis kogu Eesti autopargi praeguse kütusetarbe rahuldamiseks vajaliku piirituse saamiseks vajaliku taimestiku kasvatamiseks Eesti pindala suurusest põllumaast ei piisa.
  • Velikij, kui taimed omasoodu kasvaksid ja sügisel lehed-varred lihtsalt ära mädaneksid, siis vabaneks ju ka sama kogus CO2-e, samuti ka siis, kui toiduvilja kasvatataks ja me lihtsalt rohkem sööksime. Vahepeal taimeest piirituse tegemine ja mootorites põletamine lihtsalt nihutab seda CO2 vabanemist ruumiliselt ja ajaliselt väheoluliselt.
  • Kustkohast selle kartuli kasvamise tarbeks väetis kohale saabub? Ise purskub maapõuest, lendleb kevadtuulekesega kohale ja jaotub laiali? Naftaga on lihtne, ise tuleb maa seest välja, paned laeva või toru sisse ja kemiseerid natuke, ongi bents valmis. Kurnab veidi loodust aga mitte palju. Kartulipiirituse tootmine koormab 17 ja pool korda rohkem.
  • Põhimõtteliselt võiks ju rajada väikeseid puskarivabrikuid põldude juurde - mugulatest ajaks piirituse, lehed varred põletaks, et destillatsiooniks energiat saada, tuha ja komposteeruvad jäätmed viiks sinnasamasse põllule tagasi. Peale lämmastiku, mis põletamisel kaduma läheb, ei tohiks mingit väetamist vaja olla. Lämmastiku jaoks tuleks kartuliga segamini miskit viki või hernest kasvatada.
  • väetis on igas laudas. esiisad vedasid hobustega põllule kus juures kütus kasvas heinamaal.
    varsti oleme samas ajastus tagasi kui alternatiiv kütuseid(mis on ammu välja töödeldud)kasutusele ei võeta.
  • "Põhimõtteliselt võiks..."

    Püha jumal, kes keelab? Pane püsti oma pirtuvabrik ja rapsiõlitehas. Kes see seda sinu eest tegema peab? Sotside ja kapitalistide põhivahe ongi vist see, et sotsid mõtlevad "tehtagu" ja kapitalistid mõtlevad "teeksin".
    Ühes eelmsies foorumis aeti siin samade tegelaste poolt naiivökonoomikat. Nüüd aetakse siis naiivenergeetikat.
  • iPilot, mine koolipinki tagasi ja uuri natuke mõisteid nagu 'iroonia', 'utreering', 'paroodia', 'absurd' jms. - äkki aitaks see ebaadekvaatset räuskamist pisut tagasi hoida.
  • tänud, et lõpuks mu identiteedi ära määrasid:)
  • iPilot oled äkki kütuse ärimees!?
  • TALLINN, 08. september, BNS - Eesti suurimaid bussiettevõtteid Atko Grupp loodab oma tütarfirma toodetud biodiisli abil saavutada eelise oma peakonkurendi Tarbusi ees, kirjutab Äripäev.

    Atko Grupi Kohtla-Järvel asuv biodiislitehas on tootmisvalmis ja ootab ajalehe andmeil käivitamiseks vajalikke lubasid. Ettevõte loodab tootmise käivitada septembri lõpul.
    Atko Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles ajalehele, et kavatseb biodiisliga sõitma panna esialgu Atko Grupi bussid, seejärel laiendada biodiisli kasutamist Eesti Autoettevõtete Liidus. Kui Kesk-Eestis valmib uus tehas, loodab ettevõte biodiislit pakkuda ka Eesti siseturul.
    Kohtla-Järve tehase tootmisvõimsus on 10.000 tonni biodiislit aastas
  • Ei ole kütuseärimees. Kui sa mu viimast posti hoolikalt lugesid, siis ma tõemeeli kutsusin inimesi üles sõnu teoks tegema.

    Häda on selles, et igasugusest biokütusest reaalse äri tegemine on üsna keeruline. Pealegi toimib see tihti vaid tänu aktsiisisoodustustele. Biodiisli energeetiline koefitsent jääb vaevu üle 1:1. Heal juhul on kusagil 1:2 kandis. Ehk siis kulutab biodiisli tootmine vähemalt poole saadusest ise ära.

    Isegi Brasiilias segatakse piiritust bensiini sisse, mitte ei asendata bensiini piiritusega.


    Vihale ajas see "põhimõtteliselt võiks" ja "tehtagu" kõneviis. Ma olen ka ise üsna rohelise mõtteviisiga inimene ja pean sügavalt lugu inimestest kes ka tegelikult võivad ja teevad (investeerivad tuulegeneraatoritesse vaatamata eesti nõmedale energiapoliitikale, rajavad biodiislitehaseid jms.).

    Aga nendel "põhimõtteliselt võiks" ja "teeks" inimestel on reeglina kodutöö tegemata ning välja pakutakse mingeid utoopiaid. Pole neil aimu tuulerootorite maksumusest ega nende tehnilistest nõuetest ega sellest, et tuulest üle 59% energiat kätte ei saa ega biokütuste energeetilisest koefitsendist ega kütusetarne väärtusahelast. Vähe sellest. Tihti ei suuda nad isegi näiteks hüdroturbiini võimsust aastas toodetavateks kilovatt-tundideks ümber rehkendada. Tuuleturbiinist rääkimata.


    Ehk siis loo moraal - lhv foorumis võiks vähe asjalikum olla kui "võiks" ja "teeks".
  • Tingiva ja kaudse kõneviisi kasutus on soomeugri keeltes ellujäämiseks hädavajalik - mõlevad annavad rääkijale võimaluse end räägitavast mõnusalt distantseerida. Mis käesolevatesse foorumitesse puutub, siis kellelgi meist ei ole aega ega teadmisi, et siin hommikust õhtuni mingit maailmatarkust panna. Kui keegi teab, kuidas asjad on, siis ei keela keegi tal kirjutada sellest lühike või pikk lugu, et ka teisi valgustada ja foorumeid sisukamaks muuta. Teistele peale hüppamine keelekasutuse pärast ja inimeste süüdistamine väheses hariduses ei muuda aga foorumeid kuidagi asjalikumaks - pigem vastupidi.
  • Väga huvitav ja ühtlasi usutav seisukoht:

    http://news.hot.ee/postimees.php?id=176650
  • nüüd läks vist midagi viltu
    kliki ise ka
  • Lauris, mida täpselt Sa selle jutuga nüüd öelda tahtsid? Et Sul on mõnus teemast distantseerudes loba ajada ja kui keegi selle peale häält tõstab, siis on ta ise loll?? Aga äkki koliks üldse Delfisse või Minutisse ära? :)
  • fossiilkütuste toorainet on maailmas piisavalt.
    Nafta barrel tuleb veel 30taala peale ära
  • P6hiprobleem ongi selles, et k6ik kauplevad futuuride ja haibivad naftat aga tegelikult neid, kes oma futuurid realiseerivad on v2ga v2he.

    Yks lahendus oleks see, et naftafirmad natsionaliseerida ja teha Nafta Liit, mis reguleerib seda kes ja kui palju saavad, sest muidu me j6uaks olukorrani kus k6ik toodavad ainult endale - ehk siis et ka meie saaksime oma koguse naftat k2tte. 2rge hakake kommuks s6imama, see oli lihtsalt yks idee - tahan teada mida helgemad pead sellest arvavad ja kas see yldse oleks teostatav.jne. jne.
  • Kütuse hind on vist küll ainuke asi millega saab miljard töökat hiinlast autodest eemale hoida.
  • Tuulegeneraatori saab kätte juba alla 100000 EEGi. Voltast tuleb sügisel mingi uus generaatori tüüp...püsimagnetitel...! Täpsemalt ei tea mis tuleb, öeldi, et ma oodaku sügiseni.

    Endale panen tuulegeneraatori püsti! Muidugi kui Lahemaa ei loobi kaikaid kodaratesse.


  • Palju Sul seal tuult on. Reegel on, et kui keskmine alla 6m/s siis ei tasu ära. Jutt tõenäoliselt kvaliteetvoolust.
    Ise plaanin kah tuulegeneraatorit püsti panna.
    Aga rohkem nagu alternatiivse küttena.(tenn akumulatsiooni paaki ja las siis ketrab omast vabast ajast, abiks ikka)
    Mul mingi vene ront vedeleb kuuri all 3 x 2,1 kw. Ei leia kuidagi aega, et vundamendi ja masti ja värkidega algust teha.
    Ei tea, mida rohkem mõtlen ja kaalun seda vähem ahvatlem see effekt tundub.
    Üks 2m paljas propeller ketrab laagritel mul garaa˛i katusel juba poolteist aastat, kui ringi käib siis järelikult on tuul üle 1 m/s.
  • Mina hakkasin nüüd jala tööl käima, kodust töökohani on 6 km. Läbin selle vahemaa poole tunniga, käin töökohal dusshi all, ajan ülikonna selga ja olen tavaliselt üks esimestest, kes kohal on. Õhtul jooksuga koju. Laupäeval teen autoga ühe töötiiru, vahetan riietusesemeid, või kui mõnikord on lihtsalt vaja autoga minna. Füüsiline vorm paraneb veelgi... aga seda kõike niisama, kütusehind mind veel ei koti.
  • Elu on liiga lühike , et jalgsi käia. Ilma autota ei saa inimesed hakkama, vähemalt ma loodan sedasi http://www.rendiautorent.info
    Kui tahad vormi saada siis pead sellele eraldi süvenema.
    Kui mingi keiss vahepeal tekib siis kirud kõik maapõhja, et jalgsi oled.
  • Eelmine aasta oli mul loeng statistiline termodunaamika, seal õppejõud avaldas oma arvamust tuuleenergeetikast. Tema arust see eriti loodussõbralik ja puhas ei ole. Põhjuseks tuulikute eluiga, mis on ca 30 aastat., ning väike tootlikkus. Tööeast pool kulub selleks et tasa teenida püstitamisega seotud kulud.
    Loodussõbralik ei ole tuuleenergeetika just hinna tõttu. Kallima toote ostmiseks tuleb teha rohkem tööd, kulutada rohkem aega ja ressursse. Võibolla on tõesti toimunud viimase aasta jooksul tuulikute arendamises revolutsioon, kuid minu mäletamist mõõda ei tasu tuulikud Eestis ära enne, kui el hind on veel ca 70 senti tõusnud.
    Momendil maailma puhtaima energia tiitlit kannab ikkagi tuumaenergeetika. Kuid ka seda jätkub meil veel 50-100 aastaks.
  • tuulepargi ymbruses ei ole eriti elukeskkonda.
    ja talvel ei maksa tuulepargis ilma kiivrita käia - jäätykke lendab kui nuge hiina kvaliteetfilmis!
    tuulegenekad muudavad ka kliimat tegelt, umbes nagu hydroelektrijaamad.
    tegelikult oli ilmselt tuumaenergia ikkagi koige loodussobralikum, ainus jama tuumajäätmed..
    mm ja millist forelli saab talvel! :D
  • Huvitav, kust on tulnud arvamus, et tuuleenergeetika puhul on müranõudede erinevad mingist muust energiatootmisest? Ükskõik milline 2MW generaator tagahoovis teeb piisavalt ebameeldivat müra. Tuulegenekas pole siin kuskilt otsast erinev. Ja näiteks Pakri genekad n. üllatavalt vaiksed. Arvestades nende suurust.

    Mis puutub talvel jäätükkide lendamist, siis seda esineb vaid siis kui temperatuurid on jäätumispiiri ümber. Suuremate külmade puhul sellist nähtust ei esine, sest õhk on lihtsalt liiga kuiv.

    Tuulegenekate kliima muutmien on ikka üsna pisike võrreldes sama võimsusega suvalise põlemisenergiaga. See oleks märgatav kui inimkond võtaks tuulest välja märgatava osa oma energiavajadusest, kuid seda ei tehta.

    Mis puudutab tuumakütust, siis nagu kõigi taastumatute energiaallikatega, on ka selle puhul olemas nn. "peak production" fenomen. Ehk siis kütust võib küll jätkuda 50-100 aastaks, kuid tarbimise kasvu korral ei suudeta enam 20-30 aasta pärast piisavalt uusi tootmismahet luua, mis tähendab seda, et nõudlus läheb pakkumisel eest ära. Täpselt sama, mis naftaga praegu toimub.


    Tuulikute peamine eelis ilmneb ikkagi suurte off-shore parkide puhul. Mida kahjuks Eestis nii pea ei teki, sest EV valitsus keeldus investeerimast vastavasisulisse uuringusse põhjendusega, et vaja on moderniseerida Narva katlaid. Nii, et kui järgmine tuulepark tuleb sinu naabrusesse, mitte kusagile merre, siis tea, kes selles süüdi on - Edgar Savisaar in person.
  • Paljud esmapilgul sõbralikud teed on tegelikult väga ebasõbralikud. Näiteks on VÄGA keskkonnakahjulik vanapaberi kogumine ja ümbertöötlemine.
  • Inimesel, sindrinahal on üldse kombeks kõik ära sorteerida ja siis ühte kohta kokku vedada ja siis sellega loodusele kohutavat peavalu tekitada.

Teemade nimekirja