LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

IT bisnesi marginaalid

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • selline asi siis, et vaja ülikoolis teha arvutituru uuring. võtan asja tõsiselt - küsisin suurematest arvutipoodidest infot, kes andis kes mitte, jaemüüjate marginaalid sain kätte need jäid nii 8-13% vahele. hulgimüüjad aga infot enam kätte ei anna, kes oskab öelda, kuidas need tavaks saanud katted kujunevadki. jutt fototööstusest - fotokad, mälukaardid jne
  • Kusjuures need marginaalid ongi madalad. Sõltub konkreetsest tootegrupist - me knuagi väänasime miskitele asjadele 50% kohe maaletoojana otsa kuna keegi ei toonud ja toode oli unikaalne. Ning tingimus oli, et edaismüüjad teevad veel teistkorda sedasama. Aga üldiselt on konkurents mõttetult tihe. Äri käib tasemel "mul üks tuttav paneb ise sulle arvuti kokku, saab kõvasti odavamalt kui poes".

    Hulgimüüjatena jäävad ellu need, kes suudavad kasvõi nullkasumiga mõne riigihanke ära võita. Siis saab tarnijalt paremaid hindu ja maksetingimusi kaubelda ning riigihanke varjus tuua odavama omahinnaga kaupa ka lattu. Aga marginaalid on madalad. 5% reaalne, 10% max arvan. Hetkel rauaäris eriti sees ei ole kuid ei näe miks peaks olema asi muutunud. Ennemini hullemaks läinud.

    Fotokad on Eestis kallimad kui mujal. Põhjus teadmata. Usun, et käive on madal ja siis püütakse kõrgema hinna abil kulusid tasa teha. Mälukaardid ja elektroonika aga on Eestis üks maailma odavamaid. Hinnavahed tekivad rohkem transpordist ning käibemaksust. 2-kordseid vahesid mäludes eriti ei näe. Fotokates aga küll.
  • Jah, nii need katted ongi.
    Samas sõltub marginaal ka tootest. Niinimetatud laiatarbe it-kola ongi jah IT firmadel 5-15%. ja hulgikatel siis kuni 5%. Aga on ka erandeid, nishitoodete ja harvemini ostetavatel toodetel, ja tarkvaral on marginaalid oluliselt suuremad. Fotokatel sõltub marginaal ka ilmselt fotoka nimest. Canonil kahtlustan, et on oluliselt kõvem marginaal, kui noname fotokatel mida ka IT hulgikad müüvad.

    Spetsiifilisemate toodete puhul olen saanud esimise küsimise peale juba 30% discounti.

    Asjalikumad firmad on seda tendentsi märgand IT-s ja juba ammu kolitud teenusteäri peale.
    Veel asjalikumad on märgand ka et teenuste turg hakkab langema ja proovivad kas eksporti või tootearendust (või mõlemat)
    Kusjuures Lätis näiteks tüübid ei usu, et kohoe-kohe kukub nende riistvara ja teenusepõhise IT businessi marginaalid alla. Niipea kui riigil saab isu täis.
  • IT distribuutorid müüvad viimasel ajal suhteliselt kõike.
    Sealt saab nii mobiiltelefoni, kui ka teleka koju, rääkimata helisüsteemidest või millestki muust sarnasest.

    Marginaal üldiselt 10% kanti aga see vägagi erinev.
    Distribuutorid müüvad ka suurematele klientidele odavamalt välja kui väikestele ning siis lisaks sellele kõik oleneb kaubagrupist.
  • Üldiselt distide marginaalid keskmisena suht nutused. Võta lihtsalt registrist välja GNT Eesti AS ja TD Baltic AS majandusaruanded ja näed ise ka mis toimub. Võta siis veel kõrvale paar suurema käibega lõppklienti teenindavat ettevõtet ja nende majandusaruanded ja ongi pilt käes.
  • Hulgiladude (GNT,TD, ELko) kate riistvara müügi korral on kuni 5%, üldiselt ikkagi 2-3%, Riistvara jaemüügi kate on 5-10%, riistvara ärimüük oleneb kliendist (0%-10-15%). Eraldi lugu on riistvara riigihangetega, kus tavaliselt 2-3% on juba suur või. Sageli müüakse ka -5%, et saada endale klient ja tellimus.
  • Riigihange - on minu andmeil tingit sellest, et selle aja peale kui asi otsustatakse ja papp teele pannakse on hinnad juba langenud ja hoolimata pakutud -'st saab lõpuks ikka väikese +'i :-)
  • priitp:

    riigihangete puhul mõnikord ka nii õnnetsub teha aga sageli ei anna hulgisid või tootjatehast hinna osas kuidagi mõjutada, kuna lisaks sellele, et riistvara hinnad langevad need ka mõnikord tõusevad (ntx kui järjekordne taifuun on üle Taiwani käinud ja mingi mälutehas ei tööta). Lisaks sellele on USD risk ka olemas. Pakun, et mitte kõik IT firmad ei tegele valuutariskide maandamisega.
  • Riigihangetes on nii mõnigi kord väga kõrgelt hinnatud järelteenindus ning siis sellearvelt tõstetakse marginaal 20% kanti.
  • Lisaks raua müügiga kus on % vägagi väike, on tegemist ka hooldusteenusega ning programmeerimisega, kus on % vägagi hall ala. Üle poole eesti turust on kaetud hooldusteenusega kus mingi IT-st ööd ega mütsi jagav müügimees müüb oma ITI mehi. saades marginaali circa 80 %. Samas on ka korralikud hooldusteenust pakkuvad ettevõtted nende marginaal kõigub kusagil 40 ja 60 vahel.

    Vägagi tulutoov kuid ka kahjumlik on programmeerimine, vägagi tihti vihastadakse ennast seibideks kuna mingi müügimees müüs jälle mõne projekti maha poolega omahinnast. Kuid samas on ka edukaid müügimehi kes teevad vahel 200 või isegi 300 % kuid selle tõmbavad jällegi alla need kes miinustesse müüvad. Playtechil ja Skypel on head müügimehed näiteks.

    Rauda müüakse >10 % sageli ka kahjumites. Riigihanked on umbes 5% kolme aastase garantiiga, kusjures garantiikulusid ei ole arvestatud selle 5% sisse. Seetõttu on arvutipoodides tööl ITvõhikud ning ka garantiiteenindusega on jama sest lihtsalt ei ole raha palgata korralike spetsialiste.

    Kogu see rauamüük on lihtsalt innerts mis on jäänud vanast ajast kui arvuti maksis 3 toalise korteri hinna ja sellele lisati veel pool jaemüüjate poolt.

    Juba 4 aastat tagasi oli ITnduse põhi müügiküsimus mitte "milleks sulle on vaja arvutit?" vaid "Milleks on sulle vaja UUT arvutit?"
    Kuna Interl ja Microsoft midagi uut ja revulutsioonilist ei ole tootnud siis on inimesd vägagi rahul oma 1GHZ masinatega ja uus ostetakse siis kui vana katki läheb.

  • millest see küsimus sul tekkis
    dasnow ?
  • Muideks nagu kasvõi see sotsministeeriumi IT juhi keiss näitas pole ka altkäemaksud kuhugi kadunud. Osa hankeid ei käi mitte hinna vaid "lisatingimuste" järgi. Selline lammas, kes 2000 EURi sulas lauale tahab loomulikult võetakse KAPO poolt vahele. Praktikas on asjad palju keerulisemad: näiteks tõrjutakse väiksemad pakkujad kõrvale "kuna neil pole piisavat hooldusvõrku", siis tehakse pakkumine 10% kattega "arvestades garantiikulusid" kuid praktikas ei hakata neid kunagi täitma. Kliendiga saab ikka teha diili, et maksad natuke õigele inimesele ja siis nad ei tüüta sind oma Windowsidega. Samuti annab üht-teist teha selleks, et raha siiski ette saada (kasvõi osaliselt) ning siis käibida seda nädala jooksul tuues miskit kraami, müües see kiirelt väikese kattega maha ning lõpuks riigihange täita.
    Mälutehase mahapõlemine muidugi paneb põntsu sellistele hookuspookuse tegijatele :).
  • Tonuonu ega Windowsi mure ei lähe ka garantii alla.
    Garantii alla läheb ikkagi see kui riistvara vigane on ning riistvaral on arvuti tootjale ka garantii.
    Kui panna kokku masin, mis peab kaua vastu pidama (3a gar) siis kasutatakse 3a või pikema garantiiga detaile.

    Nii mõnelgi asjal on tootjapoolne garantii 5 aastat või isegi eluaegne ning hinnavahe ei ole suur kui üldse on ja üldiselt on need tooted ka vastupidavamad.
  • Mine seleta seda kliendile mitte mulle :).

  • Olen seletanud seda sadu kordi ja siiani on arusaadud või siis pole neil muud varianti jäänud.

    Üldiselt windowsi mured on probleemiks peamiselt väikefirmadel ning eraisikutel. Suuremates asutustes on kasutajate õigused märksa paremini paika pandud ning sellest ka vähem muresid ning suhteliselt tihti on oma IT vend kes need mured lahendab.
  • riigihangete puhul on ju väga tavaline,et kõige lihtlabasema lauaarvuti riigihanke PKD nõutakse, et pakkuda saad siis kui:
    a) ettevõtte käive on ntx 30 M eek
    b) peab olema 8 MS sert. spetsialisti sh 2 inimest Tartus, 1 Pärnus
    c) Ettevõtte peab olema 10 esindust vähemalt 6 erinevas linnas
    d) arvuti korpuse kõrgus ei tohi olla suurem kui 20,3 cm vms.
    e) kõik tehnilised nõuded on esitaud selliselt, et sisuliselt saavad pakkumise teha 1-2 ettevõete.

    Ei peab just väga geniaalne olema, et mõista, et selliste tingimutsega on tehtud kõik, et pakkumise teeks ikka see ainult ÕIGE firma. Sellisel juhul saab ka vajadusel katteks panna kasvõi 20%
  • ja firma nimi hakkaks x - tähega. ;)
  • Need kes riigihankel sarnaseid tingimusi esitavad on natuke liiga tähelepanu ligitõmbavad. Kontrollorganid meil ka ju olemas, kes sellisel puhul kohe kaebekirjade laviini saavad. Poole mugavam on ikka nii teha, et kõik saadavad oma pakkumised....siis on kuu-kaks vaikust ning lõpuks selgub et võitja on komisjoni poolt välja valitud. Kuidas osalised täpselt põhja lasti ei saa enamus kunagi teada.
  • Vaataks neid õnnetuid riigihankeid ka teise nurga alt. Näiteks on ettevõttel arvestatav serveripark (peamiseltt IBM-i päritolu), kuhu on selga istutatud kõikvõimalik edev low-level management, monitooring jms. Sellised lahendused on tihtipeale paraku üsna tootjaspetsiifilised.

    Nüüd saabub aeg paar uut serverit juurde hankida. Kuna riigihanke puhul ollakse sisuliselt kohustatud valima kõige odavam pakkumine, siis tuleb kuidagi k-salooni suguseid firmasid sellisest konkursist eemal hoida (põhjusi vist pole tarvis selgitada :). Noh, ja siis tekivadki sellised pakkumiskutsed, kus rackmount serverikorpusel peab asuma sinine valgusdiood 43mm vasakust servast :)

    Natuke kunstlik näide, aga ehk selgitab natuke situatsiooni teisi tahke.
  • Küsimus ei ole pigem isiklikus kasus kui just selles et nii mõnigi teatud firma EI saaks teha pakkumist sest kes pärast jõuab seda häda ja nuhtlust taluda. Riigihangete suhteliselt kinnine teema pole jah teps mitte firmadele kasumluse tootmises vaid siiski korraliku arvutipargi soetamine mis tekitaks kõige vähem peavalu.
  • nimelt kui ma läheksin kohe praegu ordisse või kartulisalongi, siis kas kuttidelt võtaks põhja alt ära kui pakuksin neile üüratu hunniku juppe turuhinnast 40% odavamalt!!!
  • tin: aga siiski suunatakse hanked ühte väravasse, ma saan küll aru,et keegi et taha K-salongi või ordit aga korralikele tootajate (IBM, Fujitsu-Siemens, HP jne) võiks küll võimaluse anda. Tavaliselt siiski on nii,et PKD on tehtud konkreetselt ühe tootja konkreetse mudeli põhjal.
  • On ka koostatud hankeid niimodi et pakkuda saaks ainult brandi masinaid. kuid siiski HP,IBM ja muud brandi arvutid ei ole hinnas konkurentsivõimelised, seega mis jrägi jääb ?
    Ordi, ja Microlink.
  • Irv. Omal ajal oli see üks suur tsirkus kuidas komisjoni esimees alati kiunus "Ärme ikka seda Pennu pakkumist veel kõrvale lükka". Ei usu et asi nüüd radikaalselt muutunud on. Natuke on parem ning natuke on õpitud paremini peitma otsi.
  • eelmine aasta usast tulles oli Delli arvutile uut adapterit vaja. Dellis pärnu mnt. pakuti hinnaks 1500 krooni. Ütlesin kohe, et pole nõus ja tellin netist. Sellepeale oli müüa ilma kellegagi konsulteerimata nõus hinna laksma 800 krooni peale. Selle oli küll kõva marginaal, sest kaheldav on, et see müüdi alla omahinna.

    digi kaamerad on minu arust meil pea samas hinnas, mis usas. Kindlasti saab sealt odavamalt kui oled kohapeal ja on aega otsida, muidu on vahe väga väikeseks läinud.
  • surfnet, sa ei saa väga hästi võrrelda nišikauba marginaali (Delli spetsiifiline adapter) laiatarbe massikaubaga (noname või pea-noname mälud, hiired, korpused jne). Kui on valida ainult, kas osta kaup x või mitte osta, siis loomulikult on taolises monopoolses olukorras marginaal müstiline (mikroökonoomika algkursus).

Teemade nimekirja