LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

meedia ja ajalehetööstus (investeerimisobjektina)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • mida näitab graafik analüüsi lõpus?
    http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1035291&show_body=1&show_comments=1

    kuigi reklaamitulud ja trükiarv globaalselt stabiilne (vastupidi common sensile), investorite hinnang antud ettevõtete negatiivne. PE 15. kas allahinnatud? seega kas osta või müüa? ühtegi puhtalt trükimeediakompaniid börsil ei ole? bonnieri ja hesari aktsia on börsil?

  • to: jahaga
    esiteks: bonnier on norra ja hesar helsingi börsil olemas
    hmm... PE 15? mis sa ise arvad kas see võib tõusta või langeda? ma olen ikka siiani veendumusel et ainult PE järgi osta on spekulatiivne tegevus seega ainult seda vaadata ei saa/ ei tohi. aga tulles selle artikli lõpu juures oleva tabeli juurde siis nagu isegi näed huvitavaid asju.
    NYT - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS langenud, müük/aktsiale tõusnud;
    TRB - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS sama, müük/aktsiale tõusnud;
    GCI - ROE ja opereerimis marginaal langenud, EPS tõusnud, müük/aktsilae tõusnud;
    KRI - ROE tõusnud, opereerimis marginaal langenud, EPS tõusnud, müük/aktsiale tõusnud;

    nagu näha ei pruugi ROE langemine kaasa tuua EPS langust. EPS on aga üks põhiline ja esmaseid mida vaadatakse. ka mina vaatan aga püüan seda kommet endast välja juurida, st et vaatan EPS-i mitte esimeses järjekorras vaid hiljem. üks ühine asi on neil ju siiski: müük aktsiale on suurenenud. mõnel rohkem, mõnel vähem aga tõusnud siiski. ja kui müük on suurenemas siis peab ka EPS hakkama tulevikus suurenema. kas just juba 2006 jõuab märgatavalt tõusta, ma ise eeldaksin et rohkem ikka 2007, eriti NYT ja TRB.
    Seega võib ju tulemusi võrrelda sektori kesmisega aga kui nt. firma tulemused on alati olnud keskmisest madalamad/ või siis kõrgemad siis see üks kaks aastat ei ole määrava tähtsusega. peaks ikka vaatama kas ja mida firma enda tulemused näitavad eelmiste aastate tulemustega võrreldes. Nagu tuleb silmas pidada ka seda millist tulevikku juhatus näeb. st millised on tulevikuplaanid.
    investeerimisobjektiks sobivad ju kõik ettevõtted. aga see on hoopis teine teema ja ei käi selle küsimuse alla. aga kui huvi selle viimase väite vastu võid kirjutada. Ilver.Kokk@hot.ee
  • vaadates seda kui äri, tundub mõistlik müüa 'ajalehti' ja osta 'televisiooni'. kuidas me tarbime uudiseid aastal 2016? näiteks kasutades müügi ja ostuoptsioone. aga ükski börsiettevõte ei ole puhas 'ajaleht' ning kuna loominguline kapitali inimeste näol on olemas võib igast ajalehest teha 'televisiooni'. samas on praegustel meediaettevõtetel oluline mind-share. et kui ühel keskmisel ettevõtejuhil tekib idee reklaamile raha kulutada siis teeb ta seda ikka traditioonilisi kanaleid pidi.

    ei ole oma rahalisi panuseid teinud aga pikas perspektiivis tundub täiesti mõistlik müügiopstioonide kasutamine.
  • Muinasjutumaailma kurjad keeled räägivad, et üks Maroko meediamagnaat nimega BB Buick plaanib IPO-t, ja plaanib küsida suhteliselt julgelt. Ettevõtte valuatsioon $100m ei oleks märgist kaugele mööda tulistatud.
  • Suffiks, kas vihjad EE Grupi IPOle?
  • Ei vihja millelegi, see on lihtsalt muinasjutt. Aga sina vist omakorda mõtled mitte EE gruppi, vaid ühte teist, sarnase nimega gruppi. Mina loomulikult ei räägi kumbagist.
  • Eilses STOP TRADINGus andis Jim Cramer ostusoovituse Time Warnerile (TWX). TWXi sõsar Time Inc. teatas, et otsib ostjat 18'le väiksemale ajakirjale. Põhimõtteliselt ei anna ajakirjade müük olulist tulemust, sest põhilised reklaamiraha toojad on siiski suuremad väljaanded nagu Time, Sports Illustrated ja People. Küll aga annab see aimu Time Warneri edasistest plaanidest teatud üksused maha müüa ning keskenduda kasumlikele tegevusaladele. Crameri hinnasihiks $21-@22. Hetkel TWX $16.98.

    Cramer: "If Parsons got rid of everything else -- including Parsons -- that would be great".

    Sama jutt käib ka NYT kohta. Cramer on positiivne ka Tribune (TRB) juhtkonna võimekuse suhtes.

    Jim Cramer STOP TRADING
  • millised olulised varad on meedia ja ajalehetööstusel?

    töötajad? nad võivad uue tööandja juurde jalutada
    trükipressid? nendel on paari aastakümne pärast kindlasti suur väärtus kollektsionääridele
    brändid? nimetage mõni
    arhiivid? võibolla, aga pigem teadustööga tegelevatele inimestele
    kontaktvõrk reklaamiandjatega? jah, aga mitte eriti väärtuslik, kuna r.andjatel on samuti jalad all


    mis ei välista et *mõnel* ettevõttel on *mõned* olulised varad. aga ma ei raali välja mis need võivad olla ja kellel
  • "Cramer said CEO Dick Parsons could easily win over investors by deciding to spin off everything but the cable unit, which Wall Street likes for its triple-play growth prospects and its lush cash flow. "

    see on natukene vastuoline, mida siis hinnatakse. kas seda et pakuvad kliendile 3-teenust seega omatakse kliendi andmeid ja saab veel midagi juurde müüa (internetiteenusepakkuja) või seda et 3-teenuse üheks osaks on tv, kus saab reklaami näidata (mille trend kasvusuunas)?
  • Ega jah, ajalehetööstuse varade pool on paljuski immateriaalne. Kui võtta näiteks Postimees, siis ilmselt on suurim vara nende Tartus asuv Gildi 1 kinnistu. Mis on konsulatsioonifirmade, reklaamibüroode, PR-, IT firmade, korraldajate, advokaadibüroode jms varadeks?

    Ajalehetööstuses:
    Töötajad - Personalikäive ongi suur, töötajad jalutavadki ning kui vaja, ostetakse nimekaid kirjutaiaid üle jne.
    Trükipressid - Jah, trükipressid amortiseeruvad moraalselt mõne aastaga, kuid tihti on trükiteenus hoopis sisseostetud.
    Brändid - Tegu on usaldusäriga. Meediatööstuses on oluline kaubamärk ning konkreetne turupositsioon, tiraažid, lugejanumbrid, lepingud.
    Arhiivid - Ilmselt üks olulismaid küsimusi ajalehetööstuses. Arhiivide säilitamine on kulukas, sest mis vormis seda tehakse, kellele ja kuidas ligipääsu lubatakse, millise tasu eest jne.
    Reklaamilepingud - milles küsimus? Firmadel on ikka lepingud nii tarnijatega kui ostjatega.
  • Mis on siis veel näiteks auto24, Osta.ee, City24 ja Kv.ee varad?
    Server - see renditakse tõenäoliselt.
    Tarkvara - annab mõne kuuga alati parema teha.

    Siis jääb:kliendid (kes loovad ise sisu), bränd (külastajate arv ja lojaalsus) ja rahavoog.
    Võimalik kasv lehemeedia arvelt.
    Midagi veel?!
  • "Mis on siis veel näiteks auto24, Osta.ee, City24 ja Kv.ee varad? "
    veebiportaalidel? üldjuhul soft ja selle kohandused. googlel nt ka computer grid, microsoftil projektijuhid ja programmeerijate vaheline sünergia.

    "Brändid - Tegu on usaldusäriga."
    ma ytleks et pigem on praegustel brändidel negatiivne ehk miinusmärgiga väärtus.

    ma küsisingi immat. varade kohta
  • Veebiportaalide soft ei ole küll nende väärtus. Ka Eesti 10 kõige väärtuslikuma online property soft moodustab väga heal juhul vaid pisikese murdosa tema väärtusest. Markantseimad näited oleks rate.ee, Delfi või Auto24, mille soft pole nende ettevõtete väärtusega võrreldes suurt sittagi väärt. Mitte, et soft oleks vilets, lihtsalt et see on keskmisele koolipoisile ja tema 2-le sõbrale paras suvetöö projekt, millest siis keegi pärast bugid peab välja korjama. Codewiserile või Bluemooni gängile ilmselt 10 päeva tootmist ja 20 päeva testimist.

    Meediaettevõtluse, eriti veebimeedia ettevõtete suurim vara on kasutaja laiskus, mis väljendub tarbijatebaasi inertsuses. Kui midagi väga pekki ei keera ja konkurentidest suurelt maha ei jää, siis juba kord saadud kasutajad kasutavad ka edaspidi. Inimesed, kui võibolla Ekspress välja arvata (aga siingi reservatsioonidega) pole mingi vara, kui jutt on ajakirjanikest. Ainsad inimesed, kes ettevõtte väärtust võivad mõjutada, on võibolla müügitiim ja strateegid.
  • Ajaleht müüb ennast reklaamiostjale ise. Kui jätta välja staažikamad juba isiklike suhetega müügimehed, siis ma ei peaks ka müügitiimi väga suureks väärtuseks. Muuseas, mõnedes kodumaistes väljaannetes on ka mõeldud müügiteenust sisse ostmise peale. Kaks peamist mõjutajat on haldusfunktsioonidega peadirektor ja peatoimetaja. Ning siis strateegid. Ülejäänu, eriti tänases blogimaailmas on asendatav.
  • Ka suurimad staarid ajakirjanduses on ülesostetavad. Nii neid kui reklaamiandjaid huvitab meedia peamine väärtus - vooliku teine ots ehk auditoorium. Kui välireklaam välja jätta, siis ülejäänud meedialiigid ratsutavad auditooriumi lojaalsuse (võib öelda ka harjumuse, laiskuse jne) seljas. Meedia peamine väärtus on kättevõidetud positsioon turul ehk siis lojaalsed kasutajad/lugejad/vaatajad/kuulajad. Välireklaami kohta kehtib erinev loogika, loeb koht ja sellest tulenev traffic. Kui turuliider võtab reklaamiturult näiteks 100 ühikut raha, peab auväärne teine koht (nt vaid 10% väiksema auditooriumiga) reeglina leppima 50 ühikuga. Bränd maksab. Peatoimetajad ja peadirektorid voolavad küllalt tihti. Mis vahet meie jaoks praegu on, et EE peatoimetaja kohalt lahkub Kaalep, Päevalehest lahkub Hõbemägi või TV3 peadirektor on mr Vara? EE juhatuse esimees on Viljar Ots, so? Kas mr Oti saadet veel tuleb ja mis kanalis ei määra aasta reklaamituludes kokkuvõttes siiski liiga palju. Meediaäri käekäik sõltub keskmisest enam majandustsüklitest.
  • "Veebiportaalide soft ei ole küll nende väärtus. Ka Eesti 10 kõige väärtuslikuma online property soft moodustab väga heal juhul vaid pisikese murdosa tema väärtusest."

    võtame nt slashdot. selle kood on vabalt kasutamiseks. või rate, millel on eestis kümneid pisi-kloone. ma ei vädagi et kood oleks ainus vara, kui seda õnnestub kombineerida kahe asjaga siis tagab see piisava *sisenemisbarjääri* teistele. esimeseks oleks siis unikaalsed ja uued võimalsued (antud ajahetkel) ja teiseks piisavalt suure kasutajaskonna loomine tuginedes eeltoodule.

    auto24 ja city24 müügimehed võivad ju oma teenust kiita aga tegelikult on tekkinud sadu väikseid auto ja kv portaale. vt nt oberhouse kodulehele. miks nad peaksid kuulutama city24-s.

    esimene võtab 100 ühikut raha aga 100 järgmist igaüks keskmiselt 2 ühikut, mis teeb ikkagi rohkem kui nr1. long tail.

    küsin siis konkreetsemalt. kuidas defineerite rate edu(loo). mis on nende varaks. kas tõesti ainult kasutajate mugavus ja laiskus. *mis rate varad* (varad= peaksid tagama pikaajalise cash-flow või looma sisenemisbarjääri teistele). rate on emt-i oma, telekomi aktsia börsil, niiet väga praktiline küsimus.
  • kui provotseerida. ajalehtede vara(ndus) on teiste ettevõtete lollid \ oskamatud \ harjumuspäraselt tegutsevad turundus ja müügjuhid. "iga aasta oleme ajalehes reklaami ostnud 5Mkr, suurendame seda järgmine aasta ka 7%" :)
  • Rate.ee vara on lollid ja edevad lapsed, kelle puhul ta saavutas kriitilise massi, mis takistab teistel sellesse nishi suurelt sisse tungida. See, et ta on kujunenud sotsiaalseks fenomeniks, on sedavõrd parem talle.
  • Lollid ja edevad lapsed???

    Rate on standartne sotsiaalse võrgustumise sait. Vaata ka: MySpace, Facebook etc.
  • Sõltumata sellest kuidas Rate.ee defineerida, osteti 337 000 noort/last aktiivsete kasutajatena.
  • Kriitilise massiga sel pisikesel turul on liidripositsiooni saavutanud ka needsamad Auto24 ja City24. Viimased pole küll sotsiaalsed nähtused (ma ei nimetaks rate fenomeniks, seal pole midagi muud kui lihtlabane inimese (mitte ainult lapse!) ühe põhiomaduse, edevuse, rakendamine), aga mingid teised auto/kv portaalid võivad pakkuda küll huvitavat lugemist, kuid ost-müük-reklaam (ehk raha) liigub ikkagi suurtegija kätte.
  • to: Azur

    Et me ei räägiks üksteisest mööda, siis ka MySpace ja Facebook et al on lollide ja edevate laste jaoks mõeldud. "Sotsiaalse võrgustumise sait" on lihtsalt fancy way kirjeldada vahendit, millega tänapäeva (noor) inimene eksponeerib oma suurimat saavutust - ehk iseendaks olemist. Ehk, nagu Velikij ütles, edevust. Iseenesest pole midagi halba selles, kui inimene on rahul sellega, kes ta on või enda üle isegi uhke - more power to him/her. Problemaatiliseks teeb selle asjaolu, et teiste tunnustust jahitakse enam mitte oma tegudele, vaid oma isikule/olemusele. Vanasti olid tegija, kui ehitasid üles suure ehitusfirma, võitsid lahingu against all odds või päästsid 2000 juuti kindlast surmast. Nüüd oled tegija, kui näed välja nagu mõni massitarbetoode (Beyonce, Tussukiisu Nukud, Pool Dollarit jne.) ning eriti tegija, kui saavutad tootesarnasusega ka mingi kuulsuse.
  • Meediaettevõtete kõige suurem väärtus on ikkagi kliendibaas ja selle väärtuse olemus tekib lihtsusest ja kliendisõbralikkusest. Viimaste taga on omakorda meeskond, kes ettevõtte valmis teinud ja seda ka müüa oskab.
    Ma ei tea ühtegi väga head ajakirja, kellel pole lugejaid ega ühtegi väga heat saiti, millel pole Tegijaid.
    Või äkki keegi teab ?
  • Kellele paistab blogi ja piltide ülespanek oma sõpradele edevusena, kellele on see lihtsalt mugav viis oma tuttavatega suhelda.

    Arvan, et maailmavaate erinevus peitub lihtsalt harjumustes mis on tingitud eavahedest.
  • okk. teie arvates varad = kliendid ja kasutajad.
    minu arust on see liiga lihtsustatud lähenemine ja ma ei nõustu sellega, aga jäägu teile te teadmine. see ei aita sugugi välja selectida paremaid ettevõtteid ega ise teha mingi alternatiivseid projekte mida võiks edu saata. rate \postimees\ city24 on nr1 kuna on nr1.
  • Sul on alati võimalus pakkuda alternatiivne lähenemine.
  • Shares in newspaper and television station owner Tribune Co. were about 5% higher Thursday morning after it became known that the company's board will likely meet and consider going private through a leveraged buyout or kicking off the company's TV station group.
    The Wall Street Journal reported that all options are still on the table. Earlier this week, the paper reported that the Tribune Co. was facing increased pressure to sell the Los Angeles Times to local interests. Managers at the paper and in Chicago continued to clash over cost cuts and strategy, with publisher of the Los Angeles Times Jeffrey Johnson resisting further job cuts at the newspaper.

    We noted Monday that Tribune shares had slipped approximately 16% over the past year, and nearly 38% since the beginning of 2003, as readership and advertising trends shift toward the Internet and other new media outlets. At the current level, the stock is trading at 29.1x trailing 12-month earnings, compared to Gannett Co. (GCI) and New York Times Co. (NYT), which are trading at 11.3x and 18.2x earnings, respectively.

    Tribune Co. has faced pressure from the company's biggest shareholder, the Chandler family, to spin off parts of the business or find a buyer.

  • Mõned postitused tagasi oli teemaks ajalehtede varad ning töötajad. Siit väga filosoofiline teemajätk - väljavõte WANi perioodilisest statistikast ajakirjanike (töötaja kui firma suurim vara) surmade kohta:

    Record Number of Journalists Killed in 2006

    75 journalists have been killed so far this year, making 2006 the deadliest year for journalists on record, the World Association of Newspapers said Thursday. The 75 journalists and other media workers killed through September makes 2006 the most deadly year since WAN began keeping records of journalist murders in 1997.

    The death toll compares with 58 killed in 2005, 72 killed in 2004, 53 killed in 2003, 46 killed in 2002, 60 killed in 2001, 53 killed in 2000, 70 killed in 1999, 28 in 1998, and 26 in 1997.
  • Kas keegi on Rootsi või Soome meediafirmadesse investeerinud.
    Suht riskibisnis, sest:
    Meediaärid on majanduse võimendusega peeglid.
    Kui maj. läheb hästi, läheb meedial superhästi.
    Kui maj. läheb kehvasti, on meedia tihti kohe kahjumis.
  • See on selge, sest reklaamiraha pilluvad need, kellel on mida pilduda. Põhjamaiste meediafirmade praegune häda on selles, et investeeritakse meeletuid summasid interneti arendamiseks. Arvan, et paljud neist ei teeni oma raha tagasi. Vähemasti Eestis on see kindlasti nii. Aga väidetavalt teenitakse siiski kuust kuusse rekordilisi reklaamisummasid on-line väljaannete kaudu. Kiire ülevaate järgi tundub, et veebireklaami hindade inflatsioon on vähemasti viimase 3 kvartali kokkuvõttes aeglustunud või peatunud.
  • meediaäris on Eestis hetkel otsustavad hetked rindel paber vs. online. hetkel toteerib paber online. kui viimane jalad alla saab, siis on paber kadunud. kui ei saa jalgu alla, siis jääb paber veel vähemalt kümneks aastaks valitsema ning online jääb marginaalseks. kuni järgmise suure jõukatsumiseni.
  • Mis tähendab jalad alla. Ma ei usu, et see ise hakkama saamine tähendaks paberlehe surma. Paber investeerib arendusse, kuid usun et täna saaksid on-line väljaanded juba reklaamitulude toel iseseisvalt hakkama (oletan juhul, kui personali ja halduskulud pole aasta algusega võrreldes oluliselt tõsnud). Postimees.ee, olgu ta oma koleda välimusega selline nagu ta on, võiks teha vabalt spin-offi.
  • Ma päris ei tahaks nõustuda väitega, et kui "online jalad alla saab siis on paber kadunud". Esiteks on seda juttu räägitud juba päris pikka aega ning siiani ei ole paber veel kuhugi kadunud. Samuti tuleb meelde see, et kino tulekuga seoses räägiti teatri hävingust. Reaalsus on aga see, et tänasel päeval eksisteerivad mõlemad koos. Ja sama on ka paberiga ... kuigi kiiruses jääb ta online-le alla, siis lugemismugavuses ületab viimast kindlasti (vähemalt minu jaoks).
  • Minul on jälle vastupidi, ei mäleta millal viimati paberkandjal lehte lugesin ( ajakirju küll velotrenazööril ). Ei näe mõtet lugeda vanu uudiseid uuesti
  • ma pole samuti lugenud paberväljaandeid enam ei tea mis ajast, kuid võib olla on üheks põhjuseks see, et eesti ajakirjandus on nii kollane lihtsalt. online versioonist on minu meelest tunduvalt kergem saast lehitsemata jätta.
    head lehte või ajakirja on tõenäoliselt muidugi parem lugeda paberilt nii nagu ka raamatut ei tahaks netist lugeda, kuid mingisugused päevalehed on minu arust küll surnud teema.
  • "online jalad alla" mõtlesingi just seda, et reklaam toob tootmiskulud tagasi. hetkel ollaksegi sellele väga lähedal. see näide teatrist ja kinost on klassika. ehkki ca 1936 aastal oli tallinnas rohkem teatreid kui on täna. miks teater pole välja surnud? sest iga entendus on unikaalne, sest teatril on oma eriline aura, sest etendus tekitab erilise vahetu kogemuse, võimalus nautida emakeelset kõrgkultuuri jne. paberist ajalehel pole online ees ühtegi eelist. ainult harjumus.
    jah õhtul kamina ees on mõnus lehte lugeda. aga kas sa tahad lugeda õhtul neid uudiseid, mida said onlinest kätte paremal juhul juba 36 tundi tagasi?
  • Teater pole välja surnud kuna riik maksab sellele üsna karmilt peale kui 100% aus olla. Tegelikult vaevalt ta välja surnud oleks, aga sellisel tasemel teda kindlati ei oleks. Kinole vast peale ei maksta kui eesti filmitegemine välja arvata.
  • pole midagi parata, et "head vanad asjad" surevad välja
    millal kirjutasite viimati sulepeaga?
    millal jõite viimati cocat klaasist pudelist?
    millal kandsite viimati mansetinööpe?
    millal kuulasite viimati vinüülplaati?
    millal ostsite viimati marke?

    sama saatus ootab ka käekella, sularaha, lauaarvutit.
  • Ilmselt on ajalehed näiteks siberis märksa tähtsamad kui kõrge internetipenetratsiooniga Eestis. Aga tehnoloogia areneb ning kiirus ja mugavus tõrjuvad vanad kohmakad ja väikeste võimalustega asjad välja. Kui elektripistikust hakkab internet voolama ja turule tulevad 1000 krooni maksvad hiina läpakad, siis ma usun, et jah, ka need kes päev läbi kuvari taga ei isu, hakkavad õhtuti internetist uudiseid lappama.
  • uue läpaka hind on juba praegu ca 7000 kr (saab mitte ainult lehte lugeda vaid ka piraat dvd-sid vaadat, tv-.seriaale alla tõmmata., ja eelkõige loetakse online lehte tööandjalt kasutamiseks saadud läpaka taga, mis on ju 'tasuta'

  • Hmm, mõned päevad tagasi 3 917 888 Ekspress Grupi aktsiat e 23,7% firmast liikunud. Ehk kuuleme varsti ka sellest vajadusest miks aktsiaid oli vaja liigutada. E-register
  • Viimases Profitis räägib oma eduloost Hans H. Luik. Sahinad käivad Ekspressi noteerimise ümber. Muus osas info puudub.
  • Yep, just lõpetasin Profiti artikli lugemise. Luik ei tundunud ei väga tõrges ega ka väga entusiastlik olevat. Lootust on, tuleb ainult oodata.
  • Luigest ei tea mina midagi, aga Moldovas on ühel meediamagnaadil mure, et nagu tahaks, aga pole nagu eriti stoorit. Ja perekonna püksikandja pole mõttest eriti vaimustunud.
  • Midagi susiseb :). Väike kokkuvõte ÄP artiklist. ÄP, Peeter Raidla, 15.01.2007 00:00: Hans H. Luik peab börsile minekuks läbirääkimisi

    "Eelmisel aastal meelitasid investeerimispankurid meid küll," rääkis Ekspress Grupi omanik. "Tundub, et neil oli vist üks suur müügikampaania, sest pangad käisid börsile viimise ideed koos oma nõustamisteenusega pakkumas paljudele firmadele. Läinud aastal otsustasime selle pakkumise tagasi lükata.

    "Esmaspäeval (täna - toim.) on Ekspress Grupi finantsjuht Viktor Mahhov välisreisilt tagasi ja siis räägime investeerimispankuritega uuesti läbi," sõnas Luik.

    Luik lisas, et küsimus on ikkagi eeskätt selles, kas Baltimaade meedias või ka näiteks Rumeenias leidub huvitavaid investeerimisobjekte, mille ülevõtmiseks raha kaasata. Samas ta nentis, et käimas on kolmed sellekohased läbirääkimised.

    Luik on jõudnud uuel aastal teha ka juba esimese suurema investeerimisotsuse - nädal tagasi kirjutati alla Printalli trükikoja 75 miljonit krooni maksva uue trükimasina ostulepingule.

    "Ma ei taha mingeid numbreid pakkuda ja spekuleerida, sest detsembri tulemusi on alati väga raske prognoosida. Mulle tundub, et kontserni müügitulu ulatub miljardi krooni kanti ning kasum tuleb ilmselt kaks korda suurem kui aasta tagasi," lausus Leito.

    --

    Täiendav ettevõte, uus sektor, rohkem likviidsust kohalikule turule. Kuna hinda ei tea, siis positiivne perspektiiv uue ettevõtte lisandumise näol. KUIGI selgelt kumab läbi väga atraktiivse story puudumine, st et tuleb mitte nii huvitav cashout/egoboost IPO kui laienemiseks rahakaasamise IPO.
  • Auto24st 20% osteti ära.
    Ajalehed räägivad firma väärtusest 100 mln krooni juures.
    Kui sel aastal on prognoositud käibeks 20 mln ja ca 70% kasumimarginaal, siis selle aasta kasum ~14 mln.
    Ma arvan, et väärtus võis olla vähemalt 150-180 mln. Siit 20% hind siis30- 40 mln.

    ÄP kirjutab USAs pabermeedia närbumisest ja kolimisest online meediasse.
    Eestis pole peale Postimehe netis midagi suutnud teha. Vbl ka sloleht on poolel teel.
    Tegijad on Delfi, Auto24, KV.ee, city24, Cvkeskus, cv.ee, rate.ee, osta.ee, neti.ee ja ilm.ee.
    Võib-olla on keegi meelevadselt välja jäänud, sry.

    Võib öelda, et meedia on tänu internetile täiesti segi paisatud. Reklaamirahad liiguvad telest, raadiost, ajalehest, plakatitelt üha enam internetiportaalidesse.
  • Samas hakkab reklaam internetis juba tõsiselt häirima - ma oleks nõus tegema päeva alguses kliki reklaamile ja päev otsa nautima reklaamivaba keskkonda, aga hetkel vahib delfi.ee lehel vastu ikka tõsiselt rõve lahmakas kahelpool nagu sõidutee rohekad ääred :P Nii et vahi kuhu tahad ikka pead bigist laenu võtma... samas tundub, et Opera kasutajad pääsevad lehe suumisega sellest jõledusest... hea seegi. Minu meelest parim nali oli see kui ma mõnda aega delfit ei lugenud miskite rõvedate ekraanil jooksvate + pinisevate reklaamide pärast(tihi mul 20-30 lehte lahti ja siis otsi välja, mis piniseb), sain mõnda aega siis epl.ee'd loetud kui ka sinna ilmus sama asi... samas postimees minu meelest ei ole selliste suurte rõvedustega kaasa läinud.
    Nett suundub aina rohkem "porno" poole ja palju lehti on leidnud uue disaini mitte sisu paremaks muutmise jaoks vaid ikka selleks, et rohkem reklaamipinda oleks.
    Selles osas on õnneks RSS feed kaunis tore asi, aga jääb vaid oodata kui sinna reklaami sisse lükkama hakatakse.

    Paberajalehel on see hea omadus, et lehte keerates ei vaata seal sama reklaam vastu, samas ilmselgelt müügiedukuse jaoks on selline pealetükkiv "BIG" reklaam oluliselt efektiivsem.
    Lähialal plaan 3 monitor juurde osta ja selle reserveeriks küll puhtalt RSS jaoks.
  • Sipsik,

    aga kui sa oled auto või kinnisvara lehel, kas siis sind häirivad kinnisvara või auto reklaamid?
    Kui autoportaal reklaamib (kohati vbl liiga pealetükkivalt avalehel) autoga seotud teenuseid või kv portaal uusi arendusi ja pangad vastavalt liisingu või laenutooteid?

    Delfi on tõesti otsast otsani reklaami täis aga võin oma kogemustest öelda, et töötab siiski hästi.
  • ÄP Online lugemine on ikka väga pain. Seal on taluvuspiir ületatud.

Teemade nimekirja