Naftakarud, andke alla! - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Naftakarud, andke alla!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • msr
    Aga mis neil üle jääb, naftariikide eelarved on surve all nii OPEC kui ka non OPEC riikides. Makro surub peale ja naftahind peab ülespoole liikuma.

    USA frakkijad panevad augud kohe tööle kui hind kerkib, neid see riigieelarve asi ei koti.
  • USA viimaste aastate tootmise tipp oli 9,6 miljonit barrel/päev suvel 2015. Hetkel on nende tootmine 8,7 miljonit barrel/päev. Vähenemine ilmselt suuresti frakkijate tõttu. Aga äkki on nende kasvupotentsiaal max 1 milj barrel/päev, ja ka selline kasv võtab aega.
    http://www.eia.gov/dnav/pet/hist/LeafHandler.ashx?n=PET&s=WCRFPUS2&f=W
  • Minu hinnangul targetib Lähis-Ida ca $55-$60list naftahinda. Piisavalt kõrge rahuldamaks suurema osa riikide eelarve vajadusi viimase kahe aasta kärbete järel.. ja piisavalt madal, et vältida Ameerika kildanafta tootjate kiiret turule tagasitulekut. Aga OPECi tänase kärpe kõrval saab olema väga oluline koostöö, mida ollakse tegemas Venemaaga.
  • to pahurik: näed, fondihaldur vastas sulle...ma ei hakka kordama...
  • msr
    to pahurik: näed, fondihaldur vastas sulle...ma ei hakka kordama...

    ee..ma omaarust ei küsinud ju midagi? Või küsisin?:D
    Kust tuleb arvamus, et 60 juures kildanafta tootjad tootmist ei suurenda, ka neil on kulud alla tulnud, mitmed firmad on pankrotistunud ja saavad uute omanike alla toota palju väiksemate kuludega.
    Joel, sul kindlasti on andmed olemas selle eelarve jutu kohta, ehk paned siia siis andmed millist nafta hinda keegi vajab aukude lappimiseks, ma kardan küll, et see 55-60 ei ole.
  • IMFi andmed oktoobri seisuga.



    Lähis-Ida puhul sõltub aga väga palju sellest, kas ja kuidas võtta eelarve rea peal arvesse kulutusi sõjaväele (kõiguvad), investeeringuid energiasektorisse (riigi omanduses ikkagi), teenitavat tulu reservfondidelt (kohati väga olulised) jpm. GCC puhul peaks break-evenit allapoole tooma veel 2018. aasta alguses jõustuv üle-regiooniline 5%line käibemaks.
  • suured tänud. Peale saudide on jah enamusel tasakaalupuntk kõvasti alla tulnud. Kanada ja teiste mitte OPEC riikide puhul peab arvestama veel valuutade tunduvat nõrgenemist dollari suhtes, st kohalikus valuutas on tulud suuremad.
  • venkud lubasid "aegamööda" vähendada tootmist 300k barrelt/p võrra. Aegamööda sest "tehnilised põhjused".
    'And what about other non-OPEC – will they come up with the remaining 300,000 required to see this deal through. And will OPEC members stick to their commitments?' - Kas see ülejäänud non-rus, non-opec 300k cut on tingimuseks kogu diilile? Good luck with that siis.

  • Brent juba üle 54 USD/barrel. Nafta "price elasticity" ongi selline, et nõudlus muutub väga vähe isegi suure hinnaliikumisega. Ehk keegi maailmas peab nüüd natuke naftast loobuma, aga kellelgi pole eriti rahanappust, vaid kõik tahavad sama palju kui varem osta. Järelikult hind tõuseb ilusti üles, eeldusel et OPEC teeb nagu räägib.

    10Y Treasury murdis eile läbi 2,4 ja nüüd juba 2,45%.

    Nüüd küsimus kas ka ECB hakkab oma võlakirjaoste alates märtsist vähendama. Inflatsioon peaks olema juba korralikus tõusus kõiki nafta kõrvalmõjusid arvestades. Pluss siis USD tugevnemist.
  • Netti on ilmunud seisukoht, et OPEC-i tegelik cut on oluliselt väiksem kui meedias tuututatud 1.2 mbd. Nimelt arvati Indoneesia kui neto naftaimportöör pundist välja ja Indoneesia kvoot 0.76 mbd jagati ülejäänud liikmete vahel. Summaarselt seega vähendatakse tootmist ainult 0.44 mbd võrra. Kusjuures Indoneesia võib nüüd oma tootmist tõsta, kui tal võimet on, sest temale enam piiranguid pole. Ning mister Putin, tänu kellele olevat kogu diil üldse teoks saanud, nõustus ise 0.3 mbd suuruse cut'iga, ehk siis 2/3 kogu OPEC-i cut'ist. Kõlab venelaste jaoks umbes sama "hea" diil nagu tänaseks ära unustatud 2014. aasta gaasitehing Hiinaga...
  • Setšinil on asjast oma arvamus ja viimaste artiklite põhjal, mis meedias ilmunud on, võiks arvata, et Putini arvamus talle väga korda ei lähe.
    Ehk siis, kes _tegelikult_ otsustab, palju Venemaa naftat pumpab?

    Vana uudis, aga see mees on sel sügisel ka sõna võtnud, ma hetkel ei leia üles.
    http://uudised.err.ee/v/majandus/6ec83c6d-8d84-48bb-a9b7-4665fbb986d4
  • Leidsin: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/voimsam-kui-putin-vene-suurima-naftafirma-juht-ei-taha-tootmist-peatada?id=75877921

    Lisaks veel väidetavalt sellised olulised takistused nagu Siberis kinnikülmuvad pumbad, mida pärast seiskamist enam käivitada ei saa ja naftas sisalduv vesi, mis torujuhtme põhja voolu seiskumisel settib ja lõpuks augud sisse roostetab.
  • Tulebki juba retoorikat nagu Obama suust: "me ei saa midagi teha". 2017. aasta tuleb kassi-hiire mäng - kes kärbib kõige rohkem, on kaotaja. Kes jätab esimesena kärpimata, on süüdi leppe rikkumises. Kuidas balansseerida nende kahe vahel, niiet teised kärbiks rohkem, aga ise süüdi ei jääks.

    http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/12/08/vene-asepeaminister-me-ei-saa-naftafirmasid-karpima-sundida
  • See kõik on nagunii juba üle-eelmise sajandi mängumaa ja tehnoloogia, mille lõpp juba paistab. Väikeste sammude kaupa hakkab fusioontehnoloogia juba reaalsuseks saama. Ja siis läheb juba põnevaks.
    [/url]http://phys.org/news/2016-10-germany-fusion.html
  • Wendelstein-tüüpi stellaraatorite kohta on juba õige mituteist aastat infot tilkunud, see projekt on väga pikalt veninud.
  • On jah, aga praeguseks on siiski jõutud nii kaugele, et on olemas reaalsed töötavad prototüübid. Töötavad veel küll lühikest aega, aga siiski. Kui Venemaa on Saksamaale nii ebamugavaks partneriks muutunud, küll siis kasvavad ka motivatsioon ja finantseeringud ennast sellest vabaks lõigata. Ma mäletan, et 25 aastat tagasi räägiti sellest, kui ulmeprojektist (paneme Päikese maa peal tööle!), praegu juba enam mitte.
  • 25 aastat tagasi jäi mulle kõrvaltvaatajana täpselt sama mulje kui täna - mõned tehnilised probleemid tuleb lahendada, ja 10-15 aasta pärast võiks kommertskasutus alata.
  • Investorid on inertsed ja kipuvad armuma vanadesse makrotrendidesse.
    Mõned naftaaktsiad maksavad kopsakat dividendi.
    Mõned puurijate aktsiad on kaotanud 90 protsenti oma väärtusest ja võivad tunduda atraktiivsed.
    Investorid, kes vanast harjumusest naftaaktsiad noolivad, võiksid enne üheksa korda mõõta.

    Elektriautode levik ja päikeseenergia väga kiiresti paranevad tasuvusnäitajad ohustavad tõsiselt kogu naftasektori tulevikku.
    Optimistlikumad ennustused ütlevad (ja mitmed tootjad on seda lubanud), et 2020. aastal ehk juba kolme aasta pärast jõuavad elektriautod kõikides turu segmentides (sedaan, SUV, kupee, mahtuniversaal, kaubik jne) samasse hinnaklassi, kus on sisepõlemismootoriga autod ja 5-6 aasta pärast oleks elektriautot juba märkimisväärselt odavamad toota, kui sisepõlemismootoriga autosid.
    Sealt edasi hakkavad turujõud halastamatult oma tööd tegema.

    Elektriautode hulk aastatel:
    2005 - 1700
    2009 - 6000
    2011 - 50 000
    2014 - 315 000
    2016 - 2 000 000
    2020 - ?
    2025 - ?

    Globaalne naftatoodang on umbes 100 miljonit barrelit päevas ja sõiduautode kulutavad sellest umbes 20 miljonit barrelit.
    On väga vähe vaja, et nõudluse ja pakkumise vahekorras toimunud muutuks tooks kaasa nafta hinnas sarnase kollapsi nagu aastatel 2014-2016.
    Pakkumise poolelt suudavad USA tootjad aina odavamalt frakkida ja nõudluse poolelt mõjub elektriautode ja taastuvenergia võidukäik.
    Ehk tänaselt hinnatasemelt tundub naftasektorisse investeerimine nagu korjaks kopikaid teerulli eest.

    Värske uurimus elektriautode mõjust energiasektorile.
    Imperial College London and the Carbon Tracker Initiative.
    http://www.carbontracker.org/wp-content/uploads/2017/02/Expect-the-Unexpected_CTI_Imperial.pdf

    Palju õnne kõigile, kes usuvad naftasektori enda esindajate ennustusi, sest need ignoreerivad olemasolevaid kasvunumbrid ja tehnoloogilisi edusamme (Big Oil peamine tees on see, et sisepõlemismootori efektiivsusnäitajad paranevad edasi ja bensiini/diisli autode müük tulevikus ei lange. Tõesti?).
    Optimistlikumad ennustused ütlevad, et 2035. aastaks võiks elektriautode osakaal olla 35 protsenti. Kõiki eelmise tehnoloogilisi murranguid arvesse võttes võib ka see ennustus osutuda liiga konservatiivseks.
    https://www.iea.org/publications/freepublications/publication/Global_EV_Outlook_2016.pdf

    OPEC - elektriautode osakaal 2040. aastal 6 protsenti
    http://woo.opec.org/index.php/oil-supply-and-demand-outlook-2040/oil-demand-by-sector

    ExxonMobil - elektriautode osakaal 2040. aastal 4 protsenti
    http://corporate.exxonmobil.com/en/energy/energy-outlook

    BP - elektriautode osakaal 2035. aastal 6 protsenti
    http://www.bp.com/en/global/corporate/bp-magazine/observations/spencer-dale-on-electric-vehicles-and-future-energy-demand.html

    Hiina on täna maailma suurim elektriautode tootja.
    Kõik teavad, et Hiinas on tõsises probleemid õhusaastega.
    Ühel heal päeval võib Hiina võtta vastu otsuse, et viie aasta pärast nad ei vaja rohkem sisepõlemismootoriga autosid ning nende sissevedu ja kohapeal tootmine keelatakse.
  • martk, mitte ainult turujõud ei tee oma tööd, vaid ka seadusandlus ja regulatsioonid - CO2 normid on üha rangemad, naftasaadusi maksustatakse kõrgemalt, suurlinnad alates Hiinast on hädas saastega ja näevad elektrisõidukites pääseteed, Euroopa suurlinnad kaaluvad juba seda, et lähitulevikus võiks kesklinnades sõita ainult nullemissiooniga sõidukid jne.
  • See, kus ühes sektoris on pee majas, ei tähenda kaugeltki seda, et pee kõrvale teine pee end istuma asetab, et siis tema oma ilusam on.

    Auto on auto on auto. Vahet ei ole, mis tal kapoti all on. Seal ei ole marginaale. Tesla puhul millegipärast on kirikuid ehitatud. Ei näe põhjust.
    Solaris ei ole marginaale. See on utility, kus kõik jooksevad kõige odavamat energiat pakkuma. Suures plaanis ei ole vahet, kust seda purskab, kas alt või ülevalt. Pikas plaanis teevad rohelist samad firmad, kes senini fossiili pakuvad.

    See kõik on teile tarnitud martk-lt laenatud paatosega :)

    Ah jaa, martk, mõni puurija on sadu protsente põrganud.
  • Jeerum mis paanika, 2016 müüdud autodest oli plug-in EV-sid kogu maailmas (sisald. ka hübriide mida saab seinast laadida) 0,86%. Ikka kaua läheb aega, enne kui nad väga levinuks saavad selle tempoga. Ja kui 100% peaks olema EV-d kunagi on jutt ikka 20% nafta kasutuse kadumisest.
  • Võtame nüüd natuke rahulikult.
    martk
    Optimistlikumad ennustused ütlevad (ja mitmed tootjad on seda lubanud), et 2020. aastal ehk juba kolme aasta pärast jõuavad elektriautod kõikides turu segmentides (sedaan, SUV, kupee, mahtuniversaal, kaubik jne) samasse hinnaklassi, kus on sisepõlemismootoriga autod ja 5-6 aasta pärast oleks elektriautot juba märkimisväärselt odavamad toota, kui sisepõlemismootoriga autosid.

    Optimistlikumad ennustused ütlevad, et 2035. aastaks võiks elektriautode osakaal olla 35 protsenti. Kõiki eelmise tehnoloogilisi murranguid arvesse võttes võib ka see ennustus osutuda liiga konservatiivseks.
    https://www.iea.org/publications/freepublications/publication/Global_EV_Outlook_2016.pdf

    Vaadates senini toimunud arenguid tehnoloogiavaldkonnas, pole küll mõtet arvata, et see 35% on liiga konservatiivne. Kuid sinna on paar autopõlve aega nii et seda nii kauget tulevikku pole mõtet hetkel väga südamesse võtta.
    Ja veel. Martk, ole palun hea ja nimeta need "mitmed tootjad", kes lubavad, et 2020 maksab samaväärne elektriauto sama palju, kui samaväärne sisepõlemismootoriga auto. No kui kõiki ei mäleta, siis nimeta kasvõi mõni! Kui Sa veel mõne viite annad mõne tootja ametlikule kodulehele, siis oleks kohe eriti hästi.
    Aastani 2020 on ainult 3 aastat aega. Kui vaadata sektoris toimunud arenguid viimase 3 a jooksul ehk aastast 2014, siis ei saa eitada, et areng on toimunud, aga revolutsiooni mitte. Ei elektriautode hindades ega akude mahutavuses. Pikk tee on veel käia. Muidugi, maksupoliitikaga on kõik võimalik :)

  • IEA sõnul alanes OPECi toodang jaanuargia miljoni barreli võrra, kui osad liikmed võtsid enda kanda sihitust suurema koorma.


    OECD naftavarud alanesid neljandas kvartalis 800 tuh barrelit päevas ning peaks langema OPECi kärbitud tootmise tõttu kuue kuuga veel 600 tuh võrra päevas aga varud olid 2016.a lõpus 286mb üle 5a keskmise ning peaksid jääma tootmise vähendamisest hoolimata kõrgeks ka 2017.a esimese poolaasta lõpus.
  • USA toornafta toodang on kasvamas preagu kiiremini kui 2011-2014.a kaks korda kõrgemate hindade juures

    With Shale Oil Production Like This, Who Needs Trump?
  • Kui elegantselt end august välja saadakse:

    WFT - veel eelmise aasta lõpus sai hitti, covenendid, high debt jms kraam kaela peal. Siis sai CEO kinga. Laggard täiega.
    Viimane kvartal andis teada, et märtsis tuleb uus CEO, nelja aastaga on kavas võlga oluliselt vähendada. Mingisugused päevad hiljem $2B shelf.
    Eilsel aftekal andis teada, et uus CEO on Halliburtoni (10X suurem company) CFO. Pakun, et häppirallisse vähendatakse võlga.

    Aga LT üpris huvitav pildimuutus. Sektori laggard saab respecto CEO ja võlg väheneb samuti (see on minu oletus). Ja see kõik üpris lühikese aja jooksul. See võib suurema rahakotiga meestele päris meeldida.
  • Putin tõestas jälle, et tema jaoks pole ükski leping siduv ja tõmbas OPECi mõnuga lohku. Saudid tegid juba kurja häält ja ilmselt läheb jälle suuremaks hinnasõjaks.
  • WFT on huvitav.. aga - ma arvaks, et uus CEO esimese asjana tõstab kapitali, et sellest võlakoormast lahti saada. Ostaks 2ndary offering headlinede järel.
  • Fake McCoy
    Putin tõestas jälle, et tema jaoks pole ükski leping siduv ja tõmbas OPECi mõnuga lohku. Saudid tegid juba kurja häält ja ilmselt läheb jälle suuremaks hinnasõjaks.


    Mis oli ka expected. Vana saudi kunn ütles, et tema hinnasõda ongi sellepärast, et eelmine kord venelased ta lohku tõmbasid. A viskas kahjuks liiga vara lusika nurka, uued mehed olid tibake sinisilmsemad.

    Varsti peaks tulema ka see periood, kus kogu suve kütus rafineerimistehaste poolt ära ostetakse ning seda tootma asutakse.
  • Nafta tõus on pöördunud ligi -1% languseks pärast seda, kui Saudi Araabia esindaja sõnul on riik veebruaris naftatootmist 263 tuhande barreli võrra tõstnud

    SAUDIS TELL OPEC THEY PUMPED 10 MILLION BARRELS A DAY IN FEB
    Kingdom reverses one third of cuts made in January
    Saudi production remains below 10.058m b/d ceiling agreed under output cuts
  • eelneva postituse info pärineb Saudi Araabialt otse aga teiste allikate kohaselt (näit uudiste agentuurid), millele OPEC tugineb, Saudi Araabia toodang hoopis langes veebruaris -68,1 tuhande barreli võrra. Link
  • Saudi Araabia täpsustab, et toodangu kasv suunati varudesse

    SAUDI ARABIA SAYS ITS FEBRUARY CRUDE OIL SUPPLY FELL TO 9.90 MLN BPD FROM 9.99 MLN BPD IN JANUARY – STATAMENT
    SAUDIARABIA SAYS DIFFERENCE BETWEEN OIL PRODUCTION, AND ACTUAL SUPPLY LEVELS IS DUE TO OPERATIONAL FACTORS INFLUENCED BY STORAGE ADJUSTMENTS
    SAUDI ARABIA SAYS COMMITTED AND DETERMINED TO STABILIZING GLOBAL OIL MARKET BY WORKING CLOSELY WITH OPEC, NON-OPEC PRODUCERS
  • Pioneer Natural Resources CEO just rääkis Bloomberg TVs, et nende tootmiskulud Permian basinis on alla 20 USD/barrel.
  • OPECi 25. mai kohtumise eel hakkab spekuleerimine aegsasti pihta

    OPEC IN TALKS TO INCLUDE ALL MEMBERS IN EXTENDING CUTS: KUWAIT
    KUWAIT, OTHER COUNTRIES SUPPORT EXTENDING OPEC CUTS: MINISTER via BBG


  • Äpid aitavad USA kildanafta tööstuse efektiivsust ja kiirust tõsta

    Fracking 2.0: Shale Drillers Pioneer New Ways to Profit in Era of Cheap Oil
    EOG uses iSteer to help navigate through rock thousands of feet underground, landing in identified layers with more precision. A device behind the drill bit underground transmits information—including depth and direction but also readings to identify types of rock and the presence of gas—to a geologist at the office. The numbers are crunched, using EOG’s databases on the location’s rock layers and on previous wells, and course corrections are sent to the driller on the rig.
  • Libya's Oil Production Set to Rebound as Biggest Field Reopens
    https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-04-03/libya-s-oil-production-said-to-rebound-as-biggest-field-reopens

    Mulle tundub, nagu oleks Libya täna kümme riiki, kes müüvad nafta teineteisele, ja seejärel välismaale. Kuna pidevalt on katkestusi, ja pidevalt hakatakse taas pumpama. Ehk ilmselt raha riigis sai sisuliselt otsa mõne aasta tagasi, ja nüüd kõik vajavad raha, ja küsimus on vaid kuidas seda raha riigi sees jagada. Siis keeratakse kraanid kinni ja lahti, igaühel omal territooriumil.

    Aga täna siis jälle positiivne uudis, ja äkki varsti WTI kukkumine alla 50...
  • Naftasektori indeksiaktsiad (XLE, OIH, XOP, XES) on ca viis kuud juba languses olnud ja paistab, et positiivsed uudised ei suuda seda protsessi mõjutada.
    Nii tugevale langustrendile kipub varem või hiljem järgnema paanikamüük. Paanikat veel ei ole olnud. Ehk ootaks XLE-s ja sõprades juba lähinädalatel selliseid -10 protsenti päevasid. Kukkumine on läinud teravamaks ja aeg oleks nagu küps.

    Pikas perspektiivis ootaks nafta hinna kukkumist 20 dollari piirkonda. OPEC-i kartell kaotab järjest rohkem oma mõjuvõimu ja ega riikidel pole ka huvi tootmist vähendada. Naftat tootvate riikide eelarved on selleks liiga suure puudujäägiga. Lisaks, USA-s kipub see frakkimine järjest odavamatel tasemetel ära tasuma. Täiuslik torm.

    Väga pikas perspektiivis - 25 aasta jooksul - ilmselt keelatakse frakkimine ka USA-s ära. Nii, nagu see on Euroopas keelatud. Keskkonnale tekitatud kahju on selleks liiga suur.
    Maryland on esimene USA osariik, kus see alates 2017. aasta märtsist keelatud on.

    Mida ajalugu on nafta ja toorainetsüklite kohta õpetanud? Seda, et hea aeg investeerimiseks on suures plaanis alles 20 aastat pärast viimast tsükli tippu. Antud juhul tuleb alustada arvutamist 2008. aasta tipust.
    Miks see nii on? Sest tööstuse insaiderid ootavad pärast mulli lõhkemist, et kohe-kohe taastub turu tipu aegne hinnatase. Ei taastu. Ning sellepärast, et insaiderid on seda kogu aeg lootnud ja teinud tuleviku silmas pidades üleinvesteeringuid. Teiselt küljest on turu tipu juurest võetud ettevõttele võimendus peale ja on vaja laene teenindada ning seetõttu ei saa mikro-tasemel tootmist vähendada. Makrole jätab see selle jälje, et kogu kollektiiv tegutseb enda pikaajaliste huvide vastu.
    Täpselt samamoodi on käitunud investorid, kes on hinnanud tuleviku rahavooge üle. Tipu/mulli tasemeni ei taastu turg aastakümneid.
  • Nafta hind 20$ pole kindlasti see hind mis jääks kuudeks püsima. Ka eelmine madal hind oli spekulatiivne ja lühiajaline.
  • ttrust
    Nafta hind 20$ pole kindlasti see hind mis jääks kuudeks püsima. Ka eelmine madal hind oli spekulatiivne ja lühiajaline.

    Pikaajaline põhi toorainetes ei ole lihtsalt üks silmapilk.
    Reeglina näeb pikaajaline põhi välja nii, et turg on jäänud aastateks kitsasse piirkonda vegeteerima, investorite huvi on täielikult kadunud (tegelevad millegi seksikamaga - järgmine AMZN, TSLA), volatiilsus on muutunud ajaloolisse konteksti pannes ülimadalaks, uudistes kajastatakse arenguid pisikese ääremärkusena, sektori keskmine P/E määr on ca 5, dividenditase 5-10%. Ning sektori kohta valitseb uskumus, et ärimudel on katki ja need aktsiad ei hakka mitte kunagi liikuma (nafta aastal 1999). Kui ostad, siis teed endal margi täis.
  • martk
    Naftasektori indeksiaktsiad (XLE, OIH, XOP, XES) on ca viis kuud juba languses olnud ja paistab, et positiivsed uudised ei suuda seda protsessi mõjutada.
    Nii tugevale langustrendile kipub varem või hiljem järgnema paanikamüük. Paanikat veel ei ole olnud.


    http://majandus24.postimees.ee/4102167/hommik-algas-nafta-paanikamuugiga

  • kindsigo
    martk
    Naftasektori indeksiaktsiad (XLE, OIH, XOP, XES) on ca viis kuud juba languses olnud ja paistab, et positiivsed uudised ei suuda seda protsessi mõjutada.
    Nii tugevale langustrendile kipub varem või hiljem järgnema paanikamüük. Paanikat veel ei ole olnud.


    http://majandus24.postimees.ee/4102167/hommik-algas-nafta-paanikamuugiga

    Jah, ma märkasin seda. Naftas on juba suured kukkumised olnud, kuid indeksiaktsiates veel mitte.

  • martk
    kindsigo
    martk
    Naftasektori indeksiaktsiad (XLE, OIH, XOP, XES) on ca viis kuud juba languses olnud ja paistab, et positiivsed uudised ei suuda seda protsessi mõjutada.
    Nii tugevale langustrendile kipub varem või hiljem järgnema paanikamüük. Paanikat veel ei ole olnud.


    http://majandus24.postimees.ee/4102167/hommik-algas-nafta-paanikamuugiga

    Jah, ma märkasin seda. Naftas on juba suured kukkumised olnud, kuid indeksiaktsiates veel mitte.


    ee, kuidas see võimalik peaks olema? Või milliseid indeksaktsiaid sa silmas pead?
  • pahurik
    martk
    kindsigo
    http://majandus24.postimees.ee/4102167/hommik-algas-nafta-paanikamuugiga

    Jah, ma märkasin seda. Naftas on juba suured kukkumised olnud, kuid indeksiaktsiates veel mitte.


    ee, kuidas see võimalik peaks olema? Või milliseid indeksaktsiaid sa silmas pead?

    Indeksiaktsiates (XLE, OIH, XOP, XES) ja nafta liikumises, kui need kõrvuti panna, on viimase viie kuu jooksul väga suur lahknevus olnud.
    Indeksid alustasid üsna kontrollitud langust viis kuud tagasi detsembri keskel. Nafta hakkas järsult kukkuma alles märtsi teisel nädalal. XLE reageering nafta märtsi kukkumisele ei olnud proportsioonis.
    Sõltumata sellest kuidas tänane päev XLE jaoks lõppeb, ma ei usu, et kohe täna tuleb seoses nafta paanikaga XLE-s -10 protsenti ja sellega on korrektsioon läbi. Pigem on neid paanikapäevi indeksites järgmiste kuude jooksul rohkem ja XLE vajub aina madalamale. Võib-olla jõuab XLE 40-45 dollari kanti. Eks ole näha. Vähemalt läheb põnevaks.
  • XLE pole ju nafta, vaid energia sektor, nafta liikumist jälgib näiteks USO.
  • pahurik
    XLE pole ju nafta, vaid energia sektor, nafta liikumist jälgib näiteks USO.

    XLE nimes võib energia olla, kuid tegelikult koosneb puhtalt naftaettevõtetest ja kaupleb tugevas korrelatsioonis nafta hinnaga.

    XLE sisu:
    47.28% - Oil & Gas Refining and Marketing
    29.77% - Oil & Gas Exploration and Production
    15.85% - Oil Related Services and Equipment
    6.05% - Oil & Gas Transportation Services
    1.06% - Oil & Gas Drilling

    23.08% - Exxon Mobil Corporation
    15.37% - Chevron Corporation
    8.19% - Schlumberger NV
    4.66% - ConocoPhillips
    4.26% - EOG Resources, Inc.
    3.72% - Occidental Petroleum Corporation
    3.28% - Halliburton Company

    Kui me räägime siin naftasse investeerimisest, siis rumal oleks soetada positsiooni otse alusvarasse (läbi USO, OIL, BNO või futuuride) kuna sellega ei kaasne äritegevusest tulenevaid rahavooge ning aktsiad reageerivad palju teravamalt.
    Teravust lisab asjaolu, et ettevõtetel on tihtipeale laenukoormus peal.
    Igaüks võib ise arvutada palju on viimase kahekümne aasta jooksul toonud sisse nafta futuurid vs naftasektori aktsiad. Andke teada, mis tulemuse saite.

  • "Kui me räägime siin naftasse investeerimisest, siis rumal oleks soetada positsiooni otse alusvarasse (läbi USO, OIL, BNO või futuuride) kuna sellega ei kaasne äritegevusest tulenevaid rahavooge ning aktsiad reageerivad palju teravamalt. "
    Mina siin küll investeerimisest ei rääkinud, jutt oli ju indeksaktsia liikumisest nafta hinna suhtes.
    Unustad lihtsa pisiasja, et rafineerijad teenivad just siis tihti suuremaid kasumeid kui nafta hind madal, st toore odavalt käes. Ise ju kirjutad, et 47% XLE st on rafineerijad ja turustajad. Seega loogiline, et XLE pole nii kukkunud kui nafta ise.
  • pahurik, ei ole unustanud rafineerijaid.
    Vaata millise nurga alt tahes, siis XLE tipud ja põhjad langevad ideaalselt kokku nafta tippude ja põhjadega. Näiteks 2008 tipp, 2009 põhi, 2014 tipp, 2016 põhi ja põrge 2016/2017 aastavahetuse turutippu jne. Ehk nendest rafineerijate kasumist ei ole suurt kasu olnud. Päeva lõpuks on XLE liikunud ikkagi naftaga käsikäes.
  • Martk, aga milles siis XLE probleem on?
  • ttrust
    Martk, aga milles siis XLE probleem on?

    Järsku sa täpsustad küsimust?

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon