Väärismetallid Eestis - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Väärismetallid Eestis

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kust saab osta Eestis väärismetalle? Olen nädalakese uurinud ja ei olegi leidnud ühtegi kohta, mis müüks tunnustatud kange ja münte.

    Parimat,
    daman
  • Investeerimiseks on kullakangide kogumisest paremaid mooduseid aga (uues aknas) Tavid tegeleb sellega.
  • Tallinna Raekoja platsist 25 m eemal Mündi tänaval on ka üks numismaatika pood. Pole ise siiski uurinud millega nemad täpsemalt tegelevad.
  • Ei, kuld ei huvita (väga kõrge hind hetkel, pealegi prognoositav lagi on väga lähedal), aga olen väga palju uurinud hõeda kohta ja tundub huvitav ja kasumlik olevat.
  • daman, anna andeks, kuid sa paned tõesti julget. Misasi on kulla prognoositav lagi? Ma võin sind veidi intrigeerida ja öelda, et lage pole olemas, põhi on null - ülejäänud on tõenäostuste mäng.

    Lisaks sellele - füüsilises hõbedas positsiooni võtta... No siis peab sul ikka üks kapialune vaba olema. Ja MILLEKS? Ütle mulle palun, MILLEKS, kui on olemas...

    http://finance.yahoo.com/q?s=slv
  • Kui füüsilist hõbedat tahad, siis võta ühendust lodu@hot.ee või 55918456. Investeerimiseks või spekuleerimiseks siiski parem virtuaalne hõbe, ntx SLV või Kitcolt (www.kitco.com) vastav toode (pool silver).
  • See Tavidi hind on ikka väga kirves. Kui ilusat münti tahad, siis küll, aga muidu...
  • Miks sa futuure või indeksaktsiaid ei kauple? Eesti vahendajatele arutult suurt spreadi maksta küll mõtet pole. Barclay hõbedaETF: iShares Silver Trust (SLV)
  • SLV olen uurinud, väga kena asi on, ja olen ka sinna investeerinud. Erinevatest kohtadest netis on loetud ja mõtlesin lisaks SLV osakutele ja sertifikaatidele ka mingi osa füüsilist hõbedat muretseda. Ja kui siin mulle karjutakse, et milleks oh milleks? Minu poolne vastus, miks mitte? SLV on siiski väärtpaber, mitte hõbe ise.

    Tavidist juba küsisin, nende väitel pannakse hõbedale 18% otsa, mis investeerimiseks teps mitte parim viis pole.

    Kulla kohta, erinevaid hindu vaadates, graafikuid vaadates, ei näe kula hinna tõus kuskist otsast üle $700. Samas pole ma ka ekspert ja see on mu enda tagasihoidlik subjektiivne arvamus, mille gurud, nagu Karum6mm, võivad ühe käpahoobiga purustada.

  • >See Tavidi hind on ikka väga kirves. Kui ilusat münti tahad, siis küll, aga muidu...

    Kas kirves selles mõttes, et ostu ja müügihinna vahe on suur?
    Milline see hind peaks siis olema, et ta kirves ei oleks?
  • Ostes Tavidist 1/20 Oz kuldmündi, oled kohe ostuhetkel 21% miinuses. Eeldus, et jõuad oma investeeringuga järgmise viie aasta puhul nulli tagasi, on antud juhul väga spekulatiivne. Otse metallidesse investeerides lisanduvad veel hoidmiskulud. Kui hoiad kuldmünti kodus padja all, lisandub risk.
  • daman, ma ei taha üldse paha olla (lihtsalt kukub nii välja). Füüsilise hõbedaga on häda nii tohutus spreadis, kui likviidsuses kui selles, et seda peab ka kuskil hoidma. Füüsilise kulla omamine võib evida mingit ellujäämisideed globaalsete kataklüsmide korral, kuid kuhu häda korral nende hõbedahunnikutega ikka joosta? Ja SLV on tegelikult siiski ka hõbe ise - selle taustal on päris hõbe kuskil seifis täitsa olemas.

    Ruhnu karu - tee selline kalkulatsioon, kus leiad grammihinna EESTI KROONIS Tavidis pakutavatele müntidele ja siis EESTI KROONIS aktsiana kaubeldava kullale (http://finance.yahoo.com/q?s=GLD). Viimasele kima juurde ka vahendaja (Hansa/SEB/LHV) teenustasu. Nii saadki teada, kui suure mütsi sa saad füüsilist kulda (eriti münti) ostes. Ma ei tee seda kalkulli ise ära, sest ma tahan, et sa asjast aru saaks. ;-) Viimane etapp on siis selle mütsi suuruse ja kuldmündi mudimise emotsionaalse naudingu omavaheline võrdlemine. Sellele järgneb otsus.

    Mis aga kulla hinda puudutab, siis maailm ümbruses muutub üha kreisimaks ning selles kontekstis võivad püsivamad väärtused (kuld) hakata nn usaldusel baseeruvates ühikutes (krediitraha) rohkem maksma küll. Lihtsalt cash (eriti dollar) ei paku enam piisavalt usaldust...
  • >Ostes Tavidist 1/20 Oz kuldmündi, oled kohe ostuhetkel 21% miinuses.

    Kui vaadata Tavidi kullatoodete valikut, siis seal on hinnakirjas umbes 40 kuldmünti või -plaati, millega saab likviidselt (st muidugi Eestis ainult Tavidis, kullaseppade või numismaatikute juures) kaubelda.
    Olen aru saanud, et odavamad kuldmündid on mõeldud eelkõige vanemate poolt lastele kooli lõpetamisel kinkimiseks.
    Võtame jah ühe 1/20 untsise kuldmündi hetkehinnad,
    ANE Kuldmünt Austr. Nugget 1/20 Oz
    Tavid ostab tagasi hinnaga: 497.00
    Tavid müüb hinnaga: 630.00
    Ostu-müügihinna vahega ollakse sellisel juhul tõesti alguses miinuses ((630-497)/630)x100=21%.

    Investeerimise ( mitte kinkimise ) eesmärgil on küll oluline jälgida seda spreadi ja siis on Tavidis ka üsna suur valik, et leida väiksema ostu-müügihinna vahega kullaartiklit
    Võtame nüüd hinnakirjast mõned teised kullatooted
    1) ANA Kuldmünt Austr. Nugget 1 Oz
    Tavid ostab: 7908.00 Tavid müüb: 8252.00
    2) ANF Kuldmünt Austr. Nugget 2 Oz
    Tavid ostab: 15816.00 Tavid müüb: 16427.00
    3) PLE Kuldplaat 50 g
    Tavid ostab: 12283.00 Tavid müüb: 12964.00

    Ostu ja müügihinna vahed ehk algsed kahjumid oleksid siis vastavalt:
    1) Kuldmünt 1 Oz: ((8252-7908)/8252)x100=4,17%
    2) Kuldmünt 2 Oz: ((16427-15816)/16427)x100=3,72%
    3) Kuldplaat 50 g: ((12964-12283)/12964)x100=5,25%

    Eriti nende kuldmüntide ostu-müügihinna vahed vist eriti suuremad ei olegi, kui väärtpaberirtega kauplemisel tehingutasud.


    >Otse metallidesse investeerides lisanduvad veel hoidmiskulud. Kui hoiad kuldmünti kodus padja all, lisandub risk.
    Jah hoidmiskulud lisanduvad küll.
    Näiteks kõige väiksema pangalaeka rent on Hansapangas 800 EEK aasta kohta (ja panti vist tuleb jätta lisaks 1200 EEK võtme eest).
    Kuid seal laekas saab hoida lisaks kullale ka muid asju (nt olulisi dokumente) ja siis ei ole see tasu ainult kulla hoidmise kohta ja see laegas mahutab päris palju kulda (münte ja plaate).
    Samas saab kodus ka kuhugi ära peita selle kulla (ei pea kindlasti padja all hoidma).
    Varastamise risk muidugi on olemas - ka peidetud asjade korral.
    Tulekahju risk kulla korral on väike - sulab võib-olla natuke ja väärtus väheneb, aga ära ei hävine.
    Risk kaasneb iga asjaga. Igal asjal on eelised ja puudused. Kui vaadata Tavidi lehel neid põhjendusi, miks oleks hea kulda osta, siis on need loomulikult ühest küljest sealne müügipropaganda, aga paljud neist põhjendustest tunduvad üsnagi arukad. Seal tuuakse ka välja puudused, mis on muudel investeeringu objektidel (sh. väärtpaberitel) ja mida kullal ei ole - mille kohta võib öelda, et väärtpaberid on võrreldes kullaga hoopis riskantsed.

    Minu mõte kokkuvõttes ei ole see, et eelistada kulda väärtpaberitele, aga lisaks investeerimisele väärtpaberitesse, oleks minu arust just riski vähendamise seisukohast arukas investeerida osa oma säästudest täiesti teistsugusel viisil - st füüsilisse kulda (mitte kullahinna kõikumisi kajastavatesse väärtpaberitesse).

    Hõbeda osas aga arvan ka, et SLV on hea valik - ei ole märganud, et Eestis müüdaks hõbedat likviidsel viisil väikse ostu-müügihinna vahega ning hõbeda füüsiliselt hoidmisel oleks hoidmiskulud palju suuremad, kui investeerimiskullal.

  • >Ruhnu karu - tee selline kalkulatsioon, kus leiad grammihinna EESTI KROONIS Tavidis pakutavatele müntidele
    >ja siis EESTI KROONIS aktsiana kaubeldava kullale (http://finance.yahoo.com/q?s=GLD).
    >Viimasele kima juurde ka vahendaja (Hansa/SEB/LHV) teenustasu.
    >Nii saadki teada, kui suure mütsi sa saad füüsilist kulda (eriti münti) ostes.
    >Ma ei tee seda kalkulli ise ära, sest ma tahan, et sa asjast aru saaks. ;-)
    >Viimane etapp on siis selle mütsi suuruse ja kuldmündi mudimise emotsionaalse
    >naudingu omavaheline võrdlemine.
    >Sellele järgneb otsus.

    Ma olen teinud küll selliseid sarnaseid kalkulatsioone. Eesti Panga veebilehel on kuld kui valuuta tähisega XAU ning ta on untsides.
    Olen võrdluseks viinud XAU kursi ja Tavidi kullaartiklite hinnad grammidele.
    Kalkulatsioonide tulemustest niipalju, et Tavidi kullaartiklite grammi hinnad on XAU kursist kõrgemad, kusjuures kuldmüntide hinnad on omakorda kõrgemad kui kuldplaatide hinnad.

    Aga mida see ütleb ja kas ning kuivõrd on see üldse oluline?
    Võib öelda, et kuldmünt sisaldab mitmeid väärtuseid-omadusi - kulla väärtus, mündiks vermimise väärtus, numismaatiline väärtus ning ka likviidsuse omadus.

    Võtame näiteks ühe untsise Nuggeti kuldmündi, mille ostu- müügihinna vahe on 4,17%.
    Eestis piirdub see likviidsus sellise nö. tehingukuluga 4,17%, kui osta ja müüa seda kuldmünti Tavidis.
    Ütleme, et on ostetud selline kuldmünt Tavidist ja Tavid lõpetab sellega kauplemise - (mis on üsna vähe tõenäoline).
    Siis saab minna seda pakkuma numismaatikutele või kullasseppadele.
    Kullassepad ostaksid seda tagasi arvatavasti siis kulla maailmaturu untsi hinna alusel ja siis oleks see vahe oluline -
    ehk nad ostaksid tagasi odavamalt müüjale ebasoodsamalt, kui Tavid oleks teinud.
    Numismaatikud ostaksid seda tagasi numismaatilise väärtuse alusel, mis on arvatavasti sel hetkel soodsam, kui oleks olnud Tavidi tagasiostu hind. Sest Tavid ei kauple enam sellega ja seda kuldmünti ei pruugi enam olla edasimüüjate käes, vaid kõik on müüdud eraisikutele (asi on muutunud defitsiitseks).

    Näide numismaatilise väärtuse tekkimisest:

    Tavid pakub näiteks ka Lunari kuldmünte -
    http://www.tavid.ee/index.php?lang=est&main_id=207,209
    - need on samas hinnas minu eelmises postituses mainitud Nuggeti kuldmüntidega.
    Lunari müntide kohta on kirjutatud
    "Lunareid on toodetud igal aastal rangelt piiratud kogus, et lisaks väärismetalli hinnalisusele tõuseks ajapikku ka numismaatiline väärtus, mis omakorda muudab Lunarid võrreldes teiste kuldmüntidega kollektsionääre jaoks atraktiivsemaks."

    Läksin Tavidisse ja küsisin, et kas neil on hobuse kujutisega Lunari kuldmünti. Nad ütlesid, et ei ole - et sellised on välja müüdud ja Austraaliast Tavidile neid müüval kauplejal on ka otsa saanud. Mulle öeldi, et kui neid ka nüüd Tavidisse tuleb kusagilt, siis müüakse sellist kuldmünti palju kõrgema hinnaga (kui õigesti mäletan, siis umbes 4000 EEK võrra kallimalt). Küsisin, et kas nad siis ka ostavad tagasi taolist kuldmünti kallimalt, kui on üldine Lunari-Nuggeti hinnakiri ja vastus oli jaatav.


    Aga tänud selle viite eest - http://finance.yahoo.com/q?s=GLD - selle abil saab teha tehnilist analüüsi kulla kursi suhtes- ma ei olnud seda GLD-d enne tähele pannud :)
    Vaatasin järgi, et selle GLD graafik on sarnane Eesti Panga veebilehe XAU graafikule.


    >Lihtsalt cash (eriti dollar) ei paku enam piisavalt usaldust...

    Igasuguse valuuta usalduse probleem on kerkinud jah päevakorda. Valitsused pidavat oma kulude katteks raha lihtsalt juurde trükkima, pärast seda, kui valuutadelt võeti ära kulla kate. :) Kullast on saamas justkui uus valuuta, millele hakatakse tulevikus, kui millelegi usaldatavale rohkem rõhku panema.

    Toon nüüd väljavõtteid ühest Robert Kiyosaki artiklist mai algusest 2006, kus ta soovitab osta eelkõige hõbedat (aga seal pole tal ka kulla ostmise vastu midagi).
    http://finance.yahoo.com/columnist/article/richricher/4027

    ...
    3) The primary reason I'm in real estate, oil, gold, and silver is because the U.S. dollar has become the peso the world. It's becoming more and more worthless as the U.S. is the world's biggest debtor nation.

    Just how badly is the U.S. borrowing money? According to the Treasury Department, America's first 42 Presidents (from George Washington to Bill Clinton) borrowed a combined total of $1.01 trillion from 1789 to 2000, Between 2000 and 2005, President George W. Bush has borrowed $1.05 trillion -- and he's got a few more years left to go.

    ...

    So if you think America's politicians and citizens are willing to make the changes necessary to strengthen the U.S. dollar, then don't buy silver. But if you're like me and don't expect us, as a nation, to take our medicine, then short the dollar -- and the way you short the currency is by going long on gold and silver.

    4) Equities (stocks) and commodities (gold, copper, oil, and silver) are counter-cyclical. On average, equity prices go up for 20-year periods, and commodities go down. Then they reverse directions. Looking back in time, equities (stocks) began their run-up in 1980 and imploded in 2000. In 2000, commodities began their run-up, and equities headed down. In other words, around 2016 to 2020, start getting back into stocks and out of commodities.
    ...
    #

    Muide Kiyosaki mainib seal artiklis hõbeda ostmise kohta, et võiks osta just hõbemünte või ka SLV-d.
    Ju siis USA-s saab osta ja müüa neid suhteliselt väikse spreadiga.
  • Vabandust, kui eelnev postitus veidi pikaks ja raskesti loetavaks läks.
    >Ju siis USA-s saab osta ja müüa neid suhteliselt väikse spreadiga.
    Seda viimast mõtlesin muidugi hõbemüntide kohta. :)
  • Mis hõbeda gramm praegast eestis maksab ?

    Aastal 95 maksis 1eek/g. Lihtsalt huvitav oleks teada :)

  • ZI ja YI, ning hakka siis lihtsalt rolloverima iga kolme kuu tagant. Lõpeta teesklemine et füüsilist kulda käes hoida on mingil moel "reaalsem." see ei ole investeerimine vaid säravate mänguasjade kokkuostmine. Kui sa kardad kõikide maailma valitsuste kokkukukkumist ja Mad Max-i tulekut siis on sul targem hakata keldrisse varuma konserve ja padruneid. ROE on lihtsalt parem.

    Aga kullastandardi igatsusest hüpe raamatumüüjale oli küll naljakas :)
  • Siin oli vahepeal üks väga kummaline lähenemine investeerimise mõistele.
    Minuteada üldlevinud investeerimise definitsioon on umbes selline, nagu näiteks aktiva portaalist võib lugeda:
    "Investeerimiseks nimetatakse igasugust (reeglina pikaajalist) rahapaigutust, kasu saamise eesmärgil tulevikus. "
    http://www.aktiva.ee/26746y/z0zARTICLEy242220.html
    Seega ka kulla ostmist tulevikus kasu saamise eesmärgil nimetatakse siiski investeerimiseks, eriti kui sellist kulda nimetatakse käibemaksuseaduses investeermiskullaks.
    Huvitav, et kui mõni tegelane ei suuda oma mõttekäike enam loogiliselt põhjendada, siis hakkab kaitsma oma eelarvamusi emotsionaalsel lõõpival ülbitseval tasemel.
  • >Mis hõbeda gramm praegast eestis maksab ?
    >Aastal 95 maksis 1eek/g. Lihtsalt huvitav oleks teada :)
    Mina olen tähele pannud müügil olevast puhtast hõbedast ainult seal Tavidis ühte ühe untsist (31,1g) hõbemedaljoni hinnaga 485 EEK.
    http://www.tavid.ee/index.php?lang=est&main_id=63,116&text_id=196
    Selle grammi hind oleks siis 15,6 EEK.
  • Füüsilisel kullal on plusse ka siis, kui maailmasõda ei tule:
    1) Kui suurte kogustega korraga ei sahkerda, ei ole põhjust müüki maksuametile deklareerida
    2) Mõistlikut paigutatud (mitte pangalaekas) füüsiline kuld ei lähe rekvireerimisele, kui ntx. sinu vastu hiiglaslik kahjunõue esitatakse.
    Mis sõjasse puutub siis jah - kui pommid kukuvad, on konservidest rohkem kasu kui kullast. Aga sõjale järgneb mõnikord 'ülesehitustöö' ja siis on kuld jälle hinnas.
  • lauris71 oleks võinud lihtinimeste jaoks sõna rekvireerimine asemel kasutada sõna sundvõõrandamine, pidin tükk aega sõnastikku lappama, et tähendust leida.

    Minumeelest siin on asjatu vaielda elektroonilise investeerimiskulla ja füüsilise kulla hoidmise mõttekuse üle inv. eesmärgil. Sama nagu valutsiga, kui lähed putkasse vahetama siis maksad rämedat komisjoni. Kipute minu arvates tiba üle mõtlema, kui hakkate sõja kartuses füüsilisi kullakamakaid kokku ostma. Elektrooniline kuld on kindel standard, koguse, kvaliteedi, likviidsuse jms pärast ei ole vaja muretseda.
  • "Huvitav, et kui mõni tegelane ei suuda oma mõttekäike enam loogiliselt põhjendada, siis hakkab kaitsma oma eelarvamusi emotsionaalsel lõõpival ülbitseval tasemel."

    Oeh,
    Sinu plaanides on mitu omavahel vastuolus olevat asja. Sa soovid omada füüsilist kulda ja sa soovid teenida kasumit. Sulle meeldib füüsiline kuld kuna see on sinu jaoks "reaalsem" kui mõned bitid kuskil kauges serveris. Selle emotsiooni nimel oled sa nõus vastu võtma väga suure negatiivse protsendi oma investeeringule. Lisaks veel hoidmise ja turvamise kulud nii rahaliselt, ajaliselt ning vaimselt. Sa pead otsustama kumb on sinu jaoks proriteetsem ja kui suure premiumi sa oled nõus selle eest maksma.
    Lisame sellele, et sinu analüüs põhineb kullastandardi tagasitulekust(millega kaasneks ka maailmamajanduse põhjaminek) ning kirjaniku ammu aegunud "analüüsi" mis on täis valefaktidel põhinevaid valearvamusi on naeruväärne.

    Investeerimine numismaatikasse on nagu kunsti investeerimine; tehniliselt investeerimine aga sisuliselt kauplemine mis nõuab sügavamaid teadmisi kui sinu hetkelised oskused.

    Mulle meeldib kui inivesed vaatavad hetkemõnudest kaugemale planeerivad ka oma tulevikku mingil määral. Kui sul on probleeme või küsimusi olen nõus aitama ja nõustama. Kui minu tegevus paistab ülbitsemisena siis küsi ja täpsusta.
  • Kull füüsilise hoidmise puhul ei saa alahinnata kontrollimomenti. Kui lugeda Tavidi reklaami, siis tuuakse seal välja küllaltki kaalukaid ja põhjendatud argumente, millega täitsa nõustun http://www.tavid.ee/index.php?lang=est&main_id=207,243

    Pean silmas, et maailm ei pruugi mineviku kogemusele tuginedes olla sama stabiilne ja ei julge eeldada, et 30 aasta pärast elan samasuguses maailmas kus elan praegu - N: mu vanaisa sündis tsaariajal ja perekond on kaotanud ka vara (kokku vist 4 poliitilist süsteemi). Teatud juhtudel on oluline pikaajaline varade säilimine - hüperinflatsiooni, devalveerimise, poliitilise ebastabiilsuse, majandusliku depressiooni, sõja, konfiskeerimise, küüditamise jms. suhtes.

    Kulla füüsiline omamine on eelkõige turvaprogramm - tegu on aastatuhandeid vastupidanud väärtusega. Ei saa alahinnata ka tulumaksu vabastust, mis elektroonilistel osakutel puudub. kui midagi tõsist peaks juhtuma, siis võib korraga selguda, et sul ei ole enam mitte midagi peale füüsilise kulla.
  • Natuke huvitavat lugemist Hunti vendadest ja hõbedaturust. Lihtsalt väike näide sellest, et ka metallide hinnad ei pruugi alati olla stabiilsed ja mõistlikud.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Nelson_Bunker_Hunt
    http://www.buyandhold.com/bh/en/education/history/2000/hunt_bros.html
  • Hunt`i vennad astusid liiga paljudel varvastele liiga tugevasti ning selle tõttu neile lihtsalt keerati ära. Kasum oleks neil päris kena olnud kui see neil oleks õnnestunud.
  • Ruhnu karule:
    Väärismetallide kohta parim sait www.kitco.com. Saad teada, palju praegu hõbe eestis (ja Uus-Meremaal) maksab.
    Jutt, et kuskilt Tavidist füüs hõbet oleks vaja kokku osta, mõjub väga arhailiselt. Meenutab neid aegu, mil Tiiu Silves tegutses. Siis polnud veel internetti ka (eriti)? Paistab, et oleks viimane aeg endale selgeks teha elektroonilise (virtuaalse) kaubanduse eelised.
  • Tavidi kommentaar -
    Hõbedat praegusel hetkel Tavidist investeerimiseks osta ei tasu, kui siis ainult kingituseks. Hetkel lisandub hinnale käibemaks. Kuid siin on võib olla oodata muutusi. Suuremate koguste soovijatel soovitaks siiski Tavidiga kontakteeruda. Kulla puhul peab iga investor ise otsustama kuhu ta investeerib, suuremate koguste puhul kehtivad ka siin kokkuleppehinnad, mis võivad olla väiksemad kui fondide 1%-line sisenemis ja väljumistasu rääkimata edukustasust. Hinnapoliitikas lähtutakse Hong Kongi ja Londoni füüsilise kulla hindadest, millest üritatakse hinnad soodsamad hoida.
    Hinnast - Graafikute järgi võib tunduda, et hinna lagi on 800 dollari juures, kust ülespoole pole ruumi minna. Tegelikkus võib osutuda hoopis erinevaks. Analüütikud on võrrelnud kulla ja muude toodete hindasid läbi aja ja leidnud, et 500 dollarit untsist, mis oli 90-ndate aastate keskmine, vastab praeguses vääringus 2100 dollarile ja nimetavad kuni 1500 dollarini untsist kulla hinda äärmiselt odavaks. Siia pole arvestatud võimalikku paanikat rahaturgudel ega dollari kollapsit. (Vähemalt keegi ei saa öelda 5 aasta pärast, et miks mulle keegi kulda ei soovitanud investeerida).
  • Lugesin Tavidi juttu Estonian Airi pardaajakirjas. Mis ma oskan öelda. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
  • Viimaste uudiste järgi on Venemaa president võtnud vastu otsuse et välisvaluuta reservides tõstetakse kulla osakaalu 5%-lt 10-le %-le. Kokku on vaja venemaal sel juhul osta 21 miljonit untsi kulda. See on kogu maailma 3 kuu toodang. Samuti soovitab Hiina Rahakomitee liige Yu Yongding osa Hiina 875 miljardi dollarilisest valuutareservist vahetada kulla vastu. Doug Casey (mees kes 25 aasat on sõitnud ümber maailma ja otsinud ja leidnud investeerimisvõimalusi kus raha kahe või kolmekordistub paari aasta jooksul) ennustab nende sündmuste taustal kulla hinna tõusu lähiaegadel 2000 dollarini unts.
  • siis mu klotser hakkab plekkima mis kole;)
  • Vaadates ajaloolisi kõikumisi on kuld püüdnud kinni ka 850 USD taseme per unts (u. 1980), siis järgnes buumile ka langus. Sinna vahepeale jääb ca 25 aastat suhtelist stabiilusts. Vajalik on teha selgeks võimalikud buumi tagamaad, sest vaadates graafikuid on kulla hinnaralli võtnud hoo sisse alles 2005 sügisel, millest alates on olnud märkimisväärne kasv. Ralli taga on lugematu arv põhjuseid N: toorainete buum, nõrgenev dollar jms.
  • Võibolla see läheb õige natuke teemast mööda, aga icegold.ee kaudu on väga mugav e-kulda osta.
    E-gold.com kaudu aga saab omada nii kulda, hõbedat, plaatina ja ka pallaadiumit. Ise olen sealt aegajalt natuke kulda ostnud.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon