LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

pikaajaliste investeeringute tulevik

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ennustatakse, et nafta hind tõuseb ja maailm muutub selle tulemusel oluliselt. Alates suurte kauplusekettide pankrotistumisest kuni alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuni välja.

    Mõned artiklid
    http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune_archive/2005/12/26/8364646/
    http://www.lifeaftertheoilcrash.net/IndividualItemPages/PostOilBulletinIssueNumberThree.html

    Natuke üldisemalt naftakriisist:
    http://eppppp.tahvel.info/?p=145

    Raamatud, mis annavad soovitusi investeerimiseks
    http://www.lifeaftertheoilcrash.net/IndividualItemPages/PostOilBulletinIssueNumberThree.html

    Kui palju arvestate sarnaste hoiatustega kui investeerite mitmekümneks aastaks?
    Mida arvata viimases lingis reklaamitud raamatutest?
    Kuidas mõjutab nafta hinna tõus erinevate ettevõtete aktsiaid või fonde, mis investeerivad peamiselt naftasse?

    Kui Ilves valiti presidendiks, mainiti ka Eestit lähiajal tabavat majanduslangust, millega tal tuleb toime tulla. (Delfi artikkel, mida ma praegu ei leidnud).
    Kuidas suhtute Eesti majanduse tulevikku või pangalaenudesse, mida praegu nii heldelt jagatakse?

    Enamus on kindlasti nende asjadega kursis ja neid artikleid ja materjale on veelgi. Mind huvitab, mida teie nendest asjadest arvate? Mida arvestate 5 kuni mitmekümne aasta pikkuste investeeringute puhul?
  • Mitmekümne aastaste investeeringute puhul mängib väga suurt rolli mitte ainult investeeringu kandja enda vaid ka investeeringuga kandjaga seotud maade, samuti panga, kus see investeering arvel on, stabiilsus. Olles pessimist siis teeks sellise investeeringu ainult loetud arvu lääne-euroopa maade võlapaberitesse ja ka seda mõne lääne-euroopa panga kontolt. Aga ka seal eelneks enne 40-50 aasta pikkuse tähtajaga võlapaberite ostmisele vist lisauuringud.

    Majanduse kasvu aeglustamine ja majanduslangus kahtlemata tulevad (sama moodi nagu nad tulevad kõikjal mingitel hetkedel, ja seejärel tulevad uuesti jne) ega puutu tegelikult oluliselt aastakümnetesse ulatuvatesse investeeringutesse - tegemist on lühiajaliste trendidega. Pikajaliste puhul mõjutavad asjad nagu maa stabiilsus ja tema eksisteerimine ajapunktis x, see kas ja kui vaba ühiskonnaga on tegemist, mil määral on riik politisseerunud või mafia käpa all, kas seal reaalselt keegi elada tahab arvestades hetkel olevaid kütte hindasid ja kliimat jne.
  • "Kuidas suhtute Eesti majanduse tulevikku või pangalaenudesse, mida praegu nii heldelt jagatakse?"

    Suhtun väga negatiivselt kahel põhjusel:

    Väike probleem on USA-st siia varem või hiljem jõudev kinnisvaraturu langus (krahh, soft landing, vms, täpselt ei tea keegi), aga tarbimispidu saab lihtsalt otsa. See mõjub mõistagi majanduse kasvu- ja ettevõtete kasuminumbritele.

    Suur probleem on eesti maksusüsteemi muutus 2008 aastal, kui ettevõtete tulumaksuvabastus kaob. Eesti majanduskeskkond kaotab oma suurima konkurentsieelise ning tagajärjed võivad olla väga ettearvamatud. Eriti hull on asi seetõttu, et tegu on probleemiga, millest isegi kõva häälega rääkida ei juleta (uus valitsus tuleb märtsis 2007, küll ta lahendab selle probleemi) või riigimehelikult lihtsalt ei soovita (eeldades, et valija on loll ja elab tänases päevas).

    Majanduse üldolukorda (laenukasv ja selle tulemus jms) on suffiks juba hiljuti ühes teises jutulõimes piisavalt hästi käsitlenud.
  • Õigupoolest ei räägi tõsisematest asjadest poliitikud eriti kusagil ja seetõttu on tähelepanuväärne USA-s selline amet, nagu GAO: GAO Chief Warns Economic Disaster Looms. Huvitav, kes Eestis (peal Stefani muidugi :-)) suudaks üldse Eesti riigi valitsemisele avalikult nii etteheiteid teha, et sellest midagi kuulda võetaks? Eks oma väikest võitlust on omal ajal üritanud ka mõned siin foorumis kirjutavad isikud: Tarmo. Asi seegi.
    :-)
  • Jutt või asi. Ei olemidagi halba tulemas. Kõik mis toimub, toimub paremuse poole. Kuna stabiilne areng, kaalutletud tarbimis- ja finantseerimisotsused, kriitikat kannatav ja ebapopulaarseid otsuseid teha julgev poliitline* ja tänasest päevast kaugemale vaatamine on kõik tänase tarbija/valija jaoks teisejärguline, siis järelikult on kõik hästi. Valdav osa eesti elanikest ei taha informeeritud valitsejate informeeritud valikuid, kuna ta ise ei tee informeeritud valikuid. Ja me kõik oleme oma valitsejate nägu, nii traagiline kui see ka pole. Ja arve maksame pärast pidu ka kõik koos. Pärast saab vähemalt öelda, et hea pidu oli. Sama heas majanduslikus olukorras sõidavad peolt koju aga ainult need, kes sinna vähemalt eralennuki või siis Daimleriga saabusid.

    *poliitiline - Ennevanasti tuntud termini all "poliitiline eliit", aga seoses koostiseks oleva materjali masendava degenereerumisega sõna "eliit" kasutamine selles kontekstis on keelatud. Allikas: EKI

    PS Rahvas oleks pidanud kuulma peaministri juttu kohalikele vene ettevõtjatele peetud konverentsil. Purjus hirv, kes on just Hummerilt löögi saanud ja nüüd oma verre lämbub, oleks suutnud ka adekvaatsemat juttu ajada. Velikij, surely teie erakonnal on vähekenegi kvaliteetsemat materjali välja pakkuda?
  • Suffiks on hakanud mind meietama :-))
    Kuna ma ei kuulu termini *poliitiline alla, siis ei ole mul pädevust ühegi erakonna nimel sõna võtta. Tõelise majanduspoliitilise pärli võib lugeda aga igaüks ise aadressilt "http://www.reform.ee/valimised07/majandus/majandus_kysitlus/sisu.html"
    Pärl ise: "Eesti säilitab oma eduka tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata."

    Ma alustaks kohe kihlvedusid reaalse rahaga, et seda ei ole ei tule ei tilaata nagu põhjanaabrid ütlevad. MASENDAV!!!
  • Ma arvan, et ühel hetkel jääb pensioni fondidest ja muudest fondidest alles ainult ümmargune 0.Ja vabanduse leiab alati.
  • Velikij kirjutas: "Väike probleem on USA-st siia varem või hiljem jõudev kinnisvaraturu langus"- kui ka kinnisvaraturul midagi olulist juhtub (ja varem või hiljem juhtub) siis see on ikka meie iseseisva arengu tulemus, mitte ei jõua USAst siia.

    Ja kihla ei taha vedada, kuid võimalus, et maksusüsteem, st tulumaksuvabastus säilib, on olemas küll. Paljud reformikad ajavad igasugust pada, see on õige. Paljud neist ei meeldi, on ülbed, teevad koostööd suvilatehingute osalistega ja osalevad neis ise jne. Vastik. Aga positiivne pool on vist see, et seni kuni reformierakond on valitsuses vist midagi hullu ka ei juhtu. Vähemalt nende inimeste seisukohalt, kes üldjoontes Eesti senist majanduspoliitikat õnnestunuks peavad.
  • Ma ei taha üldse arutleda RE! majanduspoliitika üle tervikuna, eriti selle üle, mis nad siiani teinud on. See on igati positiivne, aga tegelikult ühe teise jutulõime teema. Koostöö suvilatehingute osalistega ei puuduta Eesti pikajaliste investeeringute ja majandusarengu tulevikku. Rõhutan, see on valimiste teema.

    Mina vihjasin väga konkreetselt ühele asjale, mis on parteipoliitikaüline. Tulumaksuvabastuse kadumine ei sõltu võimuloleva erakonna nimest. Küll aga mind huvitab, Vanaema, millist võimalust sa näed olemasoleva tulumaksusüsteemi säilimiseks?

    Samuti olen ma jätkuvalt eriarvamusel, et kui kinnisvarahindade "stabiliseerumine" väga jõuliselt peaks tulema, siis tänapäeva globaliseerunud maailmas väikese väga avatud majanduse "iseseisvast arengust" ei sõltu ikka absull mitte midagi.
  • Esimene märkimist vääriv langus Eesti kinnisvaraturul oli aastatel 97-98 ja juba siis polnud tegu iseseisva arenguga.
  • Ainuke pikaajaline investeering on likviidne investeering kiirelt realiseeritavatesse ja mitte riknevatesse asjadesse. Näiteks bensiin on alati kiirelt realiseeritav kaup. Futuuride värk igatahes.
  • Minu teada on võimalik tulumaksuvabastus säilitada selle hinnaga, et ei maksustata tütarettevõtte emaettevõttele makstud dividendi. Oli vist nii? See on lihtsalt üks võimalus, mul pole kindlat seisukohta, kas see oleks parim valik.

    Ja teisel teemal: Kindlasti on globaalsed tegurid suure osakaaluga, kuid mõni mull ja selle lõhkemine võib olla ka lokaalne.
  • Noh näete, palju õnne: Peaministri mõistlik jutt.

    Ehk siis sisuliselt on ülimalt lugupeetud ja kõrgeltaustatud peaministri sõnum selles, et ainuke Eesti ettevõte peale Elcoteq'i, mille ekspordimahtu ilma häbenemata ja hüsteeriliselt naermata kirjeldama ei pea, tõmmaku Eestist nahuj. Kui ma oleks Berman, siis ma ausalt öeldes tegutseks eesmärgipõhiselt, et poolearulised võimuihast pimestatud slow-thinking-slow-talking 2. esheloni politikaanid sellistelt vastutavatelt kohtadelt välja juurida. Aga Berman tasakaaluka ja intelligentseinimesena ilmselt lihtsalt võtab peaministrit kuulda ja kaobki siit koos töökohtade ja investeeringutega. Kuhugi, kus valitsejad on kursis sellega, et eduka majanduse eelduseks on konkurentsivõimeline ekspordisektor, mitte pseudoparempoolne ideoloogiline vaht ja mingid idiootsed ulmelised eesmärgid Euroopa rikkaimaks riigiks saamise teemal.

    Täiesti haige.
  • suffiks,
    Ei saa aru, mille üle sa nii tige oled. Ansipilt täiesti õige jutt, st. kui ettevõtmine ei tasu ära, siis tuleb midagi teisiti teha või hoopis midagi muud teha. Eesti ettevõtetel on niigi suur eelis vana euroopa ees (maksusüsteem, geograafiline asend, kõrgelt haritud ja töökad inimesed, jne), aga kui nad oma tegevust ei efektiivista piisavalt, siis likvideerib "nähtamatu käsi" need ettevõtted ära.
    Ja sellel teemal on ka veel teine külg: võõrtööjõu massiline sissetoomine väikesesse Eestisse toob kindlasti kaasa sotsiaalseid probleeme, sest esiteks ei taha praegused töötajad nende arvelt kaotada ja teiseks kipuvad need võõrtöölised koledal kombel siginema, jättes kohapealsesse ühiskonda integreerumata.
    Mulle tundub, et oled KERA toetaja, kes vaatab asju väga ühekülgselt ...
  • Ma ei ole mingi kera toetaja. Ma olen pluralismi toetaja, aga see ei puutu asjasse. Jällegi peab ilmselt meelde tuletama, et see, et kepil on 2 otsa ei tähenda, et kepp koosneb ainult kahest otsast. Ei ole olemas ainult 2 võimalikku majanduspoliitikat, milledest ühe väljendusvorm on räme riigi sekkumine majandusse ja tohutu ülereguleerimise ja soodustuste süsteem, mis soosib korruptsiooni ning teine väljendub selles, et riigil on sajaga pohhui, kas ta ettevõttetel läheb hästi või mitte ja ta lillegi liigutada ei viitsi. Liberaalse ja parempoolse poliitika ajamine ei pea tähendama, et sa nimme oma riigi ettevõtetele kaikaid kodaratesse loobid. See ei pea ka tähendama, et sa riigieelarvest raha vasakule ja paremale erinevate toetuste vormis loobid. Ideaalis võiks see tähendada, et kui prominentsed ja riigi majanduse suurust (õigemini selle väiksust) arvestades üliolulised ettevõtted tulevad sinu juurde konkreetse plaani ja palvega, et ole hea ja aita, see ei maksa sulle ju midagi ja see on meie kõigi ühistes huvides, siis sa neid perse ei saada. Ja rääkida mingitest tohututest välistööliste hordidest, kui kohalik gigantettevõte tahab tuua ajutiselt sisse suurusjärgus 100 töötajat, on pehmelt öeldes lollakas. Meil elab siin 300 000 venelast ja siiamaani on hakkama saadud. Järelikult on tõepoolest ülimalt suur tõenäosus, et 60 spetsiifiliste oskustega ukrainlast aastas siin kõik pea peale pöörab.

    Miks skandinaavlased toetavad oma laevandust? Miks Euroopa ja USA toetab oma põlluehi? Miks Soome toetab tehnoloogilist innovatsiooni? Nemad võiks ka ju Adam Smithi kuulsaimal jäsemel toimetada lasta.

    More to the point - ükskõik kas see on vale või õige, et mingi sektori konkurentsivõimet toetada, status quo on, et kui teised toetavad ja sina ei toeta, siis sina kaotad (laevandustoetused). BLRT näitel aga isegi ei küsita riigilt mitte midagi, vastupidi - pakutakse töökohti (=makse,tarbimist e KASU RIIGI MAJANDUSELE), aga meile pole seda vaja, sest meil on niigi kõik hästi. Sitta mingitest edukatest ja suurtest eksportööridest, me oleme maailma parimad laenajad ja kinnisvaraflippijad. Eksport ja selle turgutamine jäägu lollidele nagu Soome, Rootsi, USA.
  • Riigi majanduspoliitika edukus baseerub nii minevikus kui tänapäeval lõppkokkuvõttes ikkagi sellel, kui kõrge on tööviljakus. Imestama paneb ainult, et väga lihtsaid vahendeid ei ole siiani suudetud efektiivselt rakendada. Lihtsalt on vaja muuta palgasüsteemi.
    Tänahommikune ETV:
    "(Majandus- ja kommunikatsiooni-)ministri arvates toob palgasüsteemi muudatus (riigiametnike palga tõstmine nelja aastaga Euroopa keskmisele tasemele) kaasa ka tootlikkuse tõusu ning Eesti majandusel hakkab veelgi paremini minema. Keskerakonna palgareformi kriitikute kohta ütles Savisaar, et vastuseisu põhjuseks on lähenevad valimised ning tegelikult poleks kellelgi palkade tõstmise vastu."
    Ülevaade intervjuust Edgar Savisaarega siin

    Nii et väga skeptiline eesti majanduse tulevikuväljavaadete osas muidugi ka olla ei tasu.
  • to Velikij,

    ja Sina arvad, et see nn "lihtne lahendus" ongi lihtne lahendus !!?? Siis on Sul majanduse toimimise süsteemist ja alustest küll väga valed arusaamad; kahjuks on selliseid inimesi palju...:(
  • aivo33
    kas Sa ei tajunud Velikij jutus peent irooniat? ei tabanud ... no kahjuks on selliseid inimesi palju :(
  • Adamski, järsku sa ei tabanud aivo33 irooniat:)))
  • Kas keegi teab palju Eestis ametnike on?

    Pakun ise, et on 30 000 riigipalgalist.

    2miljardi jagada 30000 annab 5555 krooni kuus.

    Kas hetkel on palgad, siis juba ca 20 000, et nii vähe on tõsta vaja või Savisaar veidi luiskab?
  • Martinhold

    Riigiametnikud ja omavalitsusametnikud on eriasjad.
    Riigiametnikke suurusjärk peaks olema rohkem 20000 kandis.
    Eelnev ei tähenda, et Savisaare number õige või vale oleks ;)
  • Riigikantselei andmetel oli seisuga 31.12.2005 Eestis 23 644 riigi- ja ligikaudu 4500 KOV ametnikku.
  • Tegin väiksed arvutused.
    Kui palk peaks olema 4 aasta pärast 25 000, siis 25%-lise kasvuga (Savisaar ütles, et kasvama peab 20-25% aastas) tänasesse päeva diskonteerides teeb see, et täna on keskmise riigiametniku palk ca 10 000 krooni (kui 20%se kasvuga arvestada, siis üle 12 000). Tea, mis tegelikult riigiametnike keskmine palk on?

    Ja kui arvestada riigiametnike arvuks 28 000, siis oleks Savisaare soovi täitmiseks vaja vist isegi ainult ca 1,6 miljardi krooni võrra keskmiselt aastas palgakulusid kasvatada (4,6 miljardilt praegu 11,2 miljardi kroonini nelja aasta pärast).

    Mis selle pulli tagajärjel muidugi majanduses juhtuma hakkab, on omaette teema.
  • rams - See, et neist jääb järgi 0 ei ole väga usutav. Isegi see, et neist jääb järgi inflatsion-adjusted 0 ei ole väga usutav. Pigem on probleem selles, et sisuliselt mitte keegi ei säästa Eestis antud hetkel piisavalt raha, et elamisväärset pensioni omada. Enamikul seda lihtalt ei ole võimalik teha, sest see tähendaks üle 100% sissetulekust pesnioniks kõrvale panemist. Väga reaalne on võimalus, et kõvasti pügada ei saa mitte ainult need kes paar aastat enne pensionit 2 ja 3 sambaga liitusid vaid ka need kes pensionile lähevad 10, 20 või 30 aasta pärast. Praegu 40 saavatel inimestel peaks normaalse pensioni omamiseks olema 3 samba all umbes 20K EUR, on fakt, et suurel enamusel seda pole, rääkimata sellest, et sisuliselt keegi (mina kaasa arvatud kahjuks) eestis ei säästa piisavalt.

    Disclaimer: ei tööta ühegi pensionifondi ega pensionifonde haldava organisatisiooni heaks. Kuid samuti ei võida midagi kui neil halvasti läheb.
  • see 0,4 miljardid mis üle jääb, pannakse tasku ehk tegelikuses siiski läheb "palga" tõstmiseks.
  • Riigiametnike palka reguleerivad sadused on 90ndate aastate alguse igand. Kui räägitakse palgatõusust, siis peamiselt õdede, õpetajate, politseinike omadest. Enamike spetsialistide (ametid ja ministeeriumid) põhipalk ei saa olla rohkem kui seaduse järgi ette nähtud, ei saa ka olla mujal. Kuid minu teada jääbki netopalk peaspetsialisti tasandil ca 5500 piiresse. Differentseerimine annab siiski neile mõnevõrra suurema summa kätte, kuid üle 11 saada on juba hea tulemus - siis vist on juba arvesse võetud nii tööaastad, keeleoskused, haridus jne.
  • Mehed on jah mägedes oma arvatava riigiametniku 20k keskmisega. Politseinikud, tuletõrjujad, õpetajad jne. saavad miinimumpalga lähedast tasu. Kas med. õed ka riigiametnikeks loetakse? Isegi just.min. juristid vist saavad ca15k
  • Näiteks tuletõrjujaid ei loeta riigiametnikeks. Alates meeskonna vanemast loetakse riigiametnikuks. Tuletõrjujad töötavad töölepingu seaduse alusel. Meeskonna vanemad aga juba avaliku teenistuse seaduse alusel ja seega on nad ametnikud ja nende kuupalk on tõesti keskmiselt 5500.- netos. 20000.- kuus hakkavad need mehed saama tõenäoliselt alles 25 aasta pärast. Tava tuletõrjujad saavad kusagil 4000.- netos kuni siis vastavalt staazile 5000.- Võib- olla kusagil Tallinnas saavad rohkem aga Lõuna - Eestis küll mitte. Tallinn ilmselt maksab ise midagi juurde. Nii, et seda hirmu küll ola ei tohiks, et need mehed kõrget palka saavad. Enamus käib neist veel mingi koha peal tööl, et üldse elus püsida.
  • Njah Eesti majanduse tulevik paistab kurb, kui seda artiklit lugeda.....
    http://si.kongress.ee/?a=page&page=42e12d2df07bf9329db9e&subpage=4547417b36bf7436226a7
  • Ära siis loe selliseid artikleid - ja ega Sa midagi ei kaotaks ka.

Teemade nimekirja