Börs kui püramiidiskeem - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Börs kui püramiidiskeem

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Lugesin Kalle Lasni raamatut "Kultuuritõkestamine" ja ta arutleb börsil toimuvate rahamängude kohta järgmiselt: börs on nagu püramiidiskeem, põhimõtteliselt teenivad need, kes süsteemi oma raha varem sisse panid ning teenistus tuleb uute liitujate raha arvelt. Kui uusi liitujaid ei leidu, laguneb süsteem laiali.
    Ta väidab, et hetkel on 97% rahamaailmas toimuvatest tehingutest spekulatiivsed ja ei allu mingitele strateegiatele ja analüüsidele, mida ka LHV foorumites sõna võtvad (väike)investorid pidevalt näikse tegevat...
    Või mis teie arvate?
  • Teenitakse ju ka kaubeldava firma kasvust, mitte ainult uue raha pealevoolust.
  • Fondid teevad börsid püramiidimänguteks, kuna neil kes oma raha fondidesse panevad pole reeglina aimugi mis hinnataseme pealt nad ostavad.
  • Püramiidskeemis toimub liitujate maksustamine alustajate poolt. Börsil midagi sellist nagu pole..
  • Extraordinary claims require extraordinary proof.

    Aga üldiselt on see väide rumal, ja selel üle ei olegi mõtet vaieölda kjas see on tõsi või ei. DRIP ja sarnased analoogid erinevate savings accountide abil on väga laialt levinud ja on otsene vastunäide (ja sugugi mitte ainus).
  • Firmad toodavad koguaeg mingit lisaväärtust, toodangut, millest tuleb kasum. Selle kasumi endale saamise eesmärgil investeeritakse. Loomulikult on siin vahel ka daytradereid ja spekulante ja igasugu sulisid. Aga see ei muuda põhiolemust.
    Ei ole börsil sellist ettevõtet, kes külvab, aga ei lõika, või vähemalt ei looda tulevikus lõigata.
    Tuletan igaks juhuks meelde, et aktsia ei ole pelgalt paber, mille hind sõltub värvist või kujust, aktsia on tõend osanikuks olemise kohta.
  • See püramiidskeemi võrdlus on tõesti jama. Kes ostis kunagi börsilt Norma aktsia 8-10 krooniga, see saab juba aastas sama palju dividende. Ja nii on kõigi aktiatega - Kalev toodab pidevalt maiustusi, Saku õlut, ETL müüb kõneedastusi. Kuhu nad selle raha panevad? Lõpuks ikka dividendideks.
  • siis on püramiidskeem, kui suuraktsionär peale börsikrahhi firma börsilt minema viib ning väikeaktsionäridelt nende aktsiad võileivahinna eest ära võtab.

    väikeaktsionär ostis tipust, siis aga saab 5-10 korda vähem.
  • Kalle Lasn? Seda venda ei saa ju ometi tõsiselt võtta. Ta jutus võib ju iva olla, kuid meie, kui siia kogunenud indiviidide, asi ei ole mitte arutleda intellektualiseerima sellel teemal, et süsteem on mäda, vaid see süsteem enda kasuks tööle panna. Kui liiga palju sellist Lasni lugeda, on resultaadiks karvane kanepihõnguline vasakliberaal. We don't want that, do we?
  • Eriti kole on optsiooniturg - puhas nullsumma mäng müüjate ja ostjate vahel miinus komisjonitasud. Ning pikas perspektiivis kipuvad müüjad ikkagi peale jääma.
  • Eriti kole on see kui aru ei saa millega tegeled. Igas valdkonnas.
  • harryylt kuldsed sõnad!
    Mina optsioone ja deltasid ja gammasid ja volakaid füüsiliselt ette ei kujuta ja sellepärast pole julgend ka näppida.
  • üldiselt ei tasu väga tõsiselt võtta kultuuriinimeste arvamusi raha ja selle institutsioonide, maksustamise, monetaarpoliitika jms kohta.
    no offence Kalle, aga igaüks jäägu oma liistude juurde
  • Kusjuures õige point, Aatom. Ma olen oma elus kokku 10 aastat majandust õppinud ning ma ei saa aru, et miks on majandus selline teema, mille kohta julgevad kõik sõna võtta? Ikka aeg-ajalt tuleb kuskil päevalehes mõni karvane kunstnik või muidu kanepisõbrast intellektuaal ja hakkab rääkima, et inimeste vastu tuleb hea olla ja rikkus tuleb ümber jagada ning eriti tuleks tõsta makse. Jajaa - luksusmaks oleks veel kõige kõvem sõna. Aga kui mina läheks ütleks midagi kunsti/kirjanduse vms, kohta, siis korraldatakse kollektiivne tampimine, et mis mina ka neist asjadest tean jne... Aeg oleks faktidele silma vaadata. Kapitalism on kohutavalt vilets süsteem inimlikust ja inimlikkuse aspektist lähtudes. Samas on ta ainus süsteem, mis REAALSELT toimib ning mille mängureeglid on mingilgi tasandil püsivad, arusaadavad ning konkreetsed.

    Ja börs...selle kohta öeldakse, et see on MÄNG. Ometi oleks võimalik kolm lehekülge mingist õpikust läbi lugedes endale selgeks teha, et kuigi finantsturud omavad teatud mängulist aspekti, on neil ka oluline funktsioon kapitali liikumises ning efektiivses käigushoidmises.
  • Samamoodi võtavad kõik sõna ka ilma kohta. See on lihtsalt valdkond, mis kõiki mõjutab ja seetõttu loomulik kõigil sellest rääkida. Kas sa oled täielik oinas, kui sa avaldad arvamust "vihmane ilm, kurat küll, jääme täna koju"?
  • to: m6mm

    1) Ära süüdista kanepit selles, mida tema kasutaja asjadest arvab. Ta pole seda ära teeninud :).
    2) Võtmeküsimus on loomulikult implementeerimine, aga idee tasandil on luksusmaks täie pasaga õige asi, õigem kui kommunism, sinililled aasal ja kuldse retriiveri kutsikad kokku. Kui otsustad produktiivse tegevuse (säästmine) asemel ebaproduktiivse (conspicuous consumption) kasuks, plekid. Sellel oleks Eesti suguses postsovjetlikus for-show-ühiskonnas ka ülimalt hea pedagoogiline ja riigieelarve tulude poole eduka täitmise element küljes. Aga see kõik on loomulikult ainult teoreetiline.

    Üldiselt arvan ma, et parim võimalik arengustsenaarium maksustamise seisukohalt oleks maksukoormuse shiftimine netosäästjatelt edevatele pededele. Tulumaksu alandada, luksusmaks kehtestada, vajadusel käibemaksu diferentseerimise teel. Ideaalis.
  • Suffiks, see pole paraku ainult ideaal, vaid otsene tuletis neoklassikutest majandusteoreetikute ideedest. Mida mina, lihtne inimene oma talupojamõistusega täiega pooldan, sest see ideoloogia on ainus reaalne vahend jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks Eesti-suguses väikeses avatud majanduses.

    Loomulikult tuleks sinna söödavuse huvides mingid tutid ja viled juurde pookida, sest vastasel juhul lähevad maasturitega onud ja tädid tänavatele meelt avaldama nagu farmerid Prantsusmaal.

    Käibemaksu diferentseerimisele olen vastu, see ajaks elu mõttetult keeruliseks. Diferentseerimseks on aktsiisid.
  • Absoluutselt ei saa aru kuidas püramiidid nii halbadeks sümboliteks on muutunud. Tegelikult püramiidid püsivad Egiptuses siiamaani. Pole neis halba rohkem kui head.
    Ilmselt on asi selles, et päris täpselt pole siiani aru saadud mismoodi nad püstitatud on. Ajalooliselt on ikka halb olnud see millest aru ei saada.
    Viinamarjad on hapud:-) muud midagi.
    Igal pool toimub looduslik valik ja Pareto seadus kehtib kõikjal.
    Kui Lasnmees oskaks kibestunud lalina asemel näiteks Harry Potteri sarnase üllitise kirjutada ega ta siis selle eest raha vastu võtmata jätaks:-)
  • kristjan, ma arvan, et sellis steitmendiga ma täielik oinas ei oleks. Täielik oinas oleks ma siis, kui ma räägiks kirglikult sellest, et tegelikkult PEAKS vihm alt üles sadama ning päike PEAKS läände loojuma. Majandusest rääkides on minu poolt mainitud "karvastel" umbes sama metsikud ideed, kusjuures neid presenteeritakse lausa äärmise veendumusega vihjates isegi mõningase vägivalla vajalikkusele nende implementeerimisel.

    Ja ma olen väga nõus, et Eesti on koht, kus valitseb show-off, style-over-substance ja conspicuous consumption harakakultuur. Luksusmaks nagu oleks ok selles kontekstis. Samas on asi just implementeerimises. Mingi ülimalt piiratud PahandusMüsteeriumi ametnik koostaks ilmselt määruse, kus luksuseks defineeritaks seda, mis on tema jaoks luksus. Seega - luksus on liiga suhteline kontseptsioon, et selle alusel makse hakata võtma...
  • Bingo lotos kehtib püramiidiskeem - sissepandud raha jagatase võitjale. Börsil see nii ei toimi. Uue raha juurdevool ei tooda ju aktsiate arvu juurde ? Toimub pidev ümberjagamine. Pigem toimib börsil ringskeem - või isegi õigem oleks öealda spiraalskeem. kas spiraal liigub üles või alla - vaat see ongi koht kus ühed võidavad ja teised kaotavad. Aga minu arvates ühe arvelt teine võita siin ei saa. Või olen millestki väga valesti aru saanud ?
  • To: helvetica.
    Pikemas ajaperspektiivis --- > Aegajalt produtseeritakse aktsiaid juurde. Näiteid ka Tallinna börsil - Tallinki Silja ost näiteks. Lõpptulemus peaks olema see, et makstakse dividende - see on teenistus uue raha juurdevoolu eest. Või teine lõpptulemus - firma ostetakse üle, tekib hunnik vaba raha. Või kolmas lõpptulemus - firma ostab aktsiaid tagasi. Või neljas lõpptulemus -- pankrott.

    Lühemas ajaperspektiivis --> Tõepoolest tundub nagu püramiid - raha voolab sisse, aktsiate arv jääb samaks.
  • Lasn peaks esiteks mõtlema selle üle, miks on aktsiad viimase saja ja pisut enama aasta jooksul pakkunud kõigist varaklassidest konkurentsitult suurimat tootlust. Sellel on täiesti ürginimlik, kui soovite, põhjus. Derivatiividest on kaugelt suurima kauplemismahuga igasugused krediididerivatiivid. Usun, et spekulatiivset tegevust on sellel turul vähem, kui näiteks aktsiaderivatiivide puhul.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon