LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Läti lati võimalik devalveerimine?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kas?
    Millal?
    Miks?
    Kuidas?
    Tõenäosus?

    Miks ma küsin? Aga sellepärast, et KUI seda tehtaks, siis võib jääda siinsetele turgudele investeerivatel tegelastel mulje, et Baltikumis on tervikuna asi vastu mändi... Muidugi Läti equity, mis ekspordile suunatud, saaks veidi boost-i... Härrased, arutlegem...!
  • Üliebatõenäoline, niikaua kuni Lätis on korralik majanduskasv.
  • Tänase äripäeva 13:22 uudisest:

    Tavidi nõukogu esimehe Alar Tammingu sõnul on praegu Tavidi valuutavahetuspunktides Lätis valuuta otsas.

    Kella kolmest saabub valuutat juurde, kinnitas Tamming. "Kerge paanika on lahti. Tavidi valuutapunktides oli tavapärasest kolm korda suurem käive. Ka kulda osteti rohkem," rääkis Tamming. Ka pankades ja teistel valuutavahetuspunktides lõppes valuuta otsa.

    Tammingu sõnul ei usu ta, et praegune valuutaostupaanika võiks viia lati devalveerumiseni. "Pigem oleks kasulik revalveerumine," märkis ta.
  • Jaa - selle tegemiseks peaks nad ERM2-st välja astuma. Vat see oleks juba aga korralik SHOW!
  • Pigem meenutab see väikeinvestorite tekitatud "börsikrahhi" poolteist nädalat tagasi.
  • Ma ei ole küll mingi makrospets, kuid lati devalveerimine tundub veidi liiga drastiline samm majanduselt, mis peaks välisinvestoritele eelkõige usaldusväärsust müüma. Devalveerimise teemal rääkimise üks peamisi põhjuseid on vist inflatsioon? Äkki on siis tõenäolisemad keskpanga jõupingutused inflatsiooni ohjamiseks teiste vahenditega. Üritatakse jahutada laenu- ja kinnisvaraturgu? Kuid mis võimalused selleks on? Kohalikku baasintressi saaks vist tõsta, kuid kas ma eksin kui ütlen, et välispankade branchid (nagu Eestis Nordea ja varsti võib olla ka Sampo/Danske) ei pea kohaliku keskpanga baasintressist lähtuma?

    Mis on üldse Läti inflatsiooni suurimad mõjutajad? Energia hind? Lätis kasutatakse vist küll arvestatavalt hüdroenergiat, kuid oluline peaks elektrienergia tootmisel olema ka maagaas. Selles valguses peaks lätlastel uue tuumajaamaga kõige kiirem olema.

    Väljaspoolt oleks kindlasti parem vaadata kui €-tsooni jõutakse ilma latti devalveerimata, seega otsad ilmselt keskpanga käes.
  • Velikij, mul tekkisid sellega seoses samad mõtted
  • OK, antud juhul siis Läti probleemiks ka väliskaubanduse puudujääk. Siin samuti küsimus tarbimises (kui ka ekspordis). Tore vähemalt, et Eestis on sellised tugevad ekspordiettevõtted nagu näiteks Elcoteq :-)
  • Pakun, et enamus valuutavahetusputkade järjekordades seisjaid on venekeelsed, kes päriselt ei adu, mis toimub. Mida Vene meedias räägitakse?

    Täna teatas PM Kalvitis, et eriteenistused võivad hakata kuulujuttude levitajaid püüdma.

    Äripäeva artikkli lõpuosa on ka päris huvitav... Nende SEB-i "Hardo Pajula" nimi on Andris Vilks.

    "Tahaksin meenutada, et rahvusvaluuta nominaalväärtust saab alandada ainult Läti Pank. Aga meil ei ole sellist plaani praegu. Lati devalveerimine võib viia hindade tõusuni, mis ei oleks kellelegi kasulik," märkis Pank Läti Panga president Ilmars Rimsevics.
    Ka kommertspankade analüütikud toetavad keskpanga juhi seisukohta. "Praegu on lati väärtuse muutmine liiga riskantne ja see võib viia ettearvamatute tulemusteni," märkis Läti suurima panga SEB Unibanka peaökonomist Andris Vilks.
    "Kasulik on keskenduda tasakaalustatud, pikaajalisele arengule. Muidugi teoreetiliselt võib rahvusvaluuta devalvatsioon olla kasulik. Aga sellised riigid nagu Läti ja Eesti peaksid kõigi majandusteooriate järgi juba ammu olema sügavas kriisis," lisas ta.
  • Velikij, kole lugu, kuidas paari nädala jooksul karvamütsid lausa kahes riigis peksa saavad.
  • Kuidas võiks lati võimalik devalveerimine mõjutada Läti latis noteeritud aktsiate ja fondiosakute hindasid.
  • Eriteenistused võivad hakata kuulujuttude levitajaid püüdma?

    Ma arvan et suurema hoo said need kuulujutud sisse eelmisel nädalal kui devalveerimisest rääkis SSE Riga professor Morten Hansen. Vahendasime seda ka hommikuste uudiste käigus.

    Meeldetuletuseks:
    Latvian currency needs devaluation? Morten Hansen, the Head of Department of Economics in Stockholm School of Economic in Riga said to Latvian radio station MixFM that Latvian lats may have to be devaluated if inflation will not come down and the politicians lack the will to do something about it. According to Ministry of Finance, the average inflation for 2007 is predicted at 6.7% (7.1% in Jan). The problem with current account deficit was also considered serious.

    Loodetavasti ei tembeldata nüüd meid kuulujuttude levitajaks ;-)
  • Kangesti meenub seik 90-nendate algusest kui pärast üsnagi õnnestunud telesaadet kodanikud seltsimehed tormasid sajamargaseid vahetama..
    Tundub, et meie vanad naljad toimivad Lätis tänaseni ehk teema rubriigist sajamarga nali läti moodi.. :-)
  • jääb üle lisada vaid "leelo-leelo" (neile, kes mäletavad)
  • Varemgi on räägitud ühepoolsest eurole üleminekust. Täpselt niiviisi peaks see toimuma.
  • "meetmed...juba täna..." Lugege uudist, kuidas see peaks tavakodanikku rahustama? Kas neil keegi PR-i alast koolitust on üldse saanud?

    Keskpank: Läti võib euroalaga liituda aastatel 2011-2012

    RIIA, 19.02. Läti võib euroalaga liituda aastatel 2011-2012, kui kohe võetakse kasutusele meetmed Maastricti kriteeriumide täitmiseks, ütles Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics päevalehele Neatkariga Rita Avize.
    "2011 või 2012 on kõige realistlikumad tähtajad, juhul kui eurole ülemineku kriteeriumite täitmiseks võetaks midagi ette juba täna," ütles Läti keskpanga juht.
    Läti plaanis ühineda eurotsooniga 2008. aastal, aga mitmed riigi kõrgemad ametnikud peavad seda kõrge inflatsiooni tõttu võimatuks. Uut tähtaega ei ole seatud.

    Kalvitisest:

    Kalvitis avaldas muret lati devalveerimise juttude pärast
    Läti peaminister Aigars Kalvitis avaldas muret lati devalveerimise alusetute kuulujuttude leviku pärast, teatas peaministri pressiteenistus. Kalvitise pressiesindaja Arno Pjatkinsi sõnul levitatakse kuulujutte meelega avalikkuse eksitamiseks ja riiklik julgestusteenistus tegeleb juttude edastajate otsimisega.
  • Läti lati devalveerimine viib Läti ühinemise Euroga veelgi kaugemale tulevikku. Sama kehtib ka Eesti krooni kohta.
  • mida tähendab devalveerimine? mida selline asi võiks endaga kaasa tuua? kuidas sellest siis kasu lõigata?
    sry väga loll küsimus vist
  • Ma pole kursis kuidas Lätis on suhe välisinvesteeringud/välislaenud - aga kui defitsiidid finantseeritakse laenudega, siis peaks võimas likviidsus-squeeze olema tulemas. Viimane inflatsioonihoog, kui suureneb lühiajaliselt lattide kasutamist, siis lattide puudus ja squeeze jaekaubanduses ja kinnisvarasektoris. Siis langevad palgad ja impordid.
  • Kui Läti lubaks alates homsest EUR kasutamist poodides, ja palkade/tulumaksude maksmises, siis oleks Läti jub eurole üle läinud. Majanduse probleemid pole üldse seal, probleemid on pankade laenamises, mis on tekitanud jooksevdefitsiiti, ja valeinvesteeringuid.
  • Muide, kui keegi mäletab, siis kõva EEK devalveerimise jutt käis ka 1998
  • Lätis veel selline stsenaarium, et inimesi ei taha nüüd võtta eurolaene, kusjuures kinnisvaraturg juba kiiresti langeb.
  • Hansabanka floating interest rate: starting from 3-month Rigibor/Euribor/Libor + 0.75%

    (Rigibor3kuu on 5,16% nii et kui EUR laenata enam ei taheta, siis löök kinnisvaraturule, ma oletan)

  • Läti Keskpank tõstis oma intressimäära 5% tasemele juba 17. novembril 2006. Kuna Lätis lati intressimäär pikemalt juba kõrgem euro intressimäärast, siis usun, et eurolaenud tunduvalt populaarsemad.
  • AloV
    Mu point selles, et kui kardetakse (millegipärast) LAT devalveerimist, siis ei juleta võtta EUR-laene. Ja siis kinnisvara ei osteta.
  • Läti latt on ERM II-s, kursi kõigutamised väljapoole lubatud piiri lükkavad lätlased veel kahe aasta taha (muudele probeemidele lisaks). Persoonid kes Lätis sel teemal sõna võtavad on suhteliselt kõvad tegijad - Andrijs Vilks näiteks oskas majandusest seostatud juttu rääkida juba siis kui enamik tegelasi veel 'elanikkonna varustamisest tarbekaupadega' leelotas.
    Ainus asi mis kummaline on see, et alles täna analüüs Läti majandusest sellise kõlapinna saavutas. Probleemidele on juhitud tähelepanu varemgi ning midagi uut ei ole ka tekkinud, lihtsalt vanad probleemid on jooksvalt süvenenud (mh. ka Eestis).
    Ühepoolselt eurole üleminek ei ole probleemi lahendus vaid kapitulatsioon - sellisel juhul loobutaks kõikidest majanduse kontrollimehhanismidest v.a. finantsjärelevalve ja maksud. Ainus kes ühepoolsest euro kasutuselevõtust võidab on Euroopa Keskpankade Süsteem (täpsemini eurot emiteerivad keskpangad), kellel avaneb võimalus euro sularaha müüa.
  • siirius
    selge et ECB-riigid võidaksid, aga pole selge et Läti kaotaks. Pealegi peaks Läti võimalus kunagises tulevikus oma kokku ostetud lattid EUR vastu vahetada, säilima. Intressikaotus (rahaprintimisest tulenev intressivaba laenu loobumisest) aja jooksul küll.
  • On balti börsidel kaubeldav ka mõni eksportiv firma? Soovitavalt siis kuhugi mujale eksportiv kui Venemaa ja Ida-euroopa.
  • Arvatavasti on lätlaste devalveerimismure täiesti põhjendamatu, aga mure, et majanduses on muidagi viltu, seevastu põhjendatud. Kui inimesed kardavad siis LATi devalveerimist, ja seetõttu võtavad vähem riske, siis selline käitumine mõjutab majandust, kuigi käitumise põhjustaja oli ebareaalne. Samamoodi, kui inimesed arvavad et kinnisvara tõuseb kui tuleb EUR, siis kinnisvara tõusebki, kuigi mõtte põhjustaja oli ebareaalne. Praegu tuleb siis ennustada kartuse mõju turgudele, mitte kartuse põhjustajate reaalset sisu, ma arvan. Võtmesõnad jälle: kinnisvaraturg, pangalaenud, likviidsus.
  • Stefan,
    ma kardan et Läti tegelikult kaotaks ka sellisel juhul ja põruks ka allapoole oma tänast taset - kuhugi sinna kus on praegu Makedoonia. Majanduslikus plaanis on see suur kaotus ning poliitilises plaanis veel suurem, sest siis ei kontrolli Läti riik oma majandust üldse mitte. Monaco ning Andorra ja muude pisikeste vürstiriikide puhul ei ole see probleem, Makedoonia ja Kosovo puhul ei hooli keegi kas seal probleem on või ei ole kuid Baltimaade majandusi vaadatakse kui ühtset majandusruumi, seda tõsi küll peamiselt väljaspool Baltimaid. Suures plaanis on alati otsustav keti nõrgim lüli ning hetkel pretendeerib sellele tiitlile Läti.
    Kui üks eurole ülemineku pretendentidest enne finishisirget kokku kukkub, siis annab see väljapoole neetult negatiivse signaalï, mis paratamatult mõjutab ka Eestit ja Leedut.
    Viis kuidas saadakse eurosüsteemi liikmeks on väga täpselt õigusaktides kirja pandud ning euro ühepoolne kasutuselevõtt ei muuda seda protsessi lihtsamaks, pigem komplitseeritumaks. Euro ühepoolne kasutuselvõtt (sularaha ja ülekanderaha) on nagu moskvitchile mercedese märgi kapotile kruvimine - märk on küll olemas, aga mosse jääb mosseks; samas VIP parkla on reserveeritud ehtsatele mercedestele ...
    Hetkel pean võimalikuks et Läti riigiorganid teevad kõik endast oleneva et devalveerimist vältida. Kas selleks on muuhulgas ka devalveerimisjuttude levitamise eest kriminaalkaristuste määramine (nagu Eestis püüti teha enne 1933.a.) näitab juba aeg. Iseenesest eriteenistuste alarmeerimine oli paljutõotav algus.
  • Ma täiendaksin:
    Euro ühepoolne kasutuselvõtt on nagu Moskvitšile Mercedese rataste allakruvimine - kolmeharuline märk on ilukilbil küll olemas, aga kuna rattad on liiga suured (algul tundub küll, et saab kiiremini edasi :) ja igal võimalikul juhul koopasse kinni jäävad, siis avastab kodanik end varsti tühjade kummidega seismas. Mersu märk, muide, püsib rataste peal edasi, paraku küll seisvate...
  • siirius
    Ma ka eriti ei usu, et nii juhtuks, inimesed äkki vahetavad oma säästukontode raha eurodesse, aga sellelt pole minu arusaamisel midagi kuskilt reaalmajanduses märgata. Sularaha vahetamine võiks äkki pigem viia mingisugusele ettevaatliku varumiskäitumisele, mis aga kahjustaks majandust nagu ülal kirjeldasin.

    Ühepoolne üleminek nagu Montenegro (mitte Macedonia ma arvan) oleks muidugi halvem kui korralik üleminek. Aga mida väiksem riik, seda väiksem asi (majanduslikult).
  • stefan,
    Tänud täpsustuse eest, eurot kasutab tõepoolest Montenegro. Kas keegi tahaks Euroopa Komisjonile saata avaliku teabe päringut selle kohta kui kaugel on Montenegro liitumiskõnelused ning mis peatükid on veel avatud? (lihtsalt retooriline küsimus)
  • Montenegroga pole liitumiskonelusi alustatudki, raakimata peatykkide sulgemisest, ma pole kindel on neil yldse assotsieerumisleping solmitud, miski vabakaubandusleping vist on.
    Minu teada Latis toimib samuti valuutakomitee systeem nagu Eestiski. Pakun, jutud lati devalveerumisest vaibuvad siis, kui spekulandid oma lattides voetud laene tagasi maksma hakkavad. Olen kindel, et latt pole 100% valisvaluuta ja vaartpaberitega tagatud, aga siiski piisavalt, et valtida paanika puhul valisvaluuta otsaloppemist ja kursi vabakslaskmist. Ehk mojub vaike paanikahoog majandusele hoopis kainestavalt, nagu sahmakas vett ylekuumenenud kerisele.
  • http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ref=lastadd&ArticleID=cc422f62-7ee4-499a-a9b6-afb28ab5d920

    ehk maakeeli "S&P: ülekuumenemismärgid kahandavad Läti riigireitingut"
  • http://www.seb.lv/en/private/services/currency/rates/curency/graph/

    Tundub et kolme päeva jooksul on EUR-ostuhind tõusnud endise müügihinna tasemele, ehk edasine tõus peaks olema võimatu, siis juba spekuleeriksid pangad devalveerimisega. Arvata võib et terve valuutalugu raugeb homme.
  • See on muidugi tase ja näitab selgelt, mis riigiga Läti näol tegu on, kui peaminister teatab, et "kuulujuttude levitajaid" hakatakse jahtima. Jakov Smirnov saaks teha comebacki teemal "in Soviet Latvia, information searches you!"

    Päris riigis teataks PM, et see on non-issue, et see, kes sellist mäda usub on ise loll (loomulikult kantseliidis). Siin aga on meil väike Himmler või Beria wannabe, kes teatab, et paneb teoreetiliselt sõnavabadusega riigis eriteenistused sõnavabadust kasutavaid inimesi jahtima.

    Teisalt on seda riiki alati kas röögatult küünilised ahnepäitsad või rumalad puppetid juhtinud, nii et ilmselt poleks põhjust üllatuda.
  • Stefani toodud graafik on küll põnev. Wallenberg ostab eurot Läti Panga kursist kõrgemalt.
  • suffiks, ma ei ole sinuga nõus.
    Seda, et väärtpaberi turul järelvalvet teostatakse ja et see vajalik on, sa ju kahtluse alla ei sea.
    Igasugustele väärtpaberituru manipulatsioonidele vaadatakse viltu.
    Mille poolest siis valuutaturg nii erinev on?
    Kui keegi pahatahtlikult turgu mõjutab, et hind liikuma saada ja siis pensionääridelt nuts ära võtta...
    Siis minu arust just see ongi see, kus ja mille peale riiklikud uurimisorganid peavad ärkama.
    Teades, et selline manipulatsioon puudutab tervet riiki ja ühiskonda tervikuna, siis on loomulik,
    et uurimisse on kaasatud ka vastuluure võimekusega valitsusasutused.
    Vabalt võib ju olla, et Tiblastan jälle katsub, et kui tugevatel sammastel Balti riigid seisavad.
  • Vaieldamatult on Eesti Panga ametlik LAT/EEK kurs täna 1,5% viimase aja keskmisest madalam.

    Link
  • Läti Panga lehel avaldatud andmete järgi on Rigbor tõusnud 7,35 protsendile, eile oldi 5.95% tasemel ja eelmisel nädalal 3,5% tasemel.
  • Hehehe - hakkaks juba lati poolt spekullima, mis?
  • Kas keegi oskab rääkida Läti valuutasüsteemist, kas täpselt samasugune nagu Eesti oma, või mis vahet on?
  • Loen www.db.lv:st et detsembris oli Läti eksport LVL 282 mln, ja import LVL 605 mln. Küsimus kas vene raha või Skandinaavia pangad seda finantseerivad - oletan viimased.
  • Tallinna Börsi mängijad võivad arvestada ahelat: Läti kinnisvarakriis->Eesti kinnisvarakriis->Börsilangus Tallinnas.

    (Lätis vist ka kinnisvaramaksuplaanid)
  • Lätil ei ole valuutakomitee süsteemi, on fikseeritud vahetuskursi hoidmise poliitika. 2005.a. muudeti SDR-i põhine valuutakorv europõhiseks ning ERM II-s ollakse kõikumisvahemikus +/- 15 %. Latviajas banka on teatanud et hoiab seda tegelikult +/- 1% vahemikus (senini on nad seda ka teinud).
  • Lätil on keskpank, mis järgib suuresti valuutakomitee põhimõtteid. Kohustused kaetud ca 120%.
  • Peale devalvatsiooni ootab meid kõiki see mis neil piltidel:

    http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Inflation-1923.jpg

    Inflation 1923-24: A German woman feeding a stove with currency notes, which burn longer than the amount of firewood they can buy.

    http://lcweb2.loc.gov/pnp/ppmsc/00200/00235r.jpg

  • Arvan et devalveerimishirmud on 180 kraadi vigased. Raha on hoopis varsti defitsiiditooteks. Raha on olnud igal pool kättesaadav, kellel oli maatükk võis müüa, kellel oli nõukakorter võis miljonäriks saada, kellel polnud midagi sai pangast raha. Nüüd hakkab ratas tagurpidi keerlema, ja raha pole varsti kusagilt (kergesti) saada. Naftadollarid on endiselt küll ja küll, ja dollar ohus, araablased ostavad kallilt Lääneriikide varad, aga lühiajaliselt. EUROle ennustan aga helget tulevikku :) EEKile ja LVL-le ka. Inflatsioon teeb varsti täieliku kollaps, loodame et palgalepingud on tööandjatele paindlikult kirjutatud.
  • Meil kontoris tehti julma nalja, et maailma uus majanduskriis saab alguse Lätist (Läti paanika levib Eestisse, Skandinaaviamaadesse, Euroopasse, Aasiasse jne) ja hiljem meenutatakse seda õudusega kui "Läti kriis".

    Kurbnaljakas oli lätlasest töötaja kurtmine, et tema õppelaen on seotud rigiboriga.

Teemade nimekirja