Investeerimisvõimalused põllumajandussektorisse
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ei nori :-)
Absoluutselt mitte!
Mõtlen hoopis roheliselt.
Et meie lastel oleks ka hea sel planeedil elada -
aga kas sulle natuke naeruväärne see mõte ei tundu, et inimesed käiks ringi purk p....s, kui tõenäoliseks sa sellise situatsiooni realiseerumist pead?
Selles suhtes, et ka mulle läheb meie laste tulevik korda, aga et purk p....se pista... no kuule... -
nüüd kus natuke järgi mõelda, siis vist oleks natuke ebamugav jah.
No aga sigadele ja lammastele tuleks panna küll!
No ja vabatahtlikkuse korras võiks ikka rohelise mõtteviisiga inimesed ka kanda. Positiivne nüanss on veel see, et võib igal ajal kõhutuult lasta ilma endas ja teistes piinlikkust tekitamata. -
piinlikkuse vältimiseks peab see purk suht soundproof ka siis olema.
või, samas, kui see jälle trendiks muutub, siis vastupidi, heade võimendusomadustega - mitte klaasist vaid mingist high-tech sulamist, servale kirjutatud bang&olufsen. ja kui peeretad, siis subwoofer mütsub kaasa... -
... ja kõik ümberringi näevad, et näe see mees hoolib oma planeedist!
Nii saab ilmselt ilgelt naisi ka. Teada fakt ju, et naised hoolivad enda ümbrusest ja ka keskkonnast palju enam kui mehed! -
teeks järgmise Chusk Norrise õhtu asemel hoopis peerudisko?:) Puristaks taguotsaga NSVLi hümni ja mis need põhinaljad olidki:)))
Roheline muusika, vat see oleks alles tööstusharu:) -
järgmine woodstokk laiade pükste, VW busside, loodussõbraliku mussi ja seekord ka tegelikult tekiks energiat. Salvest sponsoriks:)
-
roheline muss - energia ja muusika sünergiad uutes kõrgustes. Tõeline kombijaam. :))
-
Farmers unable to cash in on soaring food prices
http://www.latimes.com/business/la-fi-farm13-2008may13,0,38893.story -
No kindlasti tundus ka kunagi tati taskuräti sisse panemine ebamugav ja natuke pentsik. Tänapäeval on aga igasugu ühekordsed ja mitmekordsed mugavad taskurätid ja kellelgi ei tule pähe tänaval või kontoris lihtsalt karjapoisi kombel maha nuusata. Eks tuleb siis mõelda välja ka mugavad peerukogujad, mis lähevad lupsti sisse ja on ventiiliga, et peer välja ei pääseks. Samuti võiksid sellised tarbekaubad olla ka ühekordsetena saadaval ja eriprügikonteinerisse kogutavad (paber, klaas, plast, peer,...)
-
Oleks üks küsimus.Milline põllumajandus saadus on tulevikus kõige kasumlikum mida kõik söötis maad täis külvatakse. Sellest taimest,põõsast või millest iganes võiks saada toitu ,kütust ja ehitusmaterjali. Praegu ma arvan ,et need viinamarja ja kohvi istandused muutuvad tulevikus mõttetuks, sest nad ei toida kõhtu ja kütust oleks ka kallist viinamarjasordist natuke naljakas teha.Kui asi juba päris hulluks läheb siis kohviubadest juba puttru ei keeda.
-
kartul
-
Kas tänapäeva geneetika võimaldab aretada universaalset taime? Näiteks:mullas on kartul varreks kanep ja kõige tipus mais.Kui see on võimalik miks seda siis tehtud pole või äkki mingi firma pusib juba selle kallal.
-
Kartuli kohta ei tea, kuid keegi rääkis, et loomakasvatuses olla keegi ristanud lehma koeraga. Et siis ämber on vaja vaid kusagile posti kõrvale panna, ja siis elukas tuleb, tõstab jalga ja laseb ämbri täis.
-
marct, LOL :D:D:D
-
Kartulikasvatuse seisukohalt oleks mõttekas aretada selline sort, mis käsu peale ennast maha paneb ja käsu peale ka salve veereb. Et pealse osa oleks kasulikult täidetud, siis peaks see kindlasti olema kurk, siis saaks nii maa alt kui maa pealt. Üks purjus teadlane seletas, et selleks polevatki eriti midagi muud vaja teha, kui et siirdada kartulile kodustatud hiire aju koos kurgiseemnega.
Mina arvan aga, et too teadlane ajas veits lolli juttu. Mina siirdaks kartulile hoopis kirjatuvi aju, siis saab kartul õigel ajal koju lennata mitte ei pea mudas veerema. Teine kasu veel, et juhul, kui viinavabrik asub väga kaugel, pole vaja aeglaselt veereva kartulihunniku järel kõndida vaid käsu saab kätte anda juba viinavabrikust kaugjuhtimise teel ja nood lendavad nagu suur varblaseparv kiirelt kohale.
Mis puutub aga tollesse karjakasvatajasse, kes ristas koera lehmaga, ei mõelnud samuti asja põhjalikult läbi. Lüpsmise saab ju ikka orgunnida või masinaga teha kuid palju suurem töö ja ressursiraiskaja on lehmade ületalve pidamine ja sellega seoses ka talveheina varumine. Lehm tuleks ristata hoopis karuga. Siis on teada, et talvel magab ja imeb käppa, suvel annab piima. -
kartul tuleb ristata hoopis pähkliga, et koor prõksti maha tuleks. koorimine imeb ikka vilinal.
-
Milleks üldse lehma vaja. Paneme piimaautole niiduki ette ja on kõik korras.Ainult vahepealne osa mis heinast piima teeb on vaja välja mõelda. Lihtne.
-
mis siin mõelda - lehma kere
-
Daily Telegraph kirjutab Venemaa potensiaalist põllumajandustootjana, võrdlused nõuka aegade ja muu maailmaga jms. Lõpuks muidugi ka selgitus, et potensiaal võib kasutamata jääda kui ametnike "määrimisest", vargustest, pettustest ning hulludest väetisehindadest jagu ei saada.
Ja keegi "Richard" kommib lõpuks: "This is why Trigon Agri in it's last shareholder presentation talked of a 40% hike in costs against plan - and explains why the shares have been so weak."
Aga lugege ise SIIN -
Lasin pilgu üle LHV MICEX-i nimekirjast ja ennegi lühidalt vaadeldud väetisetootja Akroni aktsia on täna (eile) tõusnud väidetavalt 17,3% ja maksab 997 rubla. Samas maksis aktsia veel graafiku järgi esmaspäeval 1300 rubla kandis. Umbes kuu aega tagasi listiti aktsiad Londonis, hind oli toona Moskvas 2000 rubla juures vaktsiast.
Akron siis üks suurimaid kui mitte kõige suurem Vene mineraalväetiste tootja, kel terminalid Läänemere ääres - 1 Kaliningradis ja 2 Eestis. Praegu turukapitalisatsioon 47,5 mld rubla. Paraku on inglise keelsena olemas vaid 1. kvartali aruanne, seega peab poolaastatulemuste paremaks mõistmiseks seda ootama, kuid vene keelsena on ta juba olemas.
Võlga paistab ettevõttel vähe olema. Omakapital näib 26,4 mld rubla, seega hind konkurentidest odavam. Esimeses kvartalis teeniti puhaskasumit 3,9 mld rubla (aasta tagasi 1,3 mld).
2. kvartalis tuleb kasumiaruandesse mingi 40mld suurune "muu" tulu, mille iseloomu ei oska arvata. Võib olla oma maardlate väärtuse ümberhindamine. Kuna poolaasta lõppedes vaatab eelmise aasta 1,78 mld rublase puhaskasumi kõrval 25,9 mld rublane kasum (ja ma ei ole päris kindel, kas omakapital seda bilansis üldse arvestab), on ehk mõistlikum vaadata brutokasumit, siis see oli 2. kvartali lõpus 10,4 mld rubla vs 3,7 mld rubla aasta tagasi. Lifosa numbrid seni rääkinud, et sektoris läheb jätkuvalt hästi.
Mis aga firma minumeelest eriliseks teeb, on asjaolu, et makstakse Vene firma kohta väga kenasti dividende. Dividend policy järgi vähemalt 30% puhaskasumist. Lisaks ka veel see, et neid makstakse viimasel ajal rohkem kui kord aastas.
1. kvartali eest on makstud dividende 40 rubla aktsiast. 29. septembriks on kokku kutsutud aktsionäride üldkoosolek ning päevakorras on esimene ja ainus punkt maksta ka 2. kvartali eest dividende 40 rubla aktsiast. 1. kvartali osas tähendas see siis lausa puhaskasumit ületavat väljamakset. Seega oleks esimese poolaasta tulemuste eest makstud dividendid praeguse seisuga juba 8% aktsia hinnast.
Ka 2007. aastal maksti dividendi mitmes osas - 2. kvartali eest 13 rubla, 3. kvartali eest 12 rubla, aastased dividendid 40 rubla, seega kokku aasta peale 65 rubla. 2006. aasta eest nii Q2 kui "aastase" maksena kokku 24 rubla.
Eks need firmad väljaspool energiasektorit on tihti üsna vähe kaetud, kuid kas kellelgi on Akroni osas lisainfot? Miks rahaga niivõrd heldelt ringi käiakse? Kuigi eks väetisetootjatel on seda lademetes peale tulnud ka...
Ilmselt siin praegu aktsial eelkõige aktsiaturu-risk, kuid fundamentaalselt siin äkki teiste mineraalväetiste tootjatega suuri vahesid pole kuivõrd laenudest ka firma eriti ei sõltu. -
Hiljuti avaldati esimene uurimus (minu teada) selle kohta, kuidas pollumajandus- ja maaelutoetused ELs jargmisel eelarveperioodil (post-2013) liikmesriigiti muutma hakkavad. Lyhidalt kokkuvottes - otsetoetused Eestis suurenevad ja maaelumaksed vahenevad. Otsetoetused hektari kohta Eestis suurenevad, kuna nende praegune maht on seotud ajalooliste tootmismahtudega (mis on Eestis oluliselt madalam kui louna- ja laanepoolsetes riikides - klimaatilistel ja ajaloolistel pohjustel), mis on aga ebaoiglane ja vastuolus EL pollumajanduspoliitika eesmarkidega. Maaelu toetused vahenevad, kuna nende suurus on eelkoige seotud riigi rikkusega, s.t. suhtelise joukuse kasvades toetuse maht vaheneb. Otsetoetuste tulevane suurenemine peaks kajastuma ka pollumajandusmaa hinnas, samas kui maaelutoetuste vahenemine seda ei mojuta kuna need toetused on projektipohised ja ei ole otseselt seotud tootmisega.
Uuring ise:
http://www.ecipe.org/public-money-for-public-goods-winners-and-losers-from-cap-reform/PDF -
Biotechi uudiseid (investeerimiseks - Monsanto, BASF):
International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) andmetel suurenes aastal 2009 aastal GMOde kylvipind 7% - 125 mijonilt hektarilt 2008 aastal 134 miljoni hektarini. GMOde kylvipind on suurenenud 79 korda alates aastast 1996. Riikide arv, kes kasvatavad GMOsid on jaanud samaks vorreldes 2008 aastaga - 25 (Costa-Rica tulnud juurde, Saksamaa valja). GMOsid tootvaid pollumajandustootjaid maailmas kokku 14 mijonit (kasv 0,7 mio vorredles 2008). ELs lubatud ainult yhe GMO maisisordi kasvatamine (MON 810), suurim kasvataja by far Hispaania. Raporti kokkuvote siin:
http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/41/executivesummary/default.asp -
Avaldatud on EL 2009 pollumajandustoetuste saajate nimekirjad:
http://ec.europa.eu/agriculture/funding/
Eesti puhul tundub kummaline, et yks suurimaid toetusesaajaid on Pollumajandusministeerium - yle 20 miljoni krooni. Tea kas mingi tehnilise abi alt voi administreerimiskulud vms. -
Koige suurem toetusesaaja oli hoopis PRIA ise - 34 miljonit krooni, nii et jah ilmselt lahevad ka administreerimiskulud kirja. Paris hea, kaks ylekaalukalt suuremat EL pollumajandustoetuste saajat on toetuste jagamisega tegelevad riiklikud asutused.
-
Rohkem kalanduse kui pollumajanduse teema, aga USA turule on joudmas esimene loomne GMO toode - GMO lõhe. Kasvab kaks korda kiiremini kui tavaline. Kasvatatakse kalakasvatustes, et valtida isendite sattumist vabasse loodusesse. Teoreetiliselt peaks kyll kala steriilne olema, nii et tavakalaga rist-paljunemise teel jarglasi saada ei tohiks, aga isegi tootja on tunnistanud, et 5% kalamarjast voib olla mittesteriilne. Hetkel pooleli riskihindamine turulelubamiseks, keskkonnaorientatsiooniga huvigrupid nouavad taiendavat analyysi. Frankensteinkalad on jaadavalt kohal. Tootja on firma nimega Aquabounty.
-
Reedel andis US Department of Agriculture loa piiranguteta kasvatada GMO lutserni. Tegemist oli esimese korraga, kui USAs kaaluti mingeid piiranguid GMO ja "tavatoodete" eristamiseks. Võit GMO lobby'le, kaotus keskkondlikele survegruppidele ja mahetootjatele.
-
http://www.kauppalehti.fi/5/i/talous/uutiset/etusivu/uutinen.jsp?oid=20110262543
Kauppalehti vahendab Helsingin Sanomate lugu, mis räägib, et Soomes on kartulipuudus, kuna venelased on agaralt Soomes kartulit kokku ostmas, pakkudes kohati ka kohalikest kõrgemat hinda. -
Georgia's call for South African farmers
Georgia/Gruusia siis sellist võimalust pakkumas farmeritele LAV-ist. Pisut veider tundub aga eks nad ise tea. -
USA põllumajandussektori perspektiivid aastani 2020:
http://www.usda.gov/oce/commodity/archive_projections/USDAAgriculturalProjections2020.pdf -
See Gruusia - LAV sarnasus on tegelikult tohutult suurem kui meile siit paistab ja see pakkumine ei ole sugugi juhuslik. Ehk siis ennekõike kultuuriline, kuid ka viljeletava osas. Mõistagi pean silmas ennekõike LAV läänerannikut piirkonda.
-
Velikij, kas siin ei ole Gruusi soov saada kogemustega kvalifitseerituid põlluharijaid, kes tooksid grusiinidele n.ö. high-tech põllumajanduse ja meetodid kätte? Ma ei taha öelda, et neil endil pole mägede parimaid poegi, aga kogemuse ja sidemed määravad.
Kui jah, siis teoreetiliselt oleks Eesti põllumajandusettevõtetel nagu võimalus minna pakkuma. -
Viimane annual Global Biotech Crop Impact report võtab kokku GMOde mõju, mis kokkuvõtvalt on ülimalt positiivne.
The use of biotech crops worldwide ensured reductions of Greenhouse Gas emissions (GHGs) equivalent to 17.7 billion kg of CO2 for 2009, while net economic benefits at farm level can be estimated at €46.5bn for the 14-year period of Genetically Modified (GM) crop use (1996-2009), according to the latest annual Global Biotech Crop Impact report. The 173 page* global analysis published on Wednesday, finds that since 1996 GM crops have added 83.5 million tonnes & 130.5mt to global production of soybeans & maize. In addition the use of pest-resistant GM varieties has led to a cut in global pesticide use by 393m kg, a drop of 8.7% for the 14-year period, whilst the herbicide tolerant properties of biotech crops have enabled reductions in soil erosion through the facilitation of no/reduced tillage production systems particularly in South America. In broad terms, the share of the farm income gains, both in 2009 & cumulatively (1996-2009) from increased yields, reduced energy costs & savings in machinery use, has amounted to around 50% for both farmers in developing & developed countries.
http://www.pgeconomics.co.uk/page/29/sustainable,-profitable-and-productive-agriculture-continues-to-be-boosted-by-the-contribution-of-biotech-crops
EL Komisjonilt samuti raport GMOde sotsiaalpoliitilisest mõjust, milles kritiseeritakse liikmesriikide alusetuid, teaduslikult põhjendamatuid piiranguid GMOde kultiveerimisel.
http://ec.europa.eu/food/food/biotechnology/reports_studies/docs/socio_economic_report_GMO_en.pdf -
FAOlt raport toidu raiskamise kohta. Igal aastal kaotatakse 1,2 miljardit tonni toitu (läbi loomulike kadude ja äraviskamise). See on rohkem kui pool maailma iga-aastase teraviljatoodangu mahust. Läänes visatakse igal aastal ära umbes sama palju toitu kui on kogu musta Aafrika toidutootmise maht. Arengumaades põhiprobleemiks loomulikud kaod (koristamise, transpordi, töötlemise käigus). Päris mõtlemapanevad numbrid, tõusvate hindade kontekstis kindlasti koht, kus annab toidutootmist ja tarbimist efektiivsemaks muuta
http://www.fao.org/news/story/en/item/74192/icode/ -
On vähe asju, mis mind stabiilselt närvi ajavad, kuid pooleli jäetud toit on üks neist.
-
TaivoS,
Taldrikule üle jäetud toit moodustab kadudest kaduvväikese osa. Ja sa osaled iga päev aktiivselt selles ~100 kg per capita toidu raiskamises. Näiteks sellega, et Rimis tomateid valides ei vali sa mädaplekiga isendit, vaid otsid ilusamat. Lääneriikides ongi see üks põhiline raiskamise viis. Arenguriikides on põhiline see, et vilja koristades jätab masin osa põllule või turule viies mädaneb pool tee peal ära. -
Blink, ei üritanudki midagi muud väita. Pole ka ime, et tootlikkus põllumajanduses on läänemaailmas kõrgemate näitajatega kui arengumaades.
-
Kindlasti ei ole mädaplekiga tomatid Läänes peamine toiduraiskamine - köögi- ja puuvili on vesine kraam ja moodustab inimese igapäevasest kalorite hulgast väikese osa. Põhilise raiskamise annavad rammusad toidud ja toiduained. Korralikul läänlasel ei sobi süüa eelmisel päeval üle jäänud toitu - selles võivad pesitseda kurjad bakterid. Ja toitu, mille "parem enne" täna läbi saab, ei sobi tal ka süüa, ta ei hakka pakendit avama ja proovimagi. Teab juba ette, et on üks kahlane ja tappev kraam. Seega prügikasti. Arengumaades on peamine madal saagikus. Et kõike tehakse käsitsi, võivad nad kasvõi iga viljapea üles noppida - lapsi selleks jätkub. Toitu tegelikult jätkub, ainult need, kellel sellest puudu on, ei jaksa seda osta ja nii odavalt, et nad saaksid osta, ei suuda keegi toota. Tasuta tuleks neile jagada või rohkem tootma õpetada.
-
http://yle.fi/uutiset/ulkomaat/2011/05/kemikaalivesimelonit_rajahtelevat_kiinassa_2598377.html?origin=rss
Lugu sellest, kuidas Hiinas on väetiste (kasvukemikaalide) liigsest kasutamisest tulenevalt hävinenud või pigem liigse kasvu tõttu "plahvatanud" arbuusid 20 farmis ning kokku 46 hektarisel põllumaal. Loodeti kiiremat kasvu ja saagi väledamat müüki saamist.
-
BBC-s mõned väidetavalt keemiat mittekasutanud farmerid kurdavad ka plahvatavate arbuuside üle:
http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-13421374 -
Peterburi tee ääres vedeles riknenud tomatite hunnik
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=440612
:) -
opex
BBC-s mõned väidetavalt keemiat mittekasutanud farmerid kurdavad ka plahvatavate arbuuside üle:
http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-13421374
agiilsed arbuusikasvatusmetoodikad? -
SideKick
Peterburi tee ääres vedeles riknenud tomatite hunnik
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=440612
:)
Sööme Ära 2011 :) -
OECD ja FAO/ÜRO ennustused:
10 a. pärast kanaliha 30% kallim; mais, suhkur, taimeõli 20% kallim, süüdlaseks pakutakse biokütuseid ja spekulante.
Vaesemad inimesed vaesemates riikides juba praegu söövad üha ühekülgsemat, odavamat, halvemat toitu kuna hinnad tõusevad. link
Ja OECD FAO orig dok.: www.fao.org/fileadmin/user.../OECD-FAO-Agricultural-Outlook-2011.pdf -
Ma väidan, et ennustada võib hindade suunda, aga mitte ulatust. Kui keegi oleks 1.5a tagasi ennustanud, et "x teravili on 1.5a pärast 200% kallim", siis oleks teda imelikuks peetud. FAO üldiselt vaatab ka demand/supply dünaamikat ja pakub midagi välja. Sealjuures on nõudlus väga täpselt ennustatav ja pakkumine väga umbmääraselt ennustatav. Samas kaup ise on väga vähese elastsusega. Ehk 5% nõudluse kasv/pakkumise vähenemine võib vabalt hinda tõsta 50%.
Kogu risk on täna supply poolel, kus yieldid ei kasva enam sama kiirelt kui nõudlus on kasvanud. Soovitan vaadata toiduainete varusid mitte absoluutnumbrites, vaid "days of consumption". See number on stabiilslt alla tulnud ja trend on üsna scary. -
Maailmapank on teinud ettepaneku uue finantsintrumendi loomiseks. Loodav Agriculture Price Risk Management (APRM) instrument peaks võimaldama hedge'ida baaspõllumajandustoodete hinnakõikumiste vastu arengumaades. Arendusse on kaasatud investeerimispank LP Morgan.
http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/NEWS/0,,contentMDK:22945434~pagePK:34370~piPK:34424~theSitePK:4607,00.html -
Nädalavahetusel võttis G20 siis prantslaste juhtimisel vastu action plani eesmärgiga ohjeldada põllumajandustoodete hinnakõikumisi:
http://agriculture.gouv.fr/IMG/pdf/2011-06-23_-_Action_Plan_-_VFinale.pdf
Sisaldab viite suunda: 1) põllumajandustoodangu ja tootlikkuse suurendamine, 2) turuinfo läbipaistvus, 3) põllumajanduspoliitikate koordineerimine rahvusvahelisel tasandil, 4) kõige vaesematele hinnakõikumiste mõju vähendamine (toiduabi parem kättesaadavus jms) ja 5) finantsregulatsioon.
Kuna finantsregulatsiooni osas jäid kokkulepped arvatult sündimata (delegeeriti finantsministritele), siis vahest kõige konkreetsem osa selles plaanis on turuinfo läbipaistvuse suurendamine ehk toiduainete varude kohta jooksva info edastamise süsteemi loomine (Agricultural Market Information System), mis peaks vähendama psühholoogilist efekti turgudel. Kõige olulisem on minu arvates küll jätkuvalt põllumajandustootmise produktiivsuse tõstmine, aga see ei kõla poliitikutele piisavalt seksikalt ja jäi seetõttu vahest natuke fookusest kõrvale (puuduvad konkreetsed kohustused investeerimaks R&Dsse, GMOsid pole vist üldse mainitud jne). -
Argentiinas pandi müüki tõenäoliselt suurim maavaldus mis kunagi vabaturule on tulnud ühe tükina, u. 1 milj. aakrit st. 400000 hektarit söötis maad kust voolab läbi paar jõge mille abil saab niisutada ilma suuremate investeeringuteta 60% alast. Kasvatada saaks suhkrupeeti, alfalfat, oliive, päevalille ja kuna asub veinitootmis piirkonnas siis ka viinamarju veini tegemiseks. Hind? 6 milj. GBP pdf
-
Venemaal on pakutud ka 1m hektari kaupa maad, aga tehingusse pole nii suure ühikuga minu teada jõutud tõesti.
-
G-20 tippkohtumisel võetud kohustused commodity marketite hinnavolatiilsuse ohjeldamiseks.
http://www.g20-g8.com/g8-g20/root/bank_objects/Commodity_market.pdf
Loodud turuinfosüsteem juba toimib:
http://www.wto.org/english/tratop_e/agric_e/amis_report_01_e.pdf
Eelmise hooaja kõrged teraviljahinnad on põhjustanud Venemaa ja Ukraina teraviljaekspordi suurenemise. Ennatlik on küll võibolla sellest pikemaajalisi järeldusi teha, aga senised arengud vähemalt kinnitavad mu enda hüpoteesi, et mingit lõputult tõusvaid toiduhindu või veelgi enam, üleilmset näljahäda, ei tule: kõrged hinnad põhjustavad lihtsalt tootmise kasvu siiani madala tootlikkuse või suurema kasutamata maaressursiga riikides, nagu näiteks Venemaa ja Ukraina. Kapitalismi võlu: igale mõjule on vastasmõju. Nagu naksitrallid juba tõdesid, maailmas peab valitsema tasakaal, tõeliselt zen.
