LHV Pärsia Lahe Fond
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tänasest on teada AÜE ja Saudi Araabia novembrikuu PMI näidud (väljaspool energiasektorit), mõlemad on püsinud üsna kõrgel. AÜE näit tõusis tasemele 57,0 (vs 55,9 oktoobris), Saudi Araabia näit novembris oli 57,7 (vs 55,6 oktoobris).
Et paremini võrrelda, lisan graafikud, mis sisaldavad igakuiseid näite viimase 3 aasta jooksul: -
Dubai EXPO 2020 on ukse ees ning emiraadi järgmise aasta eelarve on seda ka peegeldamas. Pühapäeval võeti vastu 2018. aasta eelarve, mis näeb ette kogukulutuste 20%list kasvu, mida veab taristuinvesteeringute 47%line yoy hüpe. Ca 40% investeeringutele kuluvast rahast on otseselt seotud EXPO 2020 projektidega.
Palgakulu kasvab järgmise aasta eelarves Dubais 9% võrra. Kui 2015. ja 2016. aasta eelarve oli Dubail tasakaalus, siis 2017. aasta peaks jääma ca 2,5 mld AED jagu miinusesse ning 2018. aasta suurte investeeringute tõttu 6,2 mld AEDga miinusesse (see on 1,6% SKPst).
Tõusnud energiahindade tõttu peaks kogu Araabia Ühendemiraatide eelarve jääma 2018. aastal ülejääki, kui nafta püsib pealpool $60 barrelist hinnapiiri. -
Eile avalikustati Katari 2018. aasta eelarve, mis näeb ette kogukulutuste 2,4%list kasvu, tulud peaksid kasvama 2,9%. Katari eelarves on näha väikest survet ka 2022. aasta jalgpalli MMiks valmistumisel, sest sellega seotud infrastruktuuri investeeringuid loetakse ühe põhjusena kulutuste kasvus.
-
LHV Pärsia Lahe Fondi 2017. aasta tootluseks tuli -0,6%. Viimase viie aasta tulemused:
2017 -0,6%
2016 -1,0%
2015 -16,5%
2014 +11,9%
2013 +49,5%
Kuigi sisuliselt oleme viimased 2 aastat liikunud külgsuunas ning selja taha jääb 3 keerulist aastat, on viimase 5 aasta keskmine tulemus olnud siiski +6,6% aastas.
2017. aasta GCC regiooni mõjutanud peamisteks märksõnadeks olid:
*OPECi koostöö Venemaaga ning tugev kinnipidamine lubatud 1,8 mln barrelisest tootmismahu kärpest ning globaalsete naftavarude langemine alates Q2’17. $56 pealt aastat alustanud Brent nafta tegi põhja juunis $44 peal ja lõpetas aasta viimase kahe aasta tipus $66 juures.
*Saudi Araabia börsi üleminemine T+0 arveldustsüklilt rahvusvahelisele T+2 arveldustsüklile.
*Katari diplomaatiline konflikt Saudi Araabia, Bahreini, AÜE ja Egiptusega. Katari poolt viisavabaduse laiendamine 80 riigile, muuhulgas Eestile.
*Saudi Araabia suhete teravnemine Jeemeni, Liibanoni, Iraaniga ja Jeemenist rakettide tulistamine Saudi Araabia suunas.
*Mohammed bin Salmani tõusmine Saudi Araabia kroonprintsiks, Saudi Araabia poliitilise ja ärieliidi ajutine vahistamine korruptsioonisüüdistuste tõttu ning tõsisem majanduslik ja sotsiaalne reform (mh naistele autojuhtimisõiguse andmine, ühiskogunemiste lubamine, kinode ehitamine).
*Tubaka ja suhkrutoodete maksu kehtestamine aasta keskel ning ettevalmistustööd 5%lise käibemaksumäära kehtestamiseks GCCs 2018. aastal (AÜE ja Saudi Araabia kohe aasta algusest, ülejäänud alustavad hiljem kuni 12 kuu jooksul).
*Kuveidi lisamine FTSE Arenevate Turgude indeksisse. Sõnum, et Saudi Araabia võib järgmisel aastal saada FTSE ja MSCI EM indeksitesse.
Põhjuseid, miks 2018. aasta poole vaadates optimistlikum olla:
*GCC riikidel on agregeeritud tasemel vaja eelarvete tasakaalustamiseks $61list naftahinda ning tänane turuhind on sellest kõrgemal. See on juba nii mõnelegi GCC riigile andnud julgust planeerida järgmise aasta kulutusi/investeeringuid suuremas mahus, mis elavdab majandusi. EXPO 2020 ettevalmistamise hoos on eriti suur hüpe kogukulutuste kasvus Dubais (+20% yoy) ning taristu investeeringute osas veelgi suurem (+47% yoy).
*PMI näitajad väljaspool energiasektorit on nii AÜEs kui Saudi Araabias tõusnud viimase 2,5-3 aasta kõrgeimatele tasemetele.
*Saudi Araabial on hea tõenäosus saada kaasatuks FTSE ja MSCI Arenevate Turgude indeksitesse – otsused vastavalt märtsis ja mais.
*Saudi Aramco 2018. aasta IPO toob Saudi Araabiale ja GCC regioonile palju uut investortähelepanu.
GCC turgude valuatsioon on viimaste aastate üks madalamaid. SEF-LHV Persian Gulf Fund üksikinvesteeringute portfell kaupleb 2017. aasta detsembri lõpu seisuga 9,2x 12-kuu ettevaatavat P/E kordajat, 1,0x jooksvat raamatupidamisväärtust ning pakub 3,8% jooksvat dividenditootlust. Võrdluseks MSCI Arenevate Turgude hinnatase, mis kaupleb 13x 12-kuu ettevaatavat kasumit ja pakub 2,8% dividenditootlust. -
Saudid lõpetasid kütuste subsideerimise, hinnad u topelt nüüd: odavam sort bena 0,17 €/L -> 0,30, kallim 0,2 -> 0,45
Rahvas kohati nuriseb, kuigi neid kino, kontserdi, turismi ja naiste autojuhtimise reformidega rõõmustati. -
Mis ajal toimuvad SEF-LHV Persian Gulf Fundi dividendimaksed?
-
Meelis,
Fond saab tänaste portfellis olevate üksikinvesteeringute valuatsioonide juures dividendidena ca 3,8% aastas. Aga kõik need dividendid reinvesteeritakse tagasi fondi ehk võetakse arvesse fondiosaku väärtuse arvutamisel ega maksta fondist välja. Seega kui portfellis olevad aktsiad üldse ei tõuseks, tõuseks NAV aasta jooksul 3,8% võrra lihtsalt saadud dividendimaksete võrra. -
AÜE ja Saudi Araabia 2017. aasta lõpu PMI näidud (väljaspool energiasektorit) olid jätkuvalt tugevatel tasemetel. AÜE PMI number detsembris oli 57,7 (vs 57,0 novembris), Saudi sama näit 57,3 (vs 57,5 eelmine kuu).
Lisan siia graafiku igakuisete näitudega viimase 3 aasta jooksul, et paremat pilti saada: -
Brent naftabarrel on kauplemas juba $71 peal - viimati maksis nafta nii palju 2014. aasta novembris.
Tuletan meelde, et GCC riikide selle aasta eelarved olid agregeeritult tehtud $61 peal. Tänased hinnad jätavad juba olulist ruumi fiskaalkulutuste suurendamiseks. Igaljuhul regiooni majanduskeskkonda ja investorsentimendile peaks see kaasa tooma positiivse spillover efekti. -
Eesti jääb Dubai 2020. aasta EXPOst kõrvale. Sellest on küll kahju, arvestades sealse regiooni turu suurust, rahvusvahelisust (suurettevõtete juhtidest paljud ju eurooplased ja ettevõtted tegutsevad reeglina lisaks Dubaile oluliselt laiemas geograafias) ja maksevõimelist potentsiaalikat regiooni paljude Eesti toodete ja teenuste jaoks (põllumajandus, metsandus, arhitektuur, IT, kaitsetööstus, loodustooted jpm).
Samal ajal meie lõunanaabrid lätlased on esindatud. -
Nafta üleliigsete väljapumbatud varude ajastu hakkab nüüd mööda saama - varud on OPECi ja ta liitlaste 1,5 aastat kestnud kärbete toal jõudnud oma pikaajaliste keskmiste juurde. Üks selleteemaline artikkel on leitav siit.
-
Tõenäoliselt lähema 6-12 kuu jooksul börsile tuleva Saudi Aramco 2017. aasta esimese poolaasta kasumiks kujunes $33,8 mld. Huvitav lugemine Aramcost siin.
-
Äge animatsioon sellest, kuidas Dubai on kasvanud kalurikülast suurlinnaks Dubai Evolution from 1960 to 2021 Time-lapse
-
AÜE on aasta alguses jõustunud 5%lise käibemaksumäära ajutisest nõudluse langusest nüüd taastumas - PMI indeks tõusis mais juba 56,5 punktini aprilli 55,1 punkti pealt.
-
Sarnane lugu on Saudiga ja nüüd on ka maikuu number teada. PMI väljaspool energiasektorit 53,2 vs 51,4 aprillis.
-
Eile õhtul tegi MSCI sarnaselt FTSE poolt märtsis tehtud otsusega positiivse otsuse Saudi Araabia lisamise osas Arenevate Turgude Indeksisse. Kuveit lisati ametlikku jälgimisnimekirja ning nende indeksisse lisamise üle otsustatakse uuel aastal. Saudi Araabia hakkab MSCI Arenevate turgude indeksist moodustama ca 2,6% ning Saudi Aramco börsile jõudmise järel lisandub sellele veel üle ühe protsendi. Araabia Ühendemiraadid ja Katar juba on indeksis. Regioon, kust 5 aastat tagasi ei kuulunud ükski riik arenevate turgude sekka, on järgmisest aastast moodustamas juba üle 5% kogu globaalsest arenevate turgude indeksist. See tähendab 2019. aastal rohkem kui kümne miljardi dollari liikumist Saudi Araabia börsile indekseid jälgivatelt fondidele. Aktiivselt juhitud fondid on ajalooliselt selliseid muudatusi ennetanud ja oma raha otsuse jõustumise eelsel aastal turule toonud, mistõttu järgmised 12 kuud võiksid tulla Saudi Araabia ja GCC regiooni jaoks laiemalt kindlasti huvitavad.
-
Juunikuu PMI numbrid AÜEs ja Saudi Araabias olid sarnaselt eelnevale kuule tugevatel tasemetel. Saudi Araabia PMI näit väljaspool energiasektorit oli 55,0 vs 53,2 mais, AÜE sama näit juunis 57,1 vs 56,5 mais.
-
LHV Pärsia Lahe Fond on saanud Saudi Araabia börsi QFI ehk kvalifitseeritud välisinvestori heakskiidu. See tähendab, et nüüdsest on meil võimalik investeerida Saudi Araabia börsile otse ja ilma piiranguteta. Varasemalt oli piiratud juurdepääs läbi P-note'ide (derivatiivid), kuid otse kauplemine on odavam ja suurendab oluliselt ligipääsetavat investeerimisuniversumi. Sellest tulenevalt on oodata, et lähikuudel hakkab fondis Saudi Araabia suunaliste investeeringute osakaal tõusma.
Saudi Araabia lisatakse 2019. aastal mitmes jaos nii FTSE kui MSCI arenevate turgude indeksitesse ning see peaks tooma suures mahus nii passiivset kui aktiivset välisinvestorite raha Saudi Araabia ja GCC riikide börsidele. -
Eile ja täna toimus järjekordne OPECi liikmesriikide koosolek, kus osalesid ka mitmed mitte-OPEC riigid, kelle majanduskäik on suuresti naftast sõltuv (näiteks Venemaa). Pärast pikalt kestnud läbirääkimisi otsustati päevast naftatootmist kärpida 1,2 miljoni barreli võrra (0,8 miljonit barrelit kärbivad OPEC liikmesriigid ja 0,4 miljonit mitte-OPEC riigid).
-
Nüüd on teada ka Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia detsembrikuu PMI näidud (väljaspool energiasektorit). AÜE näit oli 54,0 vs 55,8 novembrikuus, Saudi Araabia sama näit 54,5 vs 55,2 novembris. PMI on hea indikaator majandusseisundi jälgimiseks ja näit üle 50,0 taseme näitab majanduskasvu.
Mõnda aega ei ole postitanud PMI graafikuid, kus on kajastatud igakuised näidud viimase 3 aasta jooksul. Panen uuendatud graafikud siia: -
Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia jaanuarikuu PMI näidud on teada ja alustasid aastat tugevatel tasemetel. Araabia Ühendemiraatide PMI näit väljaspool energiasektorit oli jaanuaris 56,3 vs 54,0 detsembris, Saudi Araabia sama näit oli 56,2 vs 54,5 detsembris.
-
Teeks siia väikese värskenduse:
2018 -5,5%
2017 -0,6%
2016 -1,0%
2015 -16,5%
2014 +11,9%
2013 +49,5%
31.12. seisuga:
2018:
* Aktsia puhasväärtus 10.6529 EUR
* Fondi maht 8 094 165 EUR
2017:
* Aktsia puhasväärtus 11.2730 EUR
* Fondi maht 10 722 360 EUR
2016:
* Aktsia puhasväärtus 11.3392 EUR
* Fondi maht 12 809 375 EUR
2015:
* Aktsia puhasväärtus 11.4563 EUR
* Fondi maht 12 359 490 EUR
Viimase nelja aasta trend on nähtav, seda nii aktsia puhasväärtust kui ka fondi mahtu arvesse võttes.
Fondijuht on optimistlik ning leiab, et olukord on s*tt, aga see on vaid tuleviku väetis: kui 2017.a. detsembri lõpu seisuga kauples fond 9.2x 12 kuu oodataval kasumil, siis 2018.a. lõpul vaid 7.8x. Lohutust pakub see paraku vähe kui viimased 4 aastat ei suuda fond näidata positiivset tulemust. Sealjuures oli aasta tagasi 2018.a. oodatav dividenditootlus 3.8% ning aasta lõpuks näitas fond siiski tulemuseks -5.5%.
Kui muidu eelnevate aastate detsembrikuu ülevaates on ära toodud viimase 2, 3 ja 4 aasta keskmised ajaloolised tulemused, siis 2018.a. detsembri omas enam mitte. St. on jäetud keskmised andmed 2017.a. lõpu seisuga.
Kui näitaks 2018.a. lõpu seisuga, oleks tulemus liiga kole?
Siinjuures on paslik ka mainida, et fondi investeerimisnõustaja tasu on kõike eelnevat arvesse võttes 1.75%.
Aga fondijuht peabki positiivsuse säilitama ja uskuma, et tulevik on alati parem ja helgem, sest kui tema ise ka enam ei usu, kes siis veel... -
Kuna LHV Pärsia Lahe Fondi poolt kasutatav Swedbanki Luksemburgi fondihotell lõpetab oma tegevuse, siis oleme otsustanud LHV Pärsia Lahe Fondi sulgeda. Fondi sulgemiskuupäevaks on 27.06.19 - põhjustest saab pikemalt lugeda LHV Finantsportaali vastavast loost. Palun tutvu ka ametliku teatega investoritele, mis on kättesaadav siin.
LHV Pank fondist väljumistasu alates tänasest ei võta. Fondist saab väljuda tavapäraselt internetipangas müügikorraldust esitades kuni 26. juunini kella 15ni Eesti aja järgi. Nendel investoritel, kes ei esita enne seda müügikorraldust, teostatakse kõigi järelejäänud fondiosakute sundmüük likvideerimispäeval 27. juunil ja laekuv raha kantakse üle automaatselt vastavate osakuomanike kontodele. Alates tänasest ei ole võimalik esitada LHV Pärsia Lahe Fondi märkimiskorraldusi, kuid müügikorraldusi võetakse vastu tavapäraselt.
Olen koos LHV investeerimismeeskonnaga juhtinud LHV Pärsia Lahe Fondi investeerimistegevust alates 2010. aasta septembrist ning selle ajaga on fondi väärtus pärast kõiki kulusid tõusnud ca +70%. Fondi tootlus sel aastal on olnud ca +5%. Tänan südamest kõiki investoreid koos minuga Lähis-Itta investeerimisel mulle antud usalduse eest!
Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht -
Tegelik põhjus on tootluse puudumine, kaotasin ise ka selles fondis raha.
-
msr
Tegelik põhjus on tootluse puudumine, kaotasin ise ka selles fondis raha.
Eiei, Swedbank on süüdi, loe Joeli postitust. :) -
tomm_a
msr
Tegelik põhjus on tootluse puudumine, kaotasin ise ka selles fondis raha.
Eiei, Swedbank on süüdi, loe Joeli postitust. :)
Vanasõna ütleb ju, et ainult loll ei leia vabandust! -
3 aastaga suudeti teenida lausa 2.7% kasumit. Vähemalt plussi jäi.
Kui ikka ei oska, siis ei tasu fondi pidada -
Millise aja jooksul ja mis hinnaga orderite täitmine toimub;
-26 juunil müügiorderi esitanutele,
-27 juunil sundmüüki läinud osakute puhul? -
hlx,
Tavapärane lunastusprotsess näeb ette raha väljamaksmist T+3 tööpäeva jooksul, mida võib pikendada vajadusel T+5ni. 26. juunil enne kella 15 lunastusorderi sisestanud väljuvad päeva lõpus arvutatud NAVi pealt.
Fondi likvideerimise korral on tavapärane lunastusprotsess samamoodi T+3, mida võib pikendada vajadusel T+10ni. Kuna likvideerimisel tuleb fondi kõik varad ja kohustused sendi pealt nulli saada, on võimalik, et likvideerimisel laekub klientidele esimese põhimakse järel hiljem ka väike teine makse, kui fondi tegelikud kulud osutuvad NAVis üles võetud kohustustest hiljem väiksemaks - sel juhul toimub väike täiendav laekumine hetkel, kui fond on lõplikult suletud ja registrist kustutatud. -
Tänan vastuse eest!
-
Ei ole enam eriti aktuaalne teema, aga ei anna rahu.
Kunagi jagasin fondi osakud tütardele, et sealt see rikkus tulema hakkab ja küll nemad ära näevad, sest MSCI, PMI, OPEC, kiirelt arenev piirkond, kaupleb madalatel kordajatel ja uuesti MSCI, PMI...
Nüüd SWED vussis selle hea võimaluse ära, raha seisab kontodel ja Coopi tulekuni veel mitu kuud aega, kas seniks võiks olla BLT emissioon kui värske bonanza? -
31.07.18 - "LHV Pärsia Lahe Fond on saanud Saudi Araabia börsi QFI ehk kvalifitseeritud välisinvestori heakskiidu. See tähendab, et nüüdsest on meil võimalik investeerida Saudi Araabia börsile otse ja ilma piiranguteta."
See swedi jutt on vbl ideaalne ettekääne, aga jälle 1 neist kordadest mis paneb mõtlema, et kas LHV on päris pank või siiski pole (eelmised korrad on näit dollarikontode puudumine või see üllatav põhjamaade tulumaksu % hoop mis tulenes väidevalt Danske teenuse kaotamisest, IB asjadega ka LHV-l vist vahest mingeid imelike hetki olnud).
Kui suur peab 1 pank teoreetiliselt olema, et saaks stabiilselt ligi asjadele ilma teiste (järsku kaduda võivatele) teenustele toetumata? Et pank jälle ei peaks klientidele +-2 päeva sündmusest enda üllatust väljendama, et nii läks. -
See vist naftarikaste araabia-maade teema...võiks ehk ümbernimetada "lähis-ida riigid" vmt.
Eniveis, IMF sünnitanud miski tumedates toonides paberi piirkonna kohta (see vist). Ja IEA teatas eile, et esimest korda 10 a. jooksul nafta tarbimine langeb maailmas, Hiina viiruse tõttu. Nafta hinna tõusu ka enam praegusest eriti kõrgemaks tulevikus ei ennustata (fracking). Mis kokkuvõttes on paras jama šeikidele.
The Times: A IMF study argues that the Gulf’s whole way of life is at risk. It says the price of oil will never again rise above its current rate, endangering Gulf states’ national budgets. It says that the 6 main Gulf states — Saudi Arabia, Kuwait, Qatar, Bahrain, UAE and Oman — have already spent $300 billion of the $2.3 trillion reserves they had before the oil price crisis. Even with the current retrenchment they are all attempting — the UAE has introduced VAT — the money will run out in 2034.
All of them have taken some steps to change the nature of their economies. Saudi Arabia’s social reforms are part of Crown Prince’s “Vision 2030” programme to build high-tech industries and tourist resorts as alternatives to oil. The others have similar “Visions”. But 5 years on, these schemes are showing few results. New-tech investments by Saudi Arabia’s sovereign wealth fund have lost money, while the prince’s pet project, an ultramodern city called Neom on the Red Sea coast, supposedly featuring flying cars, robot servants and genetic technology firms, has made limited progress... not many western businesses want to pour money into a country that butchers its critics in its overseas consulates, and conducts occasional mass purges of local billionaires, like those the prince locked up in the Ritz Carlton Hotel in 2017. Dubai, which never had oil wealth, was once held up as a model, with its tourism, services industry, ports and airport. However, that was built on debt, and it had to be bailed out in the financial crisis a decade ago by its oil-rich neighbour Abu Dhabi. Now it is in trouble again. Dubai and MBS's internal revolution are [seemingly] the only 2 models of reform currently on offer. Economists, and perhaps secretly the region’s leaders, are worrying what they can do instead. The IMF urges a tightening of the region’s belts and says it will have to choose whether current generations, who have high expectations of a subsidised, comfortable lifestyle, will suffer the pain of austerity, or whether it will be forced on their children.
