Eesti Post AS börsile (PST1T ???)
Log in or create an account to leave a comment
-
Postimehes huvitav artikkel Eesti Posti juhatuse esimehelt Ahti Kallastelt: Ahti Kallaste: Eesti Post sätib konkurentide ootuses sihte. Selgitab päris mõnusalt kohalikku postiturgu.
Lisainfo ettevõtte kodulehelt: "ASi Eesti Post põhitegevuseks on universaalse postiteenuse osutamine. Olles tihedaima tegevusvõrguga ettevõte Eestis, teenindame oma kliente üle vabariigi enam kui 500 struktuuriüksuses.
Lisaks traditsioonilistele postiteenustele nagu kirjade, pakkide ja perioodiliste väljaannete edastamine, osutame ka ekspress-, lao-, veo-, finants- jt teenuseid. Saamaks eelistatuimaks teenindusettevõtteks postiäris täiustame pidevalt oma tehnoloogiat, mis võimaldab meil turule tuua uusi kaasaegseid teenuseid ning pakkuda klientidele terviklahendusi"
Ühtlasi täna uudis, et Itella ehitab Jürisse oma logistikakeskuse: Soome postifirma ehitab Jürisse logistikakeskuse.
(Käesoleva feedi eesmärgiks koguda kokku ja mugavalt arhiveerida teemaga seonduv info, et vajadusel IPO korral (põgusalt päevakorral olnud aastaid) infot kiiremini leida. ) -
Tea kas nyyd posti just investeeriks, aga nii nigu ma aru saan on seal juhatust pühitud juba pikemat aega.
-
Eesti Postil on Kasahstanis mingeid tibusid juba koorunud ka?
-
Varsti saab kõik selgeks. Kas tuleb börsile või mitte. Ärileht: Valitsus võib kaaluda Eesti Posti erastamist või börsile viimist
Järgmisest aastast konkurentsile avanev postiturg on sundinud ettevõtet oluliselt üle vaatama oma koosseisu ja kärpima kulutusi. Üht lahendust nähakse seni riigiomandis olnud postifirma erastamises.
“Seda, mis valdkonnas võetakse partner või kas ja mis mahus minna börsile, otsustame augusti keskel,” ütleb Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste. Tegemist on tema sõnul siiski juhatuse seisukohaga, leidmaks raha investeerimiskavade katteks. Seetõttu on mõne kuu jooksul pandud müüki nii Tartu peapostkontor kui ka Tallinna endine peamaja. -
Eesti Post uurib inimeste suhtumist erastamisse
Juhtkiri: Eesti Post tuleb Tallinna Börsile? Ootame pikisilmi!
Aga otseloomulikult otsustatakse börsiletulek avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal. Sest Eestis on praegu käimas pragmaatika ajastu. Kui avaliku arvamuse uuring näitab, et Eesti Posti noteerimine oleks rahva arvates halb, siis Eesti Posti ei noteerita. Kui avaliku arvamuse uudis näitab et noteerimisest kahju ei teki, siis noteerimise kohta tuleb otsus "Võib kah!" Hetkekski ei tohi lasta üles kerkida võimausel et sihtmärgile heidetud oda moondub ootamatult bumerangiks ja lööb viskajat selja tagant.
Minumeelest on selline käte väristamine naeruväärne. Imelik et ilma PR meeste poolse kinnituseta ei toimu midagi. "Confirm, confirm, confirm!" paistab olevat praegune tegevusloogika. Aga ei kontrollita mitte numbreid, ei kontrollita mitte analüüsi sisu, ei kontrollita mitte plaani realiseerimise võimalusi, ei kontrollita seda kas konkurenti ei alahinnata. Kontrollitakse ainult seda mis sinusoidi punktis hetkel avalik arvamus on. Me peame nüüd kõik tsükligurudeks hakkama sest tsüklite mõistmine aitab kõige paremini Eestis toimuvat mõtestada. Avalik arvamus saab vongelda ainult tsüklites, st +1 Hea ja -1 Halb vahel. -
Eesti post on asutus, mis innovaatilisusega just ei hiilga ... väga suurepärane näide asutusest, kes hakkab ennast liigutama alles siis, kui konkurendid varba peale juba tükk aega astuvad. Minu arust on nad lootusetult hiljaks jäänud, et end tarbijale lähemale tuua.
-
Eesti Post annab homme pressikonverentsi
http://http://www.logistikauudised.ee/default.aspx?publicationid=E37122D8-7294-443C-926D-712CA24656CE
Samas veel eile kinnitab juht, et börsile ei lähe. Imelik küll, aga eks homme näeb. -
Eesti Post avaldas auditeeritud majandustulemused
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul on ettevõte olulise tähelepanu alla seadnud postivõrgu optimeerimise.
Ta nentis, et kirjade mahu langemise juures ca 70% ei ole universaalse postiteenuse osutamine mõeldav praegustes tingimustes. Ta rõhutas, et riigi poolt sätestatud nõuded postivõrgule ei ole mõistlikud ning soovitakse, et riik need nõuded üle vaataks. "Me ei saa jätkata universaalse postiteenuse osutamist, kui riik ei paku midagi uut välja," sõnas ta. Ehkki ettevõtte aktsiate 100% omanik on riik, nentis Atonen, et Eesti Posti puhul on siiski tegemist äriettevõttega, mis peab oma tegevust tulemuslikumalt majandama. Atonen ei välistanud, et Eesti Post võib postivõrgu nõuete osas pöörduda ka kohtu poole.
Ühtlasi ütles Atonen, et kuuldused Eesti Posti võimalikust börsile minekust ei vasta tõele ning lisas, et kui ettevõttel peaks tekkima rahalisi raksusi, mida praegu ei ole, siis näeks ta parema meelega posti- ja logistikafirmat eraettevõttena.
-
Selle tarvis oli vaja pressikonverentsi??? Mis see EP on?
-
Aga miks mitte korraldada pressikonverents? Universaalpostiteenistuse pakkumine on Eesti Posti üks märkimisväärseid eristajaid ülejäänud postiteenuste pakkujatest ja nüüd firma teatab et ta ei soovi seda teenust enam pakkuda. Universaalpostiteenuse pakkumine ongi tohutult kallis kui seda teha nii et iga postipakk, iga saadetis peaks oma kohaletoimetamisel tehtud kulud tagasi teenima.
Üldiselt Eesti inimesed võiks aru saada et maal elamine ei olegi võimalik kui sa maal tööd ei tee. Kui ei hari põldu või metsa, kui ei paku turismi teenuseid, kui ei sõida maalt linna tööle iga päev vms siis ei olegi võimalik elu maal püsti hoida. Subsideeritud postiteenistus on üks nendest asjadest mis aitavad maal elamise illusiooni üleval hoida. Väga laias plaanis ei talu mina isegi seda kui linnades eramajade rajoonide inimesed häälekalt avalikke teenuseid nagu siledaid asfaltteid, reo- ja joogivee kanalisatsiooni, ühistransporti jm nõuavad. Ma arvan et konkreetses geograafilises elupaiga punktis elamise toetamise peaks lõpetama ja linna võiks ka juhtida osaliselt nagu äriettevõtet. Võiks olla nii, et suuremas linnas linnaosa juht, väiksemas mingi linnavalitsuse ametnik lööb lahti Exceli ja vaatab sealt kui palju igas linnaosas elanikke on ja kui palju nad makse maksavad. Vastavalt sellele vastavasse piirkonda vastavalt nii palju ka investeeritakse. Praegu Eestis eramajade rajoonid on ajaloolise eripära tõttu suvaliste inimeste elupaigad. Aga eramajade regioonis elu peaks olema luksus sest eramajade kruntide eripära on see et krundil peab olema juurdepääs teele, muidu ei ole võimalik seal elada. Nii juhtubki et kõrvuti saab olla ainul kaks krunti kuna muidu ligipääs teele puuduks. Väikesed eramajade kvartalid tuleb ümbritseda asfalteeritud teede, kanalisatsiooni jm kommunikatsioonidega mis on tohutult koormav ühiskonnale kui need eramajade kvartalid ei ole moodustunud nendest inimestest kes oma maksudega suudavad taolise taristu loomist üleval pidada. Siin ma räägin rikkuritest. Eestis ei ole nii et eramajade rajoonides elavad rikkurid. Eestis elavad seal suvalised inimesed, muuhulgas vaesed inimesed. Vaeste inimeste elupaik peaks olema kõrgete kortermajade piirkond sest kõrgustesse ehitamine on odavam kui laiustesse. Ühe kõrghoone (või suvalise Eesti linnakese kontekstis ka nt 8...10 korruseline kortermaja) ümber ligipääsu tagamiseks kulub vähem asfalti ja muid kommunikatsioone. Vaeste inimeste tiheasustus lubab neil ka kommunikatsioone tarbida sest nad on tihedalt koos ja makse seetõttu haldusüksuse pinnaühiku kohta laekub. Vaeste inimeste hajaasustus aga on iga haldusüksuse eelarve surm. Nii ei saa haldusüksuse eelarvet kunagi investeeringuteks kasutada kui vaesed inimesed elavad eramajades ja nõuavad oma eramaja ümber asfalteeritud teid või kolivad nad lausa maale, igaüks 20 km kaugusele ja siis nõuavad teede ehitamist. See avalik taristu mis on loodud jõuab enne lõplikult amortiseeruda kui vaesed inimesed maksudega investeeringu tasutud saavad. Ei saa olla nii et pidevalt mingi fiskaalülekanne toimub jätkusuutmatu eluviisi toetamiseks. Parim oleks ikka nii, et niipalju makse kui haldusüksuse pinnaühiku kohta laekub, niipalju on võimalik ka avalike teenuste pakkumiseks pinnaühikul kulutada. Kuigi muidugi jube keeruliseks läheb süsteemi haldamine. Aga kui selline süsteem toimiks, siis saaks iga inimene aru et kõrgem ja tihedam hoonestus on tegelikult parem kuna kommunikatsioonide ehitamiseks kulub vähem raha. Kuna edasi tagasi autoga sõitmiseks kulub vähem aega ja raha. Kuna sõpradele külla minemiseks kulub vähem aega ja raha. Kuna kõrgem hoonestus jätab maja ümber rohkem ruumi rohealale. Jne. Kui raha ei ole, siis raha ei ole, siis raha ei ole loogika on väga hea loogika sest välistab igasuguse ebaadekvaatsuse vohamise. Seda peaks inimestele koolis õpetama lausa. Muidu naiivsetel vaestel inimestel tekivadki rumalad mõtted ja aluseta ootused oodata koduümbruse asfalteerimist kui ta isegi mitte piisavalt makse ei maksa. Jätkusuutmatuid piirkondi seetõttu asub ka linnades. Hurtsikute ümber ei ole mõtet rajada asfaltteid, lükata nende kvartali sees talvel lund ja haljastada suvel sest see rahakulutus kannibaliseerib linnaeelarvet. Selline ressursi väärkasutus võtab võimaluse laiendada avaliku taristu loomist piirkondades kus pinnaühiku kohta laekub makse mõistlikult. Ma pole ainult suutnud välja mõelda kuidas pinnaühiku kohta laekuvate maksude investeerimist samasse piirkonda täielikult rakendada sest loomulikult tekivad erinevad linnaosad. Ühes inimesed magavad, seal on nende sissekirjutus ja laekuvad maksud. Järelikult saaks see linnaosa rohkem investeerida. Mõni teine linnaosa aga omab küll kõrghoonestust, aga see hoonestus on kontoriteks mõeldud kus inimesed ei ela ja kus nad ainult loovad selle väärtuse mida magalarajoonis laiali jagada. Äkki oleks mõttekas jagada avaliku taristu investeeringute raha kuidagi võrdselt töökoha ja elukoha vahel või lihtsalt soodustada segapiirkondade teket või lihtsalt teha nii suur haldusüksus mis omab mõlemaid piirkondasid. Nüüd muidugi ei tule täielikult välja loogika et haldusüksuse pinnaühiku kohta laekunud maksutuludest saab investeerida avaliku teenuste pakkumisse samal pinnaühikul, ja ei sentigi rohkem sest makse lihtsalt ei ole et rohkem investeerida. Kõige parem on ikkagi kui raha ei ole, siis raha ei ole, siis raha ei ole loogika kooliprogrammi lülitamine sest siis ei teki kellegil ootusi nõuda asfaltteid ja linnaametnikul rumalat mõtet ehitada asfaltteid piirkonda kus tulusid ei ole.
Seetõttu ongi Eesti Post olnud kaua rigiettevõte kuna universaalpostiteenuse pakkumine on kahjumlik ja süsteemi ülevalhoidmiseks on seda pikalt subisdeeritud. Eraettevõte ei pakuks universaalpostiteenust kuna maal elavad inimesed ei oleks võimelised maksma margi eest rohkem. Ja seda kõike seetõttu et maal ei ela mitte rikkurid vaid maal elavad kõik kes Eestis on ajalooliselt maal elanud, kaasa arvatud vaesed inimesed. Laias plaanis peaks kasumliku universaalpostiteenuse käitamiseks margid olema intelligentsed ja kokku arvutama kui kaugele nad liiguvad. Kui elad linna lähedal suburbias, siis maksad 10km*konstant. Kui elad 100km kaugusel linnast, siis maksad 100km*konstant. Konstant on nt 1 EUR. Ja kui mitte saatja ei maksaks saatmistasu vaid vastuvõtja maksaks kohaletoomistasu, siis saaks ju kõik aru et 50km kaugusele linnast ei ole mõtet kolida kuna seal elamine on lihtsalt kallis. Loogiline et kirja kaugele toimetamine on kallim kui lähedale toimetamine. Aga maal elavad inimesed ei saa sellest aru ja tõstavad käsi taeva poole ja hüüavad emotsionaalselt "Regionaalareng! Poliitikud ei saa lasta meie totakal külal ääremaastuda! Nad peavad meid toetama!" Mina muidugi nii ei arva. Ma hoopis ei saa aru kust tuleb vaeste inimeste jultumus varastada avalikku raha. Sest just varastamiseks saab lugeda sellist avaliku raha kulutamist infrastruktuuri loomiseks ja "investeerimiseks" mille puhul regioonis elavad inimesed ei suuda oma elutegevuse käigus genereerida nii palju maksutulusid, et see "investeering" end ära tasuks. Ja see on väga oluline point Eesti Posti pressikalt. See tähendab olulist reaalsusenihet ja lõpuks päralejõudmist adekvaatsusse: lõpetatakse jätkusuutmatu eluviisi doteerimine. -
See on ikkagi postitiivne, et selle n.ö. saladusliku IPO puhul pole tegemist EP-ga
-
Seega momentum, sa propageerid lauslinnastumist ning maaelu ja -kultuuri väljajuurimist?
Mina olen terve elu linnas elanud ning ei lähe loodetavasti kunagi maale elama, kuid see eelmine ei ole ikka päris õige. Euroopa subsideerib tõepoolest ka oma maaelu korraldamist ning sealse eripärase elukorralduse hoidmist, kuna on oluline osa iga rahvuse kultuuripärandist (mis tänases immigratsioonisituatsioonis ja globaliseerumistuhinas tahtes-tahtmata hävineda püüab). -
TaivoS kirjutas:
Mina olen terve elu linnas elanud ning ei lähe loodetavasti kunagi maale elama
Päris huvitav statement tegelaselt kes tahaks Aafrika börsidelt teenida P: -
ei ole endiselt kaineks saanud? :(
-
Äkki tuleks siis kodanik TaivoS´ile korraldada testid, mille alusel ta väidab kaasväitleja olevat mittekaines olekus.
Pigem jääb mulje, et need kes pidevalt TINUTAVAD, ei suuda enam adekvaatset pilti omada. -
No see transiit läks küll kiiresti.
-
ära kammi sassi (nii end ega teisi)
-
? ? ?
-
momentum,
Kui sa sellises toonis nii pikki lõike kirja paned, jääb mulje, et sinu silmis oleks tasakaalulahendiks kogu rahvastiku ümberkolimine Tallinna ümbrusesse ning ülejäänud maade ärakinkimine nt Venemaale. Julgen oletada, et sa seda päris silmas ei pidanud ;)
Üks lihtsamaid lahendusi sinu murele oleks omandimaksude kehtestamine (maa, kinnisvara, autod jne), mis pole aga üldsuse (ja seetõttu ka poliitikute) seas eriti populaarne.
Mis puudutab universaalpostiteenuse pakkumist, siis minu silmis on see vajalik, küll aga tundub, et võrdluses lääneriikidega ei suudeta selle potentsiaali Eestis ei ettevõtluses ega ka avalikus sektoris nii hästi ära kasutada. -
2010 aasta kasum tuli ep-l ilmselt kinnisvara müügist? huvitav kas 2009a siis ei müüdudki midagi?
-
Omnivas alustati erikontrolliga, eelmiste juhtide töö võetakse pulkadeks lahti
Kuigi minister Raul Siem kuulutas riigifirmas Eesti Post erikontrolli välja juba augustis, alustati sellega alles tänavu jaanuaris. Erikontrolli tulemused selguvad märtsi lõpuks.
...
Novembris rääkis Eesti Posti nõukogu juht Sten Soosaar Äripäevas, et erikontrolliga selgitatakse välja, miks läksid ettevõttes mingid lollused läbi ning kuidas neid edaspidi ära hoida. Soosaare hinnangul on varasemalt tehtud kaks viga. Hinnati valesti teenuse omahinda kui 2016. aastal sisenes ettevõte rahvusvahelisse transiidiärisse ja see tõi ootamatult 5,5 miljonit eurot kahjumit. Lollus oli Soosaare sõnul siis nimelt see, et pikaajaliste investeeringute tegemiseks kasutas ettevõte käibekapitali. Ja kui selgus, et omahinna valesti arvestamise tõttu tuleb tasuda 5,5 miljonit eurot, lõi käibekapitali nappus ettevõttel hinge kinni. Samuti pole Eesti Post olnud piisavalt professionaalne IT-teenuse hankija ja nõukogu juhi hinnangul saanuks hankeid teha odavamalt ja paremini. -
Andre Veskimeister: Omniva börsile. Saadava raha eest ehitada üles tuleviku Eesti Post
Eesti Post vajab selget missiooni ja eesmärki. See peab vastama tuleviku infoühiskonna vajadustele, mitte nostalgiale. E-kaubanduse ja kiire interneti teenuste tagamine üle Eesti on väga ambitsioonikas ja unikaalne eesmärk tuleviku postiteenusele. Meil on vaja uut lähenemist, mis arendab meie ühiskonda järgmiste aastakümnete jooksul, mitte tulevikuta teenuse lappimist.
Kust selleks raha võtta?
Nüüd jääb vaid üks küsimus: kust selleks raha võtta? See on lahendatav Eesti Posti enda vahenditega. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti Post investeerinud, et välja ehitada pakiautomaatide äri Eesti, Läti ja Leedu tiheasustusega ja turutõrketa aladel Omniva kaubamärgi all. See konkureerib edukalt Itella Smartposti, DPD ja teiste logistikafirmadega ning on igal turul liider. Riik peaks Omniva selle osa müüma erakätesse. Äsja tegi börsidebüüdi Poola Inpost – samuti pakiautomaatidele keskendunud ettevõte, mis käitab 8000 pakiautomaati. Esimese börsipäeva lõpus hinnati selle ettevõtte väärtuseks 9,5 miljardit eurot. Omnival on Baltimaades 800 pakiautomaati. See annab aimu, kui palju Omniva pakiäri võiks väärt olla.
Riik peaks Omniva pakiäri müügist teenitava rahaga ehitama üles uue Eesti Posti uute strateegiliste eesmärkidega. Ja muu hulgas lahendama üleminekuaja probleemid ajalehtede kojukandega. Nõnda ehitaksime paindlikku ja avatud digiriiki, kus on võrdselt hea elada nii maal kui ka linnas.
