LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

ETK - Eesti Tarbijate Kooperatiivi kett

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse


  • Tallinna Kaubamaja (ja Selveri) teemas tuli jutuks ka ETK. Väideti koguni, et "kuni on liikmeid ei kao see kuhugi". Nähtus on niivõrd huvitav, et teeme selle kohta eraldi teema.

    Siin võiks arutleda ja jagada kogemusi teemal, kuidas ETK ja kohalike tarbijaühistute süsteem tegelikult toimib ehk kes tegelikult otsuseid langetavad, kelle huvides seda tehakse, s.t. kelle kaukasse läheb teenitud kasum ja milline on tegelikult ühistu lihtliikme roll ja kasu asjas. ETK Võru Tarbijaühistu näide on parim kaasus arutelu alustamiseks.
    Ma arvan, et väide, et "kuni on liikmeid ei kao see kuhugi" on puhas jama, sest raha põletada ei kannata kusagil.
  • ETK on omaette ettevõte ja need kohalikud tarbijate ühistud ka omaette. Neid ei saa minu arust ühte patta panna. Ja Võru Tarbijate Ühistu probleem tekkis minu arust eelkõige põhikirja tõttu, mis annab sealsetele volinikele liigsed õigused.
    Võru Tarbijate Ühistus on hetkel probleem selles, et nõukogu on võtnud eesmärgiks lahti saada paljudest liikmetest ning seeläbi saavutada suurem kontroll selle üle. Erakorraline üldkoosolek toimub 19. jaanuar minu arust. Ja seal on päevakorras nii põhikirja muutmine, nõukogu tagasikutsumine jms.
  • Ja jumal tänatud, et ETK ja Selver ei ole omavahel seotud! Ma olen täiesti kindel, et ETK sellisel kujul kaua vastu ei pea!

  • priith11, algatuseks väga hea!

    "Võru Tarbijate Ühistu probleem tekkis ... põhikirja tõttu, mis annab sealsetele volinikele liigsed õigused."

    "Võru Tarbijate Ühistus on hetkel probleem selles, et nõukogu on võtnud eesmärgiks lahti saada paljudest liikmetest ning seeläbi saavutada suurem kontroll selle üle."

    Kõlab samamoodi nagu osad juhid-"eelis"aktsionärid on "hankinud" endale "liigsed õigused" ja nõukogu on võtnud eesmärgiks lahti saada paljudest väikeaktsionäridest.
    ETK-l on olnud mitmeid häid krunte ja projekte, millele on olnud ka ostuhuvilisi, kuid raske on aru saada, kellega sel teemal rääkida, kes on tegelikud otsustajad.
    Samuti on huvitav, mis kasu saavad tegelikult ühistu lihtliikmed ja veelgi rohkem, kes saavad süsteemist kõige suuremat kasu?

  • Mina jälle arvan, et Eestimaistel ühistutel on tohutu psühholoogiline eelis igasugu välismaiste konkurentide ees. ETK-l on 60 000 liiget, Kaubamajal paar tuhat aktsionäri, kellest pooled on kindlasti soodsa hinna puhul valmis kohe aktsiad maha müüma.
  • Minu arust jällegi on probleem selles, et selle rohke liikmetearvu taga on tegelikult palju sellise vanema generatsiooni inimesi, kelle jaoks pole oluline, et nad just selle grupi poodidest ostaks, vaid pigem kust saaks soodsamalt (Maxima, Säästu vms). Ma arvan, et see kliendirühm ei ole nii ettevõtte-lojaalne, aga see on ainult minu arvamus.
    Ja kui vaadata kasu, mida ühistu liige saab, siis see on üpriski marginaalne. Otsene kasu võib-olla on see, et oma kliendikaardiga saab mõne kauba soodsamalt kätte, aga selle jaoks ei pea muidugi liige olemagi. Samas tema liikmemaks ja selle väärtus jääb alati sama suureks, vaatamata sellele, kui hästi ka ettevõttel ei lähe. Väikeaktsionäridel vähemalt see eelis, et ettevõtte hea käekäigu puhul on võimalik, et osaluse väärtus suureneb.
  • Tarbijate Ühistute probleem on selles, et see omanikuvorm on iganenud, eriti majanduslanguse ajal. Nagu artikliski kirjas, siis enne oli VTÜs 1200 liiget ehk omanikku. Peate arvestama seda kogu aeg, et kõik omanikud on täpselt võrdsed, ehk siis laias laastus ei oma neid ettevõtteid keegi... st et 1200 omaniku puhul on igaühe osalus alla 0.1%. Ja nii on need asjad mädanenud juba kaks aastakümmet vms. Kui teil siin vähegi juhtimiskogemust on, siis mõelge ise.. kui raske on mingit natukenegi pikemaajalist visiooni ellu viia selle ettevõttega. Eriti teemakohane on see majanduslanguse ajal. Põhimõtteliselt on omanikukapitali väga raske lisada, ehk siis pankadega läbirääkimised ettevõtega kus omanike kapitali lisamine on sotsiaalselt vastunäidustatud ja väga raske tegevus. Ja ka sel juhul ei tule sealt miljoneid.. mingi VTÜ puhul 550*1200= 660 000 krooni, see parandab ilmselt natukenegi likviidsust lühiajaliselt, mis on ilmselt hädavajalik, aga sellega mingit suuremat restruktueerimist ikka ette ei võta. Aga samas on seadused sellised, et seda ettevõtet pole ka eriti võimalik kuidagi ära osta. Tähedab, ilmselt on.. aga siis on vaja mingit suurt osa inimesi kes toetavad seda, nendest suurest hulgast liikmetest.. ja no seal on jälle igasuguseid ju. Kokkuvõttes, on jama ikkagi selles, et üks inimene ei saa omada rohkem kui peaaegu mittemidagi, ehk siis puudub mingi tuumikaktsionär. Kurb aga tõsi.. aga eks need TÜ'd kunagi kas üle võetakse ikkagi kuidagi või lähevad pankrotti. Kaua nad enam ei saa niimoodi, kapitalism surub peale.
  • Mina saan TÜ-de mõttest nii aru, et nende eesmärk ei peaks olema kasumit teenida (siis võiks ju lihtsalt AS või OÜ olla), vaid liikmetele ühise sisseostu kaudu soodsamaid ostuvõimalusi pakkuda. Sellega nad aga millegipärast hakkama ei saa - minuteada TÜ poodides hinnad pigem kallimad kui erapoodides, rääkimata suurtest kettidest. Kui just liikmed mingit megasoodustust ei saa võrreldes tavainimesega, aga ei ole kuulnud et saaksid.
    Seega pole sellisel kujul sellel ettevõttevormil mingit mõtet - nad tuleks AS ideks ümber organiseerida, mõni suurem endine TÜ äkki võiks isegi börsile jõuda või veel parem kui tugevamad ühineksid ja tekiks korralik üleriigiline kaubandusfirma.
  • Tegelikult on tegemist veel lõplikult ärastamata potiga.
    Juhtkondade idee potti kätte saada seisab selles, et võimalikult suuremast osast liikmetest lahti saada ja selleks aitab hästi kaasa ka aeg - 20 aastaga on vähemalt pooled liikmed ju jba manalas, veel veid ja ongi käes.....
    ETK ei ole mingi kett.
    Hästi saab ka liikmetest lahti, kui neist mitte välja teha. Üldkoosolekud tuleb teha tasa ja pimedas......
  • kaidoke,

    Siiski äriettevõte ja eesmärk kasumit teenida. Liikmed maksavad kauba eest täpselt sama palju kui mitteliikmed. Probleem lihtsalt selles, et nagu juba eelnevalt nimetasin, on neid asju väga väga keeruline ja riskantne üritada OÜ/AS-iks teha.. vähemalt suuremate puhul. See on siililegi selge, et aeg hädasti nõuaks, et nad OÜks saaksid...
  • Mingit ümbertegemist ei saa toimuma sest senised ühistute juhid ei lase seda juhtuda - see on nende mold ja sellele kedagi teist ligi lasta....
    Kuni viimane kross on ühistute varast söödud, nemad ei loobu.

    Äkki tuleks täna seda kõike tunnistada, et 18 sajandi värk ei tööta enam ja vara ühistute liikmetele käsu korras (seadusega) kätte jagada - mingite osakutena.
    Täna on ju nende ühistute osakapital mitme suurusjärgu võrra suurem kui osakapital ja seal ongi see mold kust toitutakse .....
  • Ega see vara kätte jagamine halb poleks, aga easier said than done. Vaja riigikogu/valitsuse poolset seadusemuudatust.
  • Vabandan!
    OMAkapital on suurusjärgu võrra suurem OSAKAPITALIST.

  • ETK Grupi 2009. aasta netokäive oli 5,76 miljardit krooni, moodustades hinnanguliselt 21,5 protsenti kogu jae- ja esmatarbekaupade turumahust. Mullu oli grupi käive 6,9 miljardit.

    Suurima osa ETK Grupi käibest moodustas kauplusekett Konsum, mille netokäibeks oli 2,41 miljardit krooni, kasvades võrreldes 2008. aastaga 6,5 protsenti ning moodustades kogu grupi käibest 53,8 protsenti. Konsumile järgnesid A ja O kauplused 23,8, Maksimarket 20,7 ning E-Ehituskeskus 1,6 protsendiga.
    Eesti kapitalil põhinev Eesti Tarbijateühistute Keskühistu asutati 1917. aastal. ETK-le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Meieri ja Säästukaardi kaubamärgid. ETK gruppi kuulub ligi 380 müügiüksust üle Eesti.

    http://www.e24.ee/?id=225442

Teemade nimekirja