LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Valuutaturud 30. märts

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kui eelnevatel päevadel on riskisentiment olnud surve all, mille tulemusena langes Austraalia dollar eilseks uue kahe ja poole kuu madalaima tasemeni $1,03 juurde, siis täna on turud alustanud positiivsel meeleolul ja ka kõik riskivaluutad on saanud vastu hommikut kena tõuke ülespoole.

    Euro liikus hommikul vaikselt tagasi lõppeva kuu tippude $1,34 taseme suunas, kuid on viimase paari tunni jooksul oma jõudu kaotamas ja kaupleb hetkel 0,3% kõrgemal $1,3340 tasemel. Eurole pakkus omalt poolt tuge hommikul avaldatud Saksamaa veebruarikuu jaemüügi numbrid, mis näitasid aastasel baasil 1,7% kasvu, ületades oodatud +0,1%. Eelmise kuuga võrreldes jaemüük samas langes 1,1%, kuigi oodati 1,1% kasvu. Eelmise kuu näit korrigeeriti samas -1,6% pealt -1,2% peale. Naelsterling, mis tegi enne Euroopa sessiooni algust uue nelja ja poole kuu tipu $1,6030 tasemel on samuti praeguseks hetkeks otsa ringi keeranud ja kaupleb 0,15% plusspoolel $1,5980 taseme juures.

    Kell 12 ilmuvad küll eurotsooni tarbijahinnaindeksid, kuid peamine fookus langeb täna algavale eurotsooni rahandusministrite kahepäevasele kohtumisele, mille peamiseks arutlusteemaks on Euroopa päästefondi mahu võimalik suurendamine 940 miljardi euroni, liites ajutise EFSFi (440 miljardit) ja uue permanentse ESMi (500 miljardit eurot) mahud. Otsus tehakse teatavaks homme.

    Lisaks sellele sündmusele langeb tähelepanu ka Hispaaniale, mis teeb täna teatavaks kokkuhoiumeetmed, et püsida eelarve puudujäägile seatud tingimuste graafikus. Kui eelnevalt oli Euroopa Komisjon seadnud Hispaaniale 4,4% eelarvedefitsiidi sihi, siis peaminister Rajoy tõstis eesmärgi ühepoolselt reaalsema 5,9% peale. Hispaania 10-aastase võlakirja tulusus on alates veebruaris tehtud pooleteise aasta põhjadest tõusnud 4,8% pealt tänaseks tagasi 5,5% peale.







  • Viimastel päevadel on meedias räägitud võimalikust Kreeka kolmandast abipaketist ja täna on sõna võtnud Kreeka peaminister, endine keskpankur Lucas Papademos, kes samuti ei välista vajadust uue abipaketi järele. Antud stsenaarium on ka suhteliselt loogiline, võttes arvese, et Kreekal pole lähiaastatel turgudelt raha kaasamist loota. Toon siin välja The Guardiani vahendusel:
    Barely a month after securing its second package of rescue funds from the EU and IMF, Greece may well require a third dose of international aid, down the line, to keep its economy afloat, the Greek prime minister suggested in an interview.

    "Some form of financial assistance might be necessary but we have to work intensely to avoid such an event," Papademos told the Italian business daily Il Sole 24 ore.

    Since being bailed out to the tune of €110bn in May 2010, the debt-choked country has received a total of €240bn in aid.

    Papademos, a former vice president of the European Central Bank who assumed office last November, also conceded that even if Athens enforced all the structural and fiscal reforms demanded by lenders it remained far from sure if it would be able to access international capital markets. Under current plans it is hoped Greece will return to capital markets when its three-year financial support program wraps up in 2015.

    "It is difficult to foresee market conditions and expectations in 2015," he was quoted as saying.

    The comments would chime with what senior officials also privately admit: that even if Greece's debt-load is reduced by 2020 to 120% of GDP (the current target) it will not be enough to make the debt pile sustainable.

Teemade nimekirja