LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Börsipäev 21. mai

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Vastupidiselt Euroopa aktsiaturgudele, mis eile DAXi ja FTSE 100-ga eesotsas tõusu jätkasid, jäi USA turgude kauplemispäeva teine pool nõrgemapoolseks, viies suuremad indeksid miinusesse. Olulisi uudiseid eile turgudel ei olnud, kuigi päeva ilmestasid kommentaarid Fedi liikmelt Richard Fisherilt, kes pooldab võlakirjade ostuprogrammi vähendamist. Samas pole Fisher FOMC hääleõiguslik liige. Chicago Fedi president Charles Evans ütles, et USA majanduse olukord on märkimisväärselt paranenud, kuid peamine küsimus on selles, et kuivõrd jätkusuutlik selline trend on.

    Ka Jaapani aktsiaturg on hoogu maha võtnud, kui eile hommikul andis riigi majandusminister Akira Amari mõista, et Jaapani jeen on väga palju nõrgenenud ning edaspidine langus võib juba kaasa tuua probleeme majapidamistele. Seega arvatakse, et jeenil ei lasta enam edaspidi oluliselt nõrgeneda.

    Tänane päev makrorindel on taaskord suhteliselt hõre, kui pigem ilmselt oodatakse homset päeva kui Bernanke kõneleb Kongressi ees ning avaldatakse FOMC möödunud istungi protokoll.

    11.30 UK tootjahinnaindeks
    11.30 UK tarbijahinnaindeks
    18.30 Fedi liikme James Bullardi kõne
    20.00 Fedi liikme William Dudley kõne

    USA futuurid kauplevad 0,1% miinuses ning Euroopa futuurid 0,3% rohelises.
  • Tokyo Electric Power (Tepco) on viimase nelja päevaga rallinud 55% tänu spekulatsioonidele, et ettevõte esitab peagi avalduse taaskäivitamaks Kashiwazaki Kariwa tuumajaama esimese ja seitsmenda reaktori juulis. Samas eitas Tepco antud kuulujutte ja ütles, et tegeleb alles uute turvasüsteemide paigaldusega ning ei oska täpselt öelda, millal paigaldustööd lõpule võiksid jõuda. Ettevõtte aktsia kaupleb endiselt 66% madalamal 2011. aasta märtsi tasemetest.
  • Der Spiegel kirjutab, kuidas Kreeka noorte tööpuuduse kasv veebruaris 64,2%-ni on valitsused kogu Euroopas pannud rohkem mõtlema, kuidas noorte tööpuuduse probleemi leevendada, kuigi juba praegu nimetatakse neid noori kadunud põlvkonnaks. Samas ollakse pakutud lahenduste osas üsna skeptilised ning pigem nähakse, et poliitikud teevad suuri sõnu, kuid tegusid ei järgne. Näiteks veebruaris eraldas Euroopa Nõukogu noorte tööpuudusega võitlemiseks aastani 2020 täiendavad €6 miljardit, kuid liikmesriikide erimeelsuste tõttu, kuidas raha täpsemalt kasutada, lükkub programmi algus vähemalt 2014. aastasse.
  • Suurbritannia inflatsiooninäit kujunes aprillis oodatust madalamaks, kui tarbijahinnad tõusid võrreldes eelmise aastaga 2,4% vs oodatud 2,6%.

    UK PPI Input NSA (Apr) M/M -2.3% vs. Exp. -1.3% (Prev. -0.1%)
    UK PPI Output NSA (Apr) M/M -0.1% vs. Exp. 0.2% (Prev. 0.3%)
    UK CPI (Apr) Y/Y 2.4% vs. Exp. 2.6% (Prev. 2.8%)
    UK Core CPI (Apr) Y/Y 2.0% vs. Exp. 2.3% (Prev. 2.4%)

  • Goldman Sachs tõstab S&P 500 hinnasihti ja ootab, et indeks tõuseb käesoleval aastal veel 5% ning sulgub 1750 punktil. 2014. aastal on S&P 500 hinnasihiks 1900 punkti ning ülejärgmisel aastal 2100 punkti. Samas märgib Goldman, et kasumiootused jäid muutumatuks ning hinnasihi kasv tuleneb dividendide 30%-lisest kasvust perioodil 2013-2015, dividenditootluseks oodatakse 2%, mis on viimase 20 aasta keskmine tase. Ühtlasi oodatakse ettevaatava P/E kordaja kasvu 15 kordsele tasemele.
  • USA õppelaenude maht on üha kasvamas. 2013. aastal bakalaureuse kraadi saanud üliõpilased on keskmiselt võtnud $30 000 õppelaenu, mis teeb sellest läbi aegade kõige suurema võlakoormaga lennu. Kuigi õppelaenude temaatika on meedias väga laia kõlapinda saanud, selgub, et koolilõpetajad ise ei näinud nii suurt võlga ette. Fidelity Investments viis läbi uuringu, mille kohaselt 50% lõpetanutest on üllatunud oma õppelaenude suuruse üle ning 39% oleks teinud teistsuguseid valikuid, kui nad oleks teadnud, et nad ülikoolist nii suure võlakoorma kaela saavad.
  • Vallo Lees
    USA õppelaenude maht on üha kasvamas. 2013. aastal bakalaureuse kraadi saanud üliõpilased on keskmiselt võtnud $30 000 õppelaenu, mis teeb sellest läbi aegade kõige suurema võlakoormaga lennu. Kuigi õppelaenude temaatika on meedias väga laia kõlapinda saanud, selgub, et koolilõpetajad ise ei näinud nii suurt võlga ette. Fidelity Investments viis läbi uuringu, mille kohaselt 50% lõpetanutest on üllatunud oma õppelaenude suuruse üle ning 39% oleks teinud teistsuguseid valikuid, kui nad oleks teadnud, et nad ülikoolist nii suure võlakoorma kaela saavad.


    Huvitav, kuidas nad küll alles peale ülikooli mõistavad oma võla suurust?! Kas laenuvõtmisel ei uuritagi laenu suurust?
  • Või enne õppimaasumist õppemakse ja elamiskulusid :)

    No eks need inimesed tulevad oma vanemate rahakoti pealt ja oma esimese kogemuse rahamaailmas saavadki just õppelaenu ja elamise kulukuse osas ülikoolist...eluülikool :) Kahju muidugi, et peavad oma noort elu alustama 100k-se laenuga ja kraadiga, millest sageli mingit kasu pole.
  • Mis on omajagu veider, arvestades seda, et hommikul olid tulemused ja et see on NY Post.
  • Kõrghariduse röögatust hinnatõusust on räägitud juba päris mitu aastat. Mõned aastad tagasi tehtud uurimuse kohaselt jõudis keskmine kõrgharitud töötaja kesk(eri)hariduse omandanule vara poolest järele alles 40-aastaselt. Kõrghariduse jätkuva hinnatõusu juures tekib vägisi küsimus - milleks? Loomulikult on erialati käärid suured (ja üha kasvavad).

Teemade nimekirja