Osaluspõhine ühisrahastus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Suure osa ühisrahastusest võtab väga hästi kokku South Parki osa: Go Fund Yourself!
Võib-olla siiski on selle teemaga kuidagi võimalik ka plussi jääda ja äkki ka mingit tootlust näidata? Hiljuti oligi esimese Eesti osaluspõhise ühisrahastuskeskkonna Fundwise'i launch. Hetkel on seal 5 ettevõtet rahastust otsimas.
Ise olen paarist huvitavast projektist ampsu võtnud, mille toode/teenus tundub reaalset probleemi või vajadust rahuldavat ja mille tiimi executioni võimesse teatud põhjust uskuda on. Positiivne on ka võimalus toetada siinset töökohtade loomist ja alustavat ettevõtlust.
Muidugi omajagu riskantsem kui börsiettevõtete osalusse investeerimine: 1) üldiselt mitte just madala kahekohalise protsendi jagu alustavatest ettevõtetest kas hävib või ei jõuagi suurema valuatsioonini. 2) Likviidsus, enne exiti sündmust on väljumisvõimalused piiratud või tihti ka olematud. 3) Exiti toimumine ja selle ajakava pole sugugi garanteeritud. 4) ükssarvikuid tuleb umbes üks tuhandest ja kui pihta ei saa sellele (väga tõenäoline!), siis startupi portu tootlus jääb paremal juhul keskpäraseks. Üldiselt ei soovitata alustavatesse ettevõtetesse panna üle 5-10% enda porfellist, kui sedagi.
Riskantne nagu Triin Tuleviga semmimine, aga võimalusi võib ka olla. On keegi veel näppinud? -
Mulle meeldib Fundwise "Investorile" jaotusest kõige enam punkt:
"Kutsu ka teisi investeerima - lisaturundus toob kasu nii sulle kui ka ettevõttele, millesse sa investeerisid." :) -
madis43
Riskantne nagu Triin Tuleviga semmimine, aga võimalusi võib ka olla. On keegi veel näppinud?
Väidetavalt 90% juhtudel Triin Tuleviga semmimisel lõpetad lõpuks näpud põhjas. -
TT kõlab küll nagu ühisrahastusprojekt - et litigation risk kuidagi kamba peale ära maandada või nii.
Hetkel on küll hetkel ebaselge, milles seisneb riski vastu saadav projekti return, kuidas seda jagatakse ja millise tõenäosusega seda returni üldse antakse - aga no mõtleme positiivselt, ega see esimene selliste väljavaadetega ühisrahastuse projekt ei ole. -
Jäi silma juba beetaversioonist, et neil on pakutavate ettevõtete väärtused päris atraktiivsed :). Arvasin, et nad teevad asja hiljem korda, aga paistab, et nad mõtlevad seda päriselt. Mõned näited:
Ettevõtte praegune väärtus:
Rentmarket.eu - 1 182 720 €
Rogue Ambassador - 420 000 €
Siidrikoda - 600 000 €
Kui juriidika on Ok, siis on väga lahe ettevõtmine. -
Rogue Ambassador pole veel käibemaksukohustuslanegi, aga ettevõtte on väärt juba 420 000 eurot :)
-
See "väärtus" on ilmselgelt mõeldud niipidi, et "kui sa ostad 1% firmast hinnaga 3000€, siis järelikult sa nõustud et 100% hind on 300000€". Kindlasti on selle kohta mingi peen startupi-venture-garage-termin ka olemas, aga reaalse valuationiga pole asjal minuarust erilist pistmist.
Samas väärib minuarust tunnustust fakt, et viiest firmast kaks tunduvad omavat peale asutaja silmas oleva maailmamuutva idee eelse läike ka mingit reaalset tegevust ja rahavoogu. Pilet töötava siidrikoja AGM-ile ei saa ka halvimal juhul olla väga nukker investeering :) -
Osadel Fundwise'i ettevõtetel jääb jah reaalsem majandustegevus alles mõne aasta kaugusesse tulevikku, aga Siidrikoda on töös juba. Käsitööõllede teema on käimas täiega ja käsitöösiider on järgmine kuum trend.
Mulle meeldib, et trend on varases staadiumis ja kasvupotentsiaal hea. Teema on käima minemas.
Ettevõttel on tootmine juba käimas esimeste seas, jaotusvõrk laienemas, paar kuud tagasi sai ainult kolmest kohast vist, praeguseks üle kümnest.
Juhatus on motiveeritud ja kasutab piiratud resursse asjalikult, tööjõukulud see aasta alla €9000 ja ei ole ka liiga agressiivselt kasvamas, areng toimub maksuoptimaalselt. Juba eelmine aasta oldi kasumis ja kasum ka prognoosi järgi kenasti kasvamas (kuigi prognoos kasumi osas tundub hetkel natuke optimistlik).
On ka riske:
Tehingud seotud osapooltega. Õuntega varustatus on Siidrikojal kindlasti konkurentidega võrreldes parem oma tuumikomaniku eraldiseisvate 7500 õunapuuga, aga mis hinnaga need Siidrikoja ettevõttesse jõuavad? Küsisin seda ka Fundwise'is, aga omanik ei tahtnud vastata. Jaanihanso eelmine aasta ostis 20 senti /kg ja see aasta 10, tõenäoliselt on Siidrikoja omanikul motivatsiooni rohkem küsida.
Branding ja turundus, Jaanihanso teeb imo paremini, nende FB. Siirdikoja jookide nimed on Snoob ja Hipster... Kas hipster joob Hipsterit? Meenutab kannibalismi juba, ei pruugi popiks saada see tegevus. Craft teemas turundus on päris tähtis ja seninähtu põhjal senised ja tulevased konkurendid võivad paremaid tulemusi näidata. Hetkel aga käsitöösiider pole eraldi klassina veel liiga levinud ja teiste edukas turundustegevus pigem aitab kaasa ka Siidrikoja müügile.
Hind, hetkel on joogid 0,33 pudelis müügis Viru Keskuses €4,2 ja €4,55 ehk ca €13 liitri kohta. Hind tuleks neil ca €2,5-3 kanti alla saada, hetkel ikka krõbe veel, nats valus on nii palju nii väikse pudeli eest maksta. Hinna alandamine pidi neil ka eesmärk olema. Või siis paremini turundada end veini konkurentidena. Selle positsiooni tegelikult võikski käsitöösiider saavutada, mingi osa veinide turust endale napsata. Suvel oli väga muhe Siidrikoja jooke lasta.
Oman -
600 000 euri? Ettevõtte väärtus?
Mis ettevõtte kasum siis on ? 70 000 - 100 000 aastas? -
sellistesse projektidesse raha paigutamiseks peab ikka raha peale väga vihane olema:D Madis on ise märganud ka,. kuskohas riskid on. Aga tore, et selline vöimalus on olemas kedagi rahaliselt toetada.
-
Nojah, BrewDog-i viimaste roundide P/E peaks seal kuskil 100+ kandis olema, siidrikojal arenguruumi on :)
Eks ta rohkem selline elustiiliinvesteering ole, millel pole kaine majandusliku arvestusega suuremat seost. -
Vähemusaktsionäre kaasava tuumikinvestori jaoks võib siin isegi mingi majanduslik arvestus taga olla :-)
-
Tundub, et kui suvaline alustav oü startupiks nimetada , siis võib juhtuda, et nii mõnigi kannab sinna raha. Ise arusaamata kuhu ja mille eest. No nagu algses SP õppevideos demonstreeriti.
Eelmine kümnend sai suvalist kõnnumaad sellise "perspektiiviga" müüa. Arenduseks.
Mitte paha pärast aga see Siidrikoda on suht hea näide. Mis sellisel vanamajanduse dinopojal on pistmist startupindusega? Tavaline alustav OÜ, kui teevad pühendunult ja head asja hakkab ka kasummi tootma. Kunagi. Võib-olla juba praegugi. Miks ka mitte. Kas nende omakapital on 600 000 või rohkem? Kust selline müstiline summa välja võeti??? -
TNT, dinod oleme meie. Meie ajal lihtsa kuulutuse peale raha ei saanud.Pidi kas panga või laevafirma põhja laskma.
-
einoh seda ma tean. mitte dinosaurus aga tina-saurus.
-
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
-
noblesse
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
vaevalt küll, selle raha saab 10 ks aastaks 1 praamihanke altkäemaksu eest kinni maksta -
Palju siis Soome peaks soomepoiste väljaandmise eest Nõukgude Liidule maksma tagantjärgi trahvi per SKP?
Kah pagulased, kah "nende armastamine". -
noblesse
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
Suhkrutrahv oli suurusjärgu võrra suurem, asi see pagulastrahv siis riigil maksta. -
noblesse
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
Mõtlesin isegi seda uudist nähes, et peaks Kickstarteri kampaania püsti panema :D Panustaks kindlasti. -
madis43
noblesse
Hea projekt ühisrahastuseks http://www.postimees.ee/3322811/pagulaste-vastuvotust-keeldumisel-maksaks-eesti-390-000-eurot-trahvi
Mõtlesin isegi seda uudist nähes, et peaks Kickstarteri kampaania püsti panema :D Panustaks kindlasti.
Raha juba ju peaaegu koos: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valitsus-eraldab-varjupaigataotlejatele-ule-300-000-euro -
ÄPs terve lk. reklaam. https://www.bondkick.com/ee/#meet-the-team
-
opex
ÄPs terve lk. reklaam. https://www.bondkick.com/ee/#meet-the-team
Tänapäeval vist klassikaliste meetoditega klienti ei püüa. Neil pole klienti, ega projekti.
Ühisrahastuse BIG launch käib tänapäeval üsna lihtsalt järgides järgmisi samme:
1) vaja on kahte hipsterit, kes ei jaga rahandusest matsugi ja kellel tuli mõtet välja lasta ühisrahastusportaal
2) teed zonesse konto, kus saad wordpressi peale teha lihtsa blanko-veebilehe "free pictures for websites" baasil
3) teed FB fännilehe ja kuulutad seal, et "kohe kohe avame www.kickcrowdiwise.com lehel midagi erakordselt"
4) siis kütad seda kõikidesse kanalisse ja lubad fännidele iPhone S8 4W välja loosida, kes sherib, laikib ja kommib
5) sobitad tutvust mõne suvalise britiga, tuututad seda koduka "About us" lehel - sest nii lihtsalt peab
6) hakkad FB lehel igast ühisrahastusteemalist pa..a sheerima, teed seda väsimatult (kaotad päriselt mõned sõbrad, aga no whatta hekki)
7) avad 10 EURise FB kampaania, et saada juurde esimesed 100 laiki, ülla-ülla neid tulebki
8) proovid tutvust sobitada mõne äri ja startup ingliga ning kutsud ta nõukokku ... ei pekki, sissemaksuta OÜ-le nõukogu? ... ei. No kutsun siis nõustajaks "kas tohib, paneme teid oma kodulehele advisoriks, idee on mega?", "jah", "deal".
9) pasundad FB-s, et "kohe kohe on valmis, ülikõva idee, kõik saavad rikkaks mingi +12% tootlusega"
10) tõmbad wordpressi ühe plugina, et hordide viisi uut superideed näha tahtvad inimesed e-maililisti liita
Palju õnne, sul on FBs umbes 5000 jälgijat, nüüd võid alustada reaalselt programeerija otsimisega. Pakud programeerijale osalust, või siis lubad maa ja ilmad kokku, üldiselt lähevad nad kiirelt liimile. Mott on madal, aga lähevad. Käed!
11) umbes 1 kuu pärast näitad FB lehel visuaali, ja see on "kõvaaa"!
12) siis umbes järgmiseks kuuks ajaks kaod areenilt sootuks, sest IT projekt muutub tavaliselt asjaks iseeneses - ja see lõputu testimine ... on lõputu. Vahepeal õnnestus sul ühe sõbra tuttavale, et too sinu portaali esimene laenutaotleja oleks. Kuigi raisk, finantsidest ikka jaga midagi ja kas see IT tüübli loodud annuiteetgraafik ikka töötab nii nagu pankades. Savi, teeme hiljem korda, beeta ikkagi ju.
13) 3 kuu pärast on BIG beta launch
14) Eelarve ajas silma märjaks, aga peame vastu:
Zone baaspakett - 6 EUR * 10 kuud
Mailchimp - 30 EUR, vahepeal ei jõudnud enam maksta ...
Jurist - oibljäd, natuke oli säästetud, aga ülejäänu loodan aastaga siiski ära maksta
Progeja - tal on ju osalus, aga kui asi käima ei lähe, siis on nats ebamugav
FB kampaania - 25 EUR, unustasin vahepeal välja lülitada
Õnne teistkorda! Sinu beetasait jooksis peale projekti rahastamiseks avamist kokku ja sa said Zone webiadminilt kurja kirja. Aga sa oled õnnelik, sest nii peabki. Vabandad FB lehel hiljem ja lubad, et kõik tahtjad said rahastatud. Saadad mingi ebamäärase sisuga e-mailid ka järgi ning pusid umbes 24h lepingute, PDFide ja ekselitega. Saadad Seejärel käid korra Hispaanias ratast sõitmas ja kaod umbes nädalaks eetrist.
Kordad. -
Vabandan kirjavigade pärast, värdjamat asja kui täbi klaviatuur ei ole leiutatud.
-
wise, tänan (?) selle emotsioonidest tulvil kommentaari eest. Vabandust vastu ei võta, emotsioone võiks rohkem kontrollida ja välja purtsatada võiks kõrgema lisaväärtusega arutlevaid postitusi (või soovisidki teha klikipüüdja postituse?).
Sinu arutluskäigust võiks eeldada, et keegi, kes paneb püsti ühisrahastusportaali, on igavesti põlastusväärne inimene (inimeste grupp), sest nad tahavad kanda kinnitada praegusel momendil väga popis segmendis? Veelgi enam - vaid paarisaja euroga on võimalik portaali luua ning see ei käi teps mitte kokku tänase ärikeskkonnaga? Kas siis tuleks eeldada, et iga ettevõtmine peaks kätkema endas kümneid (või sadu) tuhandeid eurosid front loadingut, et äri püsti panek oleks piisavalt põhjendatud ja ei vääriks 14 punktilist mõnitamist LHV foorumis?
Ühisrahastuse põhiküsimuseks on siiski laenumudeli põhjendatus, mille alusel hinnatakse laenutaotlejaid, mitte aga kui kallilt on FB kampaania tehtud või kui kallis on Zone baaspakett. Kui loome Eesti turule täiesti uue panga, kellel pole ühtegi klienti, kuid ta on panustanud miljoneid eurosid panga loomiseks, siis kas see pank on per se põhjendatum kui Sinu poolt kirjeldatud ühisrahastusplatvorm? Minu meelest mitte, sest pangal samuti kliente ei ole ehk me ei tea kui efektiivselt ta tegelikult toimetab.
Panin Su postitusele negatiivse just sellise üleoleva ja lahmiva tooni pärast. Just selle pärast ongi Eestis asju keeruline ette võtta, sest lahmivat kriitikat lihtsalt tuleb ja tuleb. Mõni mõte, miks ma eeldan, et Sinu kriitika on lahmiv:
- nimeta milline Eesti ühisrahastusportaal on midagi välja loosinud?
- nimeta kui mitu ühisrahastusplatvormi Eestis tegutseb? Kui suur hulk nendest on sissemaksuta osaühingud (v.a. SPV'd)?
- nimeta kui mitu Eestis tegutsevat ühisrahastusportaali Facebookis pasundavad +12% tootlusest ja rikkusest?
Disclaimer: Mina ei ole ühegi ühisrahastusplatvormiga Eestis seotud. -
Kui iroonia minu sõnade vahelt ära võtta, siis toodud näide ongi edukate veebistartuppide loomise valem. Aeg-ajalt satun ise ka mõne uue start-upi loomise juurde ning üllatun ikka ja jälle, kui kiiresti muutuvad need faktorid, mis panevad loodud asja müüma. Seljataga on värske näide, kuidas ise ühe start-upi launchimise faasis turundusega mööda panime. Aasta otsa toanurgas progemist, idee salajas hoidmist, kõikide asjade lihvimist jne. Kuni lõpuks saime aru, et kurat, see detailide lihvimine muutus asjaks iseeneses, ja kandev idee lihtsalt mattus kogu arenduse alla. Mina küll ei solvunud, kui ma aastapärast arenduse ja jur kuludele otsa vaatasin. Oleks pidanud just nii tegema nagu ma kirjeldasin ja koos irooniaga. Oleks vähemalt lõbus olnud.
-
TauriA
Ühisrahastuse põhiküsimuseks on siiski laenumudeli põhjendatus, mille alusel hinnatakse laenutaotlejaid, mitte aga kui kallilt on FB kampaania tehtud või kui kallis on Zone baaspakett. [/i]
Pole sinuga üldse nõus. Kuulun nende hulka, kes platvormide kasutajatingimused, lepingud ja muu mudru läbi töötavad. Kahele portaalile olen teinud märkuse, et nad oma intressiarvutused korda teeksid. Kui paljud portaalid aga tegelevad kasutajatingimuste ülevaatamise ja juriidika korrastamisega olukorras, kus neil endal platvorm muutub? Kvaliteedijutt on täielik jama ja see, mida sa näed on pelgalt front. Kui jätta paar selget eristuvat tegijat kõrvale, siis portaale loovad tegelased, kellel pole rahandusest halli aimugi. Rääkimata intressiarvutuse erinevatest põhimõtetest. Lisaks on sarnaste start-upide häda see, et IT, legal ja tellija on kolm täiesti erinevat asja. Veebiarendust tehakse justkui jooksvalt, aga juriidika uuendamine on kallis ja seda lükatakse edasi. jne jne. -
Priit Perens väljendab oma paari päeva taguses Äripäeva loos, et ühisrahastus konkureerib traditsioonilise pangandusega ja raiub, et Swedbank ühisrahastuse kaudu laenu saanud ettevõtete finantseerimisest ei ole huvitatud. Ühisrahastus Eestis on kogu finantseerimise mahtude juures komakoht, kui sedagi. Swedbank ise on Eestis turuliider 6,6 miljardi suuruse laenuportfelliga. Ühisrahastuses liigub healjuhul kusagil 1 miljon EURi ühes kuus. Kuid selle asemel, et ühte uut ja arenevat finantssektori valdkonda kiruda, võiks pank asuda koostööle.
Ühisrahastus ei ole niisama tühjale kohale tekkinud. Tegu on siiski ettevõtjale täiendava võimalusega raha kaasata. Kalli intressiga, aga siiski. Ühisrahastuse kaudu kaasatav raha on samasugune raha nagu iga teinegi. Ei ole ta teist värvi, ei lehka teistmoodi kui panga raha, ei ole ta karvasem ega sulelisem. Hetkel eristab ühisrahastuse kaudu laenatavat raha peamiselt intressitase. Ühisrahastus lihtsalt konsolideerib tükkidena paigutatud summad üheks suureks summaks. Silt "ühisrahstus" ei tee seda raha halvemaks, bilansis asub ta ikka passiva poolel. Perens ajab kasumiahne pangajuhina inimestele lihtsalt kärbseid silma. Selle asemel võiks Swedbank tulla projektidega kaasa ning aidata hoopis oma "parema" rahaga kogu kaasatud kapitali keskmine intressimäär alla saada.
Ühisrahastuse poole pöörduvad need ettevõtted, kes kas ei taha või ei saa panka pöörduda. Võtame näiteks päikesepaneelid - miks pangad neid ei finantseeri? Sest paneel tagatisena ei sobi. Või suurt tellimust ootava ettevõtte uue seadme soetamine - ettevõtte kasvavale rahavoo prognoosile tõmbab pank kriipsu peale (loe. hokikeppile) ja soetavat seadet samuti tagatiseks ei kõlba anda. Mis siis saab? Omanikul on hea idee, tellimus ootab, kuid seadet osta ei saa. Alternatiiv on küsida ikka kelleltki laenu - sugulased, tuttavad, investorid? Või hoopis ühisrahastuse kaudu.
Pank! Ühisrahastuse kaudu ettevõte mitte ainult ei võta, vaid ta ka annab. Kui pank annab hoiustajale täna heal juhul 1% aastas tagasi, siis ühisrahastuse kaudu annab ettevõte 10% ja rohkem. Halloo!!! Ok, pangahoius on riiklikult tagatud. Aga, kui riik peaks Swedbankile appi ruttama, siis ma kahtlustan, et ka riigi endaga on juba midagi väga pahasti. Ühisrahastuses liiguvad üsna kvaliteetsed projektid ning ei erine nad väga palju nendest projektidest, kuhu pank ise raha laenab. Seega, +10% intress kaalub võetava riski päris kenasti ära. Kui arvestada, et aktsiaturugude tootlus on samas suurusjärgus, on laenuandjal siiski üks eelis omaniku ees. Ta saab pankroti korral oma aktsionäridega võrreldes eelisseisu. Priit Perens oma artiklis argumente ei esitanud. Aga mulle EI MEELDI, et Eesti juhtiv pank väljendab, et kapitali kättesaadavus Eestis ei tohiks paraneda. Ja Swedbank on öelnud, et ta oma raha TEIE raha kõrvale, kallid Eesti inimesed ei pane. Swedbank on öelnud, et see raha, mida TEIE, Eesti inimesed, Swedbankis hoiustate, ei ole mitte TEIE raha, vaid Swedbanki raha. Sest see on parem raha, kui Eesti inimeste raha, mille Eesti inimesed investeerivad läbi ühisrahastuse.
Disclaimer: Ei ole Swedbanki klient, pole olnud ja ei saa ka olema! -
EstateGuru + Crowdestate on mai algusest kahepeale saanud üle 3 MEUR kokku. EG-l on hetkel lahtiolevate projektide summa 790KEUR. Kui palju teised on kaasanud, ei tea. Tundub, et MEUR kuus pole enam mingi küsimus. Lisaks tundub, et 1. järgu hüpoteegiga tagatud korralike projektide tulususes on juba langus alanud - varasema >=12% asemel tulevad projektid täis ka 10% ja madalamaltki.
-
wise
"... see raha, mida TEIE, Eesti inimesed, Swedbankis hoiustate, ei ole mitte TEIE raha, vaid Swedbanki raha. "
No see pole ju midagi muud kui fakti konstateerimine.
Viid raha panka, see muutub panga omaks. Vastu saad hoiuse, ehk panga võlakirja. (Mis on tagatud panga laenuportfelliga, + hoiuste tagamise fondi varaga, + [ilmutamata kujul] riigi garantiiga).
Lisaks sellele, pangal pole laenuprojektide finantseerimiseks hoiuseid eriti vajagi. Hoiustajatelt saadud raha on likviidsuspuhver, sest laenuportfelli rahaks muutmine (eriti Eesti tingimustes) on võrdlemisi aeganõudev ja keeruline, kui selleks vajadus peaks tekkima. -
Kas keegi oskab mulle seletada, miks tahab keegi kinnisvara tagatisel 10% aastaintressiga ühisrahastust (1 järgu hüpoteek ja laen 70% turuväärtusest)? Laenu saab ju kordi odavamalt kui tagatis on ok.
-
kaidoke
Kas keegi oskab mulle seletada, miks tahab keegi kinnisvara tagatisel 10% aastaintressiga ühisrahastust (1 järgu hüpoteek ja laen 70% turuväärtusest)? Laenu saab ju kordi odavamalt kui tagatis on ok.
räägi mulle ka, kust seda raha odavamalt saab? Uuris siin talvel, et võtaks laenu kinnisvara tagatisel. Tagatis likviidne kinnisvara 50m kuurortlinna keskväljakust. SEB ja LHV saatsid kohe pikalt, et nad firmadele hüpoteeklaene väljasta. -
Ma tavalist laenu ei ole võtnud, aga BIGist sain arvelduskrediiti firmale, kusjuures 2. järgu hüpoteegiga. Intress kasutatud osalt oli madalam kui 10%, kasutamata osalt 2%. Nordea pakkus 5,5% laenu puhul, aga arvelduskrediiti mis mulle paremini sobis kahjuks ei andnud.
-
pahurik
kaidoke
Kas keegi oskab mulle seletada, miks tahab keegi kinnisvara tagatisel 10% aastaintressiga ühisrahastust (1 järgu hüpoteek ja laen 70% turuväärtusest)? Laenu saab ju kordi odavamalt kui tagatis on ok.
räägi mulle ka, kust seda raha odavamalt saab? Uuris siin talvel, et võtaks laenu kinnisvara tagatisel. Tagatis likviidne kinnisvara 50m kuurortlinna keskväljakust. SEB ja LHV saatsid kohe pikalt, et nad firmadele hüpoteeklaene väljasta.
Nii ongi. Puhast hüpoteeklaenu 10%-ga panga ei anna. Tee või tina, aga mingil kujul on vaja rahavoogu näidata. Kui sa räägid eluaseme soetamisest, siis pead näitama näiteks palgatulu. Ühisrahastuses olevad projektid, vähemalt Estategurus on valdavalt mingit liiki arendused. Ja mille vastu pangad raha ei anna. -
kaidoke
Ma tavalist laenu ei ole võtnud, aga BIGist sain arvelduskrediiti firmale, kusjuures 2. järgu hüpoteegiga. Intress kasutatud osalt oli madalam kui 10%, kasutamata osalt 2%. Nordea pakkus 5,5% laenu puhul, aga arvelduskrediiti mis mulle paremini sobis kahjuks ei andnud.
Just, said arvelduskrediiti firmale. -
Lisan wise kommentaarile:
1) Estateguru vahendas juulis 0,8 mln€ väärtuses lepinguid
2) Crowdestate kaudu on protsessimises 0,6mln€ suurune projekt PlusPlus Capitaliga võlanõuete ostuks (13% intress, kvartaalsed maksed, 2 aastat perioodi, diskontomäär 31,8%)
3) Bondora vahendas 2,3mln€ eest lepinguid juulis (Eesti, Soome, Hispaania)(Eesti osa ilmselt 1-1,5mln€ juures)
4) Omaraha tulemuseks juulis ca 0,83mln€.
5) Investly faktooringuteenus ca 0,4mln€
6) MoneyZen ootab litsentsi, laene ei vahendanud.
7) Fundwise maht on väikene, keskmine on äkki 20-30k€ kuus üle pikema perioodi?
8) Bondkick ei ole veel väga edukas olnud.
9) Ühe jalaga ühisrahastuses olev Inwise (faktooring) jääb hetkel teadmata.
Seega Eesti portaalid kokku teevad kuus umbes 4,5 mln€. Lätlaste TWINO ja Mintos on edukamad, neil juuli tulemused vastavalt 7,2mln€ ja 6,9mln€. Läti portaalide vahendamine on pidevas kasvus ja võivad vabalt aasta lõpuks mõlemad 10 mln€ kuus ära teha. Eesti omadel läheb aega, kuid on näha, et Omaraha, Estateguru ja Investly kasvavad kiiresti. -
Ma olen seni tõmmanud jämeda joone eralaenude ja ettevõttelaenude vahele.
Aga kui lisada pildile ka eraisikute laenud, siis võiks Swed ühisrahastuse kohapealt suu täiesti kinni panna. Aastaid tagasi pani Swed eraisikute järelmaksuäri kinni, misjärel Põldoja sai korraliku taganttuule Cofi-le (Inbank). Bondorast laenusaajatele on pangad ilmselt samuti suures osas selja pööranud.
Täielikult ühisrahastus kapitalistruktuurist välistada on nagu öelda, et kõik õunad on hapud. Ma küsiks Perensilt vastu, aga mis siis kui näiteks mingil huvitaval põhjusel kaasaks ühisrahstuse teel laenu (kasvõi iroonia mõttes) näiteks mõni üsna tubli ettevõte, kus on Swedbank juba laenajana sees. Kas rakendaks kohe exit strateegiat, või mõtleks natuke järele? -
Siis on tegemist allutatud laenuga või Swed võib nõuda teiste laenusid subordinated loan staatusesse kuigi ilmselt on selline klausel juba lepingus sees. Klassikaline mezzanine finance olukord kus tagatised pangalaenu jaoks puuduvad. Allutatud laenu hind ongi tavaliselt kõrgem.
-
opex
ÄPs terve lk. reklaam. https://www.bondkick.com/ee/#meet-the-team
Mina sinna enam ei lähe, seal tuleb mingi hirmus tädi pildiga aken kus küsitakse kas tädi saab kuidagi abiks olla.
Jube koht. -
Sõnumineerimisaken koos ristikesega kust selle saab sulgeda? Hirmus? Man up, dude.
-
Bondkick on ehe näide sellest, et kellade ja viledega sai natuke üle pingutatud. Selle asemel oleks võinud nad osta ära laenumootori, mille Investly kinni pani ja seda pisut tuunida. Ma olen 5 korda üritanud BK platvormist aru saada, no ei ole motivatsiooni. Eriti hull on endale mingit asja selgeks õppida siis, kui sul ei ole selleks mitte mingit motivatsiooni - seal ei ole ju pole projekte. Ja ainuke normaalne feature, on nupuke "Vaata lisatingimusi", millele klõpsates genereeritakse PDFis laenuleping. Ainult sealt on lihtinimesel võimalik aru saada, millistel tingimustel see laen välja läheb.
-
Kas kellelgi on ka näiteid kus nende kontorite laenud hapuks läevad? On läinud?
Mis siis juhtub? Lihtsalt jääd rahast ilma ja hakkad ootama menetlusarveid?
Kui lugeda seda entusiastlikku kiidulaulu siis tundub, et 100% rahamasin on jälle leiutatud. -
Noblesse - ikka on neid näiteid! Seegi pole mingi maagiline laenuäri, kus default on 0%. Seni kuni teiste laenude intress katab kahjud ära ja teenib ka tulu, on kõik ka hästi.
Mis siis juhtub? See sõltub juba portaalist.
Bondora (varem olin seal sees - nüüd väljas ja ei investeeri) on nüüd viimati teinud sellise lükke, et nädal aega ja kohe on inkassos. Kui raha tuleb tagasi, siis inkasso võtab osa sellest oma tasuks. Kui ei tule, siis eelduslikult võiks maksvad laenud oma intressiga selle kahju katma. Eraisikuna on muidugi see häda, et kahju ei saa tulust maha võtta ning kogu teenitud intress läheb tulumaksutamisele.
MoneyZen, mis hetkel küll taotleb krediidivahendamiseks luba FI-lt ja laenusi välja ei anna, hakkab ka menetlema ja sisse nõudma, aga ma isegi ei oska täpselt pakkuda, et kas ja millal läheb asi inkassosse.
Olen seal andnud välja kokku 51 laenu, nendest on hetkel:
- 31 laenu tähtaegades
- 6 laenu tasutud
- 5 on defaultinud
- 4 laenu on nädal hilinenud(nädal paar tuleb ikka ette ja tihti maksavad ikkagi ära ja jõuavad graafikusse)
- 3 laenu on 3 nädalat hiljaks jäänud ja 2 laenu on 5 nädalat hiljaks jäänud - neist viimastest ma palju ei looda.
Keskmine kaalutud intressimäär on 18.86%, seega kokkuvõttes ei ole hullu.
Läti portaalidel on erinevaid laenusi. Twino ja Mintos mõlemad pakuvad tagasiostu garantiid 30 päeva jooksul, kui laen defaultib. Intressid on ~ vahemikus 10-15% sõltuvalt kes on laenu taga ja mis on laenu pikkus. Sisuliselt nagu ostaks võlakirja aga ühe laenu kaupa, mitte ole 10+ miljonist emissioni ja osta saab Redgate vahendusel minimaalselt tuhande või kümnetuhande euro kaupa. Sellega jääb alati nii portaalirisk, kui ka laenu väljastaja risk suutmatuses garantiid anda. Twino ja Mintos on mõnes mõttes sarnased a mõnes mõttes omajagu ka erinevad. Ühel juhul garanteerib portaal ja teisel juhul see, kelle laenu vahendatakse (Mintose Mogo laenud näiteks).
EstateGurul seni ühtegi näidet pole, kus tagatise või isikliku käenduse kallale mindud oleks, aga eks enam-vähem võib ette kujutada, mis võib saama hakata ja ette kujutada, et täpset tulemust enne ei tea, kui konkreetne keiss on lõpuni jõudnud. Aga seni on tulemus kena. Selle portaali osas olin vahepeal sinna investeeritu kätte saanud ja juurde ei olnud investeerinud aga nüüd panin uuesti sinna sisse.
Hirmus suurte summadega ma neis portaalides ei investeeri, seega kaotada palju ei ole, kuid seni tundub, et päris must auk see ei ole. Samas laenuvõtjate puhul on see vist nii seinast seina, et on neid, kes võtavad kiirlanenuna, kuid ka neid, kes saavad näiteks Bondorast või MoneZenist (Omarahaga mul kogemust ei ole) kõrge reitingu ja täiesti viisaka intressi, millega pangast ei pruugikski odavam olla saada - kuigi need viimased on selgelt vähemuses ning defaultide ja laenukahjumite peab investeerides kindlasti arvestama. -
Milleks karta halvaks läinud laenu, paljudele on seegi kasumlik äri :)? Crowdestate kaudu hiljuti 0,6 MEURi alla tõmmanud PlusPlus Capitali näitel ei ole halbade laenude äri üldse mitte paha. Ostad aga halvaks läinud laenu 60%-70% discountiga ja teenid restrukti käigus nominaali koos lisadega tagasi.
-
MLindepuu
Noblesse - ikka on neid näiteid! Seegi pole mingi maagiline laenuäri, kus default on 0%. Seni kuni teiste laenude intress katab kahjud ära ja teenib ka tulu, on kõik ka hästi.
Mis siis juhtub? See sõltub juba portaalist.
Bondora (varem olin seal sees - nüüd väljas ja ei investeeri) on nüüd viimati teinud sellise lükke, et nädal aega ja kohe on inkassos. Kui raha tuleb tagasi, siis inkasso võtab osa sellest oma tasuks. Kui ei tule, siis eelduslikult võiks maksvad laenud oma intressiga selle kahju katma. Eraisikuna on muidugi see häda, et kahju ei saa tulust maha võtta ning kogu teenitud intress läheb tulumaksutamisele.
MoneyZen, mis hetkel küll taotleb krediidivahendamiseks luba FI-lt ja laenusi välja ei anna, hakkab ka menetlema ja sisse nõudma, aga ma isegi ei oska täpselt pakkuda, et kas ja millal läheb asi inkassosse.
Olen seal andnud välja kokku 51 laenu, nendest on hetkel:
- 31 laenu tähtaegades
- 6 laenu tasutud
- 5 on defaultinud
- 4 laenu on nädal hilinenud(nädal paar tuleb ikka ette ja tihti maksavad ikkagi ära ja jõuavad graafikusse)
- 3 laenu on 3 nädalat hiljaks jäänud ja 2 laenu on 5 nädalat hiljaks jäänud - neist viimastest ma palju ei looda.
Keskmine kaalutud intressimäär on 18.86%, seega kokkuvõttes ei ole hullu.
Läti portaalidel on erinevaid laenusi. Twino ja Mintos mõlemad pakuvad tagasiostu garantiid 30 päeva jooksul, kui laen defaultib. Intressid on ~ vahemikus 10-15% sõltuvalt kes on laenu taga ja mis on laenu pikkus. Sisuliselt nagu ostaks võlakirja aga ühe laenu kaupa, mitte ole 10+ miljonist emissioni ja osta saab Redgate vahendusel minimaalselt tuhande või kümnetuhande euro kaupa. Sellega jääb alati nii portaalirisk, kui ka laenu väljastaja risk suutmatuses garantiid anda. Twino ja Mintos on mõnes mõttes sarnased a mõnes mõttes omajagu ka erinevad. Ühel juhul garanteerib portaal ja teisel juhul see, kelle laenu vahendatakse (Mintose Mogo laenud näiteks).
EstateGurul seni ühtegi näidet pole, kus tagatise või isikliku käenduse kallale mindud oleks, aga eks enam-vähem võib ette kujutada, mis võib saama hakata ja ette kujutada, et täpset tulemust enne ei tea, kui konkreetne keiss on lõpuni jõudnud. Aga seni on tulemus kena. Selle portaali osas olin vahepeal sinna investeeritu kätte saanud ja juurde ei olnud investeerinud aga nüüd panin uuesti sinna sisse.
Hirmus suurte summadega ma neis portaalides ei investeeri, seega kaotada palju ei ole, kuid seni tundub, et päris must auk see ei ole. Samas laenuvõtjate puhul on see vist nii seinast seina, et on neid, kes võtavad kiirlanenuna, kuid ka neid, kes saavad näiteks Bondorast või MoneZenist (Omarahaga mul kogemust ei ole) kõrge reitingu ja täiesti viisaka intressi, millega pangast ei pruugikski odavam olla saada - kuigi need viimased on selgelt vähemuses ning defaultide ja laenukahjumite peab investeerides kindlasti arvestama.
Ma laenan raha välja.Ja see siinne foorumi artikkel on mind viinud mõttele,et peaks siit püüdma nende firmade kaudu üks 5% laene sisse tõmmata. Ja lisaks peaks põhimõtteliselt ennast kursis hoidma selle maailmaga et ajale mitte jalgu jääda. Wise visioon on hea ja arvan,et võiks sellest isegi õppida. TauriA ülevaate järgi saatsin isegi Estgurule märgukirja. Natuke hirmutav on ,et protsendid on nii suured millega opereeritakse.
18.86% on suletud positsioonid? Või kui lõpuks mõni neist ei laeku on tulemus -? -
noblesse
Natuke hirmutav on ,et protsendid on nii suured millega opereeritakse.
18.86% on suletud positsioonid? Või kui lõpuks mõni neist ei laeku on tulemus -?
18.86% on kaalutud keskmine intress ühe välja antud laenu kohta, mitte suletud positsioonid ega portfelli tootlus. Seega kui laekumata jäävad laenud maha kanda, siis tuleb tootlus ikkagi omajagu väiksem. Samas seni,kuni MoneyZen veel välja raha laenas, langesid intressid iga kuu, kuna investoreid tuli juurde ja raha, mida välja sooviti laenata, oli rohkem, kui laenu võeti/anti.
Wise visioon on kindlasti ka põnev ning alates hetkest, kui Bondoras on saanud defaultinud laenusi järelturul müüa, on olnud neid, kes neid laenusi ka järelturult on noppinud väga suure allahindlusega lootes pikaajaliselt midagi sealt tagasi saada. Kuna mulle meeldib asjadest aru saada ning Bondora teeb pidevalt asjadega pivoteid ning näitab statistikat nii, kuidas juhtub (näiteks, mul on hetkel kuus defaultinud ja lootusetud laenu alles, mis peaks näitama punaselt, aga statistika näitab, et neist neli on rohelised, ehk korras ja kaks on oranzhid, ehk viivises, aga mitte defaultinud), siis mina olen sealt pigem välja astunud ning pole katsetanud - muidu, kuna minu investeeritud summad ühistrahastuses kokku on väiksed, siis võiks isegi katsetada.
Aga ühisrahastus on põnev. Iga portaal on milleski omamoodi. Lisaks võiks vabalt süveneda veel ka FundWise ja Funderbeam keskkondadesse. Esimene pakub võimalust ettevõtetel kaasata kapitali osaluse omandamise teel ja teine on lahendanud asja nii, et teeb eraldi juriidilise keha (SPV - special purpose vehicle), millele annavad investorid laenu ja mis omakorda siis teeb investeeringu ettevõttesse. Maksustamise mõttes on tulemus sama, aga juriidiliselt erinev lähenemine. -
Fundwise on sisuliselt alternatiivturg väikeettevõtetele. Seal on kapitali kaasamise ülempiir 100 000 EURi, üle selle läheb juba asi avaliku emissiooni alla. Näib, et 100K start-upi või paar aastat tegutsenud ettevõtte kohta on päris soliidne summa. Mul endal oleks küll päris häid mõtteid, kuidas mingitele ettevõtmistele saaks osalust/riski sheerides ja sellist summat kaasates hea mineku.
Tegelikult võiks väikese ja keskmise suurusega ettevõtted Fundwise platvormi rohkem ekspluateerida ja avalikkuselt raha kaasata. Täiesti sobiv viis raha kaasata kuni 1 MEUR käibega ettevõttele lisakapitaliks ja investeeringuteks või mõne osaluse soetamiseks. Seni on Fundwises tõmmatud raha kusagil 10-15% osaluse vastu raha, mis tähendab, et kontroll jääb alles ja palju osalust ära ei anna. Iseenesest on neid läbi käinud projekte vaadates osaluse % ja kaasatud rahasumma ebaproportsionaalsed. Ja see valutatsiooni pool tuleks ka korda teha või üldse maha võtta.
Disclaimer: Ei oma :) -
Eile kogus Estateguru miski Pärnu kinnisvara refinantseerimiseks 70k ühe tunniga. Ma ei jõudnud isegi rongile. Raha tundub süsteemis jaguvat.
[EDIT] Kuna projekte on aga Crowdestates väga vähe (et mitte öelda olemnatult) ja Estategurus vähe, siis pole ime kui miskit sisse viskab, see kohe kiirelt täis saab. -
Lenzer
Eile kogus Estateguru miski Pärnu kinnisvara refinantseerimiseks 70k ühe tunniga. Ma ei jõudnud isegi rongile. Raha tundub süsteemis jaguvat.
[EDIT] Kuna projekte on aga Crowdestates väga vähe (et mitte öelda olemnatult) ja Estategurus vähe, siis pole ime kui miskit sisse viskab, see kohe kiirelt täis saab.
See on juba teine uudis kus lühikese ajaga sai projekt imekiirelt rahastuse.
Huvitav, kas seal intressimääradele alampakkumise-konkurssi saaks teha? Et investeerimisvõimaluse saab see raha mis on nõus madalama intressiga. -
Ma olen märganud, et nn adekvaatsed projektid leiavad rahastuse hästi kiiresti.
Kui on mingi kamm, siis nad hapnevad 30 päeva ja pluss.
Omapärane on , et see fundwize või mis ta on oma projektidesse raha suudab kaasata. See on minu jaoks täitsa uskumatu värk.
