LHV Group (LHV1T)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"Tohohtont"
"aurora"
"iTake"
palgalised tegevjuhid teevad ettepanekud, aktsionärid on alati poolt.
Antud juhul tegi peaminister ettepaneku, millest firma omanikud ei saanud keelduda..
Kas võtame vägisi palju või annate vabatahtlikult natuke...
Pankadel on niigi avansiline tulumaks nii et kui nüüd päriselt dividende makstakse siis ei muutu suurt midagi. Ehk siis pigem on tegemist valitsuse püüdega nägu säilitada. Et vaadake me võitsime kurjuse ja pangad andsid alla. No ei saa ju tunnistada, et algusest peale oli loll mõte. Kui valija andis poliitikule mandaadi siis andis ka mõistuse ja kogemuse igas eluvaldkonnas. -
https://www.delfi.ee/artikkel/120233142/video-riigieelarve-on-koos-automaks-lukkub-edasi-paastjate-ja-politseinike-palk-ei-touse
Ja samas vaimus edasi uute võitude poole. Marek Reinaas (E200) väidab, et esimest korda Eesti ajaloos annab kegi (pangad) vabatahtlikult riigile 120 mio. Ehk siis varem kunagi pole keegi devidende maksnud. Tehke järgi! -
"Cynic"
https://www.delfi.ee/artikkel/120233142/video-riigieelarve-on-koos-automaks-lukkub-edasi-paastjate-ja-politseinike-palk-ei-touse
Ja samas vaimus edasi uute võitude poole. Marek Reinaas (E200) väidab, et esimest korda Eesti ajaloos annab kegi (pangad) vabatahtlikult riigile 120 mio. Ehk siis varem kunagi pole keegi devidende maksnud. Tehke järgi!
Kui seda korra riigieelarve poole pealt vaadata, siis planeerimise ja tasakaalu ajamise probleem on dividendide puhul nende maksmise ajastus. Dividendidelt laekuv ettevõtete tulumaks on üsna prognoosimatu rida - tööjõumaksude laekumist indikeerib tööjõuturul toimuv (töökohtade arv, keskmine palk), käibemaksu võib ka suuta prognoosida üsna hästi, aga dividende maksab ettevõtja täpselt siis kui ta soovib ja nii palju kui ta soovib (kogu jaotamata kasumit ei pea ju välja maksma). Mõnel aastal ei maksa üldse, siis jälle maksab.
Riigiettevõtete dividendid on selles mõttes rahandusministeeriumi jaoks suunatavad. Börsiettevõtete dividendid võivad olla mingil määral ennustatavad (kui aruanded lubavad kasumit ja ettevõte on dividendipoliitika välja hõiganud), aga see on tegelikkuses väike osa majandusest. Mida paljud teised ettevõtted teevad, sh. Rootsi pangad, otsustatakse hoopis mujal ja eks valitsuse jaoks on abiks isegi see kui nende käitumist on võimalik natuke ette ennustada või dividendimaksete suurust kokku leppida. -
Sry veel, kui nüüd dividendidelt laekub 120 mio tulumaksu siis on dividendid ise kokku umbes 600 mio. Ehk siis seniste laenumahtude säilitamiseks peaksid pangad laenama 600 mio@ 10,5% +. jummi. Muidugi võib laenuportfelli ca 5 jardi vähendada mis Eesti mastaape arvestades on köömes.
-
Kas see 120 mil 2 aasta peale/60 mil aastas tuleb täiendava 6% osa pealt või kogu 20% arvestuse pealt? Viimase variandi puhul oleks tegelik lisatulu riigile imeväike.
Küllap kohalike pankade puhul tuleb erakorralise divdendi järel kohe ka raha kaasamine, ehk aktsionäri jaoks põmst siis stock dividend valik -
Nüüd on selge, miks neid 10,5% võlakirjaemissioone vaja on – erakorraliste dividendide maksmiseks :D
-
Tegu vōib olla eelkõige Swedi & SEB varem jaotamata kasumi välja maksmisega, millele ei rakendunud hiljem loodud avansiline tulumaks. Mõlemad on regulatsiooni arvestades ülekapitaliseeritud ja see mõju ei pruugi tehniliselt laenuturule otse jõuda. Muidugi võisid pangad ka vabatahtlikult lubada edaspidi ka suurt kasumit teenida ja kohustuda sellest seadusele vastavalt tulumaksu maksma :)
-
Kaja oleks pidanud välja pigistama, et kogu selle aasta kasum jagatakse järgmisel aastal dividendideks ja ükski pank ei laveeriks, et mina ikka natuke vähem. Siis oleks näinud ilusaid kahekohalisi dividenditootlusi (praeguselt hinnatasemelt).
Aktsionärina (omanikuna) ma muidugi väga õnnelik ei oleks nende dividendide üle, sest paneb raskesse olukorda omakapitali. -
Kaja kõnes ilusti tunnistas, et tegelikult pangad hoopis optimeerivad ja võtavad oma kasumi enne välja dividendidena kui tulumaks tõuseb. Huvitav, et seda serveeritakse kui ühiskondlikult kasulikku fakti. Samal teemal - ilmselt päris paljud ettevõtjad võtavad oma firma dividendidest tühjaks enne 2025. aastat.
-
"Investor"
Kaja kõnes ilusti tunnistas, et tegelikult pangad hoopis optimeerivad ja võtavad oma kasumi enne välja dividendidena kui tulumaks tõuseb. Huvitav, et seda serveeritakse kui ühiskondlikult kasulikku fakti. Samal teemal - ilmselt päris paljud ettevõtjad võtavad oma firma dividendidest tühjaks enne 2025. aastat.
Või laenavad paberil miljoneid oma firmale ja hakkavad siis seda siis jaokaopa "tagasi maksma" - kõnekeeli oli vist väljend selle tegevuse kohta "Kallast tegema". -
"Cynic"
https://www.delfi.ee/artikkel/120233142/video-riigieelarve-on-koos-automaks-lukkub-edasi-paastjate-ja-politseinike-palk-ei-touse
Ja samas vaimus edasi uute võitude poole. Marek Reinaas (E200) väidab, et esimest korda Eesti ajaloos annab kegi (pangad) vabatahtlikult riigile 120 mio. Ehk siis varem kunagi pole keegi devidende maksnud. Tehke järgi!
Mulle tundub, et Kallasel ja pankadel oli vaja midagi Läänemetsa maharahustamiseks. Parem lahendus, kui mõni alternatiiv. -
"Lenzer"
Või laenavad paberil miljoneid oma firmale ja hakkavad siis seda siis jaokaopa "tagasi maksma" - kõnekeeli oli vist väljend selle tegevuse kohta "Kallast tegema".
Kuidas see paberil miljoni laenamine peaks välja nägema? Sulas fiktiivselt kassasse ja teavitad seaduskuuleka kodanikuna tehingust rahapesu andmebürood? -
palju õnne neil, kes oskasid eile oma aktisiad müüa +3%.
aga ma ei saa ostjate loogika, kui on mingeid kuulujutud maksta mingi 2% lisa divikat minna ja osta aktsiaid +3%.
vaatades kuidas praegu kaubeldavad maailma aksiaid futuurid pärast FED istungi, võib täna oota põnev tagasisõit. -
"iTake"
palju õnne neil, kes oskasid eile oma aktisiad müüa +3%.
aga ma ei saa ostjate loogika, kui on mingeid kuulujutud maksta mingi 2% lisa divikat minna ja osta aktsiaid +3%.
vaatades kuidas praegu kaubeldavad maailma aksiaid futuurid pärast FED istungi, võib täna oota põnev tagasisõit.
Miks peaks üldse keegi tänaselt hinnalt LHVd müüma? Et teenida mingi 3%? Naljamees! -
"MeelisSM"
"iTake"
palju õnne neil, kes oskasid eile oma aktisiad müüa +3%.
aga ma ei saa ostjate loogika, kui on mingeid kuulujutud maksta mingi 2% lisa divikat minna ja osta aktsiaid +3%.
vaatades kuidas praegu kaubeldavad maailma aksiaid futuurid pärast FED istungi, võib täna oota põnev tagasisõit.
Miks peaks üldse keegi tänaselt hinnalt LHVd müüma? Et teenida mingi 3%? Naljamees!
vaata käivet. ta oli märkimisväärselt suurem, kui tavaliselt, sest paljud tahaksid kasutada hea võimalus positsiooni likvideerida. -
"iTake"
"MeelisSM"
"iTake"
palju õnne neil, kes oskasid eile oma aktisiad müüa +3%.
aga ma ei saa ostjate loogika, kui on mingeid kuulujutud maksta mingi 2% lisa divikat minna ja osta aktsiaid +3%.
vaatades kuidas praegu kaubeldavad maailma aksiaid futuurid pärast FED istungi, võib täna oota põnev tagasisõit.
Miks peaks üldse keegi tänaselt hinnalt LHVd müüma? Et teenida mingi 3%? Naljamees!
vaata käivet. ta oli märkimisväärselt suurem, kui tavaliselt, sest paljud tahaksid kasutada hea võimalus positsiooni likvideerida.
Kui on müüjaid peab olema ka ostjaid) Väga paljud ei saagi rikkaks. Mitte kunagi! -
teemaväline küsimus, aga kuidas seal tradingviews saab selle volume graafikust allapoole nii, et näitab ka koguse numbrit? (see vasakul olev nr 100k)
mul istuvad need volume tulbad graafiku enda peal -
"yanek"
teemaväline küsimus, aga kuidas seal tradingviews saab selle volume graafikust allapoole nii, et näitab ka koguse numbrit? (see vasakul olev nr 100k)
mul istuvad need volume tulbad graafiku enda peal
"Volume" peab olema indikaatorina lisatud, siis saab tema eraldi paneelile panna -
Insaiderid müüvad aktsiaid ning märkivad võlakirja.
Märkmisväärne 5MEUR panus Sten Tamkivi (OÜ Notorious) poolt -
"iTake"
Insaiderid müüvad aktsiaid ning märkivad võlakirja.
Märkmisväärne 5MEUR panus Sten Tamkivi (OÜ Notorious) poolt
Kust antud informatsiooni oleks ise võimalik vaadata? -
Kas keegi oskab välja tuua reaalsed riskid antud võlakirjade soetamisega? Pakutav intress ja arvestades, et LHV on eesti suuruselt kolmas pank (võin eksida), tundub see suht "no brainer". Panga pankroti risk tundub ebatõenäoline.
-
Kõik riskid on reaalsed. Nendega võib põhjalikult tutvuda prospektis 3. RISKITEGURID
-
Tuleb meeles pidada, et allutatud võlakiri on paber, mis asub kuskil tavalise võlakirja ja omakapitali vahel. Ehk see kes tahab võrrelda tootlusi, ei peaks vaid võrdlema võlakirjadega, vaid ka LHV omakapitali tootlusega, ehk LHV aktsia tootlusega - olgu siis kasum/aktsia või oodatud dividend/aktsia vms.
Sisuliselt oleks LHV võinud selle emissiooni asemel teha aktsiaemissioon, aga ilmselt peetakse seda liiga tülikaks/kulukaks arvestades (väikset) summat. Aga kõige õiglasem oleks aktsiaemissioon, ja siis kauplemine märkimisõigustega börsil. Nii nagu praegu on (kui olen õigesti aru saanud) leidub teatud subjektiivset elementi, ehk LHV võib natuke oma pea järgi otsustada kes mida saab. Ehk siis teatud õiglust on (sel juhul) ohverdatud, selleks et võita efektiivsust emissioonis.
Aga küsimus kas 10,5% on palju tuleb ka võrrelda sellega mis pakub LHV aktsia täna ja tulevikus.
tavalise võlakirja risk ja tootlus <=> allutatud võlakirja risk ja tootlus <=> aktsia risk ja tootlus -
"iTake"
Kõik riskid on reaalsed. Nendega võib põhjalikult tutvuda prospektis 3. RISKITEGURID
Selge see, et on riskid. Ma kujutan, ette need prospektis välja toodud riskid on nö. stamp riskid, millega tuleb niikuinii arvestada võlakirjadega. Mind huvitab rohkem kas on mingi risk järgmise 5-10 aasta perspektiivis ebatavaliselt suurem kui see muidu oleks. Või näiteks kas on mõni nendest riskidest varasemate emiteerimiste järel ka päriselt realiseerunud? -
"MrMarket"
Kas keegi oskab välja tuua reaalsed riskid antud võlakirjade soetamisega? Pakutav intress ja arvestades, et LHV on eesti suuruselt kolmas pank (võin eksida), tundub see suht "no brainer". Panga pankroti risk tundub ebatõenäoline.
Finantsiline igavus ja turgudele allajäämine on minu jaoks kõige vastuvõetamatumad riskid väärtpaberite juures -
völakirja möte on vast olla nö deposiidi sarnane rahakott, mis heal juhul toodab intressi, halval juhul langeb vähem kui aktsia ja siis on sealt vöimalik völakirja müües soodsate aktsiate ostuks raha vötta..
-
Peamine risk on see, et saad 1-2 võlakirja ja pead nende märkimiseks müüdud aktsiad kallimalt tagasi ostma turult.
-
Credit Suisse allutatud võlakirjade omanike saatus?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud? -
Loen seda teemat siin ja saan aru, et meil on tegu riskivaba instrumendiga. LHV management on ikka ilmselgelt lati alt läbi jooksnud ja vääriks kinga - euro riskivaba tootlus on täna 4% ringis, nemad lollikesed pakuvad turule 10.5%!
-
"113366"
Credit Suisse allutatud võlakirjade omanike saatus?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud?
Need olid vist need T1 vms, mis ainult "teadlikele" investoritele. -
Võlakirju ei saa võimendusega märkida?
-
LHV ei tohi endaga seotud väärtpaberite ostuks laenu anda.
-
"velvo"
"113366"
Credit Suisse allutatud võlakirjade omanike saatus?
Kas mitte ei selgunud, et need polnud mitte võlakirjade ja omakapitali vahel - aktsionärid said midagigi, võlakirjaomanikele jäid tühjad pihud?
Need olid vist need T1 vms, mis ainult "teadlikele" investoritele.
Prospectis on Bail-In risk and Loss Absorption ilusti kirjas:
"Any liability arising under the Bonds may be subject to the exercise of Bail-In and Loss Absorption Powers by the Resolution Authority in cases where the Company as a resolution entity meets the conditions for resolution
... Therefore, if the Company as a resolution entity meets the conditions for the initiation of resolution
proceedings, the exercising of the Bail-In and Loss Absorption Powers by the Resolution Authority may
result in material losses for the bondholders, including losing part or in certain cases, all of its investment
in the Bonds" -
Juhul, kui on inimesi, kes on hakanud pärast märkimist mõtlema märgitud instrumentide riskidel, siis võin pakkuda oma kahte senti tänu päikeselisele ilmale.
LHV pakutud allutatud võlakirjad kuuluvad panga täiendavasse kapitali. Kui lisada retsepti bail-in risk ning loss absorption, siis hakkavad need maitsema kui AT1 võlakirjad. Lihtsalt tänu oma allutatud maitseomadustele, istuvad antud võlakirjad AT1 võlakirjadest üks rida eespool. Peale baasintressimäärade muutuste on justnimelt see üks peamisi põhjusi, miks intress erineb eelmiste allutatud võlakirjadega, millel puudusid bail-in risk ning loss absorbtsion.
Väga lihtsustatult. Selleks, et võlakirjad kannaksid kaotusi, peavad minema AT1 võlakirjad täielikult mahakandmisele. AT1 võlakirjade kallale võib regulaator minna, kui panga CET1 suhtearv langeb alla 7.5%. LHV CET1 oli Q2 2023 seisuga 16.02% ning esimese taseme kapital €427M. Selleks, et CT1 kukkuks 7.5%-ni peab LHV esimese taseme kapital kandma ca €210M eest kaotusi. Siis on puhvriks veel €55M välja antud AT1 võlakirju ning juhul, kui see pole piisav, minnakse antud allutatud võlakirjade omanike torkima.
Ehk risk seisneb selles, et mis tõenäosusega tekib LHV-le ca €210M realiseeritud laenukahjumeid. LHV riskiga kaalutud varad on €2.32B ekh ca 9-10% kogu portfellist. 70% LHV laenudest moodustavad kinnisvara tagatisega laenud.
Swedbank tuli finantskiirist Eestist välja ilma kahjumita ning nende CET ratio oli 2007. aastal 6.2%. Lehmanni realiseeritud kaotused olid 6% kogu varadest.
Lisaks on AT1 ning allutatud võlakirjadel loomulikult jäetud väga suur tõlgendusruum regulaatoritele ning ajalugu on otseloomulikult näidanud, et regulaator on pädev ning kaitseb investorite huve.
Loomulikult on südantsoojendav, et staarinvestorid ning meedia on tegelenud esimest päevast märkimistulemuste ennustamisega, mitte panga bilansi ja kapitali struktuuri analüüsimisega. -
Pankadele kehtib täna Eestis klassikaline tulumaks määraga 14%. Selle kohta kasutatakse küll eufemismi "avansiline" tulumaks, kuid sisu on selles, et kvartaalselt tuleb maksta 14% kasumimaksu raamatupidamisreeglite kohaselt arvutatud kasumist. Avansiline on millelegi eelnev sooritus. Tavaline maksustamise periood on kalendrikuu. Ettevõtte tulumaksu aspektist ei ole olemas maksustamisperioodi pikkusega aasta (ei kalendriaasta ega majandusaasta). Kvartaalne sündmus ei saa kuidagi olla kalendrikuu põhisele sündmusele avansiline, eelnev. See on samasugune eufemismidega mängimine nagu eraisikute puhul nn maksuküür: kahanev maksuvaba miinimum andis tulemuseks astmelise maksustamise, aga teatud poliitikud said ikkagi väita, et Eestis astmelist maksustamist ei toimu.
Pankadele kehtib ettevõtte tulumaksuga maksustamisel praegu Eestis täiesti teistsugune maksureziim kui teiste ettevõtete puhul.
Võlakirjad, mida saab bilansis omavahendite all kajastada, on pangale selles mõttes hea instrument, et võlakirja intress vähendab maksustatavat kasumit, samas kui näiteks aktsionärid tahavad ka tootlust saada, aga see on juba pärast ettevõtte tulumaksu. -
35MEUR emissionist intressikulu siis -3.7MEUR kasumist ära, ja kui realiseerida kogu 200MEUR programm sama intressiga -21MEUR kasumist aastas.
-
"Jon Lent"
Juhul, kui on inimesi, kes on hakanud pärast märkimist mõtlema märgitud instrumentide riskidel, siis võin pakkuda oma kahte senti tänu päikeselisele ilmale.
Ma tegelikult oleks sentide asemel eelistanud kuvatõmmist Bloombergi terminaalist, millel on näha võrreldava maturity-ga AT1 hinnad. Kui Su jutu mõte oli selles, et tegemist on vähese riskiga instrumendiga, siis see pole minu arvates õige. Swedpanga näide ei ole ka väga hea, tänu kahjumitele vahetusid 2009. aasta paiku omanikud ja need kahjumid ei tulnud Rootsist.
10,5% on selle instrumendi puhul mõistlik hind, tegemist pole kingitusega. -
Merko, Kaups ja LHV võlakirjad, esimese kahega on inimene vanaks elanud, aga kui viimane loetelus saab kirstunaelaks, siis on maailm hukas
-
Kõigile meeldetuletuseks, et täna lõpeb LHV võlakirjade märkimine.
LHV, mis kell märkimine lukku pannakse? -
Sihtasutus Põltsamaa ühisgümnaasiumi Toetusfond toetab võlakirja märkimist mahuga 93 tk
-
"momentum"
Kõigile meeldetuletuseks, et täna lõpeb LHV võlakirjade märkimine.
LHV, mis kell märkimine lukku pannakse?
märkimisperioodi lõpp: 26.09.2023 kell 16:00 -
"iTake"
märkimisperioodi lõpp: 26.09.2023 kell 16:00
Tavaklient ei saa märkimise korraldust edastada kell 15:59, sest selleks ajaks on märkimine kliendi jaoks juba lõppenud.
Pank paneb märkimise varem lukku, et seejärel natuke aega kõigi "piletitega" sehkendada ja seejärel saadab kõik "piletid" korraga edasi "lototroni".
Järelikult märkimine de facto lõpeb kliendi jaoks varem. -
"iTake"
Insaiderid müüvad aktsiaid ning märkivad võlakirja.
Märkmisväärne 5MEUR panus Sten Tamkivi (OÜ Notorious) poolt
Tamkivi omab Notouriousest ainult 3%. Ettevõttest 94% kuulub Taavet Hinrikusele. Tema on siin see tegelik rahapada. -
Ma jätan lihtsalt selle siia, et "kiita" kvaliteetset suhtumist klientidesse ja maksimumi välja pigistamist klientidest.
E-kiri saabus 26.09.2023 kell 12:53 ehk täpselt 3 tundi ja 7 minutit enne märkimisperioodi lõppu. Mitte aga kohe peale märkimise teostamist või mingil muul loogilisel ajahetkel. Kui see ei ole sisuliselt "ilus" välja pressimine, siis ma ei tea, mis see on... (Ja ärme hakka jaurama teemal, et "ise oled loll, et LEI koodist ei tea midagi ja pole seda varem lisanud". Kuna seda teemat ei olnud kuskil laiemates promo materjalides mainitud, siis soovisingi kontrollida seda reaalset LHV "nägu investori poole" suhtumist):
Täiendus: Vaatasin nüüd veel seda saadetist lähemalt ja kõigele lisaks nad isegi ei maini kirja päises kliendi nime, kellele see kiri on adresseeritud.. Lihtsakoeline massipostitus. -
"smith"
Ma jätan lihtsalt selle siia, et "kiita" kvaliteetset suhtumist klientidesse ja maksimumi välja pigistamist klientidest.
E-kiri saabus 26.09.2023 kell 12:53 ehk täpselt 3 tundi ja 7 minutit enne märkimisperioodi lõppu. Mitte aga kohe peale märkimise teostamist või mingil muul loogilisel ajahetkel. Kui see ei ole sisuliselt "ilus" välja pressimine, siis ma ei tea, mis see on... (Ja ärme hakka jaurama teemal, et "ise oled loll, et LEI koodist ei tea midagi ja pole seda varem lisanud". Kuna seda teemat ei olnud kuskil laiemates promo materjalides mainitud, siis soovisingi kontrollida seda reaalset LHV "nägu investori poole" suhtumist):
Sisuliselt lasti kogu kliendilisti massipostitus ähvardusega, et kui sul LEI-d pole ja kogemata oled arvutist eemal ka täna, siis me võtame sult sujuvalt esimese aasta intressi + 1.5% lisaks ära kui juhtub eeldatav õnnetus ülemärkimise kujul, kus iga märkija saab 1000 euro väärtuses 1 võlakirja... Edukas kliendisuhtlus ja ROE maksimeerimine... -
Nüüd enam ei luba märkida, kui LEI-koodi pole, aga kui enne sai, siis totter viga jah. Ka emissiooni kodulehel pole LEI koodi vajalikkusest sõnagi. Eks see LEI kood tervikuna on muidugi jabur, aga see on juba teine teema.
-
"smith"
..ärme hakkame jaurama teemal, et "ise oled loll, et LEI koodist ei tea midagi..
täiesti nõus, ärgem hakakem, aga peab ütlema, et sõnastus on üsna täpne -
Kui LEI koodi tellimuse kinnituse edastamisest neile juba piisab, siis isegi hästi. Teed mõne minutiga taotluse näiteks Baltic LEI lehel ära, saadad neile kinnituse edasi ja korras.
-
Mina sain igatahes suisa telefonikõne. Pettumus muidugi - kantisin lihtsalt rahad eraisiku alla ümber ja märkisin sealt lisaks olnule. Ülemärkimise tõttu tõenäoliselt kaotan mõned ühikud aga ainult selle instrumendi tarvis LEI koodi teha tundub ka totter.
