Tuleva - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Tuleva

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kristi, vaatasin teie kodulehelt :) Pool tundi tagasi neid seal ei olnud, seepärast ka küsisin. Tänud!
  • Indeksfondide nädal:

    Pensionikogujate arv indeksfondides 16 mai (muutus vs 9 mai):

    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: 3 164 (+47)
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): 1 242 (+35)
    LHV Pensionifond Indeks: 794 (+11)
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: 152 (+5)

    Kokku 5 352 (+98)


    Indeksfondide tootlus perioodil 9-16 mai (2-16 mai):

    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,17% (-0,52%)
    LHV Pensionifond Indeks: -0,51% (-0,03%)
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: -0,64% (-0,10%)
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): -0,84% (-0,26%)

    http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/?date_from=02.05.2017&date_to=16.05.2017&f%5B%5D=73&f%5B%5D=75&f%5B%5D=74&f%5B%5D=76
  • Referentsfondid (Swed, LHV, SEB hetkel mahuliselt suurimad):

    Tootlus 9-16 mai (2-16 mai)

    LHV L: -0,11% (+0,23%
    Swed K3: -0,12% (+0,41%)
    SEB Progessiivne: -0,15% (+0,25%)
  • stefan
    Referentsfondid (Swed, LHV, SEB hetkel mahuliselt suurimad):

    Tootlus 9-16 mai (2-16 mai)

    LHV L: -0,11% (+0,23%
    Swed K3: -0,12% (+0,41%)
    SEB Progessiivne: -0,15% (+0,25%)


    Need ei ole tootluse võrdlemisel referentsfondid, sest on 50% aktsiad/50% võlakirjad, samal ajal kui Tuleva Maailma Aktsiad on 75% aktsiad/25% võlakirjad.

    Küll aga tuleks võrrelda mitte ainult indeksfondide vaid ka aktiivselt juhitud fondide vastu 75/25 portfelli jaotusega.

  • Tänan nii graafilise kui ka sisulise parandamise eest! Aga teatud point on ka selles, et kasutada referentsiks need fondid kuhu inimesed on paigutanud kõige rohkem raha, olgu nende investeerimisstrateegia teistsugune.
  • stefan
    Tänan nii graafilise kui ka sisulise parandamise eest! Aga teatud point on ka selles, et võrrelda nende fondidega kus inimesed on paigutanud kõige rohkem raha, olgu nende investeerimisstrateegia teistsugune.


    "Kõige rohkem raha" näitab seda, et enamike inimesi ei koti fond, kus nende raha kasvab - liitutud ja unustatud.

    Need 75/25 fondid tulid hiljem turule, seal peaks adekvaatsete valikute korral tänasest rohkem raha olema, sest inimesed, kellel on pensioni palju aega ... peaksid olema agressiivsemas strateegias ja oma fondi ümber vahetanud esmalt saada olnud 50/50 fondist 75/25 fondi ...

    Ainult Swedbanki K4 on K3 suhtes ca 1/4 ehk äkki seal on pangas tehtud müügitööd, LHV XL vs LHV L ca 1/6 ja Nordea-SEB juba kusagil 1/8 kandis ...
  • Henno Viires
    stefan
    Tänan nii graafilise kui ka sisulise parandamise eest! Aga teatud point on ka selles, et võrrelda nende fondidega kus inimesed on paigutanud kõige rohkem raha, olgu nende investeerimisstrateegia teistsugune.


    "Kõige rohkem raha" näitab seda, et enamike inimesi ei koti fond, kus nende raha kasvab - liitutud ja unustatud.

    Need 75/25 fondid tulid hiljem turule, seal peaks adekvaatsete valikute korral tänasest rohkem raha olema, sest inimesed, kellel on pensioni palju aega ... peaksid olema agressiivsemas strateegias ja oma fondi ümber vahetanud esmalt saada olnud 50/50 fondist 75/25 fondi ...

    Ainult Swedbanki K4 on K3 suhtes ca 1/4 ehk äkki seal on pangas tehtud müügitööd, LHV XL vs LHV L ca 1/6 ja Nordea-SEB juba kusagil 1/8 kandis ...


    Veel täpsem on muidugi lähtuda investorite arvust, agressiivse strateegia (75/25) aktiivseid investoreid on ca 156 000 vs kõik aktiivsed investorid ca 654 000, rahvastikupüramiidi põhjal on agressiivse strateegia vanuses aga ca 1/2 ... aktiivsetest investoritest ... ehk meil on üle 100 000 kodaniku talle mitte kõige paremini sobivas strateegias ...
  • Siin infoks on Rootsis nii, et inimesed on AP7 aktsiafondis kuni 56 eluaastani, seejärel suureneb automaatselt AP7 intressifondi osakaal 3pp võrra aastas. AP7 aktsiafond on isegi 1,24 korda võimendusega.

    https://www.pensionsmyndigheten.se/om-pensionsmyndigheten/vanliga-fragor/ap7-safa-och-statens-sparalternativ-foer-premiepensionen---frago
  • stefan
    Graafik: Tuleva pensionifondid alustasid nigelalt
    http://majandus24.postimees.ee/4116535/graafik-tuleva-pensionifondid-alustasid-nigelalt


    Kelle huvides see Oja igal võimalusel Tuleva suunas sappi pritsib?
  • Ma ütleksin ka, et enne 2 maid pole põhjust vaadata Tuleva tootlust. Pangakontol seisev sümboolne raha miinus valitsemistasu. Aga pärast mai algust on kindlasti huvitav. Ma tulen tagasi arvamusele, et varem või hiljem peaks Tuleva kaaluma ka otseinvesteeringuid aktsiatesse. Tallinna Börsi suuremad ettevõtted (Tallinna Sadam, Tallinna Vesi pärast kohtuprotsessi, Tallink), või isegi Soome/Rootsi suuremad võiksid olla suurema kaaluga, kui globaalsed aktsiad üldiselt. Ja otsene omamine on soodsam.
  • stefan
    Ma ütleksin ka, et enne 2 maid pole põhjust vaadata Tuleva tootlust. Pangakontol seisev sümboolne raha miinus valitsemistasu. Aga pärast mai algust on kindlasti huvitav. Ma tulen tagasi arvamusele, et varem või hiljem peaks Tuleva kaaluma ka otseinvesteeringuid aktsiatesse. Tallinna Börsi suuremad ettevõtted (Tallinna Sadam, Tallinna Vesi pärast kohtuprotsessi, Tallink), või isegi Soome/Rootsi suuremad võiksid olla suurema kaaluga, kui globaalsed aktsiad üldiselt. Ja otsene omamine on soodsam.

    Kas see ei lähe Tuleva passiivse investeerimise loogika vastu?
  • Noh, mis on tegelikult passiivne, ja mis on aktiivne? NG Investeeringud omavad (kui ma olen õigesti aru saanud) Tallinna Kaubamaja, Balbiino, Liviko, Kitman juba aastakümneid. Kas NG on aktiivne või passiivne investor... Hea küll nemad on enamusomanikud, aga vähemusomanikud võivad ka aastakümneid samadel aktsiatel istuda.
  • Stefan mida ta ostma peaks arvestades, mis lennu on balti turg teinud?Selliste valuatsioonidega?Tuleva hakkab beatima matemaatilsielt, just imeväikse fee tõttu. Kui palju aega anda, et see edge välja tuleks on iseküsimus
  • Põhjamaadel on ka olemas selline OMX Nordic 40 index. Kes iganes võib muidugi endale sellise indeksiportfelli kokku osta, ja miks mitte Tuleva osa oma vahenditest. Iseasi kui tihti seda uuendada, indeksid vist reeglina uuendatakse kaks korda aastas? Aga jah, ma saan aru, et hetkel ollakse globaalsed, aga teatud prioriteet lähipiirkonna vastu tundub siiski loomulik. See tähendaks äkki 3% Eesti, 17% Põhjamaad, 30% Euroopa ja 50% globaalne vms. Mitte 100% globaalne.
  • No mis häda pärast peaks Tuleva hakkama sellist jama tegema? Meil ju panku küll, kes üritavad "ise targad olla"...

    Las Tuleva nüüd teeb seda, mida Tuleva on lubanud teha.
  • jnt
    Ausalt öeldes ma pole süvenenud nende investeerimisreeglitesse. Juhin vaid tähelepanu sellele, et teatud indeksid on koduturu lähemal, kui teised. Ja teatud "home bias" on päris normaalne pensionikogumises, ma arvan.

    Näen, et rootslaste AP7 ostab aktsiaid globaalselt aga neil on "aktiivne investeerimine teatud turgudel", ma oletan Rootsi turul. Ei tohiks olla keelatud, et Tuleva osaleb näiteks Tallinna Sadama erastamisel.
  • LHV/Joel pakub Tulevale tasuta investor relations teenust. Hea kindel tunne - alustaval organisatsioonil aidatakse vajadusel väikesed vead parandada ja hoitakse nö. silma peal. Suurendab usaldust. See on alles sõbralikkus konkurendi poolt.
  • Pensionikogujate arv indeksfondides 25 mai (muutus vs 16 mai):

    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: 3 197 (+33)
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): 1 304 (+62)
    LHV Pensionifond Indeks: 799 (+5)
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: 158 (+6)

    Kokku 5 458 (+106)


    Indeksfondide tootlus perioodil 2-25 mai:

    SEB Energiline Pensionifond Indeks: -0,58%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): -0,68%
    LHV Pensionifond Indeks: -0,77%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,99%

    http://www.pensionikeskus.ee
  • Sama perioodi (2-25 mai) agressiivsete aktiivselt juhitud fondide tulemus:
    LHV XL +0.07%
    Swedbank K4 -0.18%
    SEB Energiline -0.42%
    Nordea A Pluss -0.76%

    * kõik numbrid siis netotootlus pärast teenustasusid
  • Pensionikogujate arv indeksfondides 1 juuni (muutus vs 25 mai):

    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: 3 238 (+41)
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): 1 346 (+42)
    LHV Pensionifond Indeks: 806 (+7)
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: 161 (+3)

    Kokku 5 551 (+93)


    Indeksfondide tootlus perioodil 2 mai-1 juni:

    SEB Energiline Pensionifond Indeks: -0,50%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): -0,53%
    LHV Pensionifond Indeks: -0,55%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -1,10%

    http://www.pensionikeskus.ee

  • Tuleva ja LHV läksid täiesti eri suunas eile:

    Tootlus 31 mai-1 juuni

    LHV Pensionifond Indeks: +0,75%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): +0,48%
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: +0,47%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,26%
  • stefan
    Tuleva ja LHV läksid täiesti eri suunas eile:

    Tootlus 31 mai-1 juuni

    LHV Pensionifond Indeks: +0,75%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): +0,48%
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: +0,47%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,26%


    Tuleva on overweight USA turuga, mille suhteline väljavaade pole kõige tugevam praegu
  • vollie
    Siin tundub pigem olevat midagi muud, perioodil 2-31 mai oli Tuleva LHV ees, aga siis ühe päevaga kuuvahetusel selline mahajäämine.
  • my bad, ei vaadanud kuupäevi täpsemalt, aga muidu arvaks ikka seda, et Tuleva vs LHV peaks märgatavalt suurema USA exposureiga olema
  • Fondide ja eriti teise samba pensionifondide ühe päeva tootluse võrdlemine ei ole mõistlik, sest numbrid ei kajasta päris täpselt sama perioodi raporteerimise eripärade tõttu.

    https://www.gam.com/en/fundlist/ - näiteks 1 suure globaalse fondihalduri erinevate fondide avaldatud NAVid on sõltuvalt fondist kas 29. mai, 31. mai, või 1. juuni omad.

    Lihtsustatud näide: kui Tuleva portfellis on instrumendid, mille kõigi eelmise päeva NAV avaldatakse enne seda kui Tuleva oma eelmise päeva NAVi kokku lööb ... aga LHV portfellis on fonde, mis raporteerivad viitega ja pensionikeskusele raporteerimise ajaks pole kõik eelmise päeva NAVid veel teada, siis LHV eilse päeva tootlus ei ole sama perioodi oma, mis Tuleva eilse päeva tootlus ...

    Kuuvahetus võib segada veel rohkem kaarte kui portfellis on kord kuus NAVi raporteerivaid fonde. Kui selline fond peaks 1. juunil raporteerima oma NAVi 31. mai seisuga ja eelmine teadaolev NAV oli 30. aprilli oma, siis 31.05-01.06 muutus selles instrumendis kajastab hoopis kogu mai tootlust ...

  • stefan
    Tuleva ja LHV läksid täiesti eri suunas eile:

    Tootlus 31 mai-1 juuni

    LHV Pensionifond Indeks: +0,75%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): +0,48%
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: +0,47%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,26%


    stefan,

    Kuna Tuleva kasutab ainult mutual fonde, aga LHV, Swedbank ja SEB ainult/eelkõige börsilkaubeldavaid fonde, siis ei jõua Tuleva ilmselt nende mutual fondide NAVi oma pensionifondiosaku NAVi arvutusse kohe järgmisel hommikul sisse võtta ning tootluses jääb sisse 1-päevane lag teiste turul olevate passiivsete pensionifondidega.
  • Joel Kukemelk
    stefan
    Tuleva ja LHV läksid täiesti eri suunas eile:

    Tootlus 31 mai-1 juuni

    LHV Pensionifond Indeks: +0,75%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): +0,48%
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: +0,47%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,26%


    stefan,

    Kuna Tuleva kasutab ainult mutual fonde, aga LHV, Swedbank ja SEB ainult/eelkõige börsilkaubeldavaid fonde, siis ei jõua Tuleva ilmselt nende mutual fondide NAVi oma pensionifondiosaku NAVi arvutusse kohe järgmisel hommikul sisse võtta ning tootluses jääb sisse 1-päevane lag teiste turul olevate passiivsete pensionifondidega.


    sama jutt, mis ma post eelpool rääkisin, ainult Tuleva ja LHV on lag´i mõttes vahetuses :)
  • Selge jutt, hea teada siis edaspidi, et Swed, SEB, LHV on ühes faasis, Tuleva teises (ühe päeva nihkega).
  • Kui selline lag koos turu liikumisega satub päevale, mil tuuakse üle varad ühest fondist teise, võib mõju olla märkimisväärne. Kui näiteks kahe sarnase fondi erinevus kulutasemes on 0,05%, kulub 20 aastat, et tagasi teha selline 1% suurune lag-ist tulenev ebaõnn selle ületoodud vara osas.
  • Noh, siin oleks siis jutt ka kellaaegadest. Ehk kas Swed/SEB/LHV ootab kuni New Yorgi börsi sulgemiseni, või Aasiia börside sulgemini, või Euroopa börside sulgemiseni enne kui osakute väärtused määratakse. Põhimõtteliselt võib fondihaldur peatada sisselaekunud raha kuni osakute väärtus on teatud ajahetkel selge. Ma ei tea kas Tuleva seda teeb.

    Aga selliseid probleeme oli fondidega alati, ma ei tea kas tänapäeval on parem. Kui NY krahhib, kas siis jõuab ikka mõned inimesed eilse kursiga välja astuda jne.

    Mingi spekulatsioonirisk pensionifondidega siiski pole, kuna süsteem on nii aeglane mis puudutab fondivahetusi.
  • Kui ma õigesti mäletan, siis pärast teiste fondihaldurite tagasivõtmistasude ära kaotamist, jätkas Swed ikka selle tasuga teatud määral. Nüüd tundub, et ka nemad on nulli peal.

    http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fonditasude-vordlused/
  • Pensionikogujate arv indeksfondides 8 juuni (muutus vs 1 juuni):

    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: 3 256 (+18)
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): 1 423 (+77)
    LHV Pensionifond Indeks: 815 (+9)
    SEB Energiline Pensionifond Indeks: 169 (+8)

    Kokku 5 663 (+112)


    Indeksfondide tootlus perioodil 2 mai-8 juni:

    SEB Energiline Pensionifond Indeks: -0,09%
    Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia): -0,17%
    LHV Pensionifond Indeks: -0,19%
    Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond: -0,50%

    http://www.pensionikeskus.ee
  • Stefan, kas mingi point kah, miks see postitus Tuleva all? Soovisid välja tuua, et Tuleva indeksfondi tootlus on kõige viletsam? (sh arvestades kõiki teenustasusid)
  • finantsist
    Ma jälgin neid fonde huviga, sõltumata sellest, kas Tuleva tootlus on parasjagu kõige parem või kõige halvem. Siin on mitu huvitavat asja:

    1) Mis määral liiguvad eestlased indeksifondide juurde. Rootsis on äkki üle 50% (?) pensionirahast (kus inimestel on ise valida) indeksfondides. Eestis kuskil 1%. Seega huvitav jälgida.
    2) Kuidas nelja erineva indeksfondide tootlus on, omavahel võrreldes.
    3) Kuidas indeksfondidel läheb võrreldes teiste fondidega (Siinjuures natuke raskem otsustada milliste fondidega võrrelda. Pikaajaliselt siiski huvitav kõigiga võrrelda.)
  • Tuleval endal oleks nüüd aeg oma kodulehel teha midagi sarnast, ehk olla 100% avatud sellega kuidas nende fondidel läheb võrreldes konkurentidega ja võrreldes indeksitega.
  • Stefan,
    võrdlused ok ja hea lugeda, kuid vb haakuks foorumi teemaga rohkem kui need võrdlused kuskile 2s pensionifondide või passiivsete fondide teema alla postitada sest muidu jääb mulje justkui tooksid Tulevat esile võrreldes teiste indeksfondidega

    Seda ei usu, et Tuleva enda kodulehel sarnaste toodete tootluseid võrdlema hakkaks, vähemalt siiani on nad eelistanud ainult demagoogiliselt õunte ja apelsinide koore paksust (teenustasu) omavahel võrrelda
  • finantsist

    Rootslased hoiavad suures osas oma kohustusliku pensioniraha riikliku AP7 fondis mille valitsemistasu on 0,11%, ja mille tootlus on olnud viimasel kümnel aaastal väga hea.

    Eestlased hoiavad oma pensioniraha 1-1,5% valitsemistasuga fondides, mille tootlus on olnud viimasel kümnel aastal 3-4% aastas.

    Ja sina ei reageeri?

    Tuleva ON reageerinud. Seejärel LHV, Swed ja SEB ka, luues indeksifonde.
  • Stefan, finantsist kirjutab sellest, KUHU sa oma võrdlusi postitad siin foorumites, ehk et võiksid postitada mitte Tuleva vaid kõikide fondide teemadesse, nagu see näit: https://fp.lhv.ee/forum/free/120295
  • stefan

    Rootslased hoiavad suures osas oma kohustusliku pensioniraha riikliku AP7 fondis mille valitsemistasu on 0,11%, ja mille tootlus on olnud viimasel kümnel aaastal väga hea.

    Ei ole eriti tugev rootsi keeles, aga nende veebilehel algab graafik oluliselt varem kui 10 aastat tagasi.
    Numbritega näiteks -42 (%)??
    Ja kuidas sellele reageeriti?

  • marker
    Ok, sealt siis selgub, et rootslaste viimase 10 aasta tootlus AP7s oli 123,7%. Siis on isegi arvestatud, et osa inimeste rahast läheb automaatselt võlakirjafondi üle sõltuvalt inimese vanusest.

    EUR/SEK kurss tuleb muidugi vaadata ka, ja na eriti nüüd kui 10-aastased võrdlusnumbrid on finantskriisi sees.

    AGA
    Kui valisemistasu on 0,11%, siis sisuliselt iga aasta algab 0,11% miinuses, kui valitsemistasu on 1,5%, siis iga aasta algab 1.5% miinuses. See on ainus asi tootlusega mis on kindel.
  • Nagu varem mainitud mängibki AP7 kuidagimoodi ka võimendusega. Ehk jah, vaatame pärast järgmist krahhi ka.
  • finantsist

    Seda ei usu, et Tuleva enda kodulehel sarnaste toodete tootluseid võrdlema hakkaks, vähemalt siiani on nad eelistanud ainult demagoogiliselt õunte ja apelsinide koore paksust (teenustasu) omavahel võrrelda


    Tere, finantsist!

    Anna meile veidi aega, arendusplaanis on korraliku tootlusvõrdluse välja ehitamine täiesti sees (mis võrdleks muuhulgas meie fondide tootlust valitud indeksite endaga ning EPI-ga). Lisaks loodame hakata näitama ka paremini inimeste individuaalset tootlust, lihtsalt pole veel IT ressursiga sinna jõunud.
    Jääme aga kindlasti ka sinna juurde, et teenustasu on väga oluline mõõdik, millele peaksid enamik inimesi rohkem tähelepanu pöörama (eriti hea meel on meil siis, kui lõpuks kõik fondid oma TER-i ka avaldavad), kuid kindlasti ei jää see ainsaks võrdlusinfoks.

  • Aeg lugeda kokku kahe kuu tulemused.

    Indeksfondide tootlus 2 mai-2 juuli

    SEB energiline pensionifond indeks: -1,81%
    Swedbanki pensionifond K90-99: -1,93%
    LHV pensionifond indeks: -2,23%
    Tuleva maailma aktsiate pensionifond: -2,25%

    (2 mai oli, ma arvan, esimene päev kui Tulevale oli laekunud osakutevahetajate raha)

    ...pärast kehva starti oli siiski viimane kuu natuke "parem" Tuleva jaoks

    Indeksfondide tootlus 2 juuni-2 juuli

    SEB energiline pensionifond indeks: -1,52%
    Swedbanki pensionifond K90-99: -1,57%
    Tuleva maailma aktsiate pensionifond: -1,59%
    LHV pensionifond indeks: -2,14%
  • Tundub, et EUR/USD on see patuoinas, mis on indeksfondide tootluse ära rikkunud.
    Selles mõttes oleks äkki mõistlik EUR/USD mõju indeksfondis ära hedge'da, kuna pensionär hakkab oma vara tarbima tulevikus ju ikka Euro keskkonnas.
    Aktiivselt juhitud fondides on Euroopa/Eesti varadel märksa suurem osakaal.
  • To: mrk. Me kaalusime valuutariski katmist, kui Tuleva fonde tegime. Põhimõtteliselt oleks meile lihtsalt kättesaadavad ka fondid, mis valuutariski ära katavad. Otsustasime seda mitte teha, sest valuutakursside kõikumine ei ole tegelikult pensionikoguja vaenlane.

    Ajalooliselt ei ole ole keskmine pikajaline säästja midagi võitnud ega kaotanud sellest, et ta valuutariski ära maandab. Valuutarisk ei ole isegi globaalse portfelli volatiilsust suurendanud. Kui valuutariski maandamine oleks tasuta, võiks tõesti riski ära maandada sellegipoolest. Paraku ei ole midagi tasuta ja riski maandamine maksab investorile raha. Nagu muude kuludegagi – kui see pensionikogujale väärtust ei loo, siis me seda ei tee.

    (Kuigi kui aus olla, siis viimastel nädalatel juba teine Postimehe artikkel, mis kajastab maailmaturgude igapäevaseid kõikumisi, tuues valikuliselt esile Tuleva fondi miinuse, aitab mul ausalt öeldes paremini mõista fondijuhte, kes iga hinna eest püüavad oma fondi osaku lühiajalisi kõikumisi minimeerida. Õnneks on Tuleva pensionifondi reeglid nii seatud, et isegi kui mul kiusatus tekiks, ei saaks ma investorite pikaajalist tulemust ebameeldivate ajalehepealkirjade vältimise ohvriks tuua.)
  • Ma ei ütleks ,et see on valuutariski maandamine. See on positsioon. Kui sul on portfell dollaris siis on see dollari positsioon.Ma pean ütlema ,et enne 2014 ei pööranud sellele ka palju tähelepanu, kuid peale euro nõrgenemist olen
    midagi kaitseks ostnud. Valuutariskist räägime ikka kiirete tehingute puhul, mitte investeerimise puhul.
    Ma tahaks ka seda öelda,et portfelli miinusesse laskmine mingi põhjusega on alati viga. Portfelli haldur peab hoolitsema selle eest,et numbrid oleks plussis. Selleks ,et miinust teha pole ju kedagi vaja.
  • SEB on langetanud oma indeksfondi valitsemistasu 0,29%-ni.
    Kas Tuleva fond on endiselt kõige soodsam aktsiatesse investeeriv pensionifond Eestis?
  • passiivse fondi mõtte ikkagi see, et võimalikult väikeste kuludega saada globaalsetele turgudele koos vastava volatiilsuse ja valuutariskiga exposureit.. hakata aktiivselt lühiajalist miinust manageerima või valuutariske hedgeima toob tagasi aktiivse elemendi, mida teadlik passiivse fondi ostja just ei taha (monkey throwing darts).. ok, küsimus võib olla kas need passiivsed varad on vastuvõetava allokatsiooniga turgude/regioonide/valuutade suhtes jaotatud - seda saab enne investeerimist chekata fondi prospektist, aga kui jälgida 2 kuu miinust 75% equity allokatsiooniga fondis, siis oled selgelt ka vales instrumendis - mis eelkõige mõeldud pikaajaliseks kogumiseks
  • noblesse
    Portfelli haldur peab hoolitsema selle eest,et numbrid oleks plussis. Selleks ,et miinust teha pole ju kedagi vaja.


    Kindlasti mitte. Kust selline "fakt" välja on tulnud? Kõige lõpuks on reaalne fondihaldur arvutialgoritm, mis indekseerib ja ostab vastavalt ning täpselt nii see peabki olema - koos kõige hea ja halvaga.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon