LHV pensioni indeksfondid 0,2%
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
grey
Kas LHV Pensionifond Indeksi Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud - max 0,99% sisaldab ka Valitsemistasu - 0,39%?
grey, täpselt nii. Kogukulu ei tohi ületada 0,99% ja seal sees on ka 0,39% valitsemistasu. -
Tuletan veel meelde, et kes soovib kevadel III samba sissemaksete pealt tulumaksutagastust saada, peaks hiljemalt täna õhtul või homme hommikul III samba pensionifondi ostuks tehingukorralduse sisse andma.
LHV pakub täna kolme aktiivselt juhitud III samba fondi:
*LHV Täiendav Pensionifond (aktsiad)
*LHV Pensionifond 100 Pluss (oodatult ühendatakse Täiendava Pensionifondiga kevadel 2017)
*LHV Pensionifond Intress Pluss (võlakirjad)
ja ühte passiivselt juhitud III samba fondi:
*LHV Pensionifond Indeks Pluss (aktsiad) -
Tänasest jõustub uus investeerimisfondide seadus, millega vähenevad II samba fondide väljumistasud 10-20 korda. Aktsiafondide väljumistasud langevad 0,10% peale ning võlakirjafondidel 0,05% peale, osa fondivalitsejatest on väljumistasud üldse ära kaotanud/ära kaotamas. See tähendab, et ühe fondivalitseja juures kogutud osakuid saab nüüd kordades odavamalt teise fondivalitseja juurde viia/tuua ning väljumistasu ei saa olla enam takistuseks osakute liigutamisel.
LHV pensionifondid, kus saab endale sobiliku fondi valida ning teostada ka mujal kogutud osakute ületoomist, leiab LHV pensioniveebist nupu alt "Vaata oma pensioni seisu". või nupu alt "Liitu fondiga" -
§ 65. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning pensionifondi arvel makstavate tasude ja kaetavate kulude erisused
...
(2) Konservatiivse pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 0,05 protsenti ja teiste kohustuslike pensionifondide puhul 0,1 protsenti osaku puhasväärtusest.
Saan ma õigesti aru, et muutus puudutab vaid II samba fonde? -
2korda2, just nii, antud muudatus uues investeerimisfondide seaduses puudutab üksnes kohustuslikke II samba pensionifondide.
Aga näiteks LHV passiivselt juhitud III samba fondil LHV Pensionifond Indeks Pluss puudub üldse nii sisenemis- kui väljumistasu. Kahe kuuga, mil fond on tegutsenud, on siia vabatahtlikult sissemakseid teinud 210 inimest ning fondi maht kokku on €0,66 mln. Tegu on Eesti ainukese III samba pidevalt turgudele investeeriva passiivse pensionifondiga.
LHV passiivselt juhitud II samba fondil LHV Pensionifond Indeks puudub samuti nii sisenemis- kui väljumistasu ning haldustasu on sarnaselt eelpoolnimetatud III samba fondile 0,39% aastas. Siia on kahe tegutsemiskuu jooksul oma kohustuslikud pensionimaksed suunanud 674 pensionikogujat ning fondi maht on tõusnud €3,59 mln. Haldustasult on tegu Eesti odavaima passiivse II samba pensionifondiga ning mahult vaieldamatult suurimaga. -
Teemal "ärge seda kodus järele teha proovige" :)
Mõtlesin, et suunaks siis ka sellest aastast alates osa investeerimiseks mõeldud vahenditest igakuisete väikeste maksetega (plaaniga neid teha vähemalt 15 aastat, makseid aasta-aastalt suurendes) LHV Pensionifond Indeks Plussi.
Number 0,39% silme ees, muretu vile suul, oli reaalsuslaks päris valus. Oli jäänud mulje, et tehinguga ei kaasne (lisaks LHV ja fondi komponentide endi haldustasudele) muid kulusid kui tulevane väike püsikorralduse kulu. Aga vähemalt Swedbank'i kaudu investeerides see fondiosakute vähehaaval soetamine nüüd küll kuigi lõbus ei ole - 50€ suuruselt makselt võeti teenustasu 1,60 € (ehk kulu 3,6%). Mõistlikus suuruses teenustasu tekitamiseks tuleks makseid teha edaspidi mitte igakuiselt, vaid kord-kaks aastas, aga see jälle ei haaku hästi regulaarse-automaatse dollar-cost-averaging'u põhimõttega.
Ehk siis mõneti olen mina alguses tagasi - pensionifondi kulud on endiselt liiga kõrged. Aga jah, kesse tegi, ise tegi. -
hall_hunt,
Nii nagu rakendavad eri pangad igapäevastele maksekorraldustele oma hinnakirju erinevalt, on ka fondiosakute ostmisel eri pankades erinevad hinnakirjad.
LHV Panga kaudu III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss ostes ei lisandu mingeid tehingutasusid ega väärtpaberite hoidmise haldustasusid. -
hall_hunt
Teemal "ärge seda kodus järele teha proovige" :)
Mõtlesin, et suunaks siis ka sellest aastast alates osa investeerimiseks mõeldud vahenditest igakuisete väikeste maksetega (plaaniga neid teha vähemalt 15 aastat, makseid aasta-aastalt suurendes) LHV Pensionifond Indeks Plussi.
Number 0,39% silme ees, muretu vile suul, oli reaalsuslaks päris valus. Oli jäänud mulje, et tehinguga ei kaasne (lisaks LHV ja fondi komponentide endi haldustasudele) muid kulusid kui tulevane väike püsikorralduse kulu. Aga vähemalt Swedbank'i kaudu investeerides see fondiosakute vähehaaval soetamine nüüd küll kuigi lõbus ei ole - 50€ suuruselt makselt võeti teenustasu 1,60 € (ehk kulu 3,6%). Mõistlikus suuruses teenustasu tekitamiseks tuleks makseid teha edaspidi mitte igakuiselt, vaid kord-kaks aastas, aga see jälle ei haaku hästi regulaarse-automaatse dollar-cost-averaging'u põhimõttega.
Ehk siis mõneti olen mina alguses tagasi - pensionifondi kulud on endiselt liiga kõrged. Aga jah, kesse tegi, ise tegi.
Swed kindlasti ei kurda ja kiidaks takka. Loodan, et said Swedilt vähamlt mingi kõrgema kui kuldkliendi tiitli selle eest :) -
hall_hunt, kas märkisid fondikorraldusega või tegid tavalise EUR-maksega?
-
Tegin nii, nagu LHV III samba juures juhendab - sissemakse EVK kontole. Swedbank'i netipangas (fondide ja pensioni teemade all) ei näe ka võimalust, kuidas seal sellele konkreetsele LHV fondile sissemakse asemel eraldi fondikorraldust või eraldi fondi püsikorraldust teha (ülalpool "püsikorraldusest" rääkides pidasin nn tavapärast püsikorraldust, mida korduvate maksete korral pakutakse). Swedbank'i enda V-fonde saaks sealt ilmselt küll teenustasuta, seega reaalsuses oled nagu mingi sunnismaine pärisori ühe panga toodete küljes kinni.
-
Sellisel juhul odavam luua LHV-s arvelduskonto ning teha esiti ülekanne sinna (0,38€) ja LHV-s osakuid osta (0€).
-
Swedis saab ju preemiapunktide eest osta tasuta ülekanded jmt, kindlasti on viise kuidas saad osakute soetamise kordades odavamaks aga jah konto LHV-s tuleks kindlasti selles osas kasuks.
-
Ma soovitaks kasutajal hall_hunt teha nii: Avada LHV-s konto ja EVK konto. Teha püsimaksekorraldus (Swedbankist) selliselt, et III samba fondiosakud laekuksid EVK kontole LHV-s. Püsimakse tasu peaks olema ca 0.16 EUR ehk 0.32%. Haldustasu EVK konto eest oleks edaspidi 0.
-
Kas mitte ühel isikul ei saa olla korraga ainult üks EVK konto? Ja mul juba on see Swedis.
Kuigi iseenesest olen mõelnud ka oma EVK kontohalduri vahetusele/väärtpaberiportfelli LHV-sse kolimisele (nt põhjusel, et LHV suudab ja Swed ei suuda USA väärtpaberitelt 30% tulumaksu asemel 15% kinni pidada), on see seni takerdunud kolimisprotsessi arvatava keerukuse (nt kuidas suhestuvad selle kõigega investeerimiskonto süsteem, tuludeklaratsiooni andmed, investeerimisraportid jne), kaasnevate kulude ning suuresti ka mugavuse taha. Ja eks Swedil on ikka mõned plussid ka:) -
Parandus: "...Swed ei suuda USA väärtpaberite dividendidelt 30% tulumaksu asemel..."
-
EVK kontosid võib olla kasvõi iga kontohalduri juures :)
-
II samba LHV Pensionifond Indeks investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on jaanuari lõpu seisuga ca 15,9x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv P/B on ca 1,8x ning jooksev dividendimäär on ca 3,0%.
III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on jaanuari lõpu seisuga ca 14,5x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv P/B on ca 2,0x ning jooksev dividendimäär on ca 2,6%. -
LHV jaanuarikuu ajakirja "Investeeri" kirjutasin Eesti turule tulnud passiivsetest pensionifondidest. Nii nende olemusest kui omavahelisest võrdlusest - link loole on siin.
-
Teen väikese update'i II samba LHV Pensionifond Indeks ja III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss portfelli valuatsiooninäitajatest.
II samba LHV Pensionifond Indeks investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on eilse seisuga ca 16,0x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv P/B on ca 1,8x ning jooksev dividendimäär on ca 2,9%.
III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss investeeringute kaalutud 12 kuu ettevaatav P/E on eilse seisuga ca 14,6x, jooksev hinna ja raamatupidamise suhtarv P/B on ca 2,1x ning jooksev dividendimäär on ca 2,5%.
Hea meel on näha, et Eesti pensioniturul 4 kuud eksisteerinud passiivsetest pensionifondidest on LHV Pensionifond Indeks osutunud kõige populaarsemaks, olles pensionifondiks ligi 850 pensionikogujale. Swedbanki ja SEB passiivsetes pensionifondides on tänase seisuga vastavalt ca 700 ja 100 klienti. Link pensionikeskusele.
III samba passiivset pensionifondi pakub üksnes LHV ning sinna on vabatahtlikult raha kogunud ligi 280 klienti. Link pensionikeskusele. -
Ühe fondivalitseja juures kogutud pensionifondi osakuid on võimalik viia teise fondivalitseja juurde 3 korda aastas. Sama sagedusega on võimalik vahetada oma fond sama fondivalitseja poolt pakutava teise fondi vastu (kas siis kõrgemat või madalamat riski võtva fondi vastu).
Kui sama fondivalitseja sees fondi vahetamine on olnud tasuta, siis ühe fondivalitseja juurest teise juurde osakute viimisega on varasemalt kaasnenud kulud, mida alates sellest vahetustsüklist enam ei ole. Nimelt varasemalt tuli fondivalitsejat vahetades tasuda 1% väljumistasu, kuid alates selle aasta jaanuarist on aktsiafondide puhul võetava väljumistasu suurus maksimaalselt 0,10% ja võlakirjafondide puhul 0,05%. Kõik fondivalitsejad peale Swedbanki on üldse loobunud väljumistasude võtmisest - link pensionikeskuse fonditasude võrdlusele. Sellega on pensionikogujate jaoks kõrvaldatud viimane takistus oma osakute viimiseks fondivalitseja juurde, kus nad tegelikult olla soovivad. Kes soovib, et nende pensionifondi vahetus jõustuks selle vahetustsükli jooksul ehk alates maist, peab avalduse esitama enne märtsikuu lõppu.
Pensionifondi vahetuse vormistamine on mugav läbi LHV pensioniveebi lhv.ee/pension, kus tuleb valida soovitud fond, vajutada "Liitu fondiga" nuppu ning seejärel sisse logida ja soovitud vahetused ära vormistada (nii maksete suunamise kui osakute vahetamise osas). -
14 sept 2016
"Rahandusminister Sven Sester on teinud valitsusele ettepaneku langetada oluliselt teise samba pensionifondide tagasivõtmistasu, nii et tulevikus tuleks pensionifondi vahetamise eest maksta maksimaalselt 0,1 protsenti."
http://majandus24.postimees.ee/3836847/teise-samba-pensionifondide-vaeljumistasu-voib-langeda-0-1-protsendile
=>
Väike otsus, suure tähendusega. Ja siis Tuleva algatus indeksfondidega. => Vahel toimib Eesti VÄGA kiiresti ja VÄGA hästi!
Kõigepealt tänud poliitikutele ja Tulevale, seejärel tänud LHV-le, ja seejärel tänud teistele pankadele! -
Kas Birdeye Capitali fondide osakuid on ka soetatud?
-
Osi
Kas Birdeye Capitali fondide osakuid on ka soetatud?
Seda teemat lahatakse siin: https://fp.lhv.ee/forum/invest/118202. -
Osi,
LHV passiivsed pensionifondid (LHV Pensionifond Indeks ja LHV Pensionifond Indeks Pluss) investeerivad bösilkaubeldavatesse instrumentidesse, seega Birdeye Timber Fundi fondiosakuid neis fondides ei ole. Fondi viimase kuu aruanne on leitav siit. -
-
malcolm_lincoln,
Vahepeal jõuti üleval olnud jaanuari aruande asemele juba uus veebruari oma üles laadida ja link läks n-ö katki - veebruari aruande link on siin. -
Tahad oma pensionifondiga võtta võimalikult väikeste kuludega (haldustasu 0,39% aastas) pidevalt maksimaalset tururiski (LHV Pensionifond Indeks - kuni 75% aktsiafondid ja 25% kinnisvarafondid)? Või soovid aktiivselt juhitud turu võimalustega kohanduvat kõrge tururiskiga pensionifondi (LHV Pensionifond XL (kuni 75% aktsiarisk ja 25% võlakirjarisk) ja LHV Pensionifond L (kuni 50% aktsiarisk ja 50% võlakirjarisk))? Või hoopis tasakaalustatud valikut, kus aktsiate osa ei ületaks 25% kogu portfellist (LHV Pensionifond M (kuni 25% aktsiarisk ja 75% võlakirjarisk)? Või eelistad konservatiivset lähenemist (LHV Pensionifond S (0% aktsiarisk, kuni 100% võlakirjarisk) ja LHV Pensionifond XS (0% aktsiarisk, kuni 100% konservatiivne võlakirjarisk)?
LHV laiast pensionifondide valikust leiad endale kindlasti sobiva. Kogutud pensionifondi osakuid on võimalik ühest strateegiast teise ümber tõsta 3 korda aastas - enne märtsi lõppu tehtud valik jõustub mai algusest. Kui oled kogunud osakuid teise fondivalitseja juures ja tahad need LHVsse tuua või soovid LHVs kogutud osakute puhul oma strateegiat muuta, siis selle töönädala jagu on veel aega, et seekordses vahetuse tsüklis osaleda. Kõik toimingud saab teha lhv.ee/pension lehel sisse logides. -
Ligi 5 kuud pärast LHV II samba passiivselt juhitud pensionifondi "LHV Pensionifond Indeks" ja III samba fondi "LHV Pensionifond Indeks Pluss" loomist on turule lisandunud veel kaks passiivselt juhitud fondi - sedapuhku Tulevalt. Nüüd on turul kokku 5 passiivselt juhitud II samba pensionifondi ja 1 III samba pensionifond.
Lisan ka Tuleva poolt pakutavad II samba tooted turul olevate passiivsete II samba pensionifondide võrdlustabelisse.LHV Pensionifond Indeks Swedbank Pensionifond K90-99 SEB Energiline Pensionifond Indeks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond Valitsemistasu 0,39% 0,49% 0,49% 0,34% 0,34% Väljumistasu 0% 0,10% 0% 0% 0% Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud max 0,99% max 2,00% max 1,00% max 1,00% max 1,00% Fondi ostetava investeerimisfondi valitsemistasu max määr 0,99% 3,00% 0,50% 0,25% 0,25% Investeerimispoliitika max 75% SKP järgi arenenud, arenevate ja piiriturgude aktsiafondid + 25% kinnisvarafondid max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% võlakirjad max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% Euroopa võlakirjad max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% globaalsed võlakirjad 50% globaalsed võlakirjad ja 50% Euroopa võlakirjad Avaldatud mudelportfell Jah Ei Ei Jah Jah
II samba passiivsete fondide kommentaarid:
*Swedbanki K90-99 fondi puhul on tegemist nn elutsükli fondiga, kus aktsiarisk hakkab kiiresti vähenema (aastaks 2020 on langenud 69% peale, aastaks 2030 54% peale, aastaks 2040 30% peale ja aastaks 2050 10% peale) ning kui klient soovib saada pikaajalist maksimaalset tururiski, siis selle fondiga ta seda ei saa.
*SEB passiivne fond kasutab ohtralt derivatiivipõhiseid sünteetilisi ETFe, mis aitab küll kulusid vähendada, kuid tähendab täiendavat olulist vastaspoole riski võtmist. Ligipääs arenevatele turgudele sarnaselt Swedbankile ja Tulevale tagasihoidlik.
*Tuleva pensionifondide puhul peab pensionikoguja sarnaselt Swedbanki ja SEB poolt pakutavate passiivsete pensionifondidega arvestama, et arenevate turgude osakaal on portfellis väga tagasihoidlik, jäädes globaalse SKP tegelikust jaotusest 3 korda väiksemaks. Maailma Aktsiate Pensionifondi puhul on veerand portfellist ja Maailma Võlakirjade Pensionifondi puhul kogu portfell tänases intressikeskkonnas paigutatud olematu tootlusega võlakirjadesse, mille tulemus sõltub rohkem euro tugevnemisest/nõrgenemisest kui võlakirjade tegelikust hinnaliikumisest. Võrreldes turul pakutavate teiste passiivselt juhitud pensionifondidega kannavad valitud investeerimispoliitikast tulenevalt Tuleva pensionifondi omanikud ka kõige kõrgemat varade reinvesteerimise riski, kuna pole määratud protsentuaalset raha osakaalu piiri, mille ületamise korral raha investeerima peab - seda tehakse lihtsalt korra kuus, kui kontol olev summa ei ületa miljonit eurot, mis tähendab, et eriti fondi algusaasta(i)l tekitavad jooksvad igakuised laekumised fondi investoritele indeksitega võrreldes arvestatava alainvesteerituse riski.
*LHV II samba passiivset pensionifondi "LHV Pensionifond Indeks" eristab konkurentidest oluliselt kõrgem arenevate turgude osakaal (tulenevalt maailma SKPde kaaludest) ja väga madalat pikaajalist tootlust pakkuvate võlakirjade komponendi asendamine fondis kinnisvarafondidega, mille pikaajaline tootlus võiks võlakirjadest oluliselt kõrgem olla. Kõrgem arenevate turgude osakaal ja kinnisvarafondid tõstavad pisut fondi kogukulumäära, kuid nende varaklasside ajalooline pikaajaline tootlus tähendab, et need peaks selle kulu täielikult kompenseerima ja enamgi veel. Lisaks siis teadmine, et LHV on teadlikult valinud portfelli üksnes füüsiliselt aktsiatega tagatud ETFid, mitte sünteetilised derivatiivipõhised.
---
III samba passiivsete fondide kommentaarid:
*LHV III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss on omakorda ainukene turul olev passiivselt juhitud III samba pensionifond, mis pakub 0,39%lise haldustasu juures odavaimat võimalust turul pideva aktsiariski võtmiseks. -
Joel, aitäh, et ka Tuleva nüüd võrdluses! Palun paranda viga võrdlustabelis: Tuleva kogukulu tegelik max on 0,5%. Luban, et kui see muutub, annan teada nii sulle kui kõigile investoritele.
Muide, SEB-i kohta peaksid ka saama täpsustuse teha - nende kogukulu on 0,73% - seda on Endriko Võrklaev kinnitanud, aga võid temalt üle küsida. Teie indeksifondi kogukulu on minu arvutuste järgi 0,77% - kas see on õige?
Paar olulisemat asja abiks sulle:
1. Sul on õigus, et maailmaindeksit järgival indeksifondil on portfellis suurem arenenud riikide ettevõtete osakaal kui arengumaade indeksit järgival fondil. Aga pane tähele, et kuna enamus suuri arenenud riikide ettevõtteid tegutsevad täna globaalselt, pole ettevõtte asukoha järgi enam ammu nii lihtsalt võimalik öelda, milliste riikide majandusest sa sinna investeerides osa saada. Apple-i müügist täna on näiteks Hiina osakaal võrdne USA-ga. Sa teed optimistliku eelduse, et arenevate turgude indeksi suurem volatiilsus minevikus annab sulle tulevikus kõrgema tootluse. Võibolla. Võibolla mitte. Näiteks MSCI Emerging Markets on 2000. aastast tänaseni maailma indeksist ees, viimase kümne aasta tootluses jääb aga alla. Selleks, et isegi arutleda, kas tootlus, mida sa oma fondilt loodad, võiks kompenseerida kõrgema kogukulumäära, ütle palun investoritele ausalt, mis teie kogukulumäär on?
2. Tuleva fondi võlakirjaosa on tõesti madalama riskiga ja madala jooksva tootlusega. Jooksva tootluse all peame silmas mitte fondi osaku hinna muutust, vaid portfellis olevate võlakirjade yield to maturity (tulu tähtajani). Jooksev tootlus on hetkel madal nii võlakirjadel kui ka kinnisvaral, sest me tegutseme madalate intresside keskkonnas.
Maailma valitsuse võlakirjade indeksi jooksev tootlus on hetkel 1,08% - see on madal. Kas 1,08% on olematu - noh, kui võrrelda mõnede Eesti pensionifondide keskmise tootlusega, siis polegi ju nii paha ;-)
3. Mis puudutab reinvesteerimise riski: nagu sa arvatavasti tead, tuleb Eesti pensionifondidesse enamik sissemakseid iga kuu väiksel ajaperioodil - siis kui maksuamet sotsmaksu kokku on korjanud. Seega kord kuus investeerides saab fondivalitseja hoida raha kasutult arvel seismise päevad minimaalsena. (Raha pangaarvel hoidmise võlude üle võid õhtul hea veini juures arutleda kolleeg Andresega…) -
tonup: "Palun paranda viga võrdlustabelis: Tuleva kogukulu tegelik max on 0,5%."
tonup, kogukulumäär sõltub haldustasust, portfellis olevate alusfondide valitsemistasust, tehingutasudest, portfelli suurusest (arvutatakse keskmise mahu kohta) ja on seetõttu ajas muutuv number. Andmed ülalolevas tabelis pärinevad fondide endi ametlikest tingimustest ja prospektidest, kus on kirjas maksimaalne kogutasu, millest fondivalitseja on lubanud üle mitte minna - niisama hetke olukorrale ja väitele tuginedes ei saa ma siin numbreid kirjutada. Kui fondi tingimustes ära muudate, siis luban, et muudan ka siin :)
Mis puudutab kogukulumäära, siis selle alla saamiseks on lihtne valem = võimalikult suurtel turgudel teha võimalikult vähe. Kas see ka parima tulemuse päeva lõpuks annab, selles ma sügavalt kahtlen. ETFidest tuleks sel juhul valida need, mis on vastaspooleriskiga ehk sünteetilised või fondidest need, mis oma aktsiaid lisatulu saamiseks teistele võimalikult palju välja laenavad. Nii jõuame punkti, kus kõige odavama kogukulumääraga fondi saaks ainult USA suurte indeksite derivatiivipõhistest ETFidest/fondidest - see aga ilmselt "kõlaks" inimestele fondi pakkudes halvasti... Passiivse investeerimise juures määrab sisuliselt kogu pikaajalise tootluse ära valitud varaklasside pikaajaline netotootlus. Täiendavad riskid seejuures nagu näiteks raha reinvesteerimise risk ja võlakirjade valuutarisk lihtsalt suurendavad portfelli kõikumisulatust ja tegelikku koguriski.
Tuleva fondidel on oma foorum juba olemas, seega vajadusel saab tonup oma mõtteid edasi vahendada juba seal foorumis. -
tonup on oma kogukulu arvutustes eeldanud tehingukulude määraks kõigile konkurentidele võrdselt 0,1%. SEB fondi puudutav arvutus on korrektne selles osas, et fondi haldustasu on 0,49% ja portfelli komponentide kaalutud keskmine kulu on 0,137% (SEB hinnangul madalaim määr passiivsete pensionifondide hulgas). Tehingukulude osa 0,1% on hinnanguline ja täpsemalt selgub see tagantjärele. Seega SEB Energiline Pensionifond Indeks puhul on kogukulu määr 0,63% pluss veidi lisa tehingukulude eest. Minu praegusel hinnangul on see tehingukuludest tulenev lisa alla 0,1%. Huvitav on ka see, et ehkki konkurentide puhul eeldas tonup tehingukuludest lisanduvat 0,1%, siis Tuleva puhul on see eeldatav lisanduv osa ümmargune null?
Füüsiliste vs sünteetiliste fondide teemal – SEB Energiline Pensionifond Indeks on 27% portfellist investeerinud sünteetilistesse ETF-desse ja 73% füüsilistesse ETF-desse. Olukorras, kus derivatiivid netitakse igapäevaselt ja fondivalitseja avaldab tagatisportfelli sisu, on minu arvates kohatu Joeli väljend „olulise vastaspoole riski võtmine“. Kõiki riske tuleb hinnata ja juhtida. Seejuures ei tohiks takerduda ühte tüüpi riskide jälgimisele ja ei tohiks unustada tervikpilti.
Kolm kuud on veel väga lühike aeg järelduste tegemiseks, aga siin on kolme passiivse fondi NAVi dünaamika alates hetkest, kui SEB tuli turule: http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/?date_from=09.12.2016&date_to=30.03.2017&f%5B%5D=73&f%5B%5D=75&f%5B%5D=74
Sooviks kõigile rohkem energiat oma tugevuste rõhutamisele ja vähem energiat konkurentide halvustamisele. -
Joel, vabandan ja võtan su palvet arvesse. Mul tegelikult oli hea meel, et on tekkinud ka Eestis kolleege, kellega indeksifondidest rääkida. Aga kutsun siis teid kõiki pigem Tuleva kanalitesse arutlema.
Endriko küsimusele vastuseks: Meie tehingukulud on erinevalt teistest fondidest fikseeritud, sest me ei osta fonde börsilt, vaid otse partneri käest. Partner on BlackRock ja meie fondide kogukulu pensionikogujatele on kuni 0,5%. Joel - võid seda usaldada ja oma tabelisse ka panna! -
Joel, mainid REIT-ide ja emerging turgude ajalooliselt kõrgemat tootlust võrreldes Tuleva valitud allokatsooniga. Pane palun siis siia ka tootlus, mida LHV indeksifond oleks iga-aastaselt ja kokku kumulatiivselt tootnud, oleks ta loodud süsteemi alguses? Piisab täiesti ligikaudsest, ühe aktsia- ja kinnisvaraindeksi põhjalt.
-
aurora, visualiseerimiseks piisab ilmselt sellest, kui vaadata arenevate aktsiaturgude liikumist arenenud aktsiaturgude vastu.
Kollasel joonel MSCI Emerging Markets netoindeks euros (alates 2002 juuni ca +286%) ning valgel ja oranžil joonel vastavalt MSCI ACWI ja MSCI World netoindeksid eurodes (alates 2002 juuni ca +154% ja +151%).
Tuleva Maailma Aktsiate Fondis on arengumaade aktsiaid 7%, LHV Pensionifondis Indeks aga 23,4% ning piiriturgude aktsiaid täiendavalt 2,7% ehk LHV Pensionifondis Indeks on kokku ca 3,7x suurem arenevate aktsiaturgude osakaal. -
Päris hea illustratsioon. Selgub, et passiivse investeerimise korral on oluline valida õige indeks või veelgi parem kui indekseid aktiivselt vahetada :-)
-
Joel Kukemelk
aurora, visualiseerimiseks piisab ilmselt sellest, kui vaadata arenevate aktsiaturgude liikumist arenenud aktsiaturgude vastu.
Kollasel joonel MSCI Emerging Markets netoindeks euros (alates 2002 juuni ca +286%) ning valgel ja oranžil joonel vastavalt MSCI ACWI ja MSCI World netoindeksid eurodes (alates 2002 juuni ca +154% ja +151%).
Tuleva Maailma Aktsiate Fondis on arengumaade aktsiaid 7%, LHV Pensionifondis Indeks aga 23,4% ning piiriturgude aktsiaid täiendavalt 2,7% ehk LHV Pensionifondis Indeks on kokku ca 3,7x suurem arenevate aktsiaturgude osakaal.
Sellist pilti vaadates, pangem siis näiteks tähele, et pärast 1. jaanuari 2010 on alumine graafik kasvanud umbes 150% ja ülemine graafik umbes 90%.
Ülemine graafik oli fantastiline, aga ainult kuni suure krahhini 2008. -
Või kas ma eksin, ja ülemine graafik on kasvanud vaid 50% pärast 1 jaanuari 2010....
Indeks 250->Indeks 380 -
stefan, aga alguspunkt on graafikutel samal tasemel ja selgelt on näha, kumb on long term tootlikum, vahepealsetest krahhidest sõltumata
see on pensionifondide müügi varjamata saladus, et võrdlusgraafikuid koostatakse ja esitletakse selliselt valitud alguspunktiga, mis endale on soodsam. Nagu siingi teemas korduvalt räägitud - kui tootlus on madal, siis madalad haldustasud ei anna mingit võitu. Olen nõus rohkem haldustasusid maksma sellise fondi eest mille tootlus on suurem. Investorina mind ka väga ei huvita ka see, kas investeerimisstrateegia on passiivne või aktiivne. Whatever brings the money home. -
Draax,
siin on probleem selles, et kulu (haldustasu näol) on garanteeritud. Seejuures kõrgema tasuga fondil on ka kõrgem garanteeritud kulu. Tulu aga... no see selgub aja jooksul. Tugev enamus kõrgema tulu lubajatest oma lubadusi pidada ei suuda.
Mina ootan pikisilmi, et Tuleva võtaks ette ka selle süsteemi teise poole: pensionile jääjatele pakutavate kindlustuslepingute tingimused on praegu veel hullem nöörimine. Hiljuti pakkumisi testides tuli välja, et garantiideta lepingute aastane väljamakse moodustas ca 4,6% portfelli mahust. Sellise tootluse saavutamine läbi aastakümnete (pensionil oleku aeg) ei tohiks eriline kunst olla. -
Jah, loomulikult. Ja mineviku tootluse graafik ei taga sama tootluse jätkumist (lähi)tulevikus.
-
Kuna minult on juba mitu korda küsitud, milline oleks olnud praeguste passiivsete pensionifondide ligilähedane simuleeritud ajalooline tulemus juhul, kui need passiivsed fondid oleks turule tulnud pensionireformi alguses 2002. aasta keskel (ja seadusandlus oleks selliseid investeerimisstrateegiaid ka võimaldanud -> 75% aktsiariski kasutamine ja kinnisvarafondide kasutamine), siis tõmbasin andmed alla ja panin materjali tabelitesse ja graafikule kokku. Simulatsiooni tegemisel peab arvestama mitmete lihtsustustega (nt portfelli limiitidega kooskõlla viimine vaid kord aastas; kogu raha kohese investeerimise eeldus; konkreetsete instumentide asemel jälgitavad alusindeksid, millest on maha arvatud hinnanguline kogukulumäär; eeldus, et mudelportfellis olevad protsendid on ajas muutumatud (v.a Swedbanki puhul, kel on konkreetselt varaklasside ajas muutuvad protsendid fondi tingimustes välja toodud)jne), kuid sisu poolest peaks see siiski päris täpse ajaloolise pildi maalima:
Siinkohal peaks disclaimerina lisama, et ajalooline simuleeritud tulemus ei ole päris tulemus ning ei tähendab lubadust ega viidet tuleviku tootlustele ja kindlasti peaks huvilised tutvuma kõikide fondide prospektide ja tingimustega :) .
Kasutatud alusindeksid (indeksist lahutatud aastane tasumäär):
*LHV Pensionifond Indeks (indeks -0,75%)
46,9% MSCI World index
23,4% FTSE Emerging Markets index
2,7% MSCI Frontier index
27,0 % FTSE EPRA NAREIT Developed Real Estate index
*Tuleva Maailma Aktsiad (indeks -0,50%):
73% MSCI ACWI index
27% Barclays Global Aggregate Bond index
*Tuleva Maailma Võlakirjad: (indeks -0,50%)
50% Barclays Euro Aggregate Bond index
50% Barclays Global Aggregate index
*SEB Energiline Pensionifond Indeks (indeks -0,75%)
73% MSCI ACWI index
27% Barclays Euro Aggregate Bond index
*Swedbank Pensionifond K90-99 (indeks -0,80%)
73% MSCI World
27% Barclays Euro Aggregate Bond index
Aktsiarisk on 73% aastal 0-2, võlakirjarisk 27%
Aktsiarisk on 71% aastal 3-4, võlakirjarisk 29%
Aktsiarisk on 69% aastal 5-6, võlakirjarisk 31%
Aktsiarisk on 67% aastal 7-8, võlakirjarisk 33%
Aktsiarisk on 64% aastal 9-10, võlakirjarisk 36%
Aktsiarisk on 61% aastal 11-12, võlakirjarisk 39%
Aktsiarisk on 58% aastal 13-14, võlakirjarisk 42%
Aktsiarisk on 54% aastal 15-16, võlakirjarisk 46% -
Kuna aktiivsed pensionifondid on algusest peale olemas olnud, siis siinkohal oleks võrlduseks hea tuua välja, et alates algusest on LHV fondide tootlused olnud:
LHV Pensionifond XS 86,33%
LHV Pensionifond S 100,8%
LHV Pensionifond M 96,97%
LHV Pensionifond L 150,75%
LHV Pensionifond XL 119,6%
Kui võrrelda LHV Pensionifond Indeksi potentsiaalset käekäiku, mis on toonud Joeli arvutuste kohaselt ca 190% kogutootlust terve pensioniperioodi jooksul näiteks LHV Pensionifondiga XL, siis on selge, et aktiivne juhtimine ei ole ennast ära õigustanud, kuigiLHV investeerimisfilosoofia järgselt loob pensionivara aktiivne haldamine pensionikogujale üle pika perioodi suuremat väärtust. Seetõttu pole me ka varasemalt kiirustanud selliste fondide pakkumisega turule tulemast.
15 aastat on tegelikult pikk periood, et vahe sisse teha. Tinglikult võiks öelda XL on seda võib-olla suutnud teha, aga ülejäänud? -
TauriA,
Ülemine graafik näitab, kuidas tõusvatel aktsiaturgudel LHV Pensionifond Indeksi suurem arenevate turgude ja kinnisvara osakaal on kaasa toonud oluliselt suurema tõusu konkureerivate passiivsete fondidega võrreldes - ja seda kõikide tasude järgselt.
LHV Pensionifond XL'i võrdlust ei saa sel kujul LHV Pensionifond Indeksiga aga teha, sest sel juhul võrreldakse täiesti võrreldamatuid asju. Seadusandlus ei ole päris elus võimaldanud XL'il investeerida samamoodi nagu LHV Pensionifond Indeks seda täna teha saab - seetõttu tuleb aktiivne vs passiivne strateegia tulemuslikkusele hinnangu andmiseks kõrvutada Eesti kõige populaarsemaid ehk 50-50 aktsiastrateegiaga fonde passiivse lähenemisega. 75% aktsiariskiga fonde sai turul pakkuda alles alates 2009. aasta 1. septembrist (enne seda oli maksimaalne aktsiarisk 50%) ning võlakirjade osa sai kinnisvarafondidega asendada alles alates 2015. aastast. Seetõttu olemegi ka varasemalt kasutanud LHV Pensionifond L (50% aktsiariski) ajaloolist tegelikku tootlust võrdlusena Vanguardi hüpoteetilisse 50-50 indeksisse, et hinnata, kuidas meie aktiivselt juhitud fondidel on ajalooliselt läinud:
Kuna olen seda graafikut Finantsportaalis ka varasemalt näidanud, siis pikka lohisevat disclaimerit ja selgitust siia uuesti kirjutama enam ei hakka. -
Parandan seda osa: "15 aastat on tegelikult pikk periood, et vahe sisse teha. Tinglikult võiks öelda XL on seda võib-olla suutnud teha, aga ülejäänud?" Mõtlesin L, kirjutasin XL.
-
LHV L on viimasel 10 aastal kasvanud keskmiselt 3,91% aastas.
Hetkel on fondi tasu 1,33%, ehk enne tasu võtmist oleks kasv umbes 5,24% aastas
Kui 1000 EUR kasvab 3,91% aastas 10 aasta jooksul, siis lõpuks on: 1 467 EUR, ehk tootlus on 467 EUR
Kui 1000 EUR kasvab 5,24% aastas 10 aasta jooksul, siis lõpuks on: 1 667 EUR, ehk tootlus on 667 EUR
467/667=0,7 ehk pensionikoguja on pärast 10 aastat saanud vaid 70% sellest oma raha potentsiaalist. Paraku, kui püsib madala nominaalse tootlusega keskkond, siis see number võib veel väheneda. Järelikult on äärmiselt oluline vaadata fondide tasusid.
Tõenäoliselt on nii, et kui maailm on stabiilne ja ilus, siis on odavad indekstooted kõige paremad. Kui aga maailm on ebastabiilne ja koos hüperinflatsiooniga, siis on aktiivne haldus suhteliselt parem.
Näeme seda ka LHV L puhul, et oli tore aeg kuni 2007-ni ja veel paar aastat pärast krahhi. Viimastel "igavatel" aastatel on olnud nõrgad, ja valitsemistasu palju tootlust söönud.
Logaritimiline skaala ütleb rohkem kui lineaarne pikkade perioodide vältel. -
Ma lisaks veel Stefani kommentaarile seda, et miks siis fondijuht, kellele meeldib erinevate benchmarkide jooni exceli tabelisse joonistada, indeksfondiga varem välja ei tulnud?! Ei ole ju indeksfondi teema midagi uut, Bogle alustas sellega juba aastal 1974 ja ka Buffett on palju aastaid rääkinud nendesse raha paigutamise kasulikkusest, erinevalt aktiivselt juhitud ja kõrgete teenustasudega fondidest...
Praegu näevad fondijuhi joonistused välja nagu õel nali klientide arvel! -
msr
Ma lisaks veel Stefani kommentaarile seda, et miks siis fondijuht, kellele meeldib erinevate benchmarkide jooni exceli tabelisse joonistada, indeksfondiga varem välja ei tulnud?! Ei ole ju indeksfondi teema midagi uut, Bogle alustas sellega juba aastal 1974 ja ka Buffett on palju aastaid rääkinud nendesse raha paigutamise kasulikkusest, erinevalt aktiivselt juhitud ja kõrgete teenustasudega fondidest...
Praegu näevad fondijuhi joonistused välja nagu õel nali klientide arvel!
Uus on hästi unustatud vana. Aastal 2002 ehk II samba fondide loomise aastal LHV just tuligi indeksfondidega välja. Samal aastal ilmus ka tollane bestseller Raha, kus indeksitesse investeerimist propageeriti. Tollane fondijuht Tõnno Vähk ostis SPY-d jms. kraami ning pidi kogema madalat tootlust, samal ajal kui ligi 50% Ida-Euroopasse paigutanud Swedbanki ja SEB fondid lendasid ... mis edasi sai on alltoodud graafikul näha.
Aga, aastad mööduvad, tuuled pöörduvad ... mingil hetkel oli juba LHV pannud suure osa rahast koduturule ja Swedbank indeksitesse ning Kaur kirjutas muudel teemadel ...
-
Joel,
Kuna Tuleva aktsiafondi ja LHV indeksfondi peamine põhimõtteline vahe on 25% paigutamine low risk võlakirjadesse vs kinnisvarafondidesse, siis saad sa palun lisada siia ka pikaajalise global bondide vs REIT-ide tootluse võrdluse. Intuitiivselt arvaks, et REIT-id on kõrgema volatiilsuse ja haldustasu järgse tootlusega, seega 10+ aastase investeerimisperioodi korral justkui ratsionaalsem valik kui portfelli riski vähendavad võlakirjad? -
aurora,
Indeksite tootlused perioodil 06.2002-12.2016:
Barclays Global Aggregate Bond indeks -> +76%
MSCI ACWI indeks-> +142%
FTSE EPRA NAREIT Developed Real Estate indeks -> +247%
FTSE Emerging Markets indeks -> +280%
LHV Pensionifond Indeks'it luues tegime eelduse, et kui klient soovib võimalikult odavat passiivset toodet, mida üle tsüklite väga pikaajaliselt hoida, siis peaks see olema selline toode, mis pikka ajahorisonti ja kõrgema riski võtmist premeerib ka kõrgema oodatava tootlusega - seetõttu on meie passiivses fondis ka suur globaalsest SKPst lähtuv arenevate turgude aktsiate osakaal ning võlakirjade asemel kinnisvarafondid. -
Joel Kukemelk
*LHV Pensionifond Indeks (indeks -0,75%)
46,9% MSCI World index
23,4% FTSE Emerging Markets index
2,7% MSCI Frontier index
27,0 % FTSE EPRA NAREIT Developed Real Estate index
Survivorship bias:Additionally, in quantitative backtesting of market performance or other characteristics, survivorship bias is the use of a current index membership set rather than using the actual constituent changes over time.
Missugune oleks olnud antud fondi mudelportfell aastal 2002? Kuidas oleks erinevate allfondide osakaalud läbi aastate muutunud? Kuidas oleks see tootlust mõjutanud?
