Algaja küsib nõu - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Algaja küsib nõu

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Oleks huvi ettevõttes seisev ja lisanduv raha vedelemise asemel tulu tooma panna.
    Olen siin mõningal määral võimalusi uurinud, lisateave, suunised oleks teretulnud.

    Aktsiad - investeerimisvõimalusi pakkuvad erinevad pangad, või muud fondid, pakutakse
    võimalusi investeerida erinevatel riskitasemetel jne. Oodatav intressitulu võiks olla
    vahemikus u. 7-13%, väiksem läheks lahjaks, ootuste ja riskidega ei ole plaanis üle
    pingutada, või oli juba nimetatud protsendivahemik liiga kõrge?. Pean silmas reaalset tootlust, kust panga kulud maha arvestatud. Milliste pankade, fondide pakutavate investeerimispakkettide suunas vaadata selliste ootuste korral? Kindlasti pole mul aega õppida ise väärtpaberitega kauplema, võiks olla mõeldav, et keegi selles vallas targem teeb otsuseid mu eest. Tundub mõistlikum investeerida välismaistesse, mitte Eesti väärtpaberitesse.

    Internetikeskkonnad - Crowstate, Estateguru, Investly. Taoliste keskkondadega tekib alati küsimus, kas
    omanikud võivad ükspäev investorite rahadega jeehhat tõmmata. Bondora, Omaraha, Mintos jms.
    Kuidas hindate riski, et selliste keskkondadega võib omanike poolt probleem tekkida,
    ilmselt peaks olema ettevaatlik hindamisel, milline osa portfellist sinna panna?
    Estategurul pole vist tehinguid hapuks läinud, Investlyle kirjutasin küsimuse, milline on neil
    hapuks läinud tehingute osakaal. Siiani pole vastust tulnud, võibolla see küsimus ei meeldi neile.
    Milline on Investly-s Bondora, Omaraha, Mintos hapuks läinud tehingute osakaal? Kui keskmine tootlus
    on näiteks 10% ja iga 15-s laen tagastamata jääb, siis poleks kõige parem bisnes.

    Kaalun ka kinnisvarasse investeerimist aga eks see nõuab aega sobiv objekt leida,
    kinnisvara on hea pikaajalise investeeringuna, kuna hind muutub koos üldise hinnatasemega
    ja turvaline aga 5% teenida(pean silmas üürimist) peaksin ma väheseks.

    Pikaajaline investeerimine isseenesest sobiks, kui saab sobiva tootlikkuse.

    Saan aru, et küsimused sellised algajalikud, aga no algaja ju olengi.
    Või leidub äkki asjalik koolitaja, kes ruttu ABC selgeks teeks?
  • Esimene soovitus on, et loe natuke - näiteks kodumaine valdkondlik menuraamat "Rikkaks Saamise Õpik" ja võib-olla ka selle järjed (Kinnisvara ja aktsiatega toimetamine).
    Good luck!
  • Sa kas teenid turul raha ise või sa ei teeni seda üldse. Kui panga personaalkuldstaarkliendihaldurid teaksid, kuidas stabiilselt 7-13% teistele raha teenida, siis nad istuks nagu kuldid rukkis ja nahistaks selle keskmiselt 10% tootlust omale. Pane raha sinna tagasi, kust sa ta algselt teenisid. Saad täpselt aru mis toimub ja ei pea teistele lootma.
  • Kui tahad pikaajaliselt investeerida siis kogu raha, kogu niikaua kuni tuleb krahh. Peale seda osta suuri indeksitesse kuuluvaid ettevõtteid kes krahhi üle elasid ja maksavad dividende.
    Indeksitesse kuuluvad didvidendikad on selline asi millega teenid stabiilselt, kas nüüd see 7% välja kukub on omaette küsimus.
    Kui tahad riskida ja kaubelda (a la müüa aktsiaid perspetkiiviga vähem kui paar aastat) siis well on see hoopis teine teema. Bondorad ja muud asjad lähevad rohkem spekuleerimise kauplemise alla kui investeerimise.
  • Kasutaja Tin soovitustele lisaks:
    Kõigepealt ava omale investeerimiskonto mõne soliidse maakleri juures (näitekas Interactive Brokers, väiksed teenustasud).Tee ise tehinguid, milleks pankasid toita üüratute teenus ja haldustasudega.
    Vali SP500 erinevatest sektoritest mõned "kobedamad" dividendimaksjad. Osta nende ettevõtete aktsiaid kasutades strateegiat "Covered Call" see tähendab alusvara väärtuse võrra müüd call optsioone, need käituvad nagu autol "amordid", hoiavad Su vara väärtuse väiksemate kõikumiste korral enam-vähem samal tasemel, NB ka aktsia tõusu korral ei saa sa tõusust eriti osa aga kui eesmärgiks on saada dividendide tulu, siis sobib väga hästi, sellele lisaks tuleb veel optsioonipreemia. Ise ma müüks optsioone ühe kalendrikuuse intervalliga, st optsioonireede tuleks alati sisse logida ja tehinguid teha.
  • Kui Sa ise üldse mõelda ei taha ja indeksfondide tootlusest jääb väheks, siis tee nii nagu paljud USA ettevõtjad on teinud - osta Berkshire Hathaway aktsiat pikaajaliselt ja regulaarselt kokku.
  • Tänud heade soovituste eest.

    Indeksaktsiatelt dividende teenida tundub, et selline 4-6% võiks olla lootust.
    Selgusetuks jäi, kui palju võiks olla lisanduv tulu optsioonipreemialt.
    Samas, nagu aru saan on optsioonidega aktsiahinna kaitsmine ka kulu.

    Dividendidelt teenitavat tulu pean väikeseks, pigem on tegu eesmärgiga raha väärtust säilitada.
    Samahästi võiks ju raha hoiu-laenuühistutesse jaotada 5-6%le panna.
    Et aktsiaturul rohkem teenida näib olevat ühest küljest gämblimine, teisalt eeldab suurt
    ajalist kulu, et mingigi teadlikkuse ja asjalike otsusteni jõuda.

    Berkshire Hathaway soovitus tunduks parem, seal võiks täitsa olla realistlik
    lootus 10-le protsendile, kui miskit suuremat jama ei juhtu. Iseenesest näekski,
    et võiks panuseid teha taolisesse tugevasse fondi, kus on ajalugu, helged pead ja
    lootust soovitavaks tootluseks.

    Väärtaberituru alased soovitused oleks jätkuvalt teretulnud.

    Huvi võiks siiski pakkuda ka tehingute tegemine laenukeskkondades.

    Kui näiteks portfell oleks 100k, kuidas muudaksite listi(lisaks või jätaks ära midagi)
    või teeksite portfellijaotuse järgnevate vahel?

    Väärtpaberid, näiteks Berkshire Hathaway
    Crowstate
    Estateguru
    Investly
    Bondora
    Omaraha
    Mintos
  • "Selgusetuks jäi, kui palju võiks olla lisanduv tulu optsioonipreemialt.
    Samas, nagu aru saan on optsioonidega aktsiahinna kaitsmine ka kulu."
    kaitsmine puti ostmisega on kulu, callide müümine aktsiale tulu.
  • Variante on veel. Võib ka palgata oma privaattreideri ja lukustada ta tuppa seniks, kui kasum on koos, nii umbes 40% kvartalis. Osad majandusõppejõud kasutavad seda teenust ja soovitavad sõpradelegi.
  • Ma pakun ,et see "tulu" soovitus tuleb ehk välja peale seda kui oled viis aastat proovinud, "investeerimisega" tegelenud ja koolirahana 50k+ ära maksnud.
  • StockChimp

    1.Samahästi võiks ju raha hoiu-laenuühistutesse jaotada 5-6%le panna.

    2.Berkshire Hathaway soovitus tunduks parem, seal võiks täitsa olla realistlik
    lootus 10-le protsendile, kui miskit suuremat jama ei juhtu. Iseenesest näekski,

    3. Kui näiteks portfell oleks 100k, kuidas muudaksite listi(lisaks või jätaks ära midagi)
    või teeksite portfellijaotuse järgnevate vahel?

    Väärtpaberid, näiteks Berkshire Hathaway
    Crowstate
    Estateguru
    Investly
    Bondora
    Omaraha
    Mintos


    1.Need hoiulaenuühistud on mõõtmatult suurema riskiga kui blue chip divikad.
    2. Täitsa realistliku 10% tootlust ei ole olemas.
    3.Kui tahad rahast lahti saada ja ilget rabelemist, investeri jah rahvamajandusse. Ühes teises teemas oli juttu, et koerakuutide internetiseerijad vajasid suures koguses rulli, seal on sinu võimalus.

    PS. ega sa juhuslikult ajakirjanik ei ole ? Küsimused kuidagi sellised tüüpilised "lehemustanahalise" omad.
  • PS.PS. Kui sa saad aru mis loom on optsioon, siis ega sa väga eriti mingit nõu küll ei vaja. Ja kui ei saa aru mis loom see on hoia suure kaarega eemale.
  • StockChimp
    Et aktsiaturul rohkem teenida näib olevat ühest küljest gämblimine, teisalt eeldab suurt
    ajalist kulu, et mingigi teadlikkuse ja asjalike otsusteni jõuda.



    Jah. Teadlikkuseni jõuad aastatega mitte kuudega. Vali üks sektor, mis endale huvi pakub ja mille kohta oled huviga oma vabast ajast uudiseid lugenud juba enne investeerimist alustades. Siis ei ole see kaotatud aeg vaid meeldiva ühendamine kasulikuga. Sektorist ülevaade käes, hakka eraldama terasid sõkaldest ja pane raha õigel ajal mõnda aktsiasse sisse. Ja siis jälgi arenguid sektoris ja turul üldse.

    PS! Õige aeg ei ole siis, kui indeksid on mitu kvartalit järjest rallit teinud. Täna soovitaks pigem rahakuhja otsas istuda ja pigem püüda leida sobiv valuuta, mis teiste suhtes tõusu võiks tuua lähiajal. On hetki, kus paljud tahaksid kuhja otsas istuda ja naeru mugistada. Trumpi faktor ja Hiina vastus jõujoonte ümbertõstmise katsele võib ühe sellise hetkeni taas viia.
  • Huvitav, et jätkuvalt on olemas isikuid, kes siiralt usuvad, et eksisteerivad inimesed, kes teenivad finantsmaailmas raha kergelt ja pöidlaid keerutades ning niivisi pikaajaliselt ja ilma riskita? Et nagu nemad tahaksid ka!
  • vabalt võib siin olla tegemist ajakirjanikuga..
  • 1. Jah, eks seal hoiulaenuühistu teemades on ka riskid ja sinnapoole tegelikult ei vaataks.
    2. Ma ei pidanud silmas, et seal võiks kindel olla 10%-s, vaid, et seal
    võiks tugevamat lootust näha selliseks tootluseks.
    3. Eeldan, et selle kriitika ajendiks oli ühisrahastus ja seonduvad riskid.
    Vaatan, et väga seda teemat ei ole tahetud kommenteerida, kas uue konkureeriva
    raha sissevoog ei ole teretulnud? Võib lugeda, et nii mõnedki seal raha siiski
    kasvatamas käivad. Need P2P on mu arust suhteliselt lihtne viis tootluse tegemiseks,
    teisalt peaks aga olema ettevaatlik ja läbimõeldult käituma. Puudulik on läbipaistvus,
    võimalik on Ponzi skeem, ma ei ütle, et see nii on aga laenud, mida kuvatakse võivad olla täielikult või osaliselt välja mõeldud + on veel mitmeid riske, et keskkondade endiga võib midagi juhtuda.
    Seega kui seal raha teenida siis olulised küsimused oleks, millillise osaga portfellist seda kannataks
    teha, millist tüüpi laenud, millise likviidsusega, milline hajutatavus, mitte ainult erinevate
    laenude vaid erinevate keskkondade vahel. Tundub, et miskit seal katsetada võiks,
    millistes keskkondades, mil moel riskides vajaks tõsisemat läbi mõtlemist.

    to kindsigo

    Kinnisvaraga ma mõnel määral kursis olen, sai buumi perioodil arendamisega tegeldud.
    Võiks näha jätkuvat hindade tõusu aga kinnisvara ostmine Eesti turul praegu väga ei kutsu.
    Arendusprojektid nõuaks liigselt aega.

    Trumpiga on jah nii, et muutused on tulemas ja suuremat sorti, kas siit edasi
    tõusu ja buumi suunas või on trumpi tegevusest suurem jama tulemas. Tundub, et
    maailma ja eesti majandus on praegu elavdumas, asjaolu, et trump on tugeva ärilise
    taustaga võiks ju siiski anda mingis osas positiivseid lootusi.

    Ei ma ei ole ajakirjanik, aasta lõpus aga SEBi laekunud näljane intressitulu tavakontolt
    pani tõsiselt mõtlema. Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida
    passiivse tulu allikaid. Ühe paigutusvõimaluse olen leidnud, 8-9% usaldusväärne, lähedane
    inimene laenaks pikaajaliselt toimivasse äritegevusse 8-9%ga summa pole väike, ega ka liiga suur,
    ilmselt lööb käed.
  • Ühisrahastusplatvormid on mastaabi ja fookuse mõttes täiesti erinevad.

    Crowdestate on algaja investori jaoks "käegakatsutav". Projektiga koos tutvustatakse põhjalikult äriplaani, mingi orienteeruv riskitase on teada ja algeline SWOT ka tehtud. Projekt on kohalik - algaja investor hoomab enam-vähem Eesti makrot, arvestab projekti andmetega, üldise kinnisvaraturu seisuga ja siis hindab kas risk-reward suhe on paigas või ei.

    Start-upide ühisrahastusi on ka selliseid, mis põhinevad umbes mudelil "andke meile 500 000 € et poole aasta jooksul välisturgudel laieneda ja 1,5 aasta pärast hakkab (äkki) pappi peale tulema" on selle kõrval nagu loto mängimine. Mis ei tähenda, et ka seal ei võiks olla põhjalikult läbimõeldud äriplaane, aga terade sõkaldest eristamine on keerulisem ja tõenäosus kogu investeeringust ilma jääda palju suurem.
  • StockChimp
    Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida
    passiivse tulu allikaid.


    Uuughm, vat sellest ma aru ei saa, miks inimesed tahavad vähem tööd teha. Pigem äkki oleks mõistlik leida mingi ägedam töö mida ongi äge teha ?
  • Draax
    Ühisrahastusplatvormid on mastaabi ja fookuse mõttes täiesti erinevad.

    Crowdestate on algaja investori jaoks "käegakatsutav". Projektiga koos tutvustatakse põhjalikult äriplaani, mingi orienteeruv riskitase on teada ja algeline SWOT ka tehtud. Projekt on kohalik - algaja investor hoomab enam-vähem Eesti makrot, arvestab projekti andmetega, üldise kinnisvaraturu seisuga ja siis hindab kas risk-reward suhe on paigas või ei.

    Crowdestate puhul pole sest projetist kasu. Tegemist on üliriskantse tagatiseta laenu andmisega ja kui neil oma keeruliste lepigurägastike või projektiga midagi juhtub ,siis jääd rahast ilma ja kui jääd siis sul ei ole õigust nõuda laenusummat tagasi kui võid põhjustada oma nõudega laenusaaja maksejõuetuse.
    Kui kõik hästi läheb saad hea intressi aga kui halvasti siis oled kirjutanud alla lepingutele kust vaatab vastu pikk nina.

  • Tin
    StockChimp
    Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida
    passiivse tulu allikaid.


    Uuughm, vat sellest ma aru ei saa, miks inimesed tahavad vähem tööd teha. Pigem äkki oleks mõistlik leida mingi ägedam töö mida ongi äge teha ?


    Inimesed on laisad.
    Kui inimesed teeks sama usinalt tööd edasi, kui neil kindel sissetulek peale jookseks, saaks isegi kodanikupalga kehtestada ilma et süsteem kokku variseks.
  • Tin
    StockChimp
    Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida
    passiivse tulu allikaid.


    Uuughm, vat sellest ma aru ei saa, miks inimesed tahavad vähem tööd teha. Pigem äkki oleks mõistlik leida mingi ägedam töö mida ongi äge teha ?


    Kui tihti on tööpäevad 16h siis oleks nagu põhjust vähem rügada. Jah, no mõte olekski saavutada materjaalne kindlustatus, siis saab rahulikumas tempos vaadata, tegelda, millega on soovi. Ega asjalik inimene niisama passima ei jää, ükspuha, palju seda raha on.
  • Bondora kohta nii palju, et investeerisin sinna üpriski suures mahus ja tema algusaegadest peale. Tootluse osas ei saa kuidagi nuriseda ja tegemist oli igati toreda ettevõtmisega.

    Nüüd olen juba aastaid raha vaid välja võtnud. Põhjus on lihtne - kui varem sai sõlmida digitaalselt allkirjastatud lepinguid konkreetse isikuga, siis nüüd tuleb kühveldada oma raha kuhugi musta auku. Ei ole mingisugust lepingu allkirjastamist ega saa isegi valida, kellele laenu anda. Selline "investeerimine" paraku kuidagi ei istu.
    Samuti hakkas alla käima võlglastega tegelemise võimekus - eriti just lisandunud riikide osas.
  • Tin
    StockChimp
    Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida
    passiivse tulu allikaid.

    Inimesed on laisad.
    Kui inimesed teeks sama usinalt tööd edasi, kui neil kindel sissetulek peale jookseks, saaks isegi kodanikupalga kehtestada ilma et süsteem kokku variseks.

    Viskan puid alla, mis sellest, et kisub offtopicuks.
    Keegi tähtis mees arvas hiljuti (kahjuks ei mäleta kus, seetõttu ei saa viidet anda), et Eestis võiks kodanikupalk olla ca 500€. Minu hinnangul on see absurd, sest siis kukuksid orjatööd kasutavad, vabandust, miinimumpalka maksvad, tööstusettevõtted lihtsalt kokku ja koliksid end kiiremas korras minema. Esimene pähetulev näide on Wendre, kuid selliseid on väljaspool suur-Tallinna küll ja küll. Ning pooled kauplused paneks end ka kinni jne jne.
    Ühesõnaga, kodanikupalk on OK võib-olla Šveitsis, aga Eestis kohe üldse ei lenda.

  • Velikij, kodanikupalk tööandjat tõenäoliselt eriti ei morjenda. Esiteks, kui oletame, et hinnatase jääb samaks või sarnaseks nagu praegu, siis langeb tööandjalt ära palgasurve, mis tähendab, et madalapalgaliste töökohtade palga võib rahulikult paariks aastaks külmutada.
    Madalapalgaliste elujärg tõenäoliselt esialgu natuke paraneb, sest raha saab igas kuus rohkem.
    Igatahes 500€ ei ole reaalne. Arvestades summat, mis Eestis praegu sotsiaalteenustele ja -toetustele kulub, saaks see olla maksimaalselt 200€ kuus.

    Esimene šokk tabab pensionäre, kelle 300-400 eurone pension muutub 200€ kodanikupalgaks. Pensionärid on kohe plakatitega Toompeal ja suure tõenäosusega on nende kommunaalmaksete võlg 6 kuuga juba 1000 € ringis, millest nad ilma riigi või laste toeta välja ei tule.
    6-12 kuud läheb aega, et jõuaks kohale uus reaalsus - raha jääb nüüd kätte rohkem, aga paljudest iseenesestmõistetavatest teenustest ja toetustest võib suu puhtaks pühkida (toitjakaotuspension, töövõimetuspension, töötu abiraha, lastetoetused, lasteaia kohatasude kompenseerimine, tasuta kõrgharidus). Korraga saab selgeks, et kõigi nende kulude katmiseks jääb 200€ kuus ikka väga nadiks. Noor, üksik, lasteta inimene saab näiliselt sama hästi hakkama, aga kuna laste saamine on oluliselt kallim ja riskantsem tänasest, siis iive langeb kolinal.
    Üle 3 kuu sellist elu ei pea ühegi poliitiku närv vastu :)
  • 200 €* 1 235 095 (eesti kodanikke 2013) on 247 019 000 kuus * 12 on siis 29 642 228 000 aastas. (võibolla lastele ei maksta, väikseid hea represseerida)

    https://www.riigiteataja.ee/akt/127122016021 Eesti eelarve seadus 2017. Ehk annab keegi teada millise rea pealt seda summat makstakse või on see tulemas kuskilt mujalt.

  • Eeeh, matemaatikaga pole kõik korras vist. Istu 2.
  • Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.
  • puhkjapojad1
    Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.


    Vähe. Kogu sotsiaalkindlustusameti eelarve on umbes 10 mln, kui ma õigesti mäletan. Töötajaid u. 500. Selle 3 miljardi kontekstis pisku ja 500 ei ole ka just "mitu head tuhandet".
  • Draax
    puhkjapojad1
    Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.


    Vähe. Kogu sotsiaalkindlustusameti eelarve on umbes 10 mln, kui ma õigesti mäletan. Töötajaid u. 500. Selle 3 miljardi kontekstis pisku ja 500 ei ole ka just "mitu head tuhandet".

    unustad muidugi need inimesed, kes igas vallas sellega tegelevad?
  • pahurik
    Draax
    puhkjapojad1
    Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.


    Vähe. Kogu sotsiaalkindlustusameti eelarve on umbes 10 mln, kui ma õigesti mäletan. Töötajaid u. 500. Selle 3 miljardi kontekstis pisku ja 500 ei ole ka just "mitu head tuhandet".

    unustad muidugi need inimesed, kes igas vallas sellega tegelevad?


    pahurik, Eestis on kahetasandiline valitsussüsteem - riik ja kohalikud omavalitsused. Kui riik tahab kehtestada kodanikupalka ja selle arvelt ära kaotada kõik riiklikud toetused, siis võib riik seda teha.
    Samas ei takista see ühtegi KOV-i jätkamaks oma kodanike toetamist kas siis teenuste või toetustega (toimetulekutoetused, mingite kulude kompenseerimine KOV-i eelarvest jne.)
    Seega kodanikupalk ei muud KOV-ides vältimatult midagi.
  • korralik offtopic...

    Üks küsimus.
    Tuttavaga võiks laenudiili teha paarile kümpale 9%.
    Tal soomes ja eestis firma, laenu võtaks soome firmaga. Lisaks lepingule soome firmaga on nõus garanteerima/käendama eesti firma ja eraisikuna. Oskab ehk keegi soovitada, kuidas lepingu võiks vormistada arvesse võttes, et kui midagi peaks juhtuma siis ka garantiisid saaks toimivalt kasutada? Samas ei viitsiks paberitega ka liiga keeruliseks minna, notarisse minna vms.
  • Sellise diili puhul peaks meeles pidama, et kui diil läheb peeti siis oled lisaks rahale ilma ka tuttavast. Kas asi on seda väärt?
  • Ma ei usuks, et me nüüd raha pärast riidu läheks, täiskasvanud inimesed mõlemad, kuigi, eks inimsuhetes alati mingid riskid on. Liigselt muretseks siis ma seda diili ei teeks. Pigem mõtlen, et inimesega võib ka näiteks miskit juhtuda, eririigis asuvad firmad, võib kiskuda keeruliseks.
  • 1) kui sa laenuanmisega ei tegele siis ära kindlasti laena (muide sa peaks need mõlema firma aruanded läbi vaatama ja üldse tema ärist aru saama - mitte et see vend on edukas kuna sõidab selle autoga ja elab selles majas).
    2) kui siiski tahad laenata (9%), siis miks kardad notarit (see kulu nüüd nii suur ka ei ole)?
    3) ja üldiselt võiks ikkagi tagatis olla (las kirjutab notaris midagi sinu nimele).
  • Tellisin advokaadilt lepingud ja sellega korras.

    Nüüd uus projekt juba, millistel tingimustel annaksite laenu, kui laenuhuviline tahab osta isiklikku elamispinda ja tagatiseks kinnisvara?
  • (et siis intress, mis aja peale, kui suur hüpoteek laenusumma suhtes jne küsimused)
  • StockChimp
    (et siis intress, mis aja peale, kui suur tagatise väärtus laenusumma suhtes jne küsimused)

    kõige odavam laen on eluasemelaen, kui inimene seda ei saa, siis järelikult ei ole tema ametliku maksevõimega kõik korras. Kui vaadata millega sellisel juhul Estategurus jne raha tõstetakse, siis peaks intress jääma 8-12% vahele olenevalt laenu pikkusest ja suhtest tagatisse, üle 60% vast ei tasu anda kui kallis pind, krahhi ajal võib väheks jääda katttest. Laenu pikkus oleneb sellest kui kauaks tahad oma raha kinni panna, kuigi isikikult ei kujuta ette elamispinna ostu sellise intressiga.
  • Jah, eks tüüpiline juhus, sissetulek ei tule palgana.

    Mõtsin ka, et 10-12%, tagatis 60-70+%, summa on 35k, vaatsin, et anniuteedigraafikuga oleks 10 aasta peale kuumakse sõltuvalt protsendist 462 või 502.
  • StockChimp
    Tellisin advokaadilt lepingud ja sellega korras.

    Nüüd uus projekt juba, millistel tingimustel annaksite laenu, kui laenuhuviline tahab osta isiklikku elamispinda ja tagatiseks kinnisvara?


    Kui sa annad tarbijale laenu peab sul olema KAVSi järgi litsents. Hetkel tundub ,et riivad mingeid haldusõiguse või isegi karistusõiguse sätteid. Ma soovitan sellega mitte eputada.
  • noblesse
    StockChimp
    Tellisin advokaadilt lepingud ja sellega korras.

    Nüüd uus projekt juba, millistel tingimustel annaksite laenu, kui laenuhuviline tahab osta isiklikku elamispinda ja tagatiseks kinnisvara?


    Kui sa annad tarbijale laenu peab sul olema KAVSi järgi litsents. Hetkel tundub ,et riivad mingeid haldusõiguse või isegi karistusõiguse sätteid. Ma soovitan sellega mitte eputada.

    noblesse, esimene juhtum oli firmale laenamine, see pole keelatud, eraisikule jah ei tohi litsentsita tarbimislaenu anda.
    "Osaühing ei või laenu anda oma (suur)osanikule ja juhtimisorgani liikmele. Samasugune laenukeeld kehtib ka aktsiaseltsi suhtes. Muid laenuandmise piiranguid ettevõtjail ei ole. Laenu andmine ei too kaasa mingeid maksukohustusi (ka laenukeelu rikkumise korral), kui laen anti mõistlikel tingimustel, st tähtaeg peaks olema mõistuspärane ja intress võrreldav turutingimustega. Intressimääraks võiks võtta euribori ja mõistliku kasumimäära summa. Tänane euribor on 1-aastase laenu puhul 0,5% ja mõistlikuks kasumimääraks võiks pidada 5%. Tuttavale võib anda ka odavamalt, kuivõrd tema usaldusväärsus on teada."
  • Pahurik, ütled, et sellist laenu(nr 2) ei tohi anda?
  • StockChimp
    Pahurik, ütled, et sellist laenu(nr 2) ei tohi anda?

    kopidud vastuse järgi mis postitasi nagu tohiks..
    Samas: http://www.fi.ee/index.php?id=18509
    "§ 5. Krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja
    (1) Krediidiandja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine.
    (2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina, osaühinguna või vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele tulundusühistuna.
    (3) Krediidiandja, kes annab tarbijale krediiti elamukinnisvarale seatud hüpoteegi tagatisel või muul tagatisel elamukinnisvara ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks (edaspidi käesolevas seaduses hüpoteegiga tagatud krediit), on hüpoteekkrediidiandja."
  • tohib ikka, vastavat tegevusluba on vaja, kui laenu andmine on ettevõtte põhitegevus
  • StockChimp
    tohib ikka, vastavat tegevusluba on vaja, kui laenu andmine on ettevõtte põhitegevus

    no sellise vastuse ma ka üleeelmisesse posti kopisin omaarust, ma ei tea, miks küsisid, et kas ütlen, et p2 laenu anda ei tohi.
  • Nobelessel lihtsalt miski okas hinges :)
  • Ütlesid, et "eraisikule jah ei tohi litsentsita tarbimislaenu anda."
  • StockChimp
    Nobelessel lihtsalt miski okas hinges :)

    kui laen hüpoteegiga, siis igal juhul vähem jebimist kui kuskil bondoras ja omarahas 50 euro kaupa välja anda. Olen seal teemas ka soovitanud nii teha sellise nikerdamise asemel. Pigem on probleem, et sellised laenusoovijad ja laenuandjad ei leia üksteist.
    Ise ilmselt nii kallilt ei laenaks, aga kui on plaan ja raha vaja kiirelt ning pangast ei saa alustaja ettevõtja, siis mingiks ajaks 5-8% ilmselt võtaks

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon