Tallinna Sadam börsile - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Tallinna Sadam börsile

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • 1,8eur aktsiahinna kohta tuleb hetkel P/E 30. ROE ca 6%
    Õpikust võetud ettevõtte müügihind!
  • "The estimated total expenses of the Company relating to the Offering, based on the mid-point of the Offer Price Range amount to EUR 7.3 million."
    Prospekti lisa lk 3

    =>
    Muidugi häbiväärselt palju raha mis makstakse korraldajatele riigi poolt.

    Kas töötundide eest?
    Kas riski/underwritingu eest?
    Või mille eest? Mille eest?

    Siinjuures oligi Spotify eeskujuks kui mindi NY börsile sisuliselt ilma korraldajateta.
  • Prospekti lisas on suur osa kõige olulisemast infost:

    "On 25 April 2018, the Government Shareholder in the capacity of the sole shareholder of the Company approved the audited annual report of the Company for the financial year which ended on 31 December 2017 and resolved to distribute dividends on the account of undistributed profits accrued until 31 December 2017, in the amount of EUR 105 million. It was previously disclosed that the payment of the dividends is expected to be made to the Government Shareholder in June 2018, which is anticipated to be after the Settlement of the Offering.
    By way of update, an official of the Ministry of Finance has now confirmed that all necessary legal and regulatory steps will be taken prior to Settlement of the Offering to afford the Company the flexibility to pay this dividend in up to two tranches, with the first tranche still expected to be paid in June 2018 and the balance in the second half of 2019. This would allow the Company flexibility to better manage working capital over the next 12 months.
    For the avoidance of doubt, the Offer Shares purchased by investors will not grant rights to the investors to receive any part of either tranche of the said dividend payment. The income tax payable on the above-mentioned dividend declared (see Part XIV (Taxation), section 1 (Estonian Tax)) shall be reflected as cost for the financial year ending 31 December 2018. "


    https://investor.ts.ee/ipo-dokumendid/
  • msr
    1,8eur aktsiahinna kohta tuleb hetkel P/E 30. ROE ca 6%
    Õpikust võetud ettevõtte müügihind!


    Olemasolevate aktsiate arv: 187 595 032
    Pakutavate aktsiate arv: 86 704 968
    Pakutav maksimaalne hind: € 1,8
    Maksimaalne market cap: 493 740 000
    Eelmise majandusaasta kasum: 26 824 000 eurot
    Maksimaalne P/E: 18,4
    Reaalne P/E: ilmselt madalam, kuna hind ei pruugi olla 1,8 ja pikas perspektiivis on tulumaksukulu möödunud aasta ligi 12 miljonist eurost ilmselt madalam (lubatud 30 mEUR dividendi puhul 7,5 mEuri, millise tulumaksukulu puhul oleks sama kasumi juures P/E 15,8; sellele lisaks jõustub järgmisest aastast pidevat dividendi maksvatele äriühingutele maksusoodustus).

  • invictus
    Aktsiate koguarv pärast IPOt on 263 miljonit. (Uute aktsiate arv on 75,4 milj.)
  • Jah, minu viga, riigi poolt müüdavad aktsiad läksid arvestusse topelt. See tähendab, et max market cap on tegelikult 473,4 miljonit ja tänane P/E 17,64 (ja korrigeeritud P/E 15,11).
  • Täpsemalt riigi aprillis otsustatud dividendide kohta (Prospekti lisa lk 8)

    "The Group plans to use the net proceeds received from the Offering to fund part of the EUR 105 million net dividend to the Government Shareholder, which is expected to be paid in up to two tranches, with the first tranche expected to be paid in June 2018 and the balance in the second half of 2019, together with a corresponding corporate income tax amounting to approximately EUR 26.3 million."


    =>
    1,6-hinnaga läheb emissiooni käigus ettevõttele 113 MEUR. On aga otsustatud maksta riigile dividendi 105 MEUR ja sellega seotud tulumaks on 26 MEUR.

    =>
    Et palju raha läheb kohe riigile pole iseenesest midagi kummalist. Tuleb aga seda arvestada õiglase hinnani jõudmiseks.

    Ettevõtte omakapital on siis eeldatavasti väiksem pärast IPOt kui oli 31 märtsil.
  • invictus
    msr
    1,8eur aktsiahinna kohta tuleb hetkel P/E 30. ROE ca 6%
    Õpikust võetud ettevõtte müügihind!


    Olemasolevate aktsiate arv: 187 595 032
    Pakutavate aktsiate arv: 86 704 968
    Pakutav maksimaalne hind: € 1,8
    Maksimaalne market cap: 493 740 000
    Eelmise majandusaasta kasum: 26 824 000 eurot
    Maksimaalne P/E: 18,4
    Reaalne P/E: ilmselt madalam, kuna hind ei pruugi olla 1,8 ja pikas perspektiivis on tulumaksukulu möödunud aasta ligi 12 miljonist eurost ilmselt madalam (lubatud 30 mEUR dividendi puhul 7,5 mEuri, millise tulumaksukulu puhul oleks sama kasumi juures P/E 15,8; sellele lisaks jõustub järgmisest aastast pidevat dividendi maksvatele äriühingutele maksusoodustus).



    Prosepektis I kv EPS 0,06 ja pakutav uue aktsia hind 1,8eur. Siit siis P/E 30. Sellepärast kirjutasin, et hetkel on selline nr. Mitte TTM, forward ega NRI P/E.
  • stefan
    Ettevõtte omakapital on siis eeldatavasti väiksem pärast IPOt kui oli 31 märtsil.

    Juhul kui hind on 1,8, siis koos Q2-kasumiga võib omakapital olla kõrgem 30 juuni kui 31 märtsil.

    =>
    Samas, omakapital on tõenäoliselt päris ebahuvitav näitaja TS kohta, kuna suur osa tema varast on võimatu hinnata mingisuguse turuhinnaga. Seega arvan, et ise pigem vaatan EBITit ja rahavood, ja vähem bilanssi.

  • msr, miks sa PE arvutad ühe kvartali põhjal?
  • See on see uus investorite kaitse.
    Pangad roobitsevad sipsti mingi ulmesumma välja ja ei anna mingit hinnangut. Kas kallis või odav, perspektiivne - null infot. Arvuta ise pisiinvestor.
    See uus maailm on ikka päris-päris jabur. Ametnikud on maailmast ikka täieliku kõverpeegli ehitanud.
  • Msr, mis on TAL-i P/E I kv põhjal? (:
  • TauriA
    msr, miks sa PE arvutad ühe kvartali põhjal?


    Sinu rahustuseks siis 25,71 :)
    Aga kas 30 või 25, eks mõlemad nr natuke kõrged tunduvad viimaste aastate kasumite numbrite vähenemise valguses, aga kui ettevõte maksab ca 6% divi, siis saadki õpikuhinnaga.
  • Mulle tundub, et see väljahõigatud 30M garanteeritud dividendi jrgm kahe aasta jooksul on olnud PR seisukohast päris hea lüke.
    See tekitab ajakirjanduse vahendusel investorites hea rahavoo tunde jättes tahaplaanile tõsiasja, et kui ettevõtte kasumlikkus üles ei lähe, on tegu üle oma võimete elamisega. Ma ei ole potentsiaalse aktsionärina huvitatud, et ettevõte peaks mulle antud dividendimakselubaduse täitmiseks laenu võtma või muid lollusi tegema.
  • Ma ikka ei saa aru, kust su numbrid tulevad. Kui hind on 1,8€ ja 2017. aasta kasum oli 0,14€ aktsia kohta, siis on PE 12,9. Kuidas Sina saad 25,71 või 30?
  • TauriA
    Ma ikka ei saa aru, kust su numbrid tulevad. Kui hind on 1,8€ ja 2017. aasta kasum oli 0,14€ aktsia kohta, siis on PE 12,9. Kuidas Sina saad 25,71 või 30?


    Raputan tuhka pähe, vaatasin kiiruga vale tulpa prospektis...tuleb ikka meeles pidada, et tark ei torma:):)
  • Prospekt lk 12:

    "According to the Company’s dividend policy, approved by the Supervisory Council of the Company on 13 February 2018 and by the Government Shareholder on 25 April 2018, during the period 2019-2020 the Company intends to annually pay out at least EUR 30 million in post-tax regular dividend distributions and following that period, the Company intends to distribute to its shareholders at least 70% of its preceding year’s net profit"

    =>
    Arvutame siis ümber ka:

    30 MEUR/263 milj aktsiat

    = 11,4 sent/aktsia dividendi 2019 ja 2020

    ehk 6,3% dividenditootlus juhul kui aktsia hind on 1,8.
  • Kas keegi teab (hea kui viide ka infoallikal juures) öelda?
    Kas füüsiline isik saab märkida/osta eeldatavalt 1 X 1000 aktsiat isiku või väärtpaberi konto kohta st kui oman mitut väärtpaberikontot erinevates finantsasutustes, siis saan märkida/osta mitu pakki?
  • Chair12
    Prospekt E3: "Kui sama investor on esitanud mitu Märkimisavaldust, siis koondatakse need aktsiate jaotamisel kokku üheks avalduseks."
  • R.R.
    Kas keegi teab (hea kui viide ka infoallikal juures) öelda?
    Kas füüsiline isik saab märkida/osta eeldatavalt 1 X 1000 aktsiat isiku või väärtpaberi konto kohta st kui oman mitut väärtpaberikontot erinevates finantsasutustes, siis saan märkida/osta mitu pakki?


    Ei saa, need koondatakse yheks pakiks- vt ylalt
  • R.R.
    Kas keegi teab (hea kui viide ka infoallikal juures) öelda?
    Kas füüsiline isik saab märkida/osta eeldatavalt 1 X 1000 aktsiat isiku või väärtpaberi konto kohta st kui oman mitut väärtpaberikontot erinevates finantsasutustes, siis saan märkida/osta mitu pakki?


    Minimaalselt on investoril võimalik märkida 1 aktsia. Maksimaalset märgitavate aktsiate arv ei ole piiratud. Kui üks investor esitab mitu märkimisavaldust, liidetakse need aktsiate jaotamise ja arveldamise jaoks kokku. Ma ei saa aru milles probleem? (Info pärineb siit: https://www.lhv.ee/et/tallinnasadam#min-max-summa)
  • Kui suur hakkab olema TS dividend 2021a ja järgnevatel aastatel? Kas selle kohta on kellegi ülemuse käest ka mingeid numbreid tulnud?
  • ttrust
    Kui suur hakkab olema TS dividend 2021a ja järgnevatel aastatel? Kas selle kohta on kellegi ülemuse käest ka mingeid numbreid tulnud?

    Eesmärk: 70% kasumist.
  • raikalaika
    Aga, kui kasum on 0 :)?


    No kurat, põhikooli tasemel matemaatika võiks üks investor suuta ise ära teha :)
  • Chair12
    ttrust
    Kui suur hakkab olema TS dividend 2021a ja järgnevatel aastatel? Kas selle kohta on kellegi ülemuse käest ka mingeid numbreid tulnud?

    Eesmärk: 70% kasumist.

    Mida siis teha, kui aasta puhaskasum läheb eelmiste perioodide kahjumite katmiseks? Kas siis makstakse ka 70% välja?

    Kas Tallinna Sadama väikeaktsionäri situatsioon hakkab olema tulevikus selline, et esimesed 2 aastat makstakse korralikult dividende ja edaspidi lähebki kõik kolinal rentslisse?
    Kuna praegust valitsust huvitab rahalaekumine enne järgmisi riigikogu valimisi.... Pärast seda tulgu kasvõi veeuputus.
  • ttrust, vaevalt riik igapäevast tööelu Tallinna Sadamas korraldab mistõttu oleks vaja karta rentslit või veeuputust pärast paari aastat. Kaubasadamad on oma laksu kätte saanud, reisijatevedu ootamatult ära ei kao ning parvlaevade opereerimisel on järgmised umbes 8 aastat lepingut veel järgi. Midagi väga drastilist peaks juhtuma, et kasumlik ettevõte püsivalt kahjumlikuks muuta. 2/3 ulatuses aktsionärina on riigil siiski piisavalt suur positsioon, et huvi tunda asja üle ka edaspidi.

    Just my 2 cents. Ei pretendeeri muule, kui elutervele arutelule.
  • Käesolev IPO on väga kallis ja keeruline meetod kuidas viia 120 MEUR erasektorilt riigile. Uusi aktsiaid poleks tõenäoliselt üldse olnud vaja emiteerida. Ettevõte mingit uut raha niikuinii ei saagi.

    Veel on emissiooni maht nii pisikene, et see on mõttetu teha sellest nii suur rahvusvaheline asi. Oletagem 20 MEUR eestlastele ja 100 MEUR rahvusvahelistele investoritele. Mõlemad summad on naeruväärsed väiksed. Kui oleks olnud 120 MEUR eestlastele, siis oleks juba päris ok.

    Kuidas minna Stockholmisse ja Londonisse, et pakkuda 100 MEUR eest aktsiaid, ja samal ajal piinata eestlasi sellise naeruväärse kogusega kui äkki heal juhul 20 MEUR.

    Liiga suur asi on tehtud. Oleks pidanud suunata kõike Eesti RAHVALE, olgu ka siin elavad väliskodanikele või ei ;-) . Välisinstitutsioonid ei lisa siinjuures mitte midagi. Ei tõsta ka riigi saadavat hinda. Pigem vastupidi, ma arvan.

    AGA

    Siiamaani pole ma midagi näinud miks ei oleks mõistlik märkida.
  • ttrust
    Chair12
    ttrust
    Kui suur hakkab olema TS dividend 2021a ja järgnevatel aastatel? Kas selle kohta on kellegi ülemuse käest ka mingeid numbreid tulnud?

    Eesmärk: 70% kasumist.

    Mida siis teha, kui aasta puhaskasum läheb eelmiste perioodide kahjumite katmiseks? Kas siis makstakse ka 70% välja?

    Kas Tallinna Sadama väikeaktsionäri situatsioon hakkab olema tulevikus selline, et esimesed 2 aastat makstakse korralikult dividende ja edaspidi lähebki kõik kolinal rentslisse?
    Kuna praegust valitsust huvitab rahalaekumine enne järgmisi riigikogu valimisi.... Pärast seda tulgu kasvõi veeuputus.


    Jah, need esimesed 5-10 aastat ehk ei juhtu midagi. Küll aga, kui ettevõttel hakkab minema kehvasti ja/või riigil. No vot siis võib küll jälle riik väikeaktsionäridele koti pähe tõmmata. Eks meil ole ju siin näide lähiajaloost võtta- Telekom. Seega plaan peaks olema algselt osaleda, kuid siis ettevaatlikult vaadata mis edasi juhtuma hakkab.
  • "The tariffs for passenger fees and vessel dues are set and published by the Group."
    Prospekt lk 81

    =>
    Tallinna Sadam on monopol nagu Tallinna Vesi, aga ilma Konkurentsiameti kontrollita.

    Sadamatasud on sisuliselt "tollid" (ehk peaks olema riigi tegevus, minu arvamusel).

    Tõsi, teema on tõstetatud:

    "The Group's market position may in the future become subject to further limitations imposed by EU and/or Estonian competition laws and authorities The Group is the market leader in passenger operations in Estonia (international ferry passenger traffic at the Old City Harbour). Its market position is currently subject to legal constraints due to having a dominant position in the market for passenger operations in Estonia within the meaning of EU and Estonian competition law and the Group is therefore under an obligation to diligently avoid abusing its dominant position (e.g. potential discrimination, predatory pricing) in said market. Because of its market position, the Group could in the future be subject to further regulation that may set stricter operational requirements and affect the Group's ability to freely conduct its operations. Furthermore, because the concept of abuse of dominance under competition law is subjective and influenced by the development of the internal market, there may be a risk that behaviour which is currently allowed under competition laws may be considered as an abuse of a dominant position due to future developments of the internal market. In addition to risks arising from the Group’s market position in passenger operations in Estonia, the Group could also be found to hold a dominant position in other markets where the Group operates in (for example the markets of certain cargo port services, in which it holds a strong position in Estonia). The Estonian Competition Authority has between 2004 and 2006 published several decisions regarding the Company. The majority of these decisions found that the Company holds a dominant position in the markets of certain cargo port services. There was one decision of the Estonian Competition Authority, however, that reached the opposite conclusion, taking into account the circumstances of the case. Therefore, whether the Group holds a dominant position in the market for certain cargo port services or other services, depends in each case on the definition of the relevant market, as well as on the economic circumstances inherent to that market. There are and have been instances in the past where the Group has been accused of the abuse of its dominant position and the Group cannot exclude that such claims may also be brought in the future. Any actual or alleged violations of EU or Estonian competition laws and regulations or the outcome of any legal or administrative proceedings brought against the Group in relation to breaches of competition laws and regulations could have a material adverse effect on the Group's business, results of operations, financial
    24

    condition and prospects. For more information, see Part X (Business), section 6 (Overview of Operations), subsection K (Limitations arising from the Group's market position)."


    Prospekt lk 23
  • Tegelikult on päris kummaline, et pole aastate jooksul olnud rohkem kuulda laevafirmadelt sadamatasude kohta (paar artiklit olen küll siin varem linkinud). Võiks olla nii, et tasud on päris ok (=madalad), ja sel juhul võib arvata, et TS praegused kasumid on "kindlad" ka tulevikus.
  • Kas on keegi aru saanud, mille arvelt Tallinna Sadam järgmisel 2 aastal ( 2019–2020 ) iga aasta 30 miljonit eurot dividendideks välja käib?
    "Tallinna Sadamast võetakse tänavu dividende 105 miljonit eurot, koos tulumaksukohustusega teeb see 131,5 miljonit eurot. 2016. aasta lõpus oli Tallinna Sadamal jaotamata kasumina arvel 98 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis riigifirma auditeerimata andmetel 26,4 miljonit eurot puhaskasumit."
    (Ei ole paywalli taga.)
    https://www.aripaev.ee/uudised/2018/04/19/tallinna-sadam-maksab-edaspidi-30-miljonit-dividende
    Kui seda kõike võetakse aastate 2021 - 2026 arvelt, siis milliseks võiks jääda nende aastate dividendid, kui näiteks arvestame, et puhaskasum on iga aasta mingi 26 miljonit?
  • TauriA
    ttrust, vaevalt riik igapäevast tööelu Tallinna Sadamas korraldab mistõttu oleks vaja karta rentslit või veeuputust pärast paari aastat. Kaubasadamad on oma laksu kätte saanud, reisijatevedu ootamatult ära ei kao ning parvlaevade opereerimisel on järgmised umbes 8 aastat lepingut veel järgi. Midagi väga drastilist peaks juhtuma, et kasumlik ettevõte püsivalt kahjumlikuks muuta. 2/3 ulatuses aktsionärina on riigil siiski piisavalt suur positsioon, et huvi tunda asja üle ka edaspidi.
    Just my 2 cents. Ei pretendeeri muule, kui elutervele arutelule.

    Riik on poliitilised valitsusparteid. Nood aga vaatavad asjale peale kuni järgmiste valimisteni, mitte kauem.
    Oleks 70% aktsiaid kuulunud kellelegi teisele, oleks OK. Aga poliitilised parteid on antud juhul kõige halvem omanik.
  • Üks teema erakorralise dividendiga sellel aastal on, et seda ei võeta statistikas täies mahus arvesse riigi tuluna. Tegu on superdividendiga mis läheb arvepidamises kapitalikontole. Samuti ka riigi osaluse müük on kapitalikonto tehing. Selle raha arvelt tehtavad kulud suurendavad statistilist eelarvedefitsiiti.
  • Minevat ju suuremaks kv arenduseks, vist maade müügi kaudu arendajatele, mitte ise arendades, sealt vast saadakse raha lisaks tava-sadamatoimingute 26m/a-le.
  • Dividendidest veel
    2019-2020 eesmärk maksta välja 30 miljonit dividendideks kummalgi aastal;
    2021- ..... eesmärk maksta välja 70% puhaskasumist;
    Et vähemalt sama joont hoida, siis peaks puhaskasum olema edaspidi vähemalt ca 42 miljonit/aastas - päris optimistlik vaade.
  • opex
    Minevat ju suuremaks kv arenduseks, vist maade müügi kaudu arendajatele, mitte ise arendades, sealt vast saadakse raha lisaks tava-sadamatoimingute 26m/a-le.


    KV arendus on suuresti välja outsource'itud. Sadam saab hoonestusõiguse tulu, mis ei mõjuta kogu ettevõtte kasumlikkust olulisel määral. Vähemalt nii olen ma juhtkonna intervjuudest ja materjalidest aru saanud.

    Kui ärimudel oluliselt ei muutu, siis tähendaks dividendieesmärk, et juba lähiaastatel suudetakse kasumlikkust sama ärimudeli juures 40-50% kasvatada. Tundub veidi optimistlik tõesti.
  • Ehk siis, vähemalt aasta 2020 või 2021 paiku kukub aktsia hind alla IPO hinna päris kindlasti, kui mitte varem?
  • SEB pank lubab eraisikule investeerimiskonto avada üldjuhul 15 minutiga, täna läheb millegipärast hulga kauem aega :)
  • ttrust
    Ehk siis, vähemalt aasta 2020 või 2021 paiku kukub aktsia hind alla IPO hinna päris kindlasti, kui mitte varem?


    Vähemalt ei ole algul väikeaktsionäre, kes kes kasutaks IPOt väljumiseks.
  • ttrust
    Kas on keegi aru saanud, mille arvelt Tallinna Sadam järgmisel 2 aastal ( 2019–2020 ) iga aasta 30 miljonit eurot dividendideks välja käib?
    "Tallinna Sadamast võetakse tänavu dividende 105 miljonit eurot, koos tulumaksukohustusega teeb see 131,5 miljonit eurot. 2016. aasta lõpus oli Tallinna Sadamal jaotamata kasumina arvel 98 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis riigifirma auditeerimata andmetel 26,4 miljonit eurot puhaskasumit."
    (Ei ole paywalli taga.)
    https://www.aripaev.ee/uudised/2018/04/19/tallinna-sadam-maksab-edaspidi-30-miljonit-dividende
    Kui seda kõike võetakse aastate 2021 - 2026 arvelt, siis milliseks võiks jääda nende aastate dividendid, kui näiteks arvestame, et puhaskasum on iga aasta mingi 26 miljonit?


    Puhaskasum enne tulumaksu oli eelmine aasta 38 miljonit. See võimaldab maksta dividendi 31 miljonit, järgmine aasta natuke enam, võttes arvesse 14% tulumaksuerisust. Samas dividendi maksmiseks vaja ka samas summas positiivset rahavoogu. Iseenesest rahavoog äritegevusest seda lubab aga tundub, et 30 miljonit + tulumaks iga aasta tasumiseks tuleb investeeringuid olulisel määral rahastada laenurahaga.
  • TS kasumid on sama kaljukindlad kui TVE omad. AINULT regulaatorid võivad neid ohjata. Konkurentsi pole. Teenuste nõudlust on alati.

    Tüüpilised ettevõtted mis ei sobi eraettevõtteks, aga kui nad ikka sellised on, siis tuleb investorina suhtuda sellesse.

    Ainult Tallinki makstavad sadamatasud on umbes 100 MEUR aastas, äkki peaaegu pool sellest TS-ile. Mida saaks Tallink teha kui TS tahab 5 MEUR lisaks? Mitte midagi, peale siis minna Konkurentsiametile.

    Ma nutan vaid selle üle, et eestlased müüvad sellised "no brainer"-varad ära välismaale, olgu TVE või TS. Aga mida saaksin mina selle kohta teha, peale LHV foorumis viriseda :-)

    Noh tegelikult üks asi on veel mõjutatav. LHV ja teised korraldajad võivad töötada selle nimel et maksimaalselt palju aktsiaid jäävad ikka jaemärkijate kätte.
  • stefan
    TS kasumid on sama kaljukindlad kui TVE omad. AINULT regulaatorid võivad neid ohjata. Konkurentsi pole. Teenuste nõudlust on alati.


    Miks konkurentsi ei ole? Helsingi, Ust-Luuga, Liepaja, Ventspils, Klaipeda, kui mõnda nimetada.
  • Laevareisijate osas ja reisijatega kaasas käivas kaubaveo-osas on Tallinna Sadam raudne monopol. Isegi Paldiski sadam kuulub neile, mis muidu oleks üks võimalik konkurentsipakkuja Soomesse või Rootsi reisijatele.
  • Endiselt (ja stefani mõtet jätkates) - ma ei saa aru, miks riik müüb selliseid varasid taolise tootluse pealt. Tehke mulle MAKSUMAKSJA vaatenurgast asi selgeks. Kui on kulutuste katteks ning riigieelarve tasakaalustamiseks vaja raha tõsta, siis riigisektori võlakoorma ning praeguse intressikeskkonna juures oleks PALJU odavam emiteerida võlakirju (vt kasvõi Eleringi värske emissiooni tulemusi). Rääkimata €7m+ IPO kuludest (WTF????????)

    Samas kui tahad leida rahalist katet persest välja tõmmatud ning oopiumi suitsetamise käigus välja raalitud kinnisideedele, on võib olla poliitiliselt tõesti kergem öelda "raha on olemas", mitte, et "laename selleks raha". Minu jaoks igal juhul kurb.

    Lõpuks see mingi 1000 aktsia jagamine jaele on muidugi kohaliku investori labane mõnitamine. Niipalju siis "kohaliku kapitalituru arendamisest".
  • Siin siis räägitakse, et jaeinvestorite osa sõltub nõudlusest, aga räägitakse ka 10-20 protsendist.
    https://www.err.ee/834544/investorite-huvi-tallinna-sadama-aktsia-vastu-on-suur-nii-eestis-kui-mujal

    =>
    Ikka on siis lootust, et saadakse aru, et Eesti huvi on kindlasti pakkuda Eesti jaeinvestoritele maksimaalselt, ja Londoni ja Stockholmi fondidele minimaalselt.

    Ärgu nüüd oma finantssõpru aidaku, vaid tehku see mis on Eestile kõige parem!
  • Pea igast seisukohast oleks valitsusel mõistlik eelistada pakkumises kohalikku jaeinvestorit.
    - riigi seisukohalt -- oluline objekt on endiselt eestlaste kontrolli all
    - poliitiliselt -- seotud eelnevaga, ei ole hea kujundada enda parteile mainet, kui valitsus, kes parseldas maha sadama (meenutame raudtee-saagat). Kui jaeinvestorid peaks hiljem siiski oma osaluse väljamaale müüma, ei ole selles süüdi enam juhtpartei.
    - majanduslikult -- jaeinvestorid saavad märkida aktsiat ainult maksimumhinnaga, st siit tuleb maksimaalne võimalik
    kasum.
    - äristrateegiliselt -- valitsus ei otsi hetkel strateegilist investorit, kes aitaks TSi äri jõuliselt muuta, vaid lihtsalt raha lüpsta ja oma elu edasi elada. Võrreldes Peetriga Kükametsast, võib suurem institutsionaalne investor kujuneda märksa ebamugavamaks partneriks.

    Viimane punkt on küll põhjus, miks mina võimaliku investorina eelistaks, et mõni suurem tegija ka paadis oleks.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon