Tallinna Sadam börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Väga lihtne. Riigikogu ja valitsuse ajahorisont on kuni 4 aastat ja antud hetkel lausa 1 aasta. Kui tavaolukorras on riigi vara müümisel oluline, et yield ostjale oleks alla 25% siis nüüd on kõik alla 100% lausa taevane kingitus :-)
-
Ega see sadama aktsiate müük nii lihtne ka pole. Kuna kohalikud eesti jaeinvestorid ei märgi ära kogu pakki 1.8 peal ning seega institutsionaalsed investorid saavad seada tingimusi paki jaotamisel. Sest institutsionaalsed investorid on eelistatud kamp. Seega võib juhtuda, et iga jaenivestor saabki kuni 1000 aktsiat ning ülejäänud läheb intitutsionaalsetele investoritele.
-
Minu maailmas oleks asi toimunud nii, et esmaspäeval on TS börsil, ja riik paneb turule müügiordereid hinnaga 1,8 EUR-ga, ja siis ostab see kes tahab, ja riik müüb niikaua kui tahab, ja kallimalt kui tahab. Kõik muu mis toimub on mõttetu raha raiskamine finantsinstitutsioonidele. Tegemist on riigifirmaga, tema aruandeid on olemas, ja poleks vaja mitte midagi korraldada, peale see, et riik sisestab müügiordereid otse börsile.
Uued firmad mis tahavad börsile võivad finantsinstitutsioonide kaudu saada teatud kvaliteedimärk, mis teeb investorid kindlamaks oma investeerimisotsustel. Riigifirma midagi sellist ei vaja. Eesti riik ei saa osta endale kvaliteeditempli Swedbanki või Citi või LHV kaudu. See on mõttetu raha raiskamine. Müügu aktsiaid börsi kaudu, ja kõik. -
stefan
Minu maailmas oleks asi toimunud nii, et esmaspäeval on TS börsil, ja riik paneb turule müügiordereid hinnaga 1,8 EUR-ga, ja siis ostab see kes tahab, ja riik müüb niikaua kui tahab, ja kallimalt kui tahab. Kõik muu mis toimub on mõttetu raha raiskamine finantsinstitutsioonidele. Tegemist on riigifirmaga, tema aruandeid on olemas, ja poleks vaja mitte midagi korraldada, peale see, et riik sisestab müügiordereid otse börsile.
Uued firmad mis tahavad börsile võivad finantsinstitutsioonide kaudu saada teatud kvaliteedimärk, mis teeb investorid kindlamaks oma investeerimisotsustel. Riigifirma midagi sellist ei vaja. Eesti riik ei saa osta endale kvaliteeditempli Swedbanki või Citi või LHV kaudu. See on mõttetu raha raiskamine. Müügu aktsiaid börsi kaudu, ja kõik.
Kõik õige, välja arvatud see, et unustad ühe olulise aspekti ära. Riigifirmad on harjunud olema ebaratsionaalsed ja raha laristajad- pole ju enda raha ja kuna valimsed tulemas, kes teab, võibolla veereb kuskilt kaudu targalt rahalt kopikas tagasi ka selle peo tellija kassasse. -
Mis on indikatiivne miinimumjaotis 1000 aktsiat?
* alla selle märkida ei saa?
* kuni 1000 aktsiat on garanteeritud kõigile? -
momentum
Mis on indikatiivne miinimumjaotis 1000 aktsiat?
* alla selle märkida ei saa?
* kuni 1000 aktsiat on garanteeritud kõigile?
See sõnastus on küll väga kehv minu meelest, aga see tähendab, et kuni tuhat per kärss peaks kätte saama ja ülejäänu jaotatakse mingi loogika alusel, mis olla prospekti ka kirja pandud
Aga paljud on kahjuks aru saanud, et miinimum on tuhat ja no veits ju kõlab nii ka, kuigi kõlab rohkem teistpidi. -
Tõenäoliselt nii: kuni 1000 aktsiat märkinud saavad soovitud hulga (garanteeritult kuni 1000) kätte, üle 1000 aktsia märkinud saavad 1000 kätte + ülejäänud osa täidetakse osaliselt.
-
Proportsioonide saamiseks:
Tulude jaotus 2017 (MEUR)
Müügitulu kokku: 121,3
-- sh reisisadamad: 49,9
---- sh laevatasud: 27,5
---- sh reisijatasud: 17,0
-- sh kaubasadamad: 39,8
---- sh laevatasud: 18,4
---- sh renditulu: 9,4
---- sh kaubatasud: 6,4
-- sh reisiparvlaevad: 27,1
---- sh üleveoteenuste müük - valitsuse toetus: 15,8
---- sh üleveoteenuste müük - piletimüügitulu: 10,8
-- sh muu: 4,6
---- sh laeva prahitasu: 4,6
Prospekt lk 49
"Teenindatavast kaubamahust moodustab ligemale poole Eesti import ja eksport ning ülejäänu transiitkaup."
Prospekt lk 4 -
Väga lihtsustatult, aga äkki siiski kasulik jaotus
=>
- Reisisadamate tulud 50 MEUR => "kindlad tulud" (väga pikaajaliselt küll tunneli risk)
- Kaubasadamate tulud 40 MEUR, => ((20)) MEUR "kindlad tulud" (Eesti import/eksport), ning ((20)) MEUR transiiditulud. Ilmselt number 20 MEUR ei vasta tõele, aga siis mahu poolest 50-50.
- Reisiparvlaevade tulud 27 MEUR => Lühiajaliselt kindlad tulud, pikaajaliselt ebakindlad tulud (Saaremaa sild)
- Muud tulud 4 MEUR -
Allikad üleval valed, peaks olema 2017 aasta majandusaruanne, mitte Prospekt.
-
2017 EBIT (EBITDA miinus kulum ja allahindlusi):
Reisisadamad: 28,7 MEUR
Kaubasadamad: 14,7 MEUR
Reisiparvlaevad: 3,5 MEUR
Muu - 6,7 MEUR (suur osa sellest jäämurdja allahindlus)
Kokku 40,1 MEUR
allikas: 2017 aastaaruanne lk 49
=>
Saaremaa silla "risk" siiski piiratud tähendusega. -
=>
Kui Saaremaa sild mõnevõrra vähendab kasumit, siis ilmselt Rail Baltic seda rohkem suurendab kasumit. -
=>
Kõhutunne ütleb endiselt, et tuleks märkida. Ja palju.
disclaimer: mu kõhutunne oli 100% vale LHV IPO puhul. -
Saaremaa sild ei tundu tõesti väga suure murena. Arvestades, et riik hetkel seal parvlaevu opereerib ja ka mingit kasumit teenib, siis igasugune silla ehitamine riigi osalusega ei tundu usutav. Ei usu ka, et keegi ilma riigi osaluseta seda teeb.
-
Kui Arco Vara läks börsile 11 aastat tagasi, siis hinnati nende Tivoli 4,7 hektari suuruse krundi väärtust 712 MEEK, ehk 45,5 MEUR.
Olgu selle numbriga nagu oli, aga nüüd siis TS kohta:
"The Group's long-term plan is for the Old City Harbour to be designed into an urban city centre with commercial and residential properties and other attractions, in addition to passenger harbour activities. The Group has initiated a development plan, in co-operation with Zaha Hadid Architects, which sets out an opportunity to develop prime real estate covering a total land area of 16.2 hectares at the Old City Harbour area in Tallinn city centre."
Prospekt lk 28 -
"2017. aastal oli liinireisilaevade valdkonnas suuremateks muutusteks reisilaevaoperaatori Tallink poolt uue LNG-kütusel töötava reisilaeva Megastar toomine Tallinn-Helsingi liinile ning operaatori Viking Line poolt suvise kiirlaeva toomine Tallinn-Helsingi liinile" (2017 majandusaasta aruanne lk 8)
=>
See aasta aga Viking FSTR ei tule.
Reisijatasud aga väga palju ei muutunud 2016 ja 2017 vahel. (16,4 MEUR->17,0 MEUR) -
"2017. aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid kokku rekordilised 10,56 miljonit reisijat, mis on läbi aegade suurim ühes aastas teenindatud reisijate arv ning võrreldes 2016. aastaga 4 protsendi võrra parem tulemus."
http://www.ts.ee/uudised?art=938
Reisijate arv: +4%
Reisijatasude kasv: +4%
"Tarbijahinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet." stat.ee
=>
Reisijatasud kasvasid vaid reisijate arvuga. Mitte inflatsiooniga.
Äkki teatud ajanihkega.
Uued sadamatasud alates 29 märtsist 2018:
www.ts.ee/?dl=731 -
stefan
commercial and residential properties and other attractions
Tõlkes: munitsipaalkorterid ja linnapood.
:) -
Vahekokkuvõtteks on nüüd minu pilt ettevõttest muutunud küpsemaks ja selgunud umbes nii: Ettevõte suudab lähiaastatel teenida nagu varemgi oma 40 MEUR ärikasumi (või EBITi) aastas, ja sealt läheb ära 2-3 MEUR finantskulusid praeguste intressidega. Seega 35 MEUR võib kasutada kui number mis jääb dividendidele ja tulumaksule alles.
Aktsiahind 1,8 EUR teeb turukapitalisatsiooniks 473 MEUR.
Mingi 10 sent/aktsia on siis oodatav dividend (küll 11,4 senti "lubatud" 2019 ja 2020).
Pikemas tulevikus on nii perspektiive kui ka teatud riske, aga üldjuhul on stabiilsus kõige tõenäolisem stsenaarium.
=>
Aktsia hind 1,8 pakub tõenäoliselt natuke üle 5% dividenditootlust lähiaastatel. Raske on teada midagi ettevõtte investeerimisvajadustest, ega kulumiperioodide õigsusest, aga 1,8 tundub nagu ok hind. Samas mitte selline fantastiline hind.
Muutunud kõhutunne:
märkida on õige, aga järelturu tuju on raske ennustada 1,8 hinna juures. -
Stefan
Kas selline nali pole välistatud (loen hetkel just Benjamin Grahami teost, kus räägib, kuidas pangad saavad soodus hinnaga IPO-l osta ja väikesed kalad kallimalt), et suured tegijad väikestele kohe ava päeval väikese mütsi pähe tõmbavad, nii, et keegi ei oska seda oodatagi? Pakun, et paljud võtavad sellest osa spekuleerimiseks (mõtlen isegi seda teha, aga kaalun veel). Ehk kui nemad saavad aktsiad kätte 1,4 pealt, oleks päris lihtne teenida kasumit, paisates pakid müüki 1,8 pealt või törts odavamalt. Tava inimesed tänavalt võivad müüma kukkuda, kui palju loodetud suurest tõusust saab esimesel päeval hoopis langus. Eesti turg nii hõre kah, asi see nali ära teha pole, et võtta kasumit, pressida hind alla, nii et paljud viskavad paberid käest, hoida hinda all ning alles siis võiks mingist tõusma hakkamisest rääkida, nii 1,6 pealt. (vandenõu teooria, aga kui ise oleks suur, korjaks küll selle 20% laualt ära, sest ostmiseks tehakse igasugust ägedat reklaami, kõik ise hakanud "investori blogijad" ka kiidavad takka. -
Visahing
Kõik kes ostavad, ostavad sama hinnaga. Lisaks sellele tundub*, et kui tekiks müügisurve, siis riik ostab tagasi 11 miljonit müüdud olemasolevad aktsiad. Seega ma usun, et tõenäosus, et aktsia esimestel päevadel langeb, on väga väike.
*pole seda täpselt lugenud -
Kõik Eesti IPO-d on olnud alati kõigile ühe hinnaga, vähemalt peale 2000 aastat.
-
Tänud vastamast, piinan Stefan sind veel, siit raamatust jäi silma üks huvitav valem, sa nagu nii ajaloo tulud läbi närinud, vana meister väidab, et ei tasu maksta rohkem kui 7 aasta tulu keskmine korrutatud 25. Mis oleks sellisel juhul hind?
Kuna ise olen tankeri sektoris sees olnud paar aastat, siis on olnud ka tore kogemus, kuidas igasugused ka mõistlikud dividendi poliitikad vastu taevast lendavad, ala 30-50% välja makse, aga kui raha pole, siis vesi lendab kiirelt lubadustele peale.
Panen ühe tsitaadi ka mõtisluseks:" -hinna ja tulu suhtarv *järgmise aasta tulususe* põhjal-, oleks Grahamile täielik pühaduseteostus. Kuidas on võimalik hinnata ettevõtte tulu põhjal, mida pole üldsegi veel teenitud? "
Kui ei eksi, olen kuskilt ka lugenud, et kui kellegile kuulub suurem enamus, on reaalne oht, et enamusomanik võib sisuliselt teha mis tahab. Antud juhul kui toimuks mingi hääletus, puudub tava aktsionäril igasugune mõjuvõim ehk kui 2 aasta pärast ette välja makstud vabad rahad kõik ära kulutatud, võiks vabalt riik panna hääletusele dividendi cuti ja tulemus oleks ette teada. Heaks tavaks nimetatakse ka seda, kui väljamakse ei ületa 50% kasumist, sest kõik kulub, ikka on tarvis teha investeeringuid. -
Madis89
Saaremaa sild ei tundu tõesti väga suure murena. Arvestades, et riik hetkel seal parvlaevu opereerib ja ka mingit kasumit teenib, siis igasugune silla ehitamine riigi osalusega ei tundu usutav. Ei usu ka, et keegi ilma riigi osaluseta seda teeb.
Tegelikult ikka riik sealt kasumit ei teeni vaid maksab peale (aga see ei tähenda , et sillaehitus oleks mõttekas).
Seejuures see TS Laevad värk on ka üks segane asjaolu. Kas keegi on seda ka lahanud? On need lepingud kättesaadavad? Teatavasti doteerib riik saartevahelist praamiühendust. Seal on mingid segased arvutusvalemid dotatsiooni kohta (teenuse hinna ja piletitulu vahe). Lisaks on riigil väljaostu optsioon laevadele jne. Ühesõnaga, riigi huvi oleks maksta võimalikult väikest toetust. Muidu tuleb ju ühtpidi, et maksan firmasse selleks, et pärast dividendidena seda välja võtta, see aga läheb ju jagamisele. Selles saartevahelises teemas on veelgi segaseid asjaolusid, aga kõige rohkem ilmselt teema 2026, kui jälle 10 aastane leping lõpeb. -
nier
Tundub, et TS natuke kasumit parvlaevaliiklusest teenib, aga vähe. Mullu oli sealt EBIT mingi 3,5 MEUR (ei arvesta laevade intressikulusid, küll aga kulum), aga siis oli selles numbris leppetrahvid äkki 4 MEUR. Väideti siiski aastaaruandes, et leppetrahvid vaid kompenseerisid lisakulusid (pidigi rentima laevu hiliniemise tõttu). Kui nüüd aga Q1 2018 TS kasum kukkus, siis öeldi ikka, et mullu tegelikult oli kasum natuke üles paisutatud nende lepptrahvide tõttu.
Kõik üleval kirjutatud on põgusalt aru saadud minu poolt, võin eksida.
Aga lõppude lõpuks, mingi 2-3 MEUR aasta ärikasum (ehk pärast laevade arvestuslikku kulumit) tundub mulle, et teenitakse sealt. Vist räägiti kuskil ka et parvlaevaleping riigiga on 10-aastane, ja siit võib tõepoolest väita, et Saaremaa silla küsimus pole eriti relevantne TS väärtuse jaoks täna. -
stefan
nier
Tundub, et TS natuke kasumit parvlaevaliiklusest teenib, aga vähe. Mullu oli sealt EBIT mingi 3,5 MEUR (ei arvesta laevade intressikulusid, küll aga kulum), aga siis oli selles numbris leppetrahvid äkki 4 MEUR. Väideti siiski aastaaruandes, et leppetrahvid vaid kompenseerisid lisakulusid (pidigi rentima laevu hiliniemise tõttu). Kui nüüd aga Q1 2018 TS kasum kukkus, siis öeldi ikka, et mullu tegelikult oli kasum natuke üles paisutatud nende lepptrahvide tõttu.
Kõik üleval kirjutatud on põgusalt aru saadud minu poolt, võin eksida.
Aga lõppude lõpuks, mingi 2-3 MEUR aasta ärikasum (ehk pärast laevade arvestuslikku kulumit) tundub mulle, et teenitakse sealt. Vist räägiti kuskil ka et parvlaevaleping riigiga on 10-aastane, ja siit võib tõepoolest väita, et Saaremaa silla küsimus pole eriti relevantne TS väärtuse jaoks täna.
stefan, seda küll. Aga sinul endalgi välja toodud:
Müügitulu:
-- sh reisiparvlaevad: 27,1
---- sh üleveoteenuste müük - valitsuse toetus: 15,8
---- sh üleveoteenuste müük - piletimüügitulu: 10,8.
See tähendab, et see kasum lõpuks tuleb tänu valitsuse toetusele (ühe aspektina). -
stefan
Kui Arco Vara läks börsile 11 aastat tagasi, siis hinnati nende Tivoli 4,7 hektari suuruse krundi väärtust 712 MEEK, ehk 45,5 MEUR.
Olgu selle numbriga nagu oli, aga nüüd siis TS kohta:
"The Group's long-term plan is for the Old City Harbour to be designed into an urban city centre with commercial and residential properties and other attractions, in addition to passenger harbour activities. The Group has initiated a development plan, in co-operation with Zaha Hadid Architects, which sets out an opportunity to develop prime real estate covering a total land area of 16.2 hectares at the Old City Harbour area in Tallinn city centre."
Prospekt lk 28
Mulle tundub, et siiamaani pole seda kinnisvara arendamise (või hoonestusõiguse müügi) perspektiivi eriti valuationisse arvestatud?
Räägitakse peamiselt põhitegevuse müügitulu ja kasumi prognoosist, aga kinnisvara väärtust eraldi hinnatud pole? -
Prospektis on lehekülgede viisi info selleest mitu reisijat ja tonni kaupu veetakse, aga mitte sõnagi sellest kuidas sadamatasud on arenenud viimastel aastatel. Leian vaid:
"The tariffs for passenger fees and vessel dues are set and published by the Group. The Group establishes different tariffs for international ferry passengers and cruise passengers. The Group maintains the right to adjust the tariffs. In practice, the Group evaluates the tariffs on an annual basis and may decide to adjust the tariffs based on factors such as the Estonian Consumer Price Index ("CPI"), fluctuations in the costs of providing the port services for the Passenger Harbours segment and the effects of market competition."
…
"The Group's revenue from the Cargo Harbours segment is primarily derived from vessel dues (representing 46.2% of the Group's revenue from the Cargo Harbours segment in 2017) that are largely based on the gross tonnage of the vessel, cargo charges (representing 16.1% of the Group's revenue from the Cargo Harbours segment in 2017) that are agreed separately from operator to operator and based on pre-agreed tariffs per the volume/number of units handled by the cargo operators"
=>
Minu arust pole isegi võimalik saada prospektist info kas sadamatasud viimas/t/el aasta/te/l on tõusnud, või ei.
Palun parandage mind kui eksin! -
Aga eelmisel aastal niisiis reisijate arv umbes +4% ja reisijatasud umbes +4% viitab sellele, et reisijatasud ei tõstetud hoolimata üle 3% tarbijahinnaindeksi kasvust. Küll, ma arvan et vahel on erinevad tasud erinevate kruiisireisijate jaoks.
-
Ilmselgelt teab Tallinna Sadam väga hästi kas nad on tõstnud oma sadamatasud 2016, 2017, 2018 jne, ja võiks kergelt sellele küsimusele vastata. Loodetavasti saab LHV selle vastuse kätte, ja teavitab siin.
(kui see info nüüd juba prospektis pole) -
Tarbijahinnaindeksi kasv Eestis:
2015: -0,5%
2016: +0,1%
2017: +3,4%
stat.ee
=>
Mitte ebaoluline info siinjuures on, kuidas TS suhtub sellisesse 3,4% numbrisse. -
TS sadamatasud 2013. aastal
29.03.2018 kehtima hakanud hinnakirjas on mõned tasud võrreldes 2013. aasta hinnakirjaga tõusnud ja mõned tasud on langenud. Muutunud on ka mõned soodustused. Reisilaevade tonnaažitasu on uue hinnakirja järgi ca 15% soodsam, aga samas on ära kaotatud laeva GT ülempiir, millelt tonnaažitasu ei arvestata. Tõstetud on ka reisija saabumise ja lahkumise tasu (ca 3,5% e. 0,06 eurot), jäätmetasu ja sildumistasu. -
viispluss
TS sadamatasud 2013. aastal
29.03.2018 kehtima hakanud hinnakirjas on mõned tasud võrreldes 2013. aasta hinnakirjaga tõusnud ja mõned tasud on langenud. Muutunud on ka mõned soodustused. Reisilaevade tonnaažitasu on uue hinnakirja järgi ca 15% soodsam, aga samas on ära kaotatud laeva GT ülempiir, millelt tonnaažitasu ei arvestata. Tõstetud on ka reisija saabumise ja lahkumise tasu (ca 3,5% e. 0,06 eurot), jäätmetasu ja sildumistasu.
Tänud.
archive.org kaudu leian lehte kust pidi olema kättesaadavad 1 jaanuri 2017 tasud, aga enam pole. Ei tea kas see siis on veel 2013 aasta tasud mis endiselt kehtisid…?
https://web.archive.org/web/20170812054413/http://www.ts.ee/eeskirjad-tasud -
2013
3.2 Tonnaažitasu 3.2.1 Tonnaažitasu võetakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi laeva iga külastuse eest eraldi vastavalt alljärgnevatele määradele:
tankerid 1,80 EUR/GT ühikult
reisilaevad 0,234 EUR/GT ühikult
kruiisi-, jaht- ja purjelaevad 0,48 EUR/GT ühikult
lähikruiisilaevad 0,234 EUR/GT ühikult
ro-ro laevad 0,225 EUR/GT ühikult
muud laevad 0,79 EUR/GT ühikult
…
3.2.2 Tonnaažitasu arvestamisel rakendatakse laeva GT ülempiire. Laeva GT ülempiiri ületavalt GT osalt tonnaažitasu ei arvestata. Laeva GT ülempiirid laevaliikide lõikes on järgmised:
tankerid 90 000 GT ühikut
eraldatud ballastitankidega tankerid (vähendatud GT põhjal) 75 000 GT ühikut
reisilaevad 40 000 GT ühikut
2018
3.2 Tonnaažitasu 3.2.1 Tonnaažitasu võetakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi laeva iga külastuse eest eraldi vastavalt alljärgnevatele määradele:
• tankerid 1,86 EUR/GT ühikult
• reisilaevad 0,198 EUR/GT ühikult
• kruiisi-, jaht- ja purjelaevad 0,48 EUR/GT ühikult
• lähikruiisilaevad 0,157 EUR/GT ühikult
• ro-ro laevad 0,225 EUR/GT ühikult
• muud laevad 0,82 EUR/GT ühikult
…
3.2.2 Tonnaažitasu arvestamisel rakendatakse laeva GT ülempiire. Laeva GT ülempiiri ületavalt GT osalt tonnaažitasu ei arvestata. Laeva GT ülempiirid laevaliikide lõikes on järgmised:
• tankerid 90 000 GT ühikut
• eraldatud ballastitankidega tankerid (vähendatud GT põhjal) 75 000 GT ühikut
…
3.2.3 Soodustused tonnaažitasule 3.2.3.1 Laeval, mis kasutab peamise kütusena LNG-d on õigus taotleda tonnaažitasu soodustust 4%
(allikad üleval)
=>
Riik on seega hoopis võtnud madalamaid reisilaevade tonnazitasusid 2018 kui võeti 2013.
Jällegi, selline info oleks (minu arvamusel) pidanud olema prospektis, ja põhjendused miks selliseid otsuseid on vastu võetud. -
Ülempiiri loobumine tundub puudutavat Europa (60 000 GT) ning Megastar (49 000 GT)
Aga ebaselge mulle mis tähendab "lähikruiisilaev". Tonnazitasu on igal juhul langenud 33% võrra 2013->2018.
Juhul kui Euroopa on selline, ja endine 40 000 GT ülempiir on asendatud 60 000 GT-ga, samas aga tasu langenud 33% võrra, siis ilmselt makstakse sama. -
Aga paraku on raske nüüd mingit sadamatasude muutmiste mõju (kui üldse) 2018 kasumile hinnata. Selleks oleks vaja võrrelda mitte 2013 vaid 2017 tasudega.
-
Reisisadamate laevatasude tulud kasvasid 2016->2017, 25,8 MEUR->27,5 MEUR. Kuna tundub, et reisijatasud 2016 ja 2017 vahel eriti ei muutunud, siis võib laevatasude kasvust oletada, et Viking FSTR tõi umbes 1,5 MEUR tonnaazitulu sadamale, mis 2018 aastal ei tule. Gabriella/Mariella sõitude arv oli küll natuke väiksem 2017 kui oli 2016 ja kui on 2018. Ka Eckerö Finlandia sõitude arv kasvab 2018 võrreldes 2017.
Ka Linda Line kasumimõju TS-ile on positiivne 2018, eeldades et Linda Line see aasta ei sõida.
Aga jällegi, me tahaksime teada kuidas tasud on muutunud 2018 hinnakirjas võrreldes 2017. -
Linda Line kohta on vist aga liiga vara midagi öelda:
"Nyt Rohula sanoo, ettei yhtiö aio enää ostaa kesäksi katamaraania vaan yksirunkoisen aluksen. Se kantaisi yli 600 matkustajaa ja 100 autoa."
...
[i]"Rohula sanoo, että hän on sopinut uuden yksirunkoisen aluksen hinnasta ja alus on täyttänyt nopeusvaatimukset.
”Uskon, että sopimus on seuraavan viikon aikana valmis.”"[/i]
https://www.hs.fi/talous/art-2000005696718.html
=>
Noh, see oleks päris huvitav aeg arvestades TS börsileminekut. -
stefan
Minu maailmas oleks asi toimunud nii, et esmaspäeval on TS börsil, ja riik paneb turule müügiordereid hinnaga 1,8 EUR-ga, ja siis ostab see kes tahab, ja riik müüb niikaua kui tahab, ja kallimalt kui tahab.
Stefan, Sinu kirjeldatud viisil võib juhtuda näiteks järgmine olukord: avaoksjonil leidub kolm institutsionaalset ostjat, keda rahuldab oodatav tootlus hinna 2.40 juures ja kes ostavad kõik pakutavad aktsiad selle hinnaga ära. Näpuotsatäie jagu saavad aktsiaid 6 väikeinvestorit, kes olid nõus veelgi kõrgemalt ostma.
Kokkuvõttes on riik on teinud rahaliselt kasuliku tehingu ja TS on justkui börsil, ehkki suurinvestorid müüa ei plaani ja ainukesed müügiorderid börsil saavad olema nende 6 väikeinvestori omad ja seda täiesti ebamõistlikul tasemel, sest konkurentsi ju pole.
Kui tahta korralikku kaubeldavust ja seda võimaldavat laia investoritebaasi, siis päris niisama lihtsalt börsile toomine ei käi. -
jahe
Võrdle aktsiate tagasiostmisega millega paljud börsiettevõtted tegelavad. Nad annavad teada, et teatud aja jooksul, nad ostavad börsilt tagasi teatud koguse, ja siis teatud ajahetkel tagasiostud lõpevad. Kõik võivad suhtuda sellesse samadel tingimustel. Samamoodi oleks riik võinud hakata müüma teatud koguseid iga päev/nädal, ja tasakaaluhind oleks kujunenud ilusti vabal turul. -
Välisinstitutsioonidele tuleb veidi stokki anda kasvõi ainult sellepärast, et nad suunavad siis siia suunda veidi äkki analüüsiressurssi. See aga tekitab siia aktiivsust juurde. Ma olen seda varem öelnud ja ütlen uuesti - mitte ükski turundusprojekt või EAS vms ei ole suutnud Eestile otsustajate seas rohkem ja kasulikku reklaami teha, kui seda tegi asjaolu, et Hansapank oli põnev listitud ettevõte. Terve ports kasulikke suhteid erksate inimeste vahel eksisteerib näiteks vaid ja ainult selle asjaolu pärast.
-
jahe
stefan
Minu maailmas oleks asi toimunud nii, et esmaspäeval on TS börsil, ja riik paneb turule müügiordereid hinnaga 1,8 EUR-ga, ja siis ostab see kes tahab, ja riik müüb niikaua kui tahab, ja kallimalt kui tahab.
Stefan, Sinu kirjeldatud viisil võib juhtuda näiteks järgmine olukord: avaoksjonil leidub kolm institutsionaalset ostjat, keda rahuldab oodatav tootlus hinna 2.40 juures ja kes ostavad kõik pakutavad aktsiad selle hinnaga ära. Näpuotsatäie jagu saavad aktsiaid 6 väikeinvestorit, kes olid nõus veelgi kõrgemalt ostma.
Kokkuvõttes on riik on teinud rahaliselt kasuliku tehingu ja TS on justkui börsil, ehkki suurinvestorid müüa ei plaani ja ainukesed müügiorderid börsil saavad olema nende 6 väikeinvestori omad ja seda täiesti ebamõistlikul tasemel, sest konkurentsi ju pole.
Kui tahta korralikku kaubeldavust ja seda võimaldavat laia investoritebaasi, siis päris niisama lihtsalt börsile toomine ei käi.
Kas IPO peab olema "lähme koos rukist lõikama" sotsiaalabiprojekt ja investeerimispankurite grand slam event või? Mina omasin Eesti maksumaksjana juba nagunii tükikest Tallinna Sadamast. Ma ei saa aru, miks ma seda kellelegi suhteliselt odava hinna eest müüma peaksin? -
TaivoS, ei pea odavalt müüma. Kui riik tahtnuks osalust kallilt müüa, siis poleks pidanud TS-i börsile tooma, vaid müüma muul viisil. Börsil noteerimisel on muud eesmärgid ja Sa tead neid ise väga hästi.
-
TaivoS
Mina omasin Eesti maksumaksjana juba nagunii tükikest Tallinna Sadamast. Ma ei saa aru, miks ma seda kellelegi suhteliselt odava hinna eest müüma peaksin?
Maksumaksjana ei oma Sa midagi, riigiettevõtete omanik on siiski rahvas, täpsemalt saavad oma võimu teostada kodanikud. Ka need, kes makse ei maksa. -
Maksumaksjana oled sa see keda kooritakse, aga kelle hääl on suures osas summutatud mittemaksumaksjate häältega.
-
Tulumaksu deklaratsiooni täites võiks iga aasta olla valik, et saada osa riigifirmade aktsiatest, hinnakujumine on muidugi keeruline nende firmade puhul mis börsil noteeritud pole.
-
Panin siis arvutustesse uue aktsiate koguse, share capitali ning viskasin ret. earnings'i välja ja sain järgmised arvud:
2017*
PE 20.3
P/B 1.45
P/S 3.84
EBITA 63.6
Trailing
PE 22.7
P/B 1.67
P/S 3.86
EBITA 62
lubatud div.yield 6.25.
*(2017 Q1 profit polnud mitte 17,4 vaid 14.3 nagu nähtub Q1'18 raportist.)
Kui IPO hullus kõrvale jätta, siis kas ma ostaks samade näitajatega aktsiat börsilt - suure tõenäosusega mitte. Sama "kallilt" on hinnatud ainult HAE ja SAF. Peibutav dividend yield võib samuti illusiooniks osutuda. Ainult EV/EBITA on OK, umbes 11-12 kandis.
Dividendi aktsiatest pakuvad samasväärset yieldi näiteks TKM, SFG, APG ning 4-5% ümber on neid üksjagu veel.
Aga siiski vaagin siin mõtteid, et märkida. Kuna müüjaid ei ole ning maht pole meeletult suur, siis usun et alguses hind pigem tõuseb. Ja ehk kahe aasta perspektiivis (tänu lubatid dividendidele) ta üle IPO hinna ka hoiab. Ise lähen pigem jahtima lühiajalist tõusu (kui teisi balti aktsiaid just veelgi aktraktiivsematele tasemetele ei müüda). -
Seda peibutavat dividendi makstakse ainult eesootavat 2 aastat. Tõenäoliselt kolmanda aasta dividend on "poole väiksem".
-
ttrust
Seda peibutavat dividendi makstakse ainult eesootavat 2 aastat. Tõenäoliselt kolmanda aasta dividend on poole väiksem kui mitte isegi rohkem.
Seda ma silmas pidasingi. Ühest küljest pole ju midagi garanteeritud kui 30M täis ei teenita või suisa kahjumisse jäädakse ning teisest küljest teadmatus 2+ aasta pärast. Sestap pole minu jaoks isegi see suur yield väga suur argument, et siit hetkel "dividendiaktsiat" ostma minna. -
Ma võtaks kasvõi sms-laenu, et TS osta.. Te ostate monopoolses seisundis ettevõtte!
Tahaks näha kuda kriisis need ahavtlevate PE-dega ettevõtetd käituvad!
