Sunmill börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Sunmill on Eestist pärit rohe-energia (hetkel peamisel solar) investeerimisettevõte: "Viime kokku maaomanikud, investorid ja Sunmilli meeskonna kogemuse päikeseparkide arendamisest. Meie eesmärk on anda rohkematele inimestele võimalus investeerida päikeseenergiasse ning üheskoos panustada puhtamale energiatootmisele üleminekusse."
Sunmilli kontseptsioon on järgmine:
SAMM 1
Projekti valik
Vali välja sobiv projekt ning anna teada, mis summas soovid investeerida.
SAMM 2
Lepingu sõlmimine
Kui projekt täitub, siis sõlmime vajalikud lepingud ning loome pargi jaoks eraldi ettevõtte (SPV)
SAMM 3
Päikesepargi ehitus
Ehitame pargi valmis ning investorid saavad pargis osaluse vastavalt investeeringu suurusele
SAMM 4
Päikeseenergia tootmine
Hakkame rohelist energiat tootma, toodangust saadav tulu jaotatakse vastavalt osalusele investorite vahel
Praegusel hetkel soovib ettevõte Fundwise platvormi vahendusel kaasata 164 250 EUR Änkküla päikesepargi rajamiseks. Projekti võtmeinformatsioon on järgmine:
Projekti sisu lühikokkuvõte:Ühisrahastusega panustad ühe konkreetse päikesepargi rajamisse Änkkülas ning saad selle omanikuks. Pargi rajamiseks on Sunmill teinud põhjaliku ettevalmistuse:
• Kokkulepe maaomanikuga 30 aastaseks maarendiks
• Elektrilevi liitumispakkumine elektrivõrguga ühendamiseks
• Kooskõlastus naabrite ja kohaliku omavalitsusega pargi rajamiseks
• Päikesepargi toodangu 3D simulatsioon
• Finantsplaan 30 aastaks
• Eelkokkulepped seadmete tarneks ja ehitustöödeks
Investeeringu täitudes on kõik olemas, et alustada juba novembris ehitustegevustega ning hiljemalt detsembris on Eestis tänu Sinule juures üks päikesepark, mis toodab järgmised 30 aastat puhast energiat, vähendades vajadust fossiilkütuste põletamise järele ning teenides majanduslikku kasu.
Investeeringu peamised näitajad on järgmised:
Mulle jääb segaseks kas ja kui palju dividende saab ühe osaku kohta. Katsun ise tuletada -->
Kuna tutvustusest selgub, et soovitakse kaasata 164 250 EUR ja investeerimine toimub 73 EUR sammuga, siis teen jagamistehte ja tulemuseks saan, et investeeringust on kokku 2250 osakut või "tükikest".
Kuna väljamaksed projekti eluea jooksul kokku on 369 845 EUR, siis ühe "tükikese" kohta on projekti eluea jooksul väljamaksed 164.38EUR. Kuna projekt kestab 30 aastat, siis iga aasta kohta on väljamaksed 5.48 EUR iga "tüki" kohta. Ühe osaku kohta teeks see tootluseks 7.51%.
Samamoodi arvutades oleks investorite kasum projekti eluea jooksul kokku 205 595 EUR ja vastavalt ühe "tükikese" kohta 91.38 EUR. Aasta kohta vastavalt 3.05 EUR. Tootluseks kujuneks 4.17%. -
Kui 30 a toodangut saab veel kuidagi prognoosida, siis 30 a elektri börsihinna kujunemist on võimatu prognoosida. Selle aja jooksul võib kasvõi nendesamade PV paneelide tootmistehnoloogia saavutada mitu läbimurret, mis muudab vanad jaamad konkurentsivõimetuks. Eestis ei ole sellist süsteemi, kus riik garanteerib terve jaama eluajaks kokkuostuhinna. Mujal maailmas on sellist praktikat tõesti laialdaselt kasutatud juba aastaid, aga Eestis vist mitte kunagi mitte ühegi päikesepargi puhul. Ja see muudab mumeelest nendes projektides osalemise liiga suure riskiga tegevuseks. Ses suhtes, et tasuvusaeg küll tõenäoliselt saabub enne jaama eluea lõppu, aga kasumiprognoosi pole võimalik teha ja see kasum võib jääda nii väikeseks, et kaob kogu asja mõte.
"See on hea investeering, võrreldes raha paigutamisega deposiiti," ütles Hein Saarte Häälele ja lisas, et elektrihinnad tõusevad järgmise 20 aasta jooksul vähemalt 50%.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2011/10/20/hein-elektrituulik-on-tulus-investeering?utm_source=copypaste
9. aastat on möödas ja kas Heina prognoos oli täpne? Eip, pigem on langus toimunud ja Heina elektrituuliku tasuvusaeg on kasvanud. -
Väike arutelu ka FB Finantsvabaduse grupis
-
Hea meel näha, et meie kampaania on ka siin jutuks võetud!
@momentum - oleme selleks tasuvusarvutuse kokku pannud, kus ise numbritega mängida saab. Muidu peab Fundwises kasutajana sisse logima, et tabelit näha, aga peaks ka see link töötama - https://fundwise.me/et/system/files/tasuvusarvutus_ankkula_0.xlsx
@kindsigo - 30 aasta peale ükskõik mille prognoosimine on tõepoolest raske. Üldiste makrotrendidena oleme arvesse võtnud, et nõudlus elektri järele tõuseb, üldine suund nii ELis kui mujal on võimalikult suur osa energiatarbimisest viia elektri peale (nt elektriautod) ning elekter teha CO2 vabaks.
Riik küll 30 aasta peale power purchase agreemente ei tee, aga esimesed 12 aastad saab fikseeritud taastuvenergia toetust toodetud kwh pealt. Toetus + elektrihinna kasv koos inflatsiooniga võimaldab üsna kindel olla tasuvusajas. Igatahes innustame investoreid ise exceliga mängima ja enda eeldused sisse panema. -
"andrus.raudsep"
Toetus + elektrihinna kasv koos inflatsiooniga võimaldab üsna kindel olla tasuvusajas. Igatahes innustame investoreid ise exceliga mängima ja enda eeldused sisse panema.
Millises mahus päikesejaamu valmib selle aasta lõpuks EV-s? Milline on nende jaamade koguvõimsuse suhe enne 2020 ehitatutesse? Kuidas sellises mahus lisanduv tootmisvõimsus mõjub toote hinnale? -
Fikseeritud taastuvenergia toetuse saamine eeldab seda, et veel selle aasta sees on jaam valmis, elektripaigaldise nõuetelevastavuse audit tehtud, paigaldise seadistamine koos seadistusprotokolliga tehtud ja mõlemad dokumendid Elektrilevile edastatud, nende poolt üle vaadatud ja aktsepteeritud. Foorumites räägitakse, et Elektrilevi upub praegu nende dokumentide kuhja alla, sest kõik tahavad enne aasta lõppu oma jaamad käima saada. Just sellesama toetuse saamise pärast, sest uuel aastal seda enam ei saa taotleda. Kas te tõesti loodate, et novembris raha kogudes on teil jõuluks kõik need asjad tehtud ja Elektrilevi leiab võimaluse teid järjekorras ettepoole tõsta? Räägitakse et isegi alusraame pole praegu võimalik enam õigeks ajaks kuskilt tellida.
-
@2korda2 - Selle aasta lõpuks peaks Elektrilevi ja Eleringi hinnangul olema installeeritud ~400 MW päikeseparke, 2019. aasta lõpu seisuga 88MW ehk rohkem kui neljakordne kasv. Ei saa öelda, et see mingit mõju ei elektrihinnale avaldaks, aga efekti pehmendab oluliselt see, et Eesti on NordPooli elektriturul ja Eesti tootmisvõimsus ei mõjuta oluliselt börsihinda. Suurusjärkude vahe nähtav näiteks siit https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Power-system-data/Production1/Production1/ALL1/Hourly1/?view=table
-
"andrus.raudsep"
Ei saa öelda, et see mingit mõju ei elektrihinnale avaldaks, aga efekti pehmendab oluliselt see, et Eesti on NordPooli elektriturul ja Eesti tootmisvõimsus ei mõjuta oluliselt börsihinda. Suurusjärkude vahe nähtav näiteks siit https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Power-system-data/Production1/Production1/ALL1/Hourly1/?view=table
Küll aga saab öelda, et plaanid Eesti territoriaalvetesse lausa mitu hiigeltuuleparki rajada hakkavad elektrihinda kindlasti tulevikus kõigutama, kuna plaanitud tootmisvõimsused ületavad Eesti summaarset vajadust mitmekordselt.
https://keskkonnatehnika.ee/eesti-esimesed-meretuulepargid-voivad-valmida-enne-2030-aastat/
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-esimene-meretuulepark-voib-valmida-hollandlaste-abiga-see-investeering-on-liiga-suur-et-nalja-parast-proovida?id=91489550
https://www.err.ee/1131331/riik-tahab-ise-hakata-meretuuleparkide-hoonestuslube-taotlema
Eestisse meretuulepargi rajamiseks on taotlusi esitanud seitse ettevõtet. Viimati tegi seda energiakontsern Utilitas, et ehitada Liivi lahte neli ja Saaremaa läänerannikule kaks tuuleparki koguvõimsusega 7800 megavatti. Võrdluseks, Auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti.
Ennustan, et igasugune elektrihinna kasv päevasel ajal jääbki vaid unistuseks peale esimeste meretuulikuparkide valmimimist. Isegi kui transport ja majade küte liigub 100% elektritoitele. -
"kindsigo"
Fikseeritud taastuvenergia toetuse saamine eeldab seda, et veel selle aasta sees on jaam valmis, elektripaigaldise nõuetelevastavuse audit tehtud, paigaldise seadistamine koos seadistusprotokolliga tehtud ja mõlemad dokumendid Elektrilevile edastatud, nende poolt üle vaadatud ja aktsepteeritud. Foorumites räägitakse, et Elektrilevi upub praegu nende dokumentide kuhja alla, sest kõik tahavad enne aasta lõppu oma jaamad käima saada. Just sellesama toetuse saamise pärast, sest uuel aastal seda enam ei saa taotleda. Kas te tõesti loodate, et novembris raha kogudes on teil jõuluks kõik need asjad tehtud ja Elektrilevi leiab võimaluse teid järjekorras ettepoole tõsta? Räägitakse et isegi alusraame pole praegu võimalik enam õigeks ajaks kuskilt tellida.
Kas jaam ka võrku peab olema ühendatud? Minule jäi mulje et ei pea, vähemalt püsiskeemi järgi mitte, st. toota ei saa. Aga sellest pole vahet, sest oktoobri lõpust märtsini ei tooda nad niikuinii. -
"kindsigo"
Eestisse meretuulepargi rajamiseks on taotlusi esitanud seitse ettevõtet. Viimati tegi seda energiakontsern Utilitas, et ehitada Liivi lahte neli ja Saaremaa läänerannikule kaks tuuleparki koguvõimsusega 7800 megavatti. Võrdluseks, Auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti.
Eesti süsteem sellist võimsust küll vastu ei võta (ekspordiks ka mitte). -
"kindsigo"
Küll aga saab öelda, et plaanid Eesti territoriaalvetesse lausa mitu hiigeltuuleparki rajada hakkavad elektrihinda kindlasti tulevikus kõigutama, kuna plaanitud tootmisvõimsused ületavad Eesti summaarset vajadust mitmekordselt.
Kui 7800 MW tuuleparki võrguga ühendataks ja tootma hakkaks siis mõjutaks kindlasti elektrihinda, aga eks sealgi on mitu aspekti - 10 aasta jooksul võivad mitmed arendusriskid realiseeruda ja tuulepargid rajamata jääda, fossiilkütustel põhinev elektritootmine väheneb, elektritootmine tuulest ja päikesest on negatiivselt korrelatsioonis (pilvised päevad on tuulisemad). Lisaks tuleks 7800MW jaoks oluliselt investeerida ülekandevõimsusesse Eesti ja naaberriikide vahel, nagu havoc mainis. On võimalik, et päevane elektrihind võib ka tõusmata jääda, nagu Sa ennustad, ise peame realistlikumaks seda, et kasvav nõudlus elektrienergia järele kaalub muud faktorid üles.
Igal juhul on teenib päikesepark enamuse oma tulususest esimesel 12 aastal ehk suuresti enne, kui mainitud tuulepargi projektide esimene võimalus valmis saada."havoc"
Kas jaam ka võrku peab olema ühendatud? Minule jäi mulje et ei pea, vähemalt püsiskeemi järgi mitte, st. toota ei saa. Aga sellest pole vahet, sest oktoobri lõpust märtsini ei tooda nad niikuinii.
Ei pea olema võrku ühendatud, sest muidu jääks toetuse maksmine monopoolses seisundis olevate võrguettevõtete taha (eelkõige Elektrilevi), kes ei jõuaks liitumist välja ehitada. Park peab olema tootmisvõimeline, aga ei pea elektrit võrku tootma 2020. aastal -
"kindsigo"
Fikseeritud taastuvenergia toetuse saamine eeldab seda, et veel selle aasta sees on jaam valmis, elektripaigaldise nõuetelevastavuse audit tehtud, paigaldise seadistamine koos seadistusprotokolliga tehtud ja mõlemad dokumendid Elektrilevile edastatud, nende poolt üle vaadatud ja aktsepteeritud. Foorumites räägitakse, et Elektrilevi upub praegu nende dokumentide kuhja alla, sest kõik tahavad enne aasta lõppu oma jaamad käima saada. Just sellesama toetuse saamise pärast, sest uuel aastal seda enam ei saa taotleda. Kas te tõesti loodate, et novembris raha kogudes on teil jõuluks kõik need asjad tehtud ja Elektrilevi leiab võimaluse teid järjekorras ettepoole tõsta? Räägitakse et isegi alusraame pole praegu võimalik enam õigeks ajaks kuskilt tellida.
Jah, aega paberimajanduse peale läheb päikeseelektrijaama puhul oluliselt rohkem, kui rajamisele endale, aga Elektrilevi upub liitumistaotluste alla, mitte auditite ja seadistusprotokollide. Änkküla pargi jaoks on liitumispakkumine olemas. Toetuse jaoks on vaja audit koostada, aga seda ei tee Elektrilevi ega vaata ka üle, auditi tulemus edastatakse Eleringile. Seadistusprotokolli ei ole Elektrilevile toetuse jaoks vaja edastada.
Toetuse tingimused täpsemalt kirjas https://elering.ee/taastuvenergia-toetus punkti 1 all. Park on vaja ainult valmis ehitada ja aasta lõpuks saab selle mugavalt valmis. -
Liiga riskantne siiski. Praegu ei saa selleski kindel olla, et isegi kui jaam aasta lõpuks valmib, õnnestub taastuvenergia toetust saada. Teil on ilmselt samamoodi see 50 kW juppideks jagatud, et toetust küsida? Paberil on 5 jaama, tegelikult üks suur jaam.
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/24/elering-keerab-kobarparkide-toetuse-koomale -
"kindsigo"
Liiga riskantne siiski. Praegu ei saa selleski kindel olla, et isegi kui jaam aasta lõpuks valmib, õnnestub taastuvenergia toetust saada. Teil on ilmselt samamoodi see 50 kW juppideks jagatud, et toetust küsida? Paberil on 5 jaama, tegelikult üks suur jaam.
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/24/elering-keerab-kobarparkide-toetuse-koomale
Muidu, mis seal kirjas on? Ja kuhu see plaan jõudnud on? Ma nüüd ei usu, et nad tagantjärgi julgevad tingimusi muuta.
Probleem on selles, et on olemas mitte ainult 5x50kW vaid 80x50kW ja 200x50kW. Rohepesu toimib. -
Suure tõenäosusega läheks see toetuse asi riigikohtuni, kus peaks järjekordselt tõlgendama seadusandja mõtet ja soovi.
Toetuse eesmärk tundub olevat selge - just väiketootjate toetamine. Kuidas selle alla peaks ka 80x50 jaam mahtuma, minule pähe ei mahu. Juriidliselt võib loomulikult väita, et tegemist on "vaid platvormiga, mis pakub jaama hooldamise teenust väiketootjatele". Minu silmis ei lenda. -
Ma kardan ka et siin lihtsalt ei jäägi muud varianti kuiet see asi viiakse riigikohtuni välja ja seal võtab kohus seisukoha, et seaduse mõte on olulisem (puudulikust jokkskeemi võimaldavast) sõnastusest ja need skeemitajad võivad suu toetustest puhtaks pühkida. Oleks see asi vaikselt ära tehtud tagasihoidlikus mastaabis, siis võib-olla veel. Aga et Eesti Energia läks ka ise jokk-skeemitama, no see on ikka nahaalsuse tipp ja raske on uskuda, et riigikohus annab siin EE-le ja väiksematele jokitajatele õiguse. Õigustatud ootuse printsiip siin vast samuti ei lenda.
-
"kindsigo"
Ma kardan ka et siin lihtsalt ei jäägi muud varianti kuiet see asi viiakse riigikohtuni välja ja seal võtab kohus seisukoha, et seaduse mõte on olulisem (puudulikust jokkskeemi võimaldavast) sõnastusest ja need skeemitajad võivad suu toetustest puhtaks pühkida. Oleks see asi vaikselt ära tehtud tagasihoidlikus mastaabis, siis võib-olla veel. Aga et Eesti Energia läks ka ise jokk-skeemitama, no see on ikka nahaalsuse tipp ja raske on uskuda, et riigikohus annab siin EE-le ja väiksematele jokitajatele õiguse.
Eesti Energia peeaegu magas asja maha ja nende maht on võrreldes mõne tuntud suurärimehega antud loos väikene. -
Eleringi poolt on tõesti signaal tulunud, et hakatakse toetusega ülekompenseerimist reguleerima. Hea materjal, millega tutvuda on ka MKMi vastus läbi Rahandusministeeriumi Eleringile kompenseerimise kohta: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7473134.
Lühidalt on põhimõtteks, et kui projekt ületab teatud tootlust, siis võib ümber hinnata toetusmäära või perioodi, et ettenähtud tootlus saavutada.
Ülekompenseerimise oht on reaalne nende 80x50kw parkide puhul, kus mastaabiefektiga saavutatakse väga oluline efekt tootlusele. Meie puhul on tegu 5 üksteise kõrval oleva 50kw pargiga, kus mastaabiefekt on minimaalne ja tootlus jääbki alla lubatud määra. -
Äsja tuli teade, et Ignium käivitas dibibörsi ja Handies on esimene Fundwise ettevõte, mis saab omale järelturu tokenid.
Kas teil on ka plaan need osakud ära digitaliseerida ja kaubeldavaks muuta, mida praegu investoritele müüte?
Kuna investeerimisperiood on pikk, siis vähe on neid investoreid kes võtaks tehnoloogiariski 30-ks aastaks, ilma vahepeal väljumise õiguseta. Aga palju rohkem on investoreid kes võtaks tehnoloogiariski 5-ks aastaks ja vajadusel väljuks järelturu abil investeeringust kui leiavad uuemaid tehnoloogiaid ja paremaid projekte. -
Jah, kindlasti tahame investeeringu likviidsemaks teha, kuna muudab pakkumise investori jaoks atraktiivsemaks, nagu Sa ka ise ütlesid. Mõtleme veel, mis teenusepakkujat selleks kasutame. Kui valik tehtud ja võimekus olemas, siis teeme ka praeguse pargi järelturul kaubeldavaks.
