Kuidas investeerida 500€ iga kuu? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kuidas investeerida 500€ iga kuu?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tervist,

    Olen noor ja alustav investeerimishuviline. Tasapisi teen investeerimismaailmaga tutvust ning peagi oleks soov ka esimesed raha liigutamised ära teha.

    Nimelt tekib iga kuu 500€ vaba raha, mida ei tahaks enam lihtsalt pangakontol tühjalt seista lasta. Siit ka küsimus - kuidas oleks alustaval investeerijal kõige optimaalsem antud summa iga kuu investeerida? Eesmärgiks alates 5 aasta pärast katta passiivse rahaga elamiskulud.

    Võibolla olen antud küsimusega vales kohas, suunamine on alati teretulnud. Kas personaalne finantsnõustamine oleks siinkohal hoopis sobilikum?
  • Sellise summa jaoks on vist kasvukonto tehniliselt kõige mõistlikum lahendus.

    Eesmärk on üllas, kuid ambitsioonikas. 5 aastaga investeerid täpselt 30 000 €. Oletame, et raha kasvab selle perioodi jooksul päris hästi ja kuigi garanteeritud tootlust ei ole olemas, siis võiks Sul 10% aastatootlusega olla kontol umbes 40-45 000 € (täpsemad arvutused tee ise).
    Kui Sa suudad seda portfelli siis omakorda edasi 10% kaupa kasvatada (optimistlik prognoos), siis teenid aastas 4000-5000 €. Sellest summast arvesta veel tulumaks maha (kui soovid seda kasutama hakata) ja siis mõtle, kas see katab Su elamiskulusid või mitte.
    Ühesõnaga, 500€ kaupa investeerides ja vähegi riske maandades 5 aastaga finantsvabaduseni ei jõua, aga hea algus on see siiski.

  • "Draax"
    Sellise summa jaoks on vist kasvukonto tehniliselt kõige mõistlikum lahendus.

    Eesmärk on üllas, kuid ambitsioonikas. 5 aastaga investeerid täpselt 30 000 €. Oletame, et raha kasvab selle perioodi jooksul päris hästi ja kuigi garanteeritud tootlust ei ole olemas, siis võiks Sul 10% aastatootlusega olla kontol umbes 40-45 000 € (täpsemad arvutused tee ise).
    Kui Sa suudad seda portfelli siis omakorda edasi 10% kaupa kasvatada (optimistlik prognoos), siis teenid aastas 4000-5000 €. Sellest summast arvesta veel tulumaks maha (kui soovid seda kasutama hakata) ja siis mõtle, kas see katab Su elamiskulusid või mitte.
    Ühesõnaga, 500€ kaupa investeerides ja vähegi riske maandades 5 aastaga finantsvabaduseni ei jõua, aga hea algus on see siiski.



    Tänud sisuka vastuse eest!

    Kasvukonto tundus endale alustuseks samuti parim lahendus, et niiöelda jalad märjaks saada. Selle järelduse tegin ise ka, et ainult Kasvukontoga vast finantsvabaduseni ei jõua selle ajaga, kuid kindlasti sooviksin tulevikus ka aktiivsemate tehnigute poole vaadata. Kõik aga järgemööda.

    Kuna Kasvukonto tulusid lähima 5 aasta jooksul kasutusse ei ole plaan võtta, siis tasuks antud konto investeerimiskontona avada, kui olen õigesti aru saanud? Ning dividendid reinvesteerida/valida vastavad fondid?
  • "VTrege"

    Selle järelduse tegin ise ka, et ainult Kasvukontoga vast finantsvabaduseni ei jõua selle ajaga, kuid kindlasti sooviksin tulevikus ka aktiivsemate tehnigute poole vaadata. Kõik aga järgemööda.


    Eks igaüks teeb omad vead ise aga väike elutarkus siis veel siia - paljudes eluvaldkondades kehtib meile harjumuspäraseks saanud tõdemus, et kui ma korralikult ennast sisse loen, õpin ja siis aktiivselt tegutsen, siis mida rohkem tunde ma panustan, seda parem on tulemus. Investeerimismaailmas kehtib see ehk 0,1% edukate kauplejate ja 5% edukate investeerijate puhul. Ülejäänud seltskonna puhul paraku, mida rohkem aega panustada ja mida enam rahmeldada, seda halvemaks läheb tulemus.
  • Võib ka nii: ava eraldi konto, kuhu iga kuu see 500EURi paned. Ja hakkad sealt aktsiaid ostma. Ise valid mida. Kui piisavalt suudad hajutada geograafiliselt, ajaliselt ja tegevusaladelt, siis pole ju tegelikult vahet kui valesti valid aga selle käigus saad ise targemaks. Aga:
    - algajana hoia eemale kõigest muust, osta ainult aktsiaid ja aktsiafonde.
    - alla 1000EUR korraga ei tasu oste teha, pigem võiks see piir isegi kõrgem olla sest muidu teenustasud moodustavad liiga suure osa tehingust. Balti aktsiad saab praegu muidugi üldse ilma teenustasuta, eks seal võib väiksemaid tehinguid ka teha(kuigi kas on mõtet)
    - Osta ja hoia. Ehk reeglina pole väga mõtet üldse müüa enne kui tahad raha välja võtta. Eks siin on muidugi erinevaid lähenemisi, levinud on ka "cut the losses" lähenemine ehk pikemalt langenud aktsiad välja vahetada portfellis.
    - (Vähemalt esimestel aastatel,) ära kunagi müü aktsiat selle pärast, et selle hind on tõusnud sinu arvates juba absurselt kõrgeks! Sa ei suuda reeglina ära arvata kui palju on liiga palju ja võid nii oma kõige magusamad võidud ära lõigata.
  • Kui eesmärk on osta ja hoia, siis see tehingutasu nii väga oluline enam polegi. Aga ülemine piir tasub endale kindlasti põhimõtteliselt paika panna ja seda järgida. Aitab portfelli hajutada jne.
  • "VTrege"

    Kuna Kasvukonto tulusid lähima 5 aasta jooksul kasutusse ei ole plaan võtta, siis tasuks antud konto investeerimiskontona avada, kui olen õigesti aru saanud? Ning dividendid reinvesteerida/valida vastavad fondid?


    Põhimõtteliselt jah, aga panga või väärtpaberikonto mõttes ei ole sellist asja nagu 'investeerimiskonto'. Kui sa avad konto, millel väärtpaberitehinguid teha, siis konto avamise puhul on sul vaja valida, kas tavaline väärtpaberikonto (teed ise investeeringuid) või kasvukonto (kindel summa iga kuu ja ette määratud fondide jaotus).
    Investeerimiskonto mõiste tuleb mängu ainult maksuametiga suheldes - kui teed tehinguid eraisikuna, siis investeerimiskonto tehingud (raha sisse ja välja liikumise) pead näitama tuludeklaratsioonil. Kui sa nüüd esimeste tehingutega veel nädala jagu ootad ja jaanuarist hakkad sissemakseid tegema, siis investeerimiskontot peaksid esimest korda deklareerima 2022. aasta alguses (veebruaris esitatakse tuludeklaratsioon eelmise kalendriaasta kohta).

    Kasvukontol saab dividendid automaatselt reinvesteerida (osa valikus olevaid fonde teeb seda vist vaikimisi nagunii).


    'Cut the losses' teemast nii palju, et mu enda isiklik kogemus on samuti see, et rapsimisega on võimalik rohkem kaotada kui võita. Üksikud täkke panekud tasakaalustavad ainult möödalaske, pikas plaanis võib algajale indeksfondid olla parim ja kõige rahulikum valik.
    Mida jälgida fondide ja ka aktsiate puhul, kui juba veidi aega kogunud oled, on see, et proportsioonid paigast ära ei läheks, nagu DonRoberto juba ütles. Üksikud investeeringud võivad kiiremini kasvada kui portfell keskmiselt ja ühel hetkel võid avastada, et kuigi oled plaaninud jaotada vahendid nii, et kusagil "korvis" üle 10% mune ei ole, siis üks investeering oma väärtuselt on jõudnud juba 20-25% juurde.

  • Võttes (meelevaldselt) eeldused - sissetulek 2000, elamiskulud 1500, investeerimine 500, passiivne tulu portfellist 5%p.a.
    annab tulemuseks, et vajalik kapital oleks 360 000.
    Selle saavutamine 500-euroste kuumaksetega nõuab tootlust 6.7%. Mitte aastas, vaid KUUS.
    Kõlab nagu soov saada iga kuu mõni väiksemat sorti lotovõit.
  • Ma küll ei tea täpselt, millisest tulust see vaba raha sul tekib, aga kui on palgatulust, siis üks võimalus on veel pensioni III sammas, kuna saad kord aastas riigilt oma juba makstud tulumaksu tagasi ning oma investeeringutele liita (juhul kui suunad sambasse max 15% brutopalgast ning max 6000 aastas). Raha välja võttes peab tulumaksu küll ära maksma, aga see on loodetavasti vahepeal tootlust teeninud. Nüüd on III sambas ka olemas indeksfondid ning LHV tegi just rohelise fondi, mis võib üsna head tootlust pakkuda.
    Samas algajale on tähtis protsessist ka õppida ning ise aktiivselt aktsiaid valida ja vahel ka eksida on selles mõttes väga kasulik. Eelnevate kommentaatorite soovitused on asjalikud.
  • Piisava sissetulekuga ütleks, et lükka 3. sammas täis, vali indeksfond ja sul on kõik tehtud.

    Kui sealt veel midagi üle jääb, siis võib muid asju ka vaatama hakata.

    5 aastaga, ainult 500€ kuus investeerides sa finantsvabaks ei saa, kui just kasiinosse ei lähe õnnele lootma...
  • Eesmärk - 5 aastaga passiivselt 10 000€ kuus ehk 3 000 000 x 4% div. tootlus aastas.
    No on võimalik aga... https://money.cnn.com/2013/12/16/investing/penny-stock-trader-millionaire/index.html
  • "zuckerblaum"
    Võttes (meelevaldselt) eeldused - sissetulek 2000, elamiskulud 1500, investeerimine 500, passiivne tulu portfellist 5%p.a.
    annab tulemuseks, et vajalik kapital oleks 360 000.
    Selle saavutamine 500-euroste kuumaksetega nõuab tootlust 6.7%. Mitte aastas, vaid KUUS.
    Kõlab nagu soov saada iga kuu mõni väiksemat sorti lotovõit.


    Tulumaksu unustasid. Kuna väljavõetavalt osalt peaks ka tulumaksu maha arvestama, siis on vajalik kapital 450 000.
  • "Suurik"
    Ma küll ei tea täpselt, millisest tulust see vaba raha sul tekib, aga kui on palgatulust, siis üks võimalus on veel pensioni III sammas, kuna saad kord aastas riigilt oma juba makstud tulumaksu tagasi ning oma investeeringutele liita (juhul kui suunad sambasse max 15% brutopalgast ning max 6000 aastas). Raha välja võttes peab tulumaksu küll ära maksma, aga see on loodetavasti vahepeal tootlust teeninud. Nüüd on III sambas ka olemas indeksfondid ning LHV tegi just rohelise fondi, mis võib üsna head tootlust pakkuda.
    Samas algajale on tähtis protsessist ka õppida ning ise aktiivselt aktsiaid valida ja vahel ka eksida on selles mõttes väga kasulik. Eelnevate kommentaatorite soovitused on asjalikud.


    Olen ka III samba poolt, eelistaksin seda ka Kasvukontole. Annab hea võimaluse pikaajaliseks vaateks, soodne variant. Tulumaksutagastust võiksid soovi korral kasutada eraldi investeerimiseks, kasvõi Baltikumi dividendidesse.
  • III sammas vs. kasvukonto valimisel ma lähtuks ajalisest horisondist. Kuna tegemist noore inimesega ja võimalik, et järgmise 20-30 aasta jooksul tekib soov või vajadus seda raha kasutada (kas või kinnisvara ostmiseks) siis III samba puhul kaob see tulumaksutagastuse võit läbi väljamaksete maksustamise kohe ära, nii et tegelikult ei ole neil suurt vahet.
    III sambal on investeerimisvõimaluste valik väiksem ja kui on soov natuke oma käe järgi portfelli sättida, siis kasvukonto pakub selleks paremaid võimalusi.
    Kui plaan on koguda minimaalselt 55-aastaseks saamiseni, siis on III sambal eelised.
  • Draax, sa saad kogu selle aja jooksul ju tulumaksutagastust kasutada ehk su portfellile antakse tasuta 20% võimendust. Ma ütleks, et see on üks kõige efektiivsemaid viise tootluse suurendamiseks sõltumata sellest, kas koguda 10a või 30a. Kusjuures kui peaks sattuma väga halb 10a ja portfell on miinuses, siis pead tulumaksu tagasi maksma vähem.
  • Hoiad naise eest 500 euri peidus on juba pool võitu!
  • Noorel alustajal soovitaks pigem heade käitumisharjumustele keskenduda.
    1. X kogus raha on alati käepärast (meelerahufond või kuidas iganes seda kirjanduses nimetatakse).
    2. Tarbimiseks laenu ei võeta.
    3. III sammas täies mahus ära kasutata.
    4. Börsile viia raha, mida ei taheta lähema 10 aasta jooksul kasutada.

    Nagu Draax ütles, idee on üllas. Iseasi kas FI on eesmärk või investeerimise kõrvalprodukt.
  • "Tarbimiseks laenu ei võeta" -
    esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
    teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.
  • "zuckerblaum"
    "Tarbimiseks laenu ei võeta" -
    esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
    teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.


    zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
    auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
    kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
    samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.

    Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
    Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.
  • no ma ju selges eesti keeles kirjutsin "MAAL", just selle mõttega, et asi pole päris ühene. Ja isegi "vanem/odavam", kui sääste pole, tuleb võibolla osta võlgu - sest muidu pole sissetulekut, millest neid sääste koguda saaks. 500eurone emexikandidaat pole sellisel juhul variant, sest töölkäimiseks kasutatav sõiduriist peab sind iga päev probleemivabalt teenima.

    Loomulikult ei tahtnud ma sellega öelda, et ainuke kõlblik auto on uus, sealjuures nii kallis kui vähegi kannatab, et makaronide jaoks veel natuke üle ka jääb.
  • Liisimise osas tuleb kindlasti meeles pidada ka kasko-kulu. See on märkimisväärne summa, mille võiks samas jätta maksmata, kui "meelerahufond" õnnetusjuhtumite puhul katte annaks. Annab lisasäästu igaks aastaks. Pealegi kasko ei kata nii ehk naa hooldust ega õnnetustest erinevat probleemi masinal.
    Aga selle teema algataja ilmselgelt ei tahtnud soovitust selleks, kuidas raha rohkem üle jääks. Rohkem küsimus selles, mida selle suure hunniku rahaga(ja olgem ausad, noorele inimesele 500 eurot kuus on väga korralik sääst), mis üle jääb, teha.
    Jätkuvalt arvan, et III sammas annab selleks parima võimaluse. Isegi, kui valid endale ise ETFe või üksikakstsiaid, ei ole sul õige neid osakuid iga kell müügiks kasutada. Kui ikkagi turud all, siis tuleb mõelda muudele võimalustele. Samuti paneksid need 500 kasutusse läbi investeerimiskonto ehk siis kui esialgu saad lükata sellelt teenitud kasumi pealt tulumaksukohustuse edasi, siis raha kasutusse võtmisel võid ikkagi sattuda selleni, et pead hakkama ka tulumaksu maksma.
    III samba puhul sa saad iga aasta tulumaksu jagu soodustust, selle võid siis eraldi investeerida investeerimiskonto kaudu. Sisuliselt tähendab see seda, et kui oled võimeline maksimaalselt III samba ära kasutada, siis esimese aasta järgselt saad 1200 eurot tagasi ning see lubatakse sul investeerida uuesti kasvõi sarnasesse alusindeksisse. Teisel aastal siis teenib sinu 6000 eurot III sambas pluss investeerimiskontol 1200 eurot. Investeerid selle 500 kuus eraldi, siis aasta pärast on sul investeeringuid 6000 euro eest ehk teisel aastal teenid/kaotad protsente ainult selle summa pealt.
    Pealegi võiks ju arvata, et sul tegelikkuses polegi vaja seda III samba raha vaja enne 55. eluaastat või pensioniiga puutuda, nii et siis oled juba võidumees. Tagantjärele sellist võitu ei saa kuskilt kätte.
    Meelerahufondi on hea mingisuguse hoiusena hoida. Saad vähemalt selle protsendikese(seda saab Coopis ka arveldusarvelt) või kaks selle eest. Hoius võib vabalt olla tähtajaline - tee näiteks süsteem, kus igas kvartalis makstakse sulle üks hoius tagasi. Näiteks neli aastase tähtajaga hoiust, mis igaüks katab sinu kolmekuuse vajaduse - nii saad iga kvartali alguseks piisava summa oma kontole ning kui seda tarvis ei ole, siis läheb uuele ringile. See on küll väike protsent, ent tähtajalised hoiused on pea alati tootlikumad(kui nii tohib öelda).
  • Põnev arutelu, mõtteteri pea igast postitusest.

    Võibolla natuke konteksti minu kohta ja mõned täpsustused.

    Vanust on hetkel 23, fikseeritud kulud 200€ kuus, võimalus kõrvale panna 500€ kuus. Kuna tegelen motospordiga, siis ülejäänud raha kulub enamasti sinna auku.

    Väljendasin ennast veidi kehvasti eelnevalt, 5 aasta pärast võiks siis investeerimise tagajärjel olla tekkinud selline olukord, kus passiivne raha võimaldab vabamalt valida veel paremaid elutingimusi. Palgatöölt ei ole plaan selle aja jooksul ära tulla, kuna tegevusala meeldiv ning tegelemaks motospordiga väga kasulik. Finantsvabadusele hakkaks mõtlema a'la 10 aasta jooksul.

    Kindlasti ei loonud endale ebarealistlike unistusi, pigem oli ikkagi küsimus selles, et mis oleks hetkeseisul olles algaja, leida optimaalseim viis investeermisega alustamiseks ning järk järgult kogemuste/portfelli kasvatamiseks.
  • Kolmandast sambast maksimumi võtmisega on see probleem, et ma ei mahuks sinna 15% sisse. Kui ma loomulikult olen asjast õigesti aru saanud.
  • Kas III samba maksuloogikast olen õigesti aru saanud:
    -igal aastal 6000 sisse ja tuludeklaratsiooniga 1200 tagasi
    -kui 55 saan, siis saab kogu poti välja võtta, vaja maksta 10% tulumaksu
    -kui varem välja võtta, siis 20% tulumaksu vaja maksta
  • "cavum"
    Kas III samba maksuloogikast olen õigesti aru saanud:
    -igal aastal 6000 sisse ja tuludeklaratsiooniga 1200 tagasi
    -kui 55 saan, siis saab kogu poti välja võtta, vaja maksta 10% tulumaksu
    -kui varem välja võtta, siis 20% tulumaksu vaja maksta


    Sissemakstav summa ei tohiks ületada 15% sissetulekust. Ehk 6000 puhul peaks sissetulek olema vähemalt 40000 aastas. Kui on 30000, siis on maksimum 4500. Sellelt summalt saad tulumaksu tagasi, seda ületavalt ei saa.
  • Vōid proovida revolutist osta nt häid dividendi aktsiad T, MO, XOM jne. Iga kvartal dividendid arvel ja 3 tehingut kuus tasuta.
  • Ma arvan, et üli oluline on leida enda ümbere inimesed kes samalaadi mötlemisega. Läbi ühiste vestluste arened nii sina kui ka su vestluspartner. A jah ma ise ka kohe 23 ja aasta aega sai just täis aktsiaturgudel ja ühisrahastuses. Võid kirjutada mulle instas: @finatsvabadusse siis saan oma nime alt juba vasta kirjutada. :)
  • Tuleva lehel saad muidu välja arvutada palju kolmandasse sambasse saad laduda ja palju tulumaksu tagastust saab.
  • "VTrege"
    Finantsvabadusele hakkaks mõtlema a'la 10 aasta jooksul.

    Kindlasti ei loonud endale ebarealistlike unistusi, pigem oli ikkagi küsimus selles, et mis oleks hetkeseisul olles algaja, leida optimaalseim viis investeermisega alustamiseks ning järk järgult kogemuste/portfelli kasvatamiseks.


    10 aastaga finantsvabaduseni jõuda õnnestub vist väga üksikutel. Minul ei õnnestunud samuti.

  • Kindsigo oleks väga palju lähemal kui tal oleks Tesla pikim positsioon, mis olnud on hoia ja unustaks jäänud.
  • "Draax"
    "zuckerblaum"
    "Tarbimiseks laenu ei võeta" -
    esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
    teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.


    zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
    auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
    kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
    samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.

    Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
    Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.

    vabandust, aga kui üldse ei kuluta, auto ja korteri jne pealt kokku hoiad, mis see kasu siis on? Et vanas eas on rohkem kulutada. Aga võibolla sured 50 ära või veel varem, elada ei olegi saanud, sest oli vaja koguda, et kunagi finantsvabadus saavutada. Ütlen ausalt, aeg on see, mida raha eest osta ei saa, elage ja reisige ja tundke elust röömu, võitja ei ole see, kes surres rohkem asju omab...
  • "pahurik"
    "Draax"
    "zuckerblaum"
    "Tarbimiseks laenu ei võeta" -
    esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
    teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.


    zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
    auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
    kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
    samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.

    Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
    Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.

    vabandust, aga kui üldse ei kuluta, auto ja korteri jne pealt kokku hoiad, mis see kasu siis on? Et vanas eas on rohkem kulutada. Aga võibolla sured 50 ära või veel varem, elada ei olegi saanud, sest oli vaja koguda, et kunagi finantsvabadus saavutada. Ütlen ausalt, aeg on see, mida raha eest osta ei saa, elage ja reisige ja tundke elust röömu, võitja ei ole see, kes surres rohkem asju omab...


    Sellisel juhul oleks su järeltulijatel finantsvabadus jällegi poole lähemal. Ise oleks ju küll paremat stardipositsiooni tahtnud.
  • Kõige lihtsam oleks indeksfondid. Võimalikult väikse valitsemiskuluga ja võimalikult väikse väärtpaberi hoidmis tasuga. Vanguardil oli valitsemistasu näiteks väga väike.

    Mina soovitaks ringi vaadata välismaa investeerimisfoorumites, näiteks mrmoneymustache.com või bogleheads või earlyretirementextreme. Seal on põhimõtteliselt kõik vastused sinu küsimustele. On päevikud, kuidas üks või teine on finantsvabaduse suunas liikunud ja selle kätte ka saanud, mis on väga inspireerivad. On põhjalikud analüüsid kuidas kokku hoida. Ma niiväga eesti finantsvabadus gruppe ei usaldaks.

    Kui sa otsid netist "FIRE calculator" siis see jahvatab sulle sinu säästuprotsendi ja sinu igakuiste kulutuste põhjal valmis kuupäeva millal oled finantsvaba. Näitkeks 63% säästumäära juures läheb 10 aastat, või oli see 68%.

    Minu isikliku kogemuse põhjal aitab raha kogumisele kaasa ka täpse arvestuse pidamine, kõik kulud tuleb kategoriseerida, söök, jook, auto, telefon, üür jne.
    Samuti aitab meelerahufondi kogumine, kuna sellega on sul kindlam seljatagune kui lähed palka juurde küsima või vahetad töökohta. Siis saad julgemalt kaubelda.
  • Olen pahurikuga mõneti nõus, ent kui teemapüstitaja kirjeldust lugeda, siis tundub, et inimene on juba häid valikuid teinud oma elus ning elamise kõrvalt on see ülejääk tekkinud. Miks mitte siis seda kuhugi paigutada, et juba hiljem enda tunde ei peakski lugema eurodes? Aga tõsi - elada võiks ikka nautides.
  • See on kusjuures huvitav, ja väga subjektiivne, küsimus. Me kõik teame ja eeldame, et mida kauem raha turul on, seda parem on tootlus. Selles valguses on mõistlik tõepoolest investeerida varastes kahekümnendates, veel parem kui juba üldhariduse ajal, ning ideaalne on sündida vanasse rahasse. Sest siis on võimalik viiekümnendates osta rohkem asju, mis on surres paremas seisukorras, kui veidi tögada.
    Samas, varased kahekümnendad on üks maagiline aeg, kus kohustusi vähe ja energiat palju. Kui see 500€ tõesti on üle nii, et unistused täidetud, muidugi investeerida. Kuid minu enda valikud läksid nii, et tollel ajal kulutasin oma säästud ära selleks, et reisida, elada ja käia ülikoolis teistes riikides. Ma ei näe, et suudaks kolmekümnendates selliseid asju teha.
    Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?
  • "bulvar"
    See on kusjuures huvitav, ja väga subjektiivne, küsimus. Me kõik teame ja eeldame, et mida kauem raha turul on, seda parem on tootlus. Selles valguses on mõistlik tõepoolest investeerida varastes kahekümnendates, veel parem kui juba üldhariduse ajal, ning ideaalne on sündida vanasse rahasse. Sest siis on võimalik viiekümnendates osta rohkem asju, mis on surres paremas seisukorras, kui veidi tögada.
    Samas, varased kahekümnendad on üks maagiline aeg, kus kohustusi vähe ja energiat palju. Kui see 500€ tõesti on üle nii, et unistused täidetud, muidugi investeerida. Kuid minu enda valikud läksid nii, et tollel ajal kulutasin oma säästud ära selleks, et reisida, elada ja käia ülikoolis teistes riikides. Ma ei näe, et suudaks kolmekümnendates selliseid asju teha.
    Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?


    Ma kunagi ühe sõbraga arutasin seda teemat ja imestasin, et kuidas mõned inimesed suudavad elada ilma sellise "meelerahufondita" ja kuidas ikka ei ole võimalik üldse mitte midagi säästa ka siis kui mingi ebaregulaarne sissetulek (nt. preemia) pangakontole laekub. Ja tema selgitaski seda umbes nii, et nendel inimesed kes muidu elavad kogu aeg palgapäevast palgapäevani pole peaaegu kunagi piisavalt, et endale midagi osta ja kui nüüd mingi suurem summa raha tuleb, kulutavad selle ära, sest neil pole kunagi oluliselt raha olnud ja nad ei tea millal jälle selline olukord elus tuleb, et raha kulutamiseks piisavalt on.
    Kui selle peale natuke sügavamalt järele mõelda, siis hakkadki paljude pealtnäha veidrate finantsotsuste põhjustest aru saama.

    Aga konkreetsemalt 20-ndate aastate kohta - eks lahendus ongi selles, et leiad mingid sobivad proportsioonid. Võib-olla siis ei investeeri päris iga kuu 500€, vaid lepid endaga kokku, et 500€x10 kuu säästud investeerid ja 2x500€ kulutad reisimise või hobide peale vms. et oleks mõistlikus tasakaalus mõlemat.
  • Kui nüüd detailide kallal norima hakata. Juhul, kui raha on juba paigutatud, siis enne suuremat väljaminekut oled sunnitud läbi mõtlema kas tahad ikka seda teha ja mingit positsiooni vähendada/kaotada. Psühholoogidel on mitmeid soovitusi, kuidas mingi väljamineku üle otsustada ja kasvõi paari päevane viitaeg börsilt raha kättesaamisel töötab suurepärase filtrina.
  • "Lenzer"
    Kindsigo oleks väga palju lähemal kui tal oleks Tesla pikim positsioon, mis olnud on hoia ja unustaks jäänud.


    Sellistele aktsiatele on keeruline pihta saada, mis 1000x tõusevad peale IPO-t. Veel keerulisem on 10 aastat kätel istuda, kui aasta aasta järel on finantsnäitajad ülikehvad ja kasumeid ei paista kuskilt. Aga põhimõtteliselt jah, kiireim tee oleks tabada ära järgmine mull ja enne selle tekkimist siseneda ning enne mulli lõhkemist väljuda. Niimoodi võib 10 aastaga finantsvabaduseni jõuda, kui riskitase on kõrge. Kui keegi teab mingeid riskivabamaid meetodeid, kuulaks huviga, kuidas 10 aastaga rikkaks saadakse. NIO aktsia liikus vähem kui aastaga 2 dollari kandist 55 kanti. Täiesti reaalne tee finantsvabaduseni, miks te ei ostnud või kui ostsite siis miks nii vähe? :)

    Mullide äratundmine enne suureks puhuma hakkamist on kunst. Ja kunstnikku igaühest paraku ei saa. Ise ka rabelen sinna finantsvabaduse poole, aga raske on see tee.
  • "bulvar"
    Seega, ma võibolla püstitaks selle küsimuse nii, kui kahekümnendate alguses on veidi raha üle, kas on mõtet seda investeerida turgudel või kogemustesse?
    Kahe käega nõus ja sellest filosoofiast olen ka oma elu puhul lähtunud, igaksjuhuks on 1-3 kuu palga suurune raha olnud ootamatusteks kõrvale varutud ja ülejäänud ülejäägid olen investeerinud oma elukvaliteeti ja kogemustesse. Esimesed nö päris investeeringud tegin alles oma 30ndate keskel.

  • Kindsigo, polnud üldse pahaga mõeldud, mulle on pigem jäänud mulje, et tabad hästi aktsiaid ja nende põhjasid aga teinekord jätad osa kasumist lauale.
    Ka mul õnnestus 20-ndates palju kõrvale panna, kuna elasin 120€ 25m2 üürikas ja sõitsin ringi vw boraga. Vabade vahendite eest soetasin erinevaid aktsiaid mis meeldisid. Nii oli 30 saades 50k vahendeid, mille eest sai olematu laenuga suure kodu soetada. Nüüd tuli uuesti alustada aga suure pere ja maja kõrvalt pole enam nii lihtne säästa.

    Lisaks nõuab aktsiate noppimine väga palju aega ja tähelepanu ja vahepeal võib miskit luusereid ka sisse visata, nii olen ca 10k€ ka kaotanud (Molycorp ja SunEdison). Seega leia parem mingi sektor mis meeldib ja paiguta indeksfondidesse, jääb rohkem vaba aega ja ei pea eriti sahmima. Mulle meeldib noppimine, kuna see on nagu mingi hobi ja ainus viis, et naine lubaks mul veidi arvutis istuda.
    Indeksfondid on kindel ja hea paigutus, saad osa tõusudest, ei saa pihta üksikaktsia langustega ja annab vabaduse mitte igapäevaselt jälgida.
  • "VTrege"
    Finantsvabadusele hakkaks mõtlema a'la 10 aasta jooksul.

    Milist investeeringute suurust / rahavoogu siin inimesed finantsvabaduseks loevad?
    Vähemalt 2 keskmist palka võiks nagu olla, aga see sunnik kasvab 7% aastas. Aastane tootus tuleks siis hoopis re-investeerida "sammu pidamiseks"

  • "Draax"

    ...

    Aga konkreetsemalt 20-ndate aastate kohta - eks lahendus ongi selles, et leiad mingid sobivad proportsioonid. Võib-olla siis ei investeeri päris iga kuu 500€, vaid lepid endaga kokku, et 500€x10 kuu säästud investeerid ja 2x500€ kulutad reisimise või hobide peale vms. et oleks mõistlikus tasakaalus mõlemat.


    Jah, eelnevaga ka nõus. Ilma meelerahufondita on kergelt meel rahutu küll. Kuid see viimane osa on minu jaoks pigem selle küsimuse võtmepool.
    Kui investeerid 500x10 ja 500x2 kulutada hobidele/reisimisele, siis on see elu nagu kolmekümnendates. Madal risk, pikk vaade, jms. Ja, noh, iga kell peaks vist eelistama investeerimist üle võimete elamisele. Näiteks kogu vaba raha autoliisingu ja velgede alla panemine :)
    Kahekümnendates võibolla peaks 500x12 koguma paar aastat ja siis gloobusele tiiru peale tegema selle raha eest või minema mõnda tippülikooli, kasvõi vahetuseks. See ei ole samuti odav lõbu. Kui sa hiljem just pole jõudnud vabadusse a'la Pruuli, siis naljalt selliseid trikke enam ei tee keegi.

    Tahaks ka välja tuua, et termin finantsvaba kõlab siiski nagu rahatu olemine. Kas see tähendabki seda, et raha olmekulutusteks pole, sest kõik on turgudel?
  • "pahurik"
    "Draax"
    "zuckerblaum"
    "Tarbimiseks laenu ei võeta" -
    esiteks, seda saab teha siis, kui "meelerahufondi" on juba midagi kogunenud. Muidu pead jupp aega ootama, enne kui katkiläinud külmiku või pesumasina saad välja vahetada.
    teiseks - auto käib samuti tarbimise alla. Kui teda on töölkäimiseks hädasti vaja (ja maal enamasti on), siis on seda reeglit päris raske järgida.


    zuckerblaum, noore inimese valikud algavad ikkagi natuke eespoolt
    auto ei pea linnas elades olema kõige esimene asi, mida soetada
    kui auto soetada, siis tuleb mõistlikult kaaluda, kui palju raha sellele igakuiselt kulutada. Sellest sõltuvalt vanem/odavam variant, mitte kalli liisingumaksega
    samamoodi korteriga - kesklinna asukoht on mugav, aga äärelinn on odavam. Kui rahakott ei võimalda, ei tasu kesklinnas eluaset hankida.

    Need on need otsused (eluase ja autoliisingu suurus), mis valdavalt noortel inimestel säästmisvõime "ära söövad". Kõhu kõrvalt toidupoes võid 50€ kuus kokku hoida, aga kui nii korterile kui autole kulub 2x200€ rohkem kui võiks/peaks, siis igapäevakuludelt säästmisega on seda raha väga raske tagasi teha.
    Säästudest kogunebki kõigepealt see meelerahu- või kriisifond ja sealt edasi juba vaba raha, mille paigutamiseks saab hakata ringi vaatama.

    vabandust, aga kui üldse ei kuluta, auto ja korteri jne pealt kokku hoiad, mis see kasu siis on? Et vanas eas on rohkem kulutada. Aga võibolla sured 50 ära või veel varem, elada ei olegi saanud, sest oli vaja koguda, et kunagi finantsvabadus saavutada. Ütlen ausalt, aeg on see, mida raha eest osta ei saa, elage ja reisige ja tundke elust röömu, võitja ei ole see, kes surres rohkem asju omab...


    Nii ja naa, kas sa pole näinud vanemaid inimesi, kes sellepärast viletsuses elavad, et pole viitsinud mõelda, kuidas oma asju paremini korraldada. See pole ilus vaatepilt. Siis võid küll hiljem meenutada, kuidas ümbermaailma reisil käisid ja uue autoga sõitsid, aga sellest pole eriti kasu.
  • luarvikluarvik, loe uuesti, ma ei kirjutanud, et koguda ei tohi, minu märkus oli selle kohta, et sõida mingi vana künaga või ühistranspordiga, ära kuluta reisimisele ja meelelahutusele jne. St. iva oli selles, kogu, aga ela ka. KUI ma oleks kogu elu kogunud ainult, siis ma poleks üldse maailma näinud jne, aga hetkel pean piskuga läbi ajama, sest alati on võimalik, et kogutuga juhtub midagi, eriti kui äris tegeled jne.
    Lisaks mida sa viletsuse all mõtled? Kui mul on soe tuba ja katus peakohal, kõht täis ja jõuan sõpradega tennist mängimas käia, siis mul rohkem polegi vaja. Kui odavlennufirmaga soojale maale ka saad veel poolmuidu lennata, on elu täiesti lill:D
    Ahjaa, seda juttu, et kui keegi suutis ümbermaailmareisil käia ja uusi autosi osta ja vanas eas ei suuda midgi teenida, ma ei usu, vähemalt elamise nad ikka ehk soetasid ja kui see olemas, suudad ka pensist elada ilma viletues olemata. Pigem on viletsuses ikka inimesed, kes pole suutnud kunagi rohkem teenida ja neil pole võimalustki olud koguda ja suuremalt investeerida või elavad kuskil maal, kus isegi kinnisvara ei maksa midagi kui sa just seal ie ei eola.
  • "pahurik"
    luarvikluarvik, loe uuesti, ma ei kirjutanud, et koguda ei tohi, minu märkus oli selle kohta, et sõida mingi vana künaga või ühistranspordiga, ära kuluta reisimisele ja meelelahutusele jne. St. iva oli selles, kogu, aga ela ka. KUI ma oleks kogu elu kogunud ainult, siis ma poleks üldse maailma näinud jne, aga hetkel pean piskuga läbi ajama, sest alati on võimalik, et kogutuga juhtub midagi, eriti kui äris tegeled jne.
    Lisaks mida sa viletsuse all mõtled? Kui mul on soe tuba ja katus peakohal, kõht täis ja jõuan sõpradega tennist mängimas käia, siis mul rohkem polegi vaja. Kui odavlennufirmaga soojale maale ka saad veel poolmuidu lennata, on elu täiesti lill:D
    Ahjaa, seda juttu, et kui keegi suutis ümbermaailmareisil käia ja uusi autosi osta ja vanas eas ei suuda midgi teenida, ma ei usu, vähemalt elamise nad ikka ehk soetasid ja kui see olemas, suudad ka pensist elada ilma viletues olemata. Pigem on viletsuses ikka inimesed, kes pole suutnud kunagi rohkem teenida ja neil pole võimalustki olud koguda ja suuremalt investeerida või elavad kuskil maal, kus isegi kinnisvara ei maksa midagi kui sa just seal ie ei eola.


    Sellega olen ma muidugi nõus, et raha pole mõtet koguda sellest ei jää midagi järgi, õppida seda kasulikult kasutama, on oluline. Aga olen selliseid küll näinud, kes on väga hästi elanud ja on hiljem täielikus tümas. Ehk vangimaja ja kerjakoti eest pole keegi kaitstud.
  • "Lenzer"
    Kindsigo, polnud üldse pahaga mõeldud, mulle on pigem jäänud mulje, et tabad hästi aktsiaid ja nende põhjasid aga teinekord jätad osa kasumist lauale.


    Ma olen palju kasumist lauale jätnud ja siin pole küll kellegi teise otsa vaadata peale iseenda. Opereerin aegajalt naise rahadega ka lisaks enda omale ja täiesti selgelt on näha, et mida vähem rapsida ja nö tippu või põhja püüdma minna, seda rohkem on tegelikult võimalik teenida. Mul on suured võidud ja paraku ka kaotused, naise rahadega väiksed võidud ja sisuliselt kahjumeid polegi, lisaks paar sähvatust, kus üle 100% tootlust on tulnud. Oma rahaga võtan kordades suuremaid riske ja see kahjuks hammustab vahel. Indeksfondid on hea turvaline ja sinna ma maanduks just siis, kui mingi soliidne summa on käes, millega proovida finantsvabadust nautida, kui rapsimiseks pole enam julgust, sest soliidsem iga ei luba enam niipalju vigu teha ja volatiilsus hakkab vererõhku tõstma.
  • "toonik"

    Sellisel juhul oleks su järeltulijatel finantsvabadus jällegi poole lähemal. Ise oleks ju küll paremat stardipositsiooni tahtnud.

    Minu arust peaks järeltulijatele jaguma täpselt niipalju, et nad saaks endale lubada sellist haridust, nagu soovivad. Otsese kapitali järeltulijatele jätmine ei pruugi tingimata üldse hästi mõjuda, lugege näiteks https://en.wikipedia.org/wiki/Hans_Kristian_Rausing
    Muidugi näiteks 5 lapse Harvardisse saatmiseks on vaja ka päris kopsakas summa kokku saada.
  • Selgub, et H.K. Rausing polegi OD kätte surnud ega rentslis, vaid annetab kümneid mille koroonaga võitlemiseks.
    Life's good. www.tatler.com/article/hans-rausing-julia-rausing-165-million-donation-coronavirus-effort
  • Tahtsin siia kunagi siitsamast foorumist loetud mõtet kirjutada ka, et kui sul juba 500€ iga kuu üle on, siis määra otsekorraldus vähiravifondi/SOS lasteküla/oma lemmikheategevusega, kui inimene oled
  • Oh, kuus miinust. Häid jõule!
    Igaks juhuks täpsustan, et ei pidanud silmas, et 500€ üle jäämisel tuleks suunata 500€ e kogu summa kusagile mujale (hoidku selle eest!), vaid teatud protsenti.
    Otsisin algjutu ka üles, mõte sama vast:
    "Karum6mm"
    marker
    Karum6mm
    Kui sul on mill euri kodu jaoks võtta, siis ilmselt sa kella üheksaks tööle jõudma ei pea. Tallinnast kuni ca tunni kaugusel saab selle sama raha eest merevaatega übermaja ja oma metsaga hiidkrundi. Jääb veel üle koduabilise palkamiseks ka. Aastateks. :-D

    Äkki see kõik on juba olemas ja hetkel ei suuda järgmisele millile rakendust välja mõelda? :)


    ...kui sa selleks hetkeks pole enda jaoks vähiravifondi või vähemalt MTÜ-d Kassiabi avastanud, oled sa inimeseks olemises ebaõnnestunud.


Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon