Enefit Green (EGR1T)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mis nii sellest rohe energiast saab?
Europe’s Hydrogen Project Pipeline Gets Thinner. UK-based energy major Shell (LON:SHEL) scrapped its plans to build a low-carbon hydrogen plant in Norway less than a week after Equinor relinquished its idea of a 10 GW blue hydrogen plant in the country, citing an overall lack of demand. -
Täna oli siis see ajalooline päev, kui EG käis päevasiseselt esmakordselt allpool IPO hinda ära.
-
"aurora"
Täna oli siis see ajalooline päev, kui EG käis päevasiseselt esmakordselt allpool IPO hinda ära.
Nii oli.
Närisin siin ka pikalt popcorni (suu läks juba paksuks).
Aga oma IPO järgsetel päevadel müüdud aktsiad ostsin täna natukene tagasi.
Paluks siis edaspidi juhtkonnalt ainult ilusat muusikat! -
See on ikka jabur küll, kui aastatel, kus elektri hind teeb rekordeid, on elektrit tootva ettevõtte väärtus kiirelt kukkumas.
-
"ttrust"
See on ikka jabur küll, kui aastatel, kus elektri hind teeb rekordeid, on elektrit tootva ettevõtte väärtus kiirelt kukkumas.
Tagasihoidlikult märgin, et elektri hind tegi rekordi siiski augustis 2022 ehk kaks aastat tagasi. Aktsia hind tegi rekordi mais 2023 ehk umbes poolteist aastat tagasi. Kogu selle aja oleme ehitanud uusi võimsusi ja alles nüüd saavad suurimad neist (a la Sopi-Tootsi, Kelme) valmis ja järkjärgult tööle. Jah, meie plaanid (ja seonduvad hedge'id) on olnud optimistlikumad kui tegelik delivery. Aga ühel päeval mitte liiga kauges tulevikus on need võimsused kõik turul. Ja KUI turg nõuab jõuame 15 aasta jooksul, mil ehk esimene tuumajaam tuleb - või siis mitte - neid võimsusi veel mitmekordistada. -
"ttrust"
See on ikka jabur küll, kui aastatel, kus elektri hind teeb rekordeid, on elektrit tootva ettevõtte väärtus kiirelt kukkumas.
Rekorditest oleme ikka väga kaugel. Kas 2022.a. suvi juba meelest läinud? Siis sai elektrit fixida 200+€ tasemetel ja isegi riigi loodud "soodne" universaalteenus oli ligi 200€/MWh
Täna saab fixida 2-3 korda odavamalt. Seega on loogiline, et võrreldes 2022.aastaga on hind kõvasti kukkunud.
PS. natuke oman ka ise, kuna lolli peaga ei raatsinud kõiki aktsiaid 4,4€ tasemelt maha müüa -
Pange tähele, "aastatel", ma ei kirjuta viimasest aastast. Aktsia hind peaks hoopis tõusma, kuna tänu heale elektrisaagile firma rahanduslik olukord kõvasti kasvab, mitte ei maksta mingit pisikest dividendi....
Esimene tuumajaam ei tule kindlasti 15 aasta jooksul. Vähemalt 5 aastat jauratakse poliitilisel tasandil veel, et kas üldse tuumajaam tuleb. -
"svenkunsing"
"ttrust"
See on ikka jabur küll, kui aastatel, kus elektri hind teeb rekordeid, on elektrit tootva ettevõtte väärtus kiirelt kukkumas.
Tagasihoidlikult märgin, et elektri hind tegi rekordi siiski augustis 2022 ehk kaks aastat tagasi. Aktsia hind tegi rekordi mais 2023 ehk umbes poolteist aastat tagasi. Kogu selle aja oleme ehitanud uusi võimsusi ja alles nüüd saavad suurimad neist (a la Sopi-Tootsi, Kelme) valmis ja järkjärgult tööle. Jah, meie plaanid (ja seonduvad hedge'id) on olnud optimistlikumad kui tegelik delivery. Aga ühel päeval mitte liiga kauges tulevikus on need võimsused kõik turul. Ja KUI turg nõuab jõuame 15 aasta jooksul, mil ehk esimene tuumajaam tuleb - või siis mitte - neid võimsusi veel mitmekordistada.
Äkki Sven valgustad veidi, mitu MW tuuleparke peale Sopi-Tootsi EG-l Eestis üldse arenduses on? Ja millal nad eelduslikult valmis saavad, arvestades planeeringu ja ehitusprotsessi? Ma olen kuulnud vaid Risti ja Põlendmaa tuulepargist, esimene vist kuni 200MW ja teine päris väike? -
Akmene intsidendi lahendus 8 miljonit.
https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b284ac132b8f2f2992eb130376b32a365&lang=et&src=listed -
"aurora"
Äkki Sven valgustad veidi, mitu MW tuuleparke peale Sopi-Tootsi EG-l Eestis üldse arenduses on? Ja millal nad eelduslikult valmis saavad, arvestades planeeringu ja ehitusprotsessi? Ma olen kuulnud vaid Risti ja Põlendmaa tuulepargist, esimene vist kuni 200MW ja teine päris väike?
Pikaajalises pipelines on meil kokku tuult ja päikest (üle koduturgude) 2,5GW. Me ei ole detailis, veel vähem nimedega valmis nendest projektidest rääkima enne kui nad jõuavad investeerimisotsuse valmiduse lähedusse. Aga nii palju võin öelda, et neid Eesti tuuleprojekte on ikka rohkem kui sinu nimetatud kaks ning potentsiaalne maht kordades suurem. Kõik potentsiaalse valmimisajaga sellel kümnendil.
Eestis Liivi meretuule projekt, mille tulek või mittetulek sõltub esmajoones riigi seatavatest tingimustest.
Lisaks tuuleprojektid Lätis, Leedus ja Poolas. Poola omade valmimine jääb muidugi juba teisele poole 2030.
Praegu on meie fookus selgelt ehitusesolevate projektide töölepanekul ja lahtiste otsade kokkusõlmimisel. Tänane börsiteade Akmene settlementi osas oli ka osa sellest, et ehituses projektid liiguks opereerivasse portfelli.
-
"svenkunsing"
"aurora"
Äkki Sven valgustad veidi, mitu MW tuuleparke peale Sopi-Tootsi EG-l Eestis üldse arenduses on? Ja millal nad eelduslikult valmis saavad, arvestades planeeringu ja ehitusprotsessi? Ma olen kuulnud vaid Risti ja Põlendmaa tuulepargist, esimene vist kuni 200MW ja teine päris väike?
Pikaajalises pipelines on meil kokku tuult ja päikest (üle koduturgude) 2,5GW. Me ei ole detailis, veel vähem nimedega valmis nendest projektidest rääkima enne kui nad jõuavad investeerimisotsuse valmiduse lähedusse. Aga nii palju võin öelda, et neid Eesti tuuleprojekte on ikka rohkem kui sinu nimetatud kaks ning potentsiaalne maht kordades suurem. Kõik potentsiaalse valmimisajaga sellel kümnendil.
Eestis Liivi meretuule projekt, mille tulek või mittetulek sõltub esmajoones riigi seatavatest tingimustest.
Lisaks tuuleprojektid Lätis, Leedus ja Poolas. Poola omade valmimine jääb muidugi juba teisele poole 2030.
Praegu on meie fookus selgelt ehitusesolevate projektide töölepanekul ja lahtiste otsade kokkusõlmimisel. Tänane börsiteade Akmene settlementi osas oli ka osa sellest, et ehituses projektid liiguks opereerivasse portfelli.
Küsimus kui raske on kogu aeg eesti keeles kirjutada? -
Mõtetu kommentaar, inimene kirjutab ju nii hästi kui oskab, osa lapsi olid koolis paremad matemaatikas, teistele meeldis kirjandeid kirjutada. Sa ei ole halvem inimene kui kirjandi eest kolme saad
-
Mul on väga kahju ja ma vabandan. Ma ju tegelikult oskan paremini ka (valdavalt sain kirjandite ning eesti keele õigekirja ja grammatika eest ikka paremaid hindeid kui 4), aga ma ei arvanud, et siin majandusteemalises internetinurgas (kas internet ikka tohib öelda või peab vabandama?) leidub sellisel õrna tundlaga keeleteaduslembi, et nad võtavad vaevaks itkeda minu anglitsismipuude osas.
Neile, kes takerduvad anglitsismidesse sel määral, et nad kohe ei saa muud moodi kui haaravad klaviatuuri järele, et selle üle valjult kaevelda, esitan selgitused:
pipeline'is (üleval kirjutasin veel valesti ka, vabandan) - kõnekeeles on ilmselt lihtne öelda "torus" ja enamik saaks aru, aga kuidas pikemalt ja ilusamini öelda? Kavandamisel? Planeerimisel? Arendamisel? Arendusportfellis?
settlement - tähendab maakeeli korraga nii kokkulepet kui ka tasumist/arveldust. Ja sellega tõepoolest tegu ka oli. Saavutati kokkulepe ja toimus ka (rahaline) arveldus ja (mitterahaline nõuete) tasaarveldus.
Ka "opereeriv" ei ole ilus öelda, ma tean. Samas "töötav", "tegutsev" kõlab ka valesti.
Veelkord, vabandused kõigile, kelle keeletundlad said ja saavad kindlasti ka tulevikus minu anglitsismide tõttu kannatada. Aga te võite mind siin ära blokkida, sest siis saavad kindlasti teie päevad olema palju rõõmsamad. Ja minu omad ka. Aitäh. -
Norima on mõistlik hakata siis, kui kommentaarist (kommentaari sisust) üldse aru ei saa. IMHO oskab Sven väga hästi ja ladusalt kirjutada.
-
Kirjutan siinsele arutelule vahele, et eile saavutasid Eesti tuulepargid toodangurekordi, kus päevane toodang ulatus 8,5 GWh-ni. Näha on, et testimisjärgus Sopi-Tootsi pargi mõju hakkab üha selgemalt tuuleelektri kasvu vedama. Piisas vaid kolmest-neljast tuulisest päevast, et muidu tuulevaikse septembri toodang aastataguse septembriga võrreldes plussi pöörduks.
EG kolmanda kvartali optimistlik prognoos sellega küll ei täitu, aga see kajastub juba IPO tasemele taandunud aktsia hinnas. Ettevaatavalt on saabuv oktoober teise poolaasta tuuliseim periood tuuleparkides. Ilmad jahenevad, päevane aeg lüheneb ja koos sellega ka elektri tarbimine suureneb. Arvestades, et IV kvartal ja I kvartal on EG põhiline kasumi teenimise periood, siis uute installeeritud võimsuste toel saame näha ka korralikku toodangu kasvu, mis lõpuks kajastub ka kasumireal.
Loogiline on eeldada, et PPA lepingute täitmiseks juurdeostetava elektri kulu, mis moodustas viimastel kvartalitel üsna suure osa EG kasumiaruande kulureal, hakkab suureneva toodangu taustal vähenema ning ülejäänud toodangut võimaldab elektribörsil suhteliselt kõrge hinnaga sügistalvisel perioodil ka müüa.
Uudis Akmene juhtumi kompensatsioonist 8 mln ulatuses tuli välja septembri lõpus, mistõttu ei oska pakkuda, kas kasumiaruandes võiks see ühekordne tulu kajastuda III või IV kvartalis. -
Minu jaoks on väga suure väärtusega data Stefani poolt igakuiselt kuvatavad Netovõlg kvartali lõpul (MEUR) ja Rahavood äritegevusest (MEUR). See sobib hästi konteksti SvenKunsingu poolt kirjeldatavate Enefiti kasvuambitsioonidega.
Tundub, et kõigi käimasolevate ehituste lõpuleviimine on võimalik ettevõtte omavahendite ja perspektiivsete rahavoogudega, kuid täna avalikkusele veel mitte teada olevate uute projektide ehitamiseks on vaja ikkagi turult taha juurde kaasata ja Enefiti tänaste turuhinna puhul on seda otsust teha ülimalt keeruline. -
"svenkunsing"
pipeline'is (üleval kirjutasin veel valesti ka, vabandan) - kõnekeeles on ilmselt lihtne öelda "torus" ja enamik saaks aru, aga kuidas pikemalt ja ilusamini öelda? Kavandamisel? Planeerimisel? Arendamisel? Arendusportfellis?
Ettevalmistamisel? Välja töötamisel?"svenkunsing"
Veelkord, vabandused kõigile, kelle keeletundlad said ja saavad kindlasti ka tulevikus minu anglitsismide tõttu kannatada. Aga te võite mind siin ära blokkida, sest siis saavad kindlasti teie päevad olema palju rõõmsamad. Ja minu omad ka. Aitäh.
Pole vaja nõmetseda. Kuritarvitan ka ise puhtalt mugavusest ja laiskusest internetisuhtluses päris tihti võõrkeelseid toorlaene, aga ei leia, et see oleks asi, mille üle uhkust tunda või märkuse korral silmi pööritama hakata. -
svenkunsing sõnumid siin thread'is on siiski väga suure lisandväärtusega, nii et algaja lugeja kas läbi filtri ja pingutades või kogenud lugeja ilma filtrita saab kindlasti investeerimisotsuste tegemiseks vajaliku teabe kätte. Ei sooviks kuidagi, et svenkunsing hakkaks end siin väljendades kuidagi piirama, pigem vastupidi.
-
"svenkunsing"
Mul on väga kahju ja ma vabandan. Ma ju tegelikult oskan paremini ka (valdavalt sain kirjandite ning eesti keele õigekirja ja grammatika eest ikka paremaid hindeid kui 4), aga ma ei arvanud, et siin majandusteemalises internetinurgas (kas internet ikka tohib öelda või peab vabandama?) leidub sellisel õrna tundlaga keeleteaduslembi, et nad võtavad vaevaks itkeda minu anglitsismipuude osas.
Neile, kes takerduvad anglitsismidesse sel määral, et nad kohe ei saa muud moodi kui haaravad klaviatuuri järele, et selle üle valjult kaevelda, esitan selgitused:
pipeline'is (üleval kirjutasin veel valesti ka, vabandan) - kõnekeeles on ilmselt lihtne öelda "torus" ja enamik saaks aru, aga kuidas pikemalt ja ilusamini öelda? Kavandamisel? Planeerimisel? Arendamisel? Arendusportfellis?
settlement - tähendab maakeeli korraga nii kokkulepet kui ka tasumist/arveldust. Ja sellega tõepoolest tegu ka oli. Saavutati kokkulepe ja toimus ka (rahaline) arveldus ja (mitterahaline nõuete) tasaarveldus.
Ka "opereeriv" ei ole ilus öelda, ma tean. Samas "töötav", "tegutsev" kõlab ka valesti.
Veelkord, vabandused kõigile, kelle keeletundlad said ja saavad kindlasti ka tulevikus minu anglitsismide tõttu kannatada. Aga te võite mind siin ära blokkida, sest siis saavad kindlasti teie päevad olema palju rõõmsamad. Ja minu omad ka. Aitäh.
Kui on teises keeles ei tähenda see,et ma aru ei saa aga teeb lihtsalt kurvaks kui on olemas eesti keelsed vasted ja neid ei kasutata. Kahjuks näen noorte seas juba seda kui eesti keelseid vasteid ei teata. -
Eks keel muutub ja saab mõjutusi igalt poolt. Muideks, ei tasu ära unustada, et ka sõna "Eesti" ("aesti") isegi pole eesti päritolu, vaid välismaalt laenatud/kohandatud, nii et kas seda on kohane kasutada või mitte, võib üsnagi vaieldav (kuid loodetavasti siiski mitte keelatud) olla. Igaks juhuks vabandan, et terminit "maakeel" ei kasutanud.
-
See kõik on juba olnud - nii 150 aastat tagasi . Siis üritasid peenemad inimesed rääkida eesti-saksa segakeelt. Kutsuti kadakasakslasteks. Nüüd läheme uuele ringile. Eesti keel on (või oli alles hiljuti) kultuurkeel ja selles on kõik vajalikud mõisted olemas. Kui ei olnud, loodi need juba enne 2. maailmasõda ja jätkati sellega ka pärast seda okupatsiooni tingimustes.
-
28 aastat Austraalias elanud ja mh märkimisväärseid alternatiivenergiaprojekte arendanud uus Enefit Green juhatuse esimehe kt Andres Maasing andis Eesti ühes kõige populaarsemas investorkanalis (ÄP raadio) tunnipikkuse väga sisuka intervjuu ja raputas muuhulgas tuhka pähe, kuid see ei ole veel leidnud kajastust siin autoriteetses kanalis!? Mis toimub? Kus on tänaval möllanud proletariaat (foorumis möllanud lingvistid) nüüd?
-
Kui nii otse küsitakse, siis mina olin sel ajal peldikus number kahe exitit tegemas.
-
"pohuyev"
See kõik on juba olnud - nii 150 aastat tagasi . Siis üritasid peenemad inimesed rääkida eesti-saksa segakeelt. Kutsuti kadakasakslasteks...
Eriti piinlik on veel see võsasoomlus. Püüd ennast ülespoole tõmmata rääkides rikkama isandrahva moodi. Nagu näiteks "ripub ära" ehk riippu (sõltub), "nörritab", ehk nöyryyttä (alandab, teeb tuska). Kasutada "k" asemel pehmet "g" Ikea > Igea, Vitara > Vidara jne. -
Rippumatu peaks olema päris vana eestikelne sõna, iseseisvuse tähenduses.
Ja nörritav on ka väga pikalt kasutuses olev tähenduses "nördima panev". -
Kliimaministeerium töötab aktiivselt selle nimel, et ka 2030. aastal Eestis tuled põleksid ja turumajanduslikus kontekstis on olemas kindel ja toimiv lahendus :)
"Kliimaministeeriumi hinnangul langeb elektrienergia hind planeeritud maismaa- ja meretuule vähempakkumiste elluviimisel 2030. aastal 2,4 sendi võrra kWh kohta ning aastaks 2035 ca 4,9 sendile kWh kohta"
https://www.err.ee/1609476920/jaanus-uiga-eestis-on-kiirelt-vaja-uusi-elektritootmisviise -
Matemaatika on ka kenasti paigas.
...2030. aastal 2,4 sendi võrra kWh kohta ning aastaks 2035 ca 4,9 sendile kWh kohta...
Hetkel on 12,7 senti/kWh. 2023. a. on 10,3 ja 2023 .a. on 4,9.
Enefit Green finantstiim saab Kliimamin-ilt eelarvestamiseks vajaliku sisendi. Kõik on lihtne. -
"taastuvenergia tasu peab jääma alla 1,3 sendi/MWh." Jah, palun. See sobiks.
See väärib lausa ajaloo huvides talletamist. -
Kliimamin-i jutuvoo puhul ei teki kahtlustki, et keegi räägib seal millestki, millest ta päris kindlasti mitte midagi aru ei saa, lisaks ei suuda ta kirjeldatud olukorra kujunemist ka mitte kuidagi kontrollida ega juhtida, positiivne on veel seegi, et selleks ajaks, kui jõuab kätte hetk võtta vastutus, on võetud ette juba uued isiklikud väljakutsed. Ja see kõik toimub maksumaksja väga piiratud vahendite eest. Ja see kõik aina jätkub...
-
"peeter82"
"taastuvenergia tasu peab jääma alla 1,3 sendi/MWh." Jah, palun. See sobiks.
See väärib lausa ajaloo huvides talletamist.
Ootaks Jürgen Ligi kommentaari, mis dividendi riigi firma ka ootab saastal 2030 sellise hinna pealt? -
Uskumatu olukord Eesti energeetika lähiajaloos: elektritootmine on juba tükk aega ligi 1000 MW, kohalik tarbimine on sellest väiksem ja see kõik hinnatasemel üle 100 €/MWh.
-
Et elu lihtsana hoida tasub alati kõik nõudluse-pakkumise peale taandada.
Eestis suurendasime kõvasti energia pakkumist taastuvenergiaga, ilma, et nõudlus oleks kasvanud. Duck-curve lükkas päikse hinnad alla. Enne seda aga liikusid hinnad üles, mis selle reaktsiooni tekitas, samas lõpptulemusena on nõudlus tail-spinis, tööstuse mõttes jäi nn baseload hind kõrgeks.
Teisipidise näitena on USAs nõudlus kasvamas kiiremini kui pakkumine (AI-datacenter-driven), graafikul üks oluline gaasijaamade operaator, kes nutab selle käes, et ei suuda piisavalt palju andmekeskusi võrguoperaatori tõttu külge liita ja hyperscalerid on uksetaga järjekorras, et gaasijaama taha andmekeskusi ehitada ilma võrguoperaatorit tülitamata.
*edit: typos -
IMF tegi mõned kuud tagasi väga hea paberi Eesti konkurentsivõime muutusest, millest Heido Vitsur väga hea loo tegi. TL;DR, Eesti turuosa eksporditurgudel on langenud aastaid, näpuga näitamised Skandinaavia nõrkusele on lihtsalt ettekääne, oleme ka seal väga märkimisväärselt turuosa kaotanud, mitte ainult nõudluse languse läbi, vaid tegelikult läbi konkurentsivõime. IMFi andmetesse sisse pugedes on peamine konkurentsivõime languse põhjus meie oluliselt tõnusnud energiahindades.
https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2024/06/20/Republic-of-Estonia-Selected-Issues-550800
https://arvamus.postimees.ee/8104847/heido-vitsur-miks-eestil-on-pidevalt-laual-ainult-halvad-ja-vaga-halvad-valikud - paywalli taga -
Kunagi 7...10 aastat tagasi oli maagaas USA-s mingi 5 korda odavam kui Euroopas. Palju nüüd gaasi hindade erinevus on?
-
USA maagaas on jätkuvalt kõige odavam energiamolekul (peale uraani) turul.
-
USA AI-boomi valupunkti liikumist kiipidelt elektrile on hästi näha alloleval graafikul. nvda vs vistra
-
Ainus õnnetus, mis kaasa ei ole liikunud on gaasijaamade kütus, NG. :D
-
Ok, Kaius, mis sa öelda tahad? Astume EList välja ja hakkame põlevkivi ahju ajama? Raha sellisesse põlevkivi-põhisesse majandusse tuleb kust? Leedus, kus energiahinnad meiega samal tasemel (suur tootmise defitsiit võrreldes nõudlusega ja märksa kõrgem tuule- ja päikseenergia osakaal kui meil) ei tundu samasuguseid kasvuprobleeme olevat nagu meil. Ka Poolas ei tundu energiahinnad liiga suur probleem kasvule olevat.
Ehk on selle kasvuprobleemi põhjuseks pigem suur erasektori võlatase (sarnaselt Soome-Rootsiga ja kindlasti Ida-Euroopa üks kõrgemaid), mis tõusnud intresside tingimustes ikka päriselt haiget on teinud?
Tõde on muidugi ilmselt mingi kombinatsioon erinevatest teemadest. Ja tõde on ka see, et minevikus odav (aga EL kliimapoliitika raamidega mittekokkusobiv) kohalik energia ei ole meid suunanud tegema piisaval hulgal investeeringuid energiasäästu. Meenub Lääne-Virumaa mõisaomanik, kes 2022 kurtis, et ta ei jõua oma mõisa enam (elektriga) kütta. Umbes et: riik tulgu appi. Riik tuligi. Meile kõigile. Ma ei tea kui hea mõte see oli. Võimalik, et see mõis kasutab endiselt mingit ebaefektiivset küttelahendust. Loodetavasti mitte. -
Ei meeldi ka mulle meie energiahinnad, aga ma olen alati sama küsimuse lävel, et kuskohast tuleb majandusse raha, kui sellest rohejamast välja astume. Et nood kes just toda trummi taovad, kas nad on mõtelnud seda? Spetsialiseerime majanduse Vene ja Valgevene turu vajaduste rahuldamiseks? Mul jääb täna Euroopasse meie majanduse põhipartneritele kaup müümata ka palju väiksemate probleemide, kui mittepiisav co2 tase tootes või teenuses, see ka veel sinna otsa, siis jääbki üle teineteisel juukseid lõikav majandusmudel.
-
Päris seda ei mõelnud, et hakkame nüüd põlevkivi ahju ajama. Jääme ikka realistlikesse valikutesse. Kui energia hinnad on kõrged, tähendab seda, et energiat on juurde vaja. Tänane probleem on baseloadi alainvesteerituses ja päikse üleinvesteerituses. Onshore tuult mahub ka juurde.
-
Sven, täiesti positiivse noodiga soovitan väga seda IMFi raportit vaadata, nad avavad Eesti majandust täiesti uute nurkade alt vs see, kuidas seda siin kohapeal mitu aastat vaadatud on. Oleme ekspordi sihtturgudel turuosa kaotanud mh Skaninaavias, kus erasektori võlatasemed on märgatavalt kõrgemad kui meil.
-
"Kaius Kiivramees"
Päris seda ei mõelnud, et hakkame nüüd põlevkivi ahju ajama. Jääme ikka realistlikesse valikutesse. Kui energia hinnad on kõrged, tähendab seda, et energiat on juurde vaja. Tänane probleem on baseloadi alainvesteerituses ja päikse üleinvesteerituses. Onshore tuult mahub ka juurde.
Täielikult nõus. Mõtisklen, kuidas see ülalkirjeldatud põhiprobleem valitsuse lauale viia?
Meretuule lobiraha vastu on väga keeruline saada. Kuulan õudusega, kuidas Kliimaministeeriumi ametnikud räägivad pidevalt targa näoga, kuidas meretuulde kamaluga raha visates hakkab meil elekter tulevikus vaid 4,9s/KWh maksma.
Tahaks sellele lubadusele Kasemetsa-Alenderi-Michali allkirja saada, nende isikliku käendusega. -
No Valijad olete ju teie. Vaadake peeglisse.
Tallinnas liiklus enam sisuliselt ei toimi. Kesklinn põhimõtteliselt suletakse ja olematut liiklusvoogu juhib mingi kastiratta tüüp. Ehituslubade väljastamine on kõigile seadustele vaatamata nulli viidud ja nii ongi.
Rääkimata energiahinnast ja ära bännitud tootmisest.
Majanduskasv? Njah.
Selline allakäiguspiraal , et see on lihtsalt ahhetama panev. -
Kusjuures see allakäigusppiraal saab lõppeda ainult ühel juhul -siis kui selle korraldajatele endile samuti enam pappi ühiest kassast ei jagu. Sinna läheb paraku aega aga ehk Rail Baltica aitab. Poleks kunagi uskunud, et minust selle projekti fänn saab.
-
"Cynic"
Kusjuures see allakäigusppiraal saab lõppeda ainult ühel juhul -siis kui selle korraldajatele endile samuti enam pappi ühiest kassast ei jagu. Sinna läheb paraku aega aga ehk Rail Baltica aitab. Poleks kunagi uskunud, et minust selle projekti fänn saab.
.. absoluutselt nõus.. üheks lahenduseks võiks olla kui saaks muuta (kasvõi referendumi teel vms rakendataval
korraldusel) nt. riigikogulase ja avaliku teenistujate palga mitte seotuks eesti keskmise palgaga, vaid SKP-ga.. keelustada tuleks ka kavalus et nad muidugi halval ajal alati oma palgad külmutavad et langusi vältida.. see oleks ehk tõhusaim meede, mis suunaks avalikku jõudu panustama rahakasutuse efektiivsusele ja mitte kulutamisele rohkem kui seda jagub.. keegi võiks noppida selle mõtte siit algideeks tuleva valmiskampaania jaoks ja arvata vöib et toetuse kasv oleks võimas..
igasugu linnaplaneerimiskorralduste osas vöiks aga sisse viia planeeringu auditi kohustuse et tagasisidestada muudatuste idee toetuse ulatus sellesama elanikkonna osa poolt, keda muudatus otseselt mõjutab.. ja seda nö mõjuanalüüsi raames kus algne kulutus projektile ei tohiks olla suurem kui nt 10% kogukulust enne kui audit sellega lubab edasi minna.. ...kohandage mu mõtet paremasse sõnastusse, kel huvi -
Ja valitsust juhib meil keegi kommunist Lauri, kes tegelikult niimoodi ka mõtleb: Turumajanduse aeg on läbi!!
Eks see Rail Baltica sarnaneb üha enam Estonian Airi/Nordica riikliku biznjaksi edulooga mida targad inimesed igatmasti minnidest ja ametitest muudkui juhivad.
Uskumatu järjekindlusega keeratakse tuksi kõik töötavad süsteemid. -
"Kaius Kiivramees"
Päris seda ei mõelnud, et hakkame nüüd põlevkivi ahju ajama. Jääme ikka realistlikesse valikutesse. Kui energia hinnad on kõrged, tähendab seda, et energiat on juurde vaja. Tänane probleem on baseloadi alainvesteerituses ja päikse üleinvesteerituses. Onshore tuult mahub ka juurde.
Siinse spot elektrihinna (mis globaalselt üks volatiilsemaid) vastu ei ole võimalik uusi võimsusi arendada.
See, et augustis oli Balti elekter pea 100 eurot kallim kui Soomes on erakordne. Pikema-ajaliselt on päris veenvad argumendid eeldamaks, et siinse elektri hind ühtlustub Soome tasemega. See võib toimuda (ja juba on paljudel tundidel toimunud) isegi siis kui uusi (meretuule)võimsusi ja ühendusi ei ehitata, vaid olemasolevad ja juba ehituses hakkavad korraga tööle. Eriti veel siis kui nõudlus kiiresti ei kasva. Soome elektrihinna futuurid kauplevad praegu 50 EUR/MWh ümber aastateks 25-34 kuigi pikemas otsas likviidsus madal ilmselt.
Praegune probleem on hommikuste ja õhtuste tundidega. Õnnetuste vastu ei saa keegi, aga ilmselt planeeritud hooldusi saaks paremini koordineerida piirkonnas ja gaasijaamu efektiivsemalt kasutada.
Kui julgeolekuteema sisse tuua ja Ukraina kogemusest õppida, siis tuleks hajutatult gaasijaamu rajada, aga nende tasuvus turu tingimustel on küsimärk. -
Lätlased tunduvad arvavat, et hind ei jää üles pikaks ajaks. See pakkumine muidugi jaekliendile, aga sisaldab KMi.
-
"Alo"
"Kaius Kiivramees"
Päris seda ei mõelnud, et hakkame nüüd põlevkivi ahju ajama. Jääme ikka realistlikesse valikutesse. Kui energia hinnad on kõrged, tähendab seda, et energiat on juurde vaja. Tänane probleem on baseloadi alainvesteerituses ja päikse üleinvesteerituses. Onshore tuult mahub ka juurde.
Siinse spot elektrihinna (mis globaalselt üks volatiilsemaid) vastu ei ole võimalik uusi võimsusi arendada.
See, et augustis oli Balti elekter pea 100 eurot kallim kui Soomes on erakordne. Pikema-ajaliselt on päris veenvad argumendid eeldamaks, et siinse elektri hind ühtlustub Soome tasemega. See võib toimuda (ja juba on paljudel tundidel toimunud) isegi siis kui uusi (meretuule)võimsusi ja ühendusi ei ehitata, vaid olemasolevad ja juba ehituses hakkavad korraga tööle. Eriti veel siis kui nõudlus kiiresti ei kasva. Soome elektrihinna futuurid kauplevad praegu 50 EUR/MWh ümber aastateks 25-34 kuigi pikemas otsas likviidsus madal ilmselt.
Praegune probleem on hommikuste ja õhtuste tundidega. Õnnetuste vastu ei saa keegi, aga ilmselt planeeritud hooldusi saaks paremini koordineerida piirkonnas ja gaasijaamu efektiivsemalt kasutada.
Kui julgeolekuteema sisse tuua ja Ukraina kogemusest õppida, siis tuleks hajutatult gaasijaamu rajada, aga nende tasuvus turu tingimustel on küsimärk.
Meil on täpselt puudu need kompensatsioonjaamad, mis end odavat päikest ja tuult täis laadiks ja siis hommikuse ja õhtuse nõudluse ajal turule müüks. Paldiski 500MW jaama areng seisab juba neljandat aastat. Järgmisel aastal saab valmis Kiisa 200 MW akupark, veel aasta prast lisandub seal 200 MW. Mingi 500 MW oleks veel vaja, et hakkaks tipud kaduma. No ma ei tea, mu arust vedeleb raha maas, juba pikemat aega, ei saa aru miks ei tehta. -
Kiisa 200MW akupanka hakatakse kasutama võrgu sageduse hoidmiseks, mitte tipptundide elektrihinna allatoomiseks.
