Hepsor (HPR1T)
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120336785/planet42-vara-jagati-tagatoas-eestlaste-paja-umber-ilmus-uus-jokker
Kõnekas on, et see artiklis mainitud "kolmas Planeti endine suuromanik" lahkub tühjade kätega.
Hoiatus, ta on endiselt ka kahe Tallinna börsil noteeritud ettevõtte nõukogu liige.
Nende ettevõtete nõukogude töö kvaliteet tundubki kuidagi kahtlaselt kvaliteetne ja hea väärtusloomega väikeaktsionäride jaoks. Lisaks saab ta neist palka.
Keegi võiks vähemalt selle ära osta:
https://www.city24.ee/real-estate/apartments-for-sale/tallinn-pohja-tallinna-linnaosa-vana-kalamaja-tn/3640980?i=16
Esimese 3 müügikuuga ei ole avalikus hinnapakkumises alla veel tuldud. -
"PeaLiK"
Ja miks üldse peaks suurosanikud (ehk need keda aruannetes millegi pärast "vähemusosanikeks" nimetatakse) emaettevõtte aktsiahinda kunstlikult üles ajama? Nemad libistavad samal, 2021-2024 perioodil summaarselt tuletisinstrumentidest saadud kasumina tasku 6,029M. See on üsna samas suuruses summa, mille IPO-s osalenud on seni vastu pükse saanud (-6,367M). Nende jaoks ju mudel toimib. ;)
Milline võis olla suuromanike pikk plaan?
Täna Hepsor rohkem nagu mingi boutique, suurtel ehitajatel-arendajatel on läinud ikka palju paremini. -
Hästi ei saagi minna kui maine on nii paljude inimeste silmis kehvapoolne. Minu praktikas on näiteks Merkol ostjate seas hoopis teine maine, kuigi arendusmarginaal ja kasum on kõrgemadki kui teistel aga sellest on võimalik aktsia ja dividendi kaudu osa saada. Hepsorit peetakse võib-olla küll mitte õigustatult aga ikkagi kahtlaseks.
-
Sigala , võibolla nüüd hakkab ka aktsia rallima, sest kahe palliga žongleerimine on lihtsam kui kolmega. Vaata Kaselat, ta mängib üritan kümne palliga, aga jube jura vaadata , kui oleks PR Foodi osanik.
-
"sigala"
Tervitagem jälle uut põhja. Tore lõbustus seda jälgida.
Nii ma pole taibanudki mõelda, et kogu IPO oli tuletisinstrumentide tekitamiseks ja sealt kasumi libistamiseks aga sul võib tuline õigus olla nende meeste suhtes. Eks aeg paneb nad selles suhtes paika, et kümmekond tuhat vihast aktsionäri ei moodusta just sõbralikku kliendibaasi. Sellega nad vist ei arvestanud.
Kui vihaseid aktsionäre on kümmekond tuhat, siis neil on naabreid, sõpru, sugulasi xkorda rohkem, kelle jaoks see firma ei ole tõsiseltvõetav. -
Erilised aktsionärid sellel firmal, käivad sõpradele hädaldamas, kui positisioon "nats" vee all. Minu sõbrad küll ei tea, kui hästi või halvasti Neste elab ,aga sõpradele ma ei helista, et ärge seal tankige .
-
Kinnisvaraarendus on Eestis sedavõrd kõrge marginaaliga, et paratamatult sa ostjana vaatad, kellele sa kasumit genereerid. Ebasümpaatsetel tegelastel ei ole lootustki. Ka on ost reeglina keskmiselt näiteks 200,000, mis erineb keskmisest ostust Nestest, mis võib olla ainult 20.
Kasela ei ole kunagi end positsioneerinud väikeaktsionärisõbralikuna, ja ikka ma väldin juba alateadlikult Kasela tooteid, sest tema käekiri on mis on. Hepsori tuumiku sõnavõtud IPO ajal ja reaalsus aga ei lähe kuidagi kokku. Tühjajutumehed. Ootan põnevusega, mis Kanadas veel juhtuma hakkab. Seniks loodan, et neil vähemalt Eestis ostjaid ei leidu. -
Mis putukas kasutaja sigalat hammustas, et pidevalt Hepsorit ja eriti hr Meidlat mustab?
-
Ilmselgetele asjaoludele tähelepanu juhtimine ei ole mustamine.
Hepsori ja ka Saunumi teemad siin üsna unaruses olnud, ometi tasub rahval juhtimise kvaliteedist teadlik olla. -
Noh, vastukaaluks võin öelda, et Lauri võib olla palju asju, kaasa arvatud Eesti suuruselt teise beetaga mees (esimene on Rahumaa), mis on tema õnn ja õnnetus, aga tema senine toimetamine ei ole kordagi jätnud muljet, et ta oleks kaabakas. Pigem on ta Eesti kontekstis isegi ülevõlli tundlik ja empaatiline kõigis oma toimetamistes. Kind of reverse-kaabakas.
Ei ole Hepsori aktsionär ega ühegi seotud isikuga mingil olulisel moel seotud. Lihtsalt oli 2 senti üle. -
Ei tunne Laurit isiklikult ent tulemused vast näitavad, et ei Eestis ega LAVis tööta selline sotsdemi poole kaldu olev empaatiline kapitalism. Jõhkrust on rohkem vaja!
-
Arutasime seminari vormis stsenaariume kus Hepsor oleks omakapitali asemel 10 miljoni ulatuses võlakirju emiteerinud 2021.a., mudeldades võimalikke intressimäärasid, nende dünaamikat ja kas ning kuidas õnnestuks need nüüd tähtaja saabudes refinantseerida või terendaksid makseraskused.
Päris kõnetav teema oli mh. tudengitele. Võiks täitsa selleteemalise teadustööde konkursi välja kuulutada. Hepsor seda vaevalt rahastaks aga kuskil 30,000 võiks auhinnafond olla. -
Kas Tallinkil ja Hepsoril on sama investorsuhete juht? Miks ometi?
Oli küll juba 2021 aga toona ei tundunud see nii kõnekas. -
Tõstan teemat ja märgin ajaloo huvides ära, et Hepsor sulgus täna uuel põhjal.
-
"PeaLiK"
"PeaLiK"
Paari nädala pärast ei mäleta enam keegi, misasi see Hepsor on. Likviidsus on nullilähedane ja tuhande aktsia maha müümiseks tuleb 2 kuud higistada.
IPO päeval käive 2,5 milli; täna 83 092; nädala pärast keskmine päevakäive 2500 eurot.
Täpselt 3 aastat tagasi 02.12.2021 oli PeaLik`ult kommentaar, mis on ka täna endiselt pädev :) -
"sigala"
Tõstan teemat ja märgin ajaloo huvides ära, et Hepsor sulgus täna uuel põhjal.
Aga on seal hinnal vahet? Äkki on just kasulik, et hind võimalikult odav-saab turult ära viia firma.
Küll siis hakkab jälle mühinal kasummi tootma:) -
Suures plaanis vahet muidugi polegi, aga huvitav ikkagi jälgida, mis sellest ettevõttest üldse saab.
Laual on ju kõik võimalikud variandid.
Minu jaoks on eriti põnevad investeerimissotsioloogilistest aspektidest lähtuvad hinnangud, kas oli pettus prognoosidega algusest peale, muutus mingil hetkel või veel midagi teistsugust. Näha kas investorkogukonna lollitamisel on ka reaalne käibe languses väljenduv tagajärg, mainekahju vms./jne.
Igatahes ettevõtte esindajad (peale üksiku abesiki natuke nagu kibestunud mittesisulise kommentaari) ei ole siin enam sõna võtnudki. Märk seegi. -
Abesiki nimetas minu kommentaare muide bashimiseks. Samuti märk.
Mina tema asemel vaataks sügavamalt peeglisse ja pingutaks natuke rohkem oma ettevõtete juhtimisel.
Või taandaks end nõukogudest. Müüks osaluse. See viimane tuleb vist nagunii päevakorda. -
Ma ei saa aru, kas abesiki pärispatt on see, et ta ainukesena siin foorumis on valmis vastama? Minu teada ei kuulu ta "vähemusosanike" ringi ja saab hetkel lossi täpselt samamoodi nagu teisedki siin ja absoluutsummades way rohkemgi. Millised hoovad oleks abesikil parandada olukorda, kui ettevõtte juhatus tunnistab, et nad ei saa kinnisvaraturust mitte midagi aru ning ei suuda oma prognoose täita ega neid isegi mitte koostada? Nõukogu koht ei anna veel häälteenamust ebakompetentset juhtkonda värskendada. Ka omapärase kasumijaotuspoliitika autorite leidmiseks tuleks vähe teises suunas vaadata.
-
"sigala"
Abesiki nimetas minu kommentaare muide bashimiseks. Samuti märk.
Mina tema asemel vaataks sügavamalt peeglisse ja pingutaks natuke rohkem oma ettevõtete juhtimisel.
Või taandaks end nõukogudest. Müüks osaluse. See viimane tuleb vist nagunii päevakorda.
Teeme baasterminid selgeks ennem kui pahatahtlikult lahmine. Üks asi on nõukogu, teine on juhatus. Nõukogu ja selle liikmed ei puutu kuidagi kokku ettevõtte juhtimisega. Samamoodi nagu ei puutu ettevõtte juhtimisega kokku väike aktsionärid. -
Kui nõukogu on nii mõttetu koht millest mitte midagi ei sõltu, siis küsimus, miks selline keha üldse eksisteerib või miks inimesed nõukogudes oma aega kulutavad (jättes kõrvale teada-tuntud ajaloolised näited nagu juhe Palling jms)
-
Uus põhi 4.16.
Abesikil soovitasin justnimelt isiklike varade paremasse juhtimisse panustada.
Mis Hepsorisse puutub, siis kes usub muinasjuttu, et abesikil ei ole seost prognooside kinnitamise või kasumijaotuspoliitikaga. Tutvuge Hepsori väheste oma kinnistute kinnistusraamatute kirjete ajalooga, võite üllatuda. -
Sul siga tutvus tehtud, jaga meile ka infi.
-
Maaomanikule tagatud tingimused ei ole paraku Hepsorile omaselt avalikustatud.
Juhin tähelepanu kui kergelt libiseb Laks üle hetke börsivaluatsioonist algusosas, tahaks ju rõhutada et on jah alla omakapitali aga võrrandi teist poolt nagu suuri kohustusi ei taha sisse tuua. Kui on odav, osta turult kasvõi 1 aktsia juurde! Näita eeskuju, mitte ära sisesta uut kapitali Hepsorist mööda otse Kanadasse (ja mujale).
Lõpposa on hea - ka minu noorusajal ei läinud korralikud inimesed Sõle tänava poolegi. Aga Tolaram läks ja kasum tuleb nüüd saada. Ma arvan, et ka Mitt&Perlebach saavad projektist kasumit. Ma ei olegi kunagi nendes kahelnud, kuigi siin üks kommentaar viitas halvale garantiiaja järelteeninduse suhtumisele.
Kokkuvõttes ilmselgelt sisuturundamine. -
Hepsor kõigi aegade põhi, Merko aga tipp.
1:0 või siis 0:1.
Soovitus: jälgige ettevõtete tippjuhtide käitumismustreid. -
Kas natuke ei räägi Hepsori kasuks see, et Eesti eksport (ja import) on tõusuteel? Võibla saab siit ainult tõusta?
-
Merko sai vahepeal rekordkõrgusele tõusta aga ikka ei vahetaks oma Merko aktsiat Hepsori aktsia või lausa viie Hepsori aktsia vastu kui isegi suuromanikud seda juurde ei soovi ja üks isegi osaliselt müüs ja võib-olla sepitseb järgmise osa müügiplaane.
-
Võib-olla tehakse siin ka Hepsorile osalt mingi maani liiga, nagu tsükli põhja lähedal ikka juhtuda võib?
Ennustused tehakse ikka konkreetse ajahetke turu prognooside pealt ja oluliselt hiljem sõnastas ka tol hetkel levinud turu worst case stsenaariumi hr Arakas Investeerimisfestivalil 2022, et 4% Euribor tõmbaks EU majanduse umbe, üle kahe pigem ei lähe. Tundus ulme IPO ajal aastal 2021, Euribor oli siis veel sügavas miinuses.. Et tsüklilised majandusharud nagu küllaltki commodity taoline kv arendus on tsüklilised, ei tohiks ka kellelegi üllatusena tulla, et ärimahud kõiguvad 0 lähedalt üle 5k ühikuni Eesti peale kogu turul, keskmiselt vast 2-2,5k, ka arusaadav, kehval ajal jäävad nt 1k-1,5k vahele kogu riigi peale. Ka kõik standard.
Kehval ajal müügiperiood on pikem, intressid võivad langusfaasi alguse poole kõrgemad olla, müügimahud väiksed, ilmselgelt kahjum ongi sektori paratamatus sellisel ajal. Venib arenduse omakapitalikihi tagamata laenu laadne toode 12-15% intress + euribor varasemast oluliselt pikemaks, siis ilmselgelt mõjutab joonealust väga olulisel määral. Kas siin võrreldes teiste, nt Arco, Liveni ja teistega on kasum-kahjum väiksem, seda võiks juba mõni valdkonna tundja täpsemalt öelda. Kas ja mis määral selles kapitalikihis oli ka seniste osanike laene, ei tea ja võib-olla kõige tähtsam ei olegi, pigem oli see kõikidele arendajatele standard küsimus ära lahendada. Kas suudeti turu vajadusi täpsemalt või kehvemini tajuda, paremini/kehvemini rahastada ja müüa? Esmapilgul 2023 aasta tulemused ehk suures osa 1+ aasta varem lukku pandud tulemused annavad kindlasti põhjust küsimusi küsida küll ja ehk keegi vastab ka.
Pole mingit possi, seost ega huvi Hepsori aktsia vastu.
Osalt võis ka küss IPO hinnastamises olla. Rohkem tsükliliste varade tsüklitipu kordajad kipuvad ka 3-8x kasumit vahele jääma. Tooraine laadsemates sektorites seda enam. Pead arvestataval tasemel olema enivei, et mängus olla ja sinna jääda, aga edasi eristuda küllaltki võimatu. Ekstreemseim keiss vast isegi laevandus, näiteks Maersk.
Maerski kvartalikasumid viimastel aastatel, viimase aastakümne suurim osa kasumist tuli 2 aasta jooksul ja kõrgeima kasumi hetkel oli PE suurusjärgus allpool 2 taset. Tooraine võlud ja valud.. Võib-olla tuldi liiga kõrgelt hinnalt börsile Hepsori puhul tsüklitipu kasumi kordajate mõttes? Heal ajal kiiret kasumikasvu oli lihtne maha müüa. Võib-olla tõesti suuremate arenduste omakapitalikihti allutatud laene ka kaasata avalikult võiks teema olla? kui keegi veel tahab?
Posti point aga hoopis teine. Tulevik vs minevik. Kas ja mis sektoritel on ohtu Hepsorit Eestis järgi teha või hoopis positiivselt üllatada?
Roheelekter selgelt juba lahti rullumas, aga Q4-Q1 oodatakse ikkagi rasvaseid rahavoogusi mikskipärast tuulelt. Samas tuul on üks ekstreemsemaid tooraineid: kaugele transportida ei saa, salvestada ei saa ja tootmismahud headel tootmisoludel koos muude pikalt ette müüdud (tuum ja sõbrad) ja olematute püsikuludega variantide kõrval nagu hüdro ületavad juba oluliselt tootmismahte tihti regioonis. Eestis tuule tootmisvõimsus juba ligi 0,8GW, Leedus õige pea 1,8GW Kelme parkide valmimise järel ja ka keskpäraste tuuleolude korral lahmab 1,7GW tasuta tuult Skandinaaviast peale kui juhtmed püsivad ankrute eest ära. Tolpanvaara võib maha kanda, Soomes tuulisel ajal hind ei taastu enam.. Kui siinkandis üle 40% nimivõimsusest töös, siis ka Q4-Q1 on hind olematu, kui alla 20-30%, siis võib, aga ei pruugi kallis olla. Allahindlus meeletu ja järjest suuremaks läheb vs keskmine hind, igal pool tuleb tootmist üüratult juurde. Solar on veel tuul kuubis, võimsuste lisamine veel megaodav ka ja sellist kasvu pole vist kõigi toorainete peale ajaloos kunagi olnud, kümneid protsente aastas miinimum, Läänemere regioonis koos Saksamaaga kaugelt üle 20GW lisaks aastas niigi ületootmise ja 0 hindade taustal. Täispekkis ületootmiseks läheb... ja kui veel tuult ka veidi puhub, näiteks eriti kevadise suurvee ajal...
Aga ega panganduse kuldaeg hakkab ka läbi saama. Samamoodi tooraine täna nagu vask, elekter, kanalisatioon või telekom, aga erinevalt 5 aasta tagusest ajast pole enam ainult üks väike kohalik suurte laiskade poiste turgu nillimas. Päriselt konkurents alles algamas ja euribor krahhimas, võib perfektne torm tulla sektoorale. Konsensus ootab aasta pärast 1,8% Euribori, aga ei oodanud ka nelja ja ootas aasta lõpuks 3% taset, järjest rohkem räägitakse 0% juurde kukkumisest. Pankade endi marginaalid ka kukkumas, 5 aasta tagasi oli kodulaenu marginaal 1,9-2,3, paar tagasi 1,6-2 vahemik, täna saab ka 1,4% kandist kätte. Võrdluseks Soome turu põhi oli isegi allpool 0,8% aastas ja seda 0 eurobori ajal 2021:
Soome ajalooline keskmise kodulaenu intress, Statista andmetel.
Nii odavaks siin ei lähe, aga selgelt oluliselt allapoole ruumi on rohkem kui küll ka varasema 1,9-2,3 vahelt tänase 1,4-1,7% vahele kukkumise järel "paremate klientide" näitel ka tänastelt tasemetelt. Eks igaüks võib kodulaenu kalkulaatoriga numbreid võrrelda, mis saab nt 1,9% +4,1 Euriboris maksest aasta tagasi kui saab marginaali näiteks 1,5% ja Euribor kukub turu oodatava 1,8%, 1% või ka parima/halvima variandi ehk 0% juurde... Ütleme nii, et vastus ei ole intressitulude mõne protsendiline langus, vaid võib panga aktsionäride vaatest ka pikalt üle 50% olla kodulaenu puhul. Ilmselgelt ka finantseerimiskulud langevad, kindlasti saab ka töötajaskonda õhemaks lihvida jne. Rasvase kasumiga kasvuloost võibki saada Euroopa kombel alla 10% ROE'ga sektor nagu ta igal pool päris konkurentsiga turgudel ongi. Eks äriklientide intressitasud langeks selle stsenaariumi korral samuti vähem ja täiesti hull poleks, aga 2020-21 aasta kasumid võivad vabalt tagasi tulla. Soome börsi pankade
Eks neid näiteid on veel, Infortaril enam pole midagi portus üles hinnata, Merkol mõneks ajaks, mõneks aastaks veel on, aga ka tänased kasumid on hetkel rohkem ajutist masti pigem. Ekspordi kasvust suuri järeldusi veel ei teeks, 2022 tase oli üle €21B, täna hea kui €18b tuleb 2024 ja kasvust vs ajalooline tipp, eriti jätkusuutlikust kõrgepalgalisest ja kõrge lisandväärtusega kasvust on veel selgelt liiga vara rääkida ühe kuu okeide tulemuste peal. On siin listitud mõni sektor põhinimekirjas, millel oleks siseturust sõltumatu oluline, äkki osalt veel avastamatagi kasvulugu ees või lootust niimoodi ülespoole üllatada, peale HAE (eelkõige Skeleton (ei oma))? Kv ka mingi maani, kuigi siin vinduva tausta ja välisinvestorite pigem lahkumise taustal erilist hinnakasvu ikkagi raske näha. Siin ikka kuidagi väga hetkel poppide lainetena käivad asjad ja ikka minevikku vaatavalt. Viimase paari aasta giraaf ja kasum ja sõidame! ükskõik kui ajutine see ka pole. -
Madise pikki kommentaare alati huvitav lugeda.
Hepsori probleem on algusest peale olnud arrogantsed prognoosid kuni lõpuks said ise ka aru, et prognoosidest tuleb loobuda.
Ja edasi kasumi kanaliseerimine ehitajasse, vähemusosanikesse ja teab kuhu veel ehk tüüpiline kelkijate seltskond suhteliselt nõrga ajaloolise kogemusega. Juhtimiskvaliteedi oluline langus majandustingimuste ootuspärases kehvenemises (või selle algusest peale madala kvaliteedi väljatulek), vähene ettevalmistus selleks ja börsil olemiseks üleüldse. Ainus asi mis ette valmistati, oli börsile tulla nii kõrge valuatsiooni pealt, et ei peaks kuigi suurt osa ettevõttest käest andma. Selles tuleb neid küll tunnustada.
Ok, jah, olud on olnud ehk üle ootuste kehvad aga nii on olnud ka Hepsori juhtimine ja sisulisest tööst aktsionäride teavitamine. Nõukogu esimees ei vaevunud viimasel üldkoosolekul osalemagi, üks tuumikaktsionär hakkas aktsiaid müüma, ühtegi ostu pole toimunud jne. asjaolud, mis kõigil vast teada.
Aga ma lõpetan Hepsori "bashimise" abesiki meeleheaks, sest mine tea, äkki ongi pöördepunkt. Eks nad püüavad oma oskuste piires kõigest väest ma arvan, iseasi kas väikeaktsionäri huvide eest seistes. -
"Hepsorit teha" võiks kujuneda Eesti tulevast majanduslangust kirjeldavaks sünonüümiks!
Kuigi ka halb reklaam on siiski reklaam...
