BÖRSIKRAHH 2023
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"krista"
No hästi, lühikeseksmüüjad on võtnud kaitsepositsiooni. :)
Valaks ikka veel õli tulle: kodu ostmine kodulaenuga on samuti lühikeseksmüük - nimelt müüd turul maha valuuta mida Sul tegelikult pole ja mille laenad sisse hoopis pangalt ning ostad sellega turult hurtsiku. Keelame siis kodulaenuga koduostmised kah ära, ikkagi turumanipulatsioon ju - surub valuuta turuväärtust alla ja hurtsikute turuväärtust ülesse! Miks Sa peaks saama müüa kinnisvaraturul valutsi mida Sul tegelikult pole, turumanipulaator selline? :) -
Totu Cool,
hästi ei saanud võrdlusest aru. Kui kodulaenu puhul sa laenad selleks, et midagi luua ja üles ehitada, või osta ja kasutada, siis lühikeseksmüügi puhul on ju vastupidi, laenad selleks, et müüa, millegi väärtust alandada, ehk siis lammutada.
Tooks hoopis sellise võrdluse: tädi müüb turul käpikuid. Kui sa laenad selleks, et neid kindaid kanda, siis on see väga ok. Kui sa aga laenad selleks, et võtta need käpikud, siis neist tükk välja lõigata ja auguga käpikud tädikesele tagasi anda (muidugi koos väikese kompensatsiooniga, mis siiski ei kata koos aukliku käpikuga terve käpiku väärtust), siis ma arvan, et sellel tegevusel on mõte ainult sinu jaoks, aga mitte tädikese või turu või majanduse jaoks tervikuna. -
"krista"
toonik,
kui on vähe müüjaid ja palju ostuhuvilisi, siis hind tõuseb, kuni keegi otsustab, et nüüd, selle hinna juures, võib müüa küll. Kui hind on tõusnud liiga palju, siis jääb omakorda ostjaid vähemaks, kes jäävad ootama mõnd soodsamat hetke.
Seega turg on stabiilsem ja hinnad põhjendatumad, vähem volatiilsust ja spekuleerimist. Samas, kelle põhitegevus on kauplemine, neile on volatiilsus väga mokkamööda.
Volatiilne turg aga pole majandusele sugugi hea, sest ebakindlus majanduses ei aita kaasa jätkusuutlikule ja järjepidevale arengule, vaid mõjub sellele takistavalt.
Mulle võib alati vastu vaielda. Väga tore on kuulda teiste argumente. :)
Kui suudad, veena mind ümber! :)
Ma vist ei saa aru, mida sa kirjutad. Et sinu nägemuses peaks alati ostjaid rohkem olema? Et hind ei või kunagi langeda, vaid ainult seisab paigal, kuni jälle ostjad ostma hakkavad?
Ma tahaks veenda küll, aga ma ei saa aru, kuidas sa endale sellist turgu ette kujutad. Laenamise keelad ära? -
"krista"
Totu Cool, hästi ei saanud võrdlusest aru. Kui kodulaenu puhul sa laenad selleks, et midagi luua ja üles ehitada, või osta ja kasutada, siis lühikeseksmüügi puhul on ju vastupidi, laenad selleks, et müüa, millegi väärtust alandada, ehk siis lammutada.
Võrdlus kodulaenuga pädeb, sest pärast seda kui Sina oled oma madala intressiga kodulaenuga kinnisvara turuhinda "trepikojaoksjonil" üles ajanud, on järgmine kodusoovija sellevõrra vaesemaks jäänud, st. oled oma kodulaenuga ehk valuuta lühikeseks müügiga valuuta väärtust järgmise kodusoovija jaoks lammutanud. How dare you! :)
Vabaturu üks funktsioonidest on õiglase hetkehinna kiire ja efektiivne avastamine (price discovery). Ebaefektiivse või pettusega tegeleva ettevõtte kiire ja efektiivne lammutamine on õige tegu st. ühiskonna jaoks netopositiivne. Seevastu tugeva ettevõttega ei juhtu aktsiahinna ajutise languse tõttu mittemidagi, st. tugeva ettevõtte äritegevus ei sõltu aktsiahinnast praktiliselt mittekuidagi ning tugeva aktsia lühikeseks müüjad karistab turg ära (short squeeze).
Taaskord kumab loogikaveaga mõtteviis "ost hea, müük paha" - seetõttu kordaks üle, et pole olemas ostu ega müüki eraldiseisvatena; on olemas vaid ostu-müügi tehing kus kogus N asja X vahetatakse koguse M asja Y vastu. Üht ja sedasama tehingut saab kirjeldada kui "vorstijupi ost ja valuuta müük" VÕI "vorstijupi müük ja valuuta ost", sõltuvalt kumma osapoole mätta otsast seda tehingut vaadata. -
"toonik"
"krista"
Kui suudad, veena mind ümber! :)
Ma tahaks veenda küll, aga ma ei saa aru, kuidas sa endale sellist turgu ette kujutad. Laenamise keelad ära?
Kui õigesti aru sain siis ta sooviks keelata tõrude laenamist, kuid mitte kastanite laenamist :) Ehk siis keelata aktsiate laenamist, kuid mitte raha laenamist. Mispärast? No sest müük paha, ost hea! Need neetud spekulandid ju ainult müüvad koguaeg! Korralik inimene ei müü kunagi, ainult ostab! Heasoovliku diktaatori kujunemislugu. -
"krista"
JP76, mis sa sellega nüüd tahad öelda? Et lühikeseksmüük on majanduse jaoks vajalik? 8-)
Seda, et selle keelamine ei andnud viimasel korral mitte mingit tulemust. Pigem indikaator, et asjad on päris halvasti. -
Ühe asjaga ma siiski ei saa nõustuda, Totu Cool,
Ka tugevad ettevõtted saavad kahjustada ja nõrgenevad kui kogu turul valitseb müügipaanika.
Tugevad ettevõtted elavad üle, kui vaid nende aktsiat mingil ajal mingis koguses lühikeseks müüakse, aga neid ei mõjuta aktsia hind üksi, vaid ka klientide ja tarnijate käekäik, majanduse üldine olukord. Tahtlikult majanduse olukorra halvendamine ei ole minu arvates õige. Kehvad ettevõtted kaovad turult nii ehk naa. Pidada seda lühikeseksmüügi teeneks on ka palju pakutud. -
Ok, teeme lihtsamaks. Sa oled suur riskifond või mõni family office või mis iganes. Sul on 200 miljoni eest Väga Olulise Panga aktsiat.
Kui lühikeseks müümine on lubatud:
Saad sa ennast ära katta juhuks, kui juhtub kõige hullem. Ostad näiteks leap putte -30% strike juures. Ehk oled valmis kandma mingil määral ikalduse riski, aga juhul kui kõik uppi lendab, oled haavatud, aga mitte surnud. Jätad aktsiad alles, sest vbla on kõik pikas vaates ok.
Kui lühikeseks müümine ei ole lubatud:
Keegi sulle putte ei müü, kuna diiler ei saa ennast lühikeseks müügiga neutraalseks ajada ja seega ta ei ole nõus sinu vastaspooleks olema. Parimal juhul suudetakse sulle mingi eriti sünteetiline ja eriti bespoke lahendus müüa, mis on röögatult kallis ja tõenäoliselt muudab struktuuri mõttetult kalliks. Kuna sa ennast totaalse ikalduse vastu kaitsta ei saa, siis kuigi sa usud, et sinu positsioon võib pikas vaates olla ok, on arvestatav risk, et ta on varsti 0. Aktsiaid sa alles ei jäta, vaid lükkad kõik või suurema osa turgu.
Lühikeseks müük keelatud, turg päästetud. Tshauka! -
krista, ega juhuslikult mõni sulle armas aktsia pole langenud ohvriks ebaõiglastele lammutavatele lühikeseks müüjatele?
-
Juba pronksiaegne Eesti vanasõna ütleb, et üks Krista jõuab rohkem küsida, kui 10 LHV foorumlast vastata
-
Krista on täiesti mõistlik kasutaja, väikese algustähega tegelane on enesekindlalt pehme.
-
küsida taimetoitlaselt, mida ta arvab lihasöömise sundusest või küsida börsikauplejalt, mida ta arvab lühikeseks müügi keelamisest - seda pole mõtet teha isegi juturoboti treenimiseks
-
"ymeramees"
Krista on täiesti mõistlik kasutaja, väikese algustähega tegelane on enesekindlalt pehme.
Oeh, see LHV siin ikka vajub ja vajub ja vajub. Jälle on tõlget vaja.
Siin on 2 (loe: kaks) sellenimelist kasutajat. -
Mitmed Euroopa turud on teinud uued kõigi aegade tipud ....
Kas me sellist börsikrahhi tahtsimegi? -
Paljud regionaalpangad suutsid erinevate põhjuste koosmõjul teha Kolmapäeval, 18.05.2023, väikese põrke. Neljapäeval põrge ei jätkunud, tiksuti kas nullis või hakati juba uuesti vajuma ja eile oli jälle languspäev.
Entusiasmiks ja lootuseks polegi põhjust, sest põhiprobleem ei lahendu mingi suvalise turu võbelemise peale.
Põhiprobleem on selles, et intresside tõus on olnud liiga järsk ja liiga suures ulatuses, aga kuna yield ja price on omavahel pöördvõrdeliselt liikumas, ehk kui võlakirjade tootlus tõuseb, siis peab hind kukkumise näol intressi tõusule ruumi tegema, siis istuvad kõik pangad suure võlakirjaportfelli kahjumi otsas, sest see ongi juhtunud, et FED on tõstnud hästi kiiresti hästi järsult intresse ja nende võlakirjad järelikult on kaotanud palju väärtust.
Kui nad hoiaks võlakirjasid aegumiseni (HTM), siis poleks midagi, sest nad saaks tagasi oma raha ja väikese intressigi sinna otsa, aga kuna aegumiseni tuleb hoida aasta või kaks või kolm ..., siis ei ole neil niisama võimalik oma suure ja kinnise võlakirjapositsiooni otsas istuda, sest need tehingud on tehtud eeldusel, et võlakirjad on likviidne vara ja alati müüdavad, et siis kui kliendid soovivad raha välja võtta, siis saaks alati võlakirjad maha müüa. Nüüd pangad enda suureks meelehärmiks avastavad, et likviidne ja kiirelt müüdav vara on muudetud "kinnisvaraks" ja seda nad ei saagi likviidsuse tagamiseks müüa ja kui kliendid ikkagi korraga uste poole tormavad (nagu juhtus Silicon Valley Bank´ga), siis on nad sunnitud müüma oma kahjumis positsioone turuhinnag (mark to market), mis aga on oluliselt allpool raamatupidamislikku väärtust (HTM arvestuse järgi).
On ju selge, et selle probleemi lahendus on see, kui keskpank ise uuesti võlakirjad kokku ostaks või intressid tagasi alla kukuks, aga kuna võlakirjasid on nii palju, et tagasi tuleks osta kogu turg, siis ei hakka keskpank neid tagasi ostma ja kuna inflatsioon ei alane, siis ei vähene ka intressid veel lähiajal. Järelikult (regionaal)pankade probleem on lahendamatu ja nad peavad kiirelt leidma uusi deposiite, et nende uute deposiitidega laenuäri edasi ajada, samal ajala kui "kinnisvaraks" muutunud võlakirjapositsioonid lähevad ajutiselt käibest välja ja tiksuvad oma aegumisperioodi lõpuni kui väga väikese tootlusega ja halvasti tehtud investeeringud.
CS, SIVB, SI jne. probleemid suutsidturuosalisituruprostituute järjekordselt rõõmust hõiskama panna ja lootma, et FED pöörab oma intressitõusud ümber ja seetõttu võlakirjade hinnad tõusid ja yield langes alates Märtsist, kui pekki läinud pankade probleemid eskaleerusid.
Nüüd viimase nädala jooksul on hoopis esile kerkinud USA võlalae probleem ja selle tõttu on jällegi võlakirjade hinnad kukkuma hakanud ja yield on tõusma hakanud:
Sama teema 5 year note, 10 year note, 30 year note.
Ehk kui pangad vahepeal lootsid, et nende halvad positsioonid on vähem halvad, siis nüüd need halvenevad jälle.
Aga kuna nüüd tekkis turule uus probleem, et Ameerika ei pruugi suuta oma võlakohustusi täita, siis see aina lisab täiendavalt riske krediiditurule ja sealt kogu maailma majandusele.
USA 1y CDS oli nagunii juba eelmise aasta teisest poolest alates at elevated levels:
Varasem 5 bps suurune CDS hind tõusis esialgu 80 bps peale ja on nüüd umbes 160 bps peale tõusnud, olles kallim isegi paljudest Euroopa riikide "riskihinnast". Kreeka nt. 25.23 Itaalia nt 40.55 jne. Black swan lendab ja lehvitab tiibu, kui Ameerika CDS on kallim kui ülejäänud riikidel.
Nüüd siis võlalae probleem otsa.
Uus probleem krediiditurgudel on munitsipaalvõlakirjade turu hapuks minemise võimalus. Nt. ETF MUB, mis on viimase nädala jooksul selgelt allapoole murdunud ja kukkus reedel uuesti ka alla 200 SMA joont:
Kõik need ülejäänud muni fondid on samasuguste graafikutega, nagu ka regionaalpankade graafikud on kõik samamoodi stressi ja probleeme täis.
Kokkuvõttes on aegajalt üles kerkivad positiivsed uudised täiesti mõttetu algo-AI-ajakirjanike müravaht, mitte uudiskajastus. Mingit tegelikku lahendust krediiditurgudel pole ja ülejäänud aasta jooksul saame näha olulisi probleeme regionaalpankade osas, munitsipaalvõlakirjade osas, ärikinnisvara laenudes jne. Kõik need pahaks läinud õunad hakkavad mingi hetk pots ja pots maha kukkuma, sest nad on juba nii palju langenud, et enam üleval ei suuda püsida. -
USA 1y CDS mis instrumenti mõtled kasutada?
-
"tonis"
USA 1y CDS mis instrumenti mõtled kasutada?
Mina või?
Ma ei mõtle kuidagi kasutada, sest 1 CDS kirjutatakse tavaliselt välja a la mingi iga 1 000 000 USD võla kohta, ehk instrument on suur ja nõuab suurt portfelli, et ta oleks praktilises mõttes kasutatav. Pealegi kirjutavad seda välja ainult mingid investeerimispankade võlurid, kes töötavad keerukate finantsinstrumentidega tegelevate osakondade korrustel, ehk tavainimesel pole CDS-idele ligipääsu.
Kuna nad on tõusnud juba 5 bps pealt 160 bps peale, ehk laienenud pretsedenditult ja täiesti jaburalt, siis edaspidine tõus on suhteliselt limiteeritud. Aga kui ei ole limiteeritud ja laieneb veel oluliselt, siis ülejäänud maailm võib täiesti kindel olla, et majanduslangus, täpe, pupu ja kõik muud erivormid, saavad veel leebed olema. Kui USA CDS laieneb tohutult, siis on maailma majanduses väga palju probleeme. Sellises olukorras aga tehinguvõimalust short poolelt otsida on natuke rumalavõitu.
Instument mida kasutada, on olla skeptiline ja ettevaatlik kõikvõimalike krediidinstrumentide ja finantssektori osas ja mitte naiivselt neid kokku osta, kuna "on soodsa hinnaga saadaval" ja "on palju kukknud". Sama kehtib ka (äri)kinnisvara ja startup-fondide kohta, kes arvavad, et idufirmade väärtused jäävad mõneks ajaks praegusele tasemele.
Mul ei ole aimugi kus see ostukoht asuma peaks. See jäägu foorumi kollektiivse aju välja mõelda. -
"momentum"
"tonis"
USA 1y CDS mis instrumenti mõtled kasutada?
1 CDS kirjutatakse tavaliselt välja a la mingi iga 1 000 000 USD võla kohta, ... tavainimesel pole CDS-idele ligipääsu.
Ja isegi kui oleks tavainimesel CDS-idele ligipääsu, siis milline oleks Treasury CDS-i väljakirjutajaga seotud vastaspoolerisk kui Treasury peaks tõesti võlakirjadel defaultima ja kogu praegune globaalne finantssüsteem, mis on nendesamade Treasury võlakirjade peale üles ehitatud, lendaks terve täiega vastu teavast? Vast lendaks CDS-ide väljakirjutajad koos süsteemiga? Kas Treasury CDS-id pole selles valguses pigem informatiivse kui reaalse riskimaandusliku väärtusega instrumendid? Või siis tuleb väljakirjutajat ja väljakirjutaja domitsiili väga suure hoolega valida?
No igatahes tundub tõenäolisem, et Kaks Suurt Parteid teevad rahvale viimse minutini tsirkust ja siis tõstavad lõpuks ikkagi võlalage, nagu ka eelneval 70+ korral (kes jõuaks täpselt kokku lugeda).
P.S. Kui aga lastakse sihilikult defaulti, siis järelikult oligi globaalse finantssüsteemi lammutamine teadlikuks eesmärgiks. Väljalubatud The Great Reset? See oleks korralik Must Luik tõepoolest. -
Noh, ma olen täna optimist ja loodan, et tõstetakse võlalage lootuses, et sõda saab millalgi läbi ja seejärel on võimalik tegeleda ülesehitustöö ja kasvuga, võla vähendamise ja kõige sinna juurde kuuluvaga olukorra normaliseerudes.
Loodetavasti tulevad ka muud plaanitavad muutused, reeglite karmistamine pankadele, jõukate maksukohustuse ülevaatamine jms.
Kui ka intressimäärade tõstmine pausile panna, siis oleks ju täitsa lootust see aasta üle elada.
Aga kuidas tegelikult läheb, kes seda teab. Loodame, et jagub tervet mõistust.
-
Isegi kui saavad enne 01.06 deadline üle joone selle tõstmisega, on negat. mõjud ikka olemas:
Kui saavad varsti peale 01.06, siis: economists expect a more severe reaction from financial markets, as the possibility for default looks more real. “The shock would tend to accelerate quite rapidly” on June 1, said Gregory Daco, chief economist at Ernst & Young. There is a possible window between June 1 and any missed payments. Yellen wrote that the actual date Treasury exhausts its cash could be days or weeks later than estimated. The Bipartisan Policy Center projects Treasury to spend $622.5 billion in June while taking in $495 billion in tax revenue. The exact timing of those inflows and outflows impact cash reserves. The gov. could give priority to debt payments over others, such as Social Security benefits. Economists at UBS say that would have a notable, but less-severe, economic impact than a debt default. They estimate under that scenario GDP would contract at a 2% annual rate in the third quarter, and shrink further in the fourth quarter. Employers would shed 250,000 jobs in the second half of the year. The silver lining of an economic downturn: Inflation would likely come down, as the Federal Reserve wants. The central bank could also cut interest rates to help offset some of the economic weakness.
Scenario 3: No Deal
If no deal is reached and the government can’t pay all its bills for days or weeks, repercussions would be enormous.
“There would be chaos in the global financial system because Treasurys are so important,” said Wendy Edelberg, an economist at the Brookings Institution. “What happens when that thing that everybody is benchmarking themselves to proves to be one of the riskiest things out there?” Ernst & Young’s Daco said a default would trigger a recession more severe than the 2007-09 downturn. The value of Treasurys would fall, as investors sell off and possibly permanently reduce their holdings. Missed payments would disrupt multitrillion-dollar global flows in short-term dollar borrowing, which are critical to how banks and companies fund operations. Investment funds, companies and banks all hold Treasurys. Their falling value would hammer balance sheets. Recent bank runs were sparked by falling values of Treasury debt, and the declines could be steeper in a default. Many investors would flee from risky assets of all sorts. The stock market would plummet 45% in the following months, and unemployment would shoot up by 5 pp. WSJ -
Kas sellise kirjelduse peale keegi teab (ei pea tundma) kedagi, kes teab kedagi, kes usub Scenario 3 realiseerumist? Peale uudisnuppude treialite muidugi?
-
Negat stsenaariumi toomine vast ei tähenda, et keegi (sh. selle valmisarvutaja) 100% realiseerumist usub. GOP tahab, et riik laenaks vähem, kaugele nad survega on valmis minema, näis. Mingeid eelnõusid on nad treinud mis ei tõstaks lage vaid võimaldaks skeeme aretada defaulti vältimiseks, Fed pole õnnelik poolikute lahenduste üle.
Over a year, tax revenue covers about 80% of gov. spending, which means not raising the debt limit would imply spending $1.2 trillion less a year. EY-Parthenon estimates that would amount to an immediate reduction in gov. spending amounting to around 5% of GDP, which would send the economy into “self-inflicted recession.”
Moody’s Investors Service said that it anticipated lawmakers would ultimately lift the debt limit. If they don’t, co. believes gov. would give priority to debt payments over others to avoid a default. “We believe prioritizing debt payments would be undertaken to preserve the full faith and credit of the U.S. government and financial market stability,” said Marie Diron, managing director for global sovereign risk at Moody’s.
Congress has repeatedly debated until the last minute before raising the debt ceiling in recent years. During 2011 debt ceiling fight, Treasury and Fed officials quietly discussed a plan to continue making on-time payments on U.S. Treasury securities if the government hit its borrowing limit, according to Fed transcripts. In 2014, a Treasury official told lawmakers the government was “technologically capable” of making principal and interest payments while skipping other payments, but said that would be risky. -
Jaanuaris läks vaja hulk läbirääkimisi GOP sees, järeleandmisi ja 15 hääletust enne kui K. McCarthyst sai lõpuks esindajatekoja spiiker. 'GOP mässajad' said oma tahtmise, lubaduse, et USA tasakaalustab eelarve 10 aastaga.
To balance the budget within a decade could incl. attempts to raise the eligibility age for Social Security and Medicare and widespread cuts across other programs. GOP aren’t likely to back tax increases. In 2032 federal revenue is expected to be $6.7 trillion, and federal spending is expected to be $8.9 trillion, so balancing the budget with spending cuts alone would require cut of more than $1 for every $4 gov. is projected to spend. -
Barrons/MarketWatch: Target Stocks Falls for the 7th Day After Earnings. Now Backlash to Its LGBTQ+ Merch Is Hitting Shares.
Shares of Target were on pace to close the week at their lowest levels in nearly three years. The seven-day selloff is partially about earnings, and partially about a decision to adjust its LGBTQ+ Pride Month collection.
Target shares (ticker: TGT) have been falling since last week, dragged down by the company’s mixed first-quarter results. While Target topped earnings, it warned that sales would slow going forward as shoppers pulled back on discretionary spending.
Then, on Wednesday, Target said it would change or remove certain products from its yearly Pride Collection in response to intense backlash from some customers.
“Since introducing this year’s collection, we’ve experienced threats impacting our team members’ sense of safety and well-being while at work,” the company said.
The move to pull products might be what’s prompting the stock to drop even further this week, wrote Evercore ISI analyst Greg Melich. On Friday, shares were down 1.24%, at $139.06, on track for their lowest close since August 2020. Since the company’s announcement on Wednesday, the stock is off 2.7%, underperforming the S&P 500 ‘s 2.1% gain.
Target stock has closed in the red for seven consecutive days, shedding nearly 14% over this period, according to Dow Jones Market Data. This is the longest losing streak for Target’s shares since November 20, 2018, when it fell for eight straight trading days. Target was a Barron’s stock pick in 2022.
Evercore’s Melich says he doesn’t believe the harm to Target from its decision to sell Pride Month products, and then pull some of them, will be as big of a drag on shares as Anheuser-Busch InBev (BUD) recently experienced after a social media promotion for Bud Light featuring transgender influencer Dylan Mulvaney triggered boycotts.
Kas te tahate öelda, et terve ports consumer defensive aktsiaid ongi seetõttu all, et osadele ei meeldi, et nad pole erinevate woke-shit agendade toetajad või?
WMT, PG, KO, PEP, PM, UL, BUD, DEO, MO, BTI, TGT, CL, HSY, GIS, KHC, KMB, DG, CAG, SJM jne. on Mai kuus ära vajunud. -
Go Woke or Go Broke!
-
“GET WOKE, GO broke” oli see karjatus.
www.rollingstone.com/culture/culture-features/woke-companies-broke-profits-1234710724/ -
"opex"
“GET WOKE, GO broke” oli see karjatus.
www.rollingstone.com/culture/culture-features/woke-companies-broke-profits-1234710724/
Oot, 8. aprilli artikkel?
Nii BUD kui TGT tõmbasid tagasi, sest numbrid hakkasid kukkuma. Võtab ehk värskemat kraami ette. -
Link oli karjatuse vormi kohta. Vastupidine Lenzeri omale. RS oli info allikaks, tean küll, et aprillist.
-
Tere.
Oskab keegi nõu anda. Kuidas BBBYQ lahti saada? Aktiivne kauplemine käib, aga endal tavakontol paberid kinni! -
"roland8"
Tere.
Oskab keegi nõu anda. Kuidas BBBYQ lahti saada? Aktiivne kauplemine käib, aga endal tavakontol paberid kinni!
Kanna uhkusega. Reaalsustaju on nõrkadele. -
"kristlipp"
Krahh hiilib vaikselt ligi, aga turud lähimal ajal sellest suurt välja ei tee. SP500 näitel on liikumine ikkagi üles suunatud ja kui isegi peaksime veel alla tulema, siis piirkonnas 3770-3700 peaksime saavutama pöördepunkti, et minna vallutama 4200+ piirkondi lõpptabamusega ilmselt piirkonnas 4350-4450.
https://fp.lhv.ee/forum/invest/133950?postId=3033065
Käesoleva tõusuga oleme lõpusirgele jõudnud ja seepärast tegin juba osalise ümberpositsioneerimise. SP500 pullituru lõks hakkab vaikselt ilmet võtma. -
Kust selline arvamus. TA pigem 4800?
-
TA siiski toetab kristlipp seisukohta
-
Iga kuradi jumala päev on mingi jõuline jooks kusagile. Järgmisel päeval vastupidi. Kõikidel pisiteemadel tõmmatakse suure vaiba kudumisel vaip alt.
Istud hommik otsa ja vaatad seda aktsiakest, samal ajal istub su selja taga mingi mürakas, kes basketeid vaimusilmas kokku paneb ja tal on sügavalt suva, mida sina arvad sellest aktsiast tema basketis. LINK -
Lugege Grahamit ja Buffetit
-
Minule selline turg meeldib, kus aktsiaid mingite ühekordsete ja mööduva iseloomuga tegurite mõjul lööktööna põrandasse müüakse. Saab nii pikaajalisele portfellile kõva vundamenti laduda kui põrgete pealt spekuleerida.
-
Nüüd on Eesti pangad tõstnud oma tähtajaliste hoiuseintressid niivõrd, et seda võib hakata mõjutada Tallinna Börsi. Ma ei tea kui "kinni" inimeste raha hoiustes reeglina on, aga kõik "investeerimisraha" mis on eemaldatud vähendab börsi vastupanuvõimet kui tekib müügisurve.
SAMAS
On täitsa võimalik, et need kes on hoiustanud 4-5% intressiga tegid halva investeeringu, ja need kellel (krahhi korral) on raha täitsa vaba, teeb õigesti. Aga seda me ei tea. -
Ma arvan, et selle tühise 4-5% ei meelita nad eriti kedagi ligi.
Pole piisav, et aastaks raha kinni laduda.
Kui oleks 6-7% siis ehk hakkaks mingid ojad sinna poole veerema.
Enamus raha istub S tähega pankades ja tähtajalisele on pandud ainult 22% hoiustel vedelevast rahast. -
"harley"
Ma arvan, et selle tühise 4-5% ei meelita nad eriti kedagi ligi.
Pole piisav, et aastaks raha kinni laduda.
Kui oleks 6-7% siis ehk hakkaks mingid ojad sinna poole veerema.
Enamus raha istub S tähega pankades ja tähtajalisele on pandud ainult 22% hoiustel vedelevast rahast.
Tulumaks tuleb ka maksta hoiuse intressi pealt, varasemalt vist ei pidanud üldse. Kas saab investeerimiskontot hoiuste jaoks kasutada, et tulumaksu edasi lükata? -
"Motiv8"
Tulumaks tuleb ka maksta hoiuse intressi pealt, varasemalt vist ei pidanud üldse. Kas saab investeerimiskontot hoiuste jaoks kasutada, et tulumaksu edasi lükata?
Ikka saab. Tuleb vastav linnuke teha teatud kohta.
Igas pangas vist erinevalt.
Ja kui kui ei ole linnukest siis helista panka ja nõua :) -
Motiv8,
jah, saab. Vähemalt LHV teemas sain kinnituse, et kui konto juures on IK linnuke olemas, siis TM-i kinni ei peeta. -
"2korda2"
Motiv8,
jah, saab. Vähemalt LHV teemas sain kinnituse, et kui konto juures on IK linnuke olemas, siis TM-i kinni ei peeta.
Aitäh, aga kas töötab ka nii, et IK ühes pangas ja teises pangas hoius? -
"harley"
Ma arvan, et selle tühise 4-5% ei meelita nad eriti kedagi ligi.
Pole piisav, et aastaks raha kinni laduda.
Kui oleks 6-7% siis ehk hakkaks mingid ojad sinna poole veerema.
Enamus raha istub S tähega pankades ja tähtajalisele on pandud ainult 22% hoiustel vedelevast rahast.
Tegelikult ikka meelitab küll. Isegi mu 85-aastane vanaema tuli jutuga, et tal on 15 kilo sullis sukasäärde kogutud ja tahab COOPi tähtajalisele hoiusele panna. Ja ka mitmel muul juhul olen kuulnud soovist COOPi pakkumist kasutada. -
"PRiiT"
"harley"
Ma arvan, et selle tühise 4-5% ei meelita nad eriti kedagi ligi.
Pole piisav, et aastaks raha kinni laduda.
Kui oleks 6-7% siis ehk hakkaks mingid ojad sinna poole veerema.
Enamus raha istub S tähega pankades ja tähtajalisele on pandud ainult 22% hoiustel vedelevast rahast.
Tegelikult ikka meelitab küll. Isegi mu 85-aastane vanaema tuli jutuga, et tal on 15 kilo sullis sukasäärde kogutud ja tahab COOPi tähtajalisele hoiusele panna. Ja ka mitmel muul juhul olen kuulnud soovist COOPi pakkumist kasutada.
Mis sa vastasid? -
Igatahes meelitab. Ise panin samuti märkimisväärse kontol seisva summa LHV 4% hoiusele. Kui näen turul paremaid paigutusviise, saan alati hoiuse lõpetada, küll kaotades kogutud intressi, aga eks see ole kaalutlusküsimus. Millised täna turvalisemad ja tulusamad rahapaigutused oleksid?
-
Kõik tundub nii lilleline - kas keegi ei taha mõtelda variandile, milline oleks stsenaarium, kus seda raha tagasi ei saa?
-
"jpedro"
Kõik tundub nii lilleline - kas keegi ei taha mõtelda variandile, milline oleks stsenaarium, kus seda raha tagasi ei saa?
Sinu kindlustuatud (https://www.riigiteataja.ee/akt/124032011015) rahadega saavad kõik selle tagasi, no worries - peaasi, et vanaema üle 100k hoiusele ei viskaks! -
"Motiv8"
"2korda2"
Motiv8,
jah, saab. Vähemalt LHV teemas sain kinnituse, et kui konto juures on IK linnuke olemas, siis TM-i kinni ei peeta.
Aitäh, aga kas töötab ka nii, et IK ühes pangas ja teises pangas hoius?
IK-sid võib olla mitu tk ja vahet pole kus eesti pangas nad sul on. Deklaris lihtsalt loetled need kontod kõik üles. Arvelduskontot ei tasu muidugi IK-na kasutada. -
"rraid"
Igatahes meelitab. Ise panin samuti märkimisväärse kontol seisva summa LHV 4% hoiusele. Kui näen turul paremaid paigutusviise, saan alati hoiuse lõpetada, küll kaotades kogutud intressi, aga eks see ole kaalutlusküsimus.
Keegi muidugi lepingut ei loe, eks?4. LEPINGU KEHTIVUS JA LÕPPEMINE
4.4 Kliendil ei ole õigust Lepingut ennetähtaegselt üles öelda, välja arvatud kui Lepingule kohaldatavate õigusaktide imperatiivsetest normidest (st normidest, millest ei saa Panga kasuks kõrvale kalduda) tuleneb teisiti.
4.5 Kliendil on õigus teha Pangale ettepanek Lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks kokkuleppel. Pangal ei ole kohustust sellise Kliendi ettepanekuga nõustuda ega lõpetada lepingut kokkuleppel ennetähtaegselt. Käesolevas punktis viidatud Panga nõustumus peab olema antud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral Pank intressi ei maksa.
4.6 Pangal on õigus nõuda Kliendilt Lepingu ennetähtaegse lõpetamisega Pangale tekitatud kulu hüvitamist. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise kulu on ennetähtaegse lõpetamise päeva ja algselt kokkulepitud hoiustamise lõpptähtpäeva vahelise perioodi refinantseerimisest tulenev Panga täiendav intressikulu võrreldes intressiga, mida Pank oleks Hoiuperioodi järelejäänud osa eest Kliendile pidanud maksma, kui Lepingut ei oleks ennetähtaegselt lõpetatud. Täiendava intressikulu arvutamise aluseks võetakse pankadevahelisel rahaturul vastava valuuta suhtes vastavaks perioodiks noteeritava intressimäära ja algselt kokkulepitud intressimäära vahe. -
"andrei_j"
"jpedro"
Kõik tundub nii lilleline - kas keegi ei taha mõtelda variandile, milline oleks stsenaarium, kus seda raha tagasi ei saa?
Sinu kindlustuatud (https://www.riigiteataja.ee/akt/124032011015) rahadega saavad kõik selle tagasi, no worries - peaasi, et vanaema üle 100k hoiusele ei viskaks!
Olen "kindlustusest" teadlik, aga kõditab küsimus, kas midagi selle sissekickimiseks ka silmapiiril on. Võibolla peaks see küll BÖRSIKRAHH 2024 teemasse minema
