Eesti IT-Sektor
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Teadsin kunagi ühte tüüpi, kes igakord lõi meelega esimeseks sisse vale pin-koodi, et kui oleks olnud tegemist fake automaadiga, siis oleks ta teeninud easy money. Aga vaatamata katsetustele, ei õnnestunud tal ühestki automaadist raha välja petta:)
-
A see peaks olema täitsa toimiv mudel igasugu kaardiskämmerite vastu siis.
-
Kuidas nii? Meil ei ole kunagi fake ATMe kasutatud. Küll aga kaardilugejat + klaviatuuri lugejat, mille vastu selline käitumine absoluutselt ei aita.
-
priitp,
Juhul kui 99% inimestest maksab kaardiga või suudab enne maksmist öelda, millises vääringus ta maksta soovib, ning ülejäänutest 99% on lihtsalt arusaajad inimesed, siis v-o pole majanduslikult otstarbekas kaheks nädalaks kassasüsteemi mingit valuutavahetusmoodulit sisse kirjutada? (kuni muidugi 10000-s inimene priitp pole) -
Muideks, Selver vahetas € pärast oma infosüsteemi välja, kuna vana ei toetanud valuutasid. SAP all-in-one öeldi ära ja võeti see, mida Columbus IT pakkus. Dynamics nähtavasti. Täna jõudis mu kõrvu ka sellised toredad detailid, et mingid spetsiifilsed aled on kassades OK EEKudes, kuid EURides on ale arvutamise alushind teine. Midagi olin kuulnud oktoober-november seisuga, et asi ei olnud kaugel valmis ja teostaja poolelt oldi asja kuidagi kergemalt võetud. Ka Selver oli mõnede nõudmiste spetsifitseerimimsel äärmiselt hägune stiilis "no see mis oli" jne.
Võimalik, et teatud probleemid on üleminekujärgsed lapsehaigused. -
Kui kiirelt see Selver siis SAP-i kõrvalt Dynamicsile ruumi tegi? Loetud kuud? Tausta ei tea, aga selline veidi Death March Projecti maiguline asi.
-
Ei, see otsustusprotsess oli väääga pikk. Seda, et SAP Selverile pakkumist teeb, teadsin ma juba juuni 2009. Selveril polnud enam kuhu taganeda €-ga oleks tulnud vana süsteemiga surm. Mis süsteem oli, ei tea.
-
MS Dynamics kaubamärk koondab mitmeid erinevaid tarkvarasid, kaubandusse sobivatest pakub Col ex-Navisioni ja ex-Axaptat. Axaptaga peaks neil pikaajaline kogemus suurte jaekaubandusettevõtetega olemas olema. Eraldi küsimus on muidugi andmebaasi üleviimise kvaliteet ja litsentsipoliitikast tingitud perverssused, mille tõttu võidakse teha vana süsteemi külge lisatud tükkide uuega ühendamise häkke vms.
Paar kuud sellise IS juurutamiseks on täiesti mõeldav, kui kõik osapooled oma osa tõsiselt võtavad ja nende juhid huvi ülevalpüsimise eest jooksvalt hoolt kannavad. -
Columbus IT on kõige kõrgema failure rate'ga ettevõte Eestis.
Raudselt, kõik on võimalik, kui väga tahta. Lihtsalt osapooltelt jääb alati oma ruum mõiste "pingutame" interpreteerimisel.
Reeglina ei ole see juurataja kasuks. -
winger, Kõige kõrgema failure ratega? Vääga julge avaldus.
-
Columbuse viga on see, et müügimehed kipuvad seal müüma seda, mida pakkuda ei suudeta. Ja kui veidi materdada neid meie NAV ja AX arendajasid, siis kõik nad küsivad jubedat tunnitasu ja armastavad kliendi raha eest analüüsida tunde ja tunde...
-
Tänud raitki, selles see probleem seisneski. Kliendi üldine rahuolematus saadud kauba suhtes on üllatavalt kõrge ka kaugelt olijateni jõudva info põhjal. A see selleks.
-
raulir,
pole ime, et ...tead ise küll, kui sa nii lihtsa asja juuri ei jaga.
Ma ei tea täpselt mis Selveris viga on, aga lõhnab FIFF ehk "first in, first forgotten" :-) ehk kumulatiivse ümardamise järgi. Üks eurosent on ca 15 kroonisenti ja kui nüüd kõik hinnad ümardada liiaga eurodeks ja siis liita eurod kokku meetodil iga uus olemasolevale summale, siis ei saa saadud eurosummat enam kuidagi täpselt kroonidesse panna. 15,49 EEk = 1EUR ja 15,64 = 1EUR. Kui klient lõi peos kokku, et 2 asja on kokku = 30,98 EEK, eurodes 2 EUR , aga tagasi kroonides 31,28. Böö.
Lahendusi on siin mitmeid - a) lüüa alati summa kokku kõikidest hindades mõlemas valuutas eraldi b) sisestada eurohinnad nii mitme komakohaga, et saaks valuutat kadudeta teisendada. -
Probleem ilmselt selveri kaaludes, kuna seal kaalutakse kassas ning seal tekib ülitäpseid summasid.
-
priitp, see summa, mida ma reaalset tean, mille võrra eksiti, oli suurusjärgus 50EEK (€3,19) ja ostukorvis oli kuni 3 eset.
Aga sinu poolt kirjeldatud on oh kui tuttav probleem :-) -
On olemas ka FISH meetod - first in,still here. Baltika NAV vaikiseadistus :)
-
priitp,
See, mida sa kirjeldad ongi see eestlaslik omadus, mille üle sa enne virisesid, ehk siis viimase komakoha tagaajamine. -
Kusjuures, sinu kirjeldatud kumulatiivse ümardamise puhul ei teki lõppsumma teisendamisest poele mingit uut kahju.
-
Juhul kui alati ümardatakse eurohind üles. Mul pole aimu ka kuidas ja mis algoritmi kasutades seda tehakse. Miski hägune loogika ütleb, et teisendatud eurohinnad mis lõppevad 1'ga oleks mõistlik -2 senti alla tüünida, et 9'ga lõppeks.
Mis siin ikka rumalaid progejaid kasvatada, aga noh nii vihje korras: võiks ju miskit keskmise ostu päringuid andmebaasi teha, võtta mõned tuletised ja vaadata veidi lakke ja siis leiutada lihtne valem, et juhul kui klient ütles euros ja tahtis kroonis, siis teeme talle 3% soodukat, et siis on keskmiselt hundid söönud ja lambad terved. Kui ei kõlba, et siis las kassapidaja lööb ümber ja/või kutsub juhataja, aga vaikimisi teeme -3%. Et kui miski loll leheneeger helistab, et miks ei klapi, et siis oleks arvutuskäik olemas, et keskmiselt nii läheb ja ei hoia saba kinni. -
priitp,
Tahad öelda, et see on progeja ülesanne hindu kaks senti või 3% alla tüünida? Et nagu tahan ja panen ise miski suvalise hinna?
Nagu näha pole sa kunagi alluval kohal töötanud.
Kunagi, kui ma töötasin ühes Eesti juhtivas majandustarkvarafirmas, mille nime ma siinkohal enam nimetama ei hakka, siis kohtasin ühe kliendi juures IT-juhti, kes ei suutnud aru saada, et 18%-lise käibemaksu juures ei eksisteeri sendi pealt täpset ilma käibemaksuta hinda, mis annaks lõpphinnaks 100.00. St, nad tahtsid sellist jubinat, mis ütleks, kui palju nad peaksid käibemaksuta hinnaks panema, et saada lõpphinnaks täpselt mingi summa. -
Raulir hmm kas mitte (väärtus /118) * 100 ?
-
Kui panna väärtuseks 84,74 siis tuleb lõpphinnaks peale sendini ümardamist 99,99
Kui 84,75 siis 100,01
Ma pidin Axaptasse tegema lahtri, kuhu saaks sisestada lõpphinna (mitte maksudeta hinna, nagu karbiversioonis).
See lahter siis konverteeris selle maksudeta hinnaks, mis salvestati baasi ja miski liidese kaudu eksporditi kahe komakoha täpsusega kolmanda partei tarkvarasse (veebipoodi), mis arvutas hinna käibega uuesti ning ümardas selle siis nagu ülevalpool näidatud.
Pmst oleks aidanud, kui see veebipood oleks ümardanud 5 või 10 sendini ntx. Samas probleem oli minu jaoks selles, et tellija avastas selle huvitava asja (et arvuhulgad pole sama võimsusega) minu arenduse ajal.
Isikliku kogemuse järgi võiks öelda, et komakohalise täpsuse tagaajamine ei sõltu mitte rahvusest, vaid konkreetsest inimesest.
Ehk siis tuleb firmajuht ja ütleb, et "wtf te siin teete, me alla krooni ei arvelda", samas sai see kroonini ümardamine paar nädalat enne seda sendini ümardamiseks muudetud sama firma raamatupidaja käsul. Ja need ei olnud eestlased. -
Jah, Tin, milleks joosta uuendustega kaasa, kui saab rahumeeli siiani 18% käibemaksuga arveldatud. Maksumaetile muidu ütlesid ka, et sa oled 18%-mees?
-
winger oops :)
-
Sa oled mulle elu lõpuni õlled sees, et see olin mina, mitte raulir :-P
-
Noorusajal, millest see jutt oli, oligi käibemaks 18%. Nooremad siinviibijad ei tarvitse seda muidugi mäletada ...
-
Ütelnud siis, et selle veebipoe 2 kohta peale koma ei vasta standardile, et nad tehku ümber.
-
Härrased, see on Kuu Mõttetera:
"EIS-i juht Kauts saates Restart: .eu lõpuga domeenid on halvad seetõttu, et nad on liiga odavad ja neid on liiga kerge saada..." -
Jah mõned IT juhid on tõepoolest halvad sest nad on liiga odavad ja neid on liiga kerge saada.
-
See Kauts hakkab mulle üha enam siibrisse viskama. Sellist terrorit ma pole ammu kohanud. Hea, et see ainult seaduslik on. Ei ole hirmu, et sind füüsiliselt võidakse mõjutada. Mõte käis MKM-i teabenõue saata.
Mis mind häirib:
1) Äärmiselt agressiivne ja jõuliselt dementseks tegev retoorika sõnumite esitamisel.
2) Täielik pudru ja kapsad millega EISA puhul tegu on, milleks ja kuidas see toimib.
3) EISA jagab oma hallatavaid teenuseid ja ressursse teab kellele. Meilisaajate nimekirja hoitakse mingis müstillises lists.internet.ee serveris. Kes haldab internet.ee domeenid ei tea, eeldan et Lippmaa jun.
4) Sisuliselt EISA tuletab igas kirjas meelde, et nad ise ka ei tea kes on nende domeenide omanikud, kontaktisikud ning juhul kui nad kellelegi saadavad kirja, siis paluvad et saadetakse õigele isikule edasi tuletamaks meelde, et ta on neile võlgu.
Tähelepanu! Alljärgnevalt on toodud ümberregistreerimist vajav(ad) domeen(id), mille juurde oli registrisse kantud Teie kontakt. Nimekiri ei pruugi olla ammendav seega palume seda käsitleda informatiivsena.
Ümberregistreerimisperioodi lõpuni on jäänud 10 päeva seega kui soovite oma domeeni säilitada, soovitame ümberregistreerimisega kiirustada. Vana domeeniregister sisaldab palju vananenud või ebatäpsed andmeid, mistõttu ümberregistreerimine võib nõuda oodatust kauem aega.
Kui Te ei ole ise ümberregistreerimata domeeniga seotud, kuid teate, kes on domeeni õigustatud kasutaja, palun saatke see kiri talle edasi. Kui Teie andmed on sattunud ümberregistreerimata domeenide registrisse ekslikult ja Te ei soovi edaspidi domeenide ümberregistreerimist puudutavaid teavitusi saada, palun minge allolevale viitele.
http://list.internet.ee/ ....
Lugupidamisega,
Eesti Interneti SA
www.eestiinternet.ee -
No tuli inimestel biznisplan - vot selline ressurss nagu domeenid on riigil veel rahaks tegemata. Tehtud-mõeldud. Pandi kokku äriplaan, saadi taha seadusandja tugi ja hakati agressiivselt müügitööd tegema. Siis aga selgus, et inimesed, raisk, pole üldse patriootlikud ja jalutavad muudkui "mugavuslipu" alla. Koid sihukesed. Ja kogu üritus ajab juba igast otsast kärsahaisu välja, sest seltsimehed avastasid oma õuduseks, et kasumit justkui ei tulegi. Biznisplan joobannõi! Nagu 90ndad oleks tagasi. Nüüd on meil siis lisaks kõigile muudele rõõmudele ka oma "tomeenimahvja". Just see meil veel ainult puuduski.
-
winger
Columbus IT on kõige kõrgema failure rate'ga ettevõte Eestis.
Ma söandaksin selle ümber nimetada teisiti - kõige kõrgema customer dissatisfaction rate'ga ettevõte. Asjad saadakse ju käima, aga mis see kliendi rahakotile ja närvikavale maksma läheb, on jub täitsa omaette teema. -
"Asjad saadakse ju käima" - selles see point ongi. Teised ei suuda sageli sedagi - seepärast tullakse nende juurde ka hiljem tagasi.
Sinna, et kogu suurettevõtet hõlmavad infosüsteemid kallid ja keerulised on, pole lihtsalt midagi parata. Närvidele mõjub tavaliselt see, et kliendid ei suvatse spetsifikatsioone enne allakirjutamist ja IS valmimist läbi lugeda, aga see on juba kogu sektori probleem. Nimetatud ettevõte on üks väheseid, kus rakendatakse IS juurutamisel ka päriselt korralikku projektijuhtimismetoodikat. -
ära aja häma, raulir, päriselt korralikku projektijuhtimismetoodika rakendamisel ei saa sellised närvesöövaid momente kliendi kulul ollla, sest risk, riski haldus, info vahetus ja kulg ning tellijapoolsete kohustuste loetlemine on projektijuhtimise osa. Loe täpselt, mida tellijad on siin kirjutanud ning mille arvelt nad selle "töötava" süsteemi said.
Kuna hull papp maeti sinna alla maha, siis ei saa selle maha enam kanda, vaid tuleb õppida elama sellega mis on. See, et klient selle vastu võttis ei tähenda tema ühest heakskiitu süsteemile. -
winger -- OO jaaa... ja see kõik MAKSAB. Seega, firma, kes selle kõik pakkumisse sisse kirjutab jääb kohe esimeses voorus juhmi tellija juures ukse taha. Aga pärast läheb tellija ajakirjandusse ja räuskab, et urundaja on halb. (mitte et ta ei oleks).
Winger, aksioom:
Kõik suured infotehnoloogilised ämbrid on valmistatud tellija ja tarnija koostöös! -
Ükski laps ei ole ilusam kui vanemad. Geneetiline paratamatus. Projekti metoodika olemasolu on oluline. Projekti metoodika rakendamine on veel olulisem. Projekti metoodika ja metoodikate rakendamine päriselu tingimustest ja sellest lähtuvalt teostama vastavaid tegevusi on kõige peamine. Oma kogemus on alati öelnud, et pinguta palju sa pingutad, klient ei tule kunagi kaasa selle projektitempoga, mida oled sa planeerinud, kui selle nimel ei tehta tõsist tööd. Klient võib lollusi öelda, kuid siis tuleb ka kõrgematele instantsidele teatada, et fakt on see, et me oleme sellises seisus. Mitte kunagi ei tasu pingutada üle või teha kliendi tegemata jätmise tõttu rohkem, kui on pakkumises / lepingus kokku lepitud - tasuta töö, seda ei maksta kunagi kinni. Tihti on valik hoida oma lipp kõrgel, tarnida ulatuses mis on piisav (enda sisemise) kvalilteedistandardi ulatuses, loetleda vaegtööd, panna tööle ja minna lahku.
Maksumus ongi nagu peamine kühvel, sest kliendi esimene reaktsioon mistahes summat nähas on - kas odavamalt ei saa vä?
Columbus põhi probleem on alati olnud, et isegi tähtaja lähened on kuulda, et asjad ei liigu, asjad pole paigas, tehakse miskit alles peale tarnet. Vigu eemaldatakse reaktiivselt, mitte pro-aktiivselt.
Raulir väide, et Columubus on ainus õige on sügav jama. -
Ja siis veel .... endale ootamatult on siin tulnud vastukaja minu postitusele isikutelt, kes on reaalselt CIT-ga koostööd teinud eesmärgi saavutamise nimel. See, oma kommentaari kirjutamine, kontekstis, lausa detailsust täpsustavas kontekstis, on märk et mälestus on alles, valus ja vajab hingelt puhtaks rääkimist.
Igal juhul, kes vastasid, tänud. Konekst "failure rate" minu kõnepruugis on samas tähenduses, kui oldi välja toodud, lihtsalt me kõik tõlgendame failure täpsemini kui selle sõna lingvistiline sisu väidab.
Vastuväited teretulnud. -
Ma ei ürita kedagi kaitstata (CIT), aga tahan välja öelda ühe mõtte, mis mind aeg-ajalt ikka ja jälle painab kui finants/raamatupidamis- tarkvaraga kokku puutun (üldiselt väldin kokkupuudet igal võimalusel).
Milline inimene viitsib ja tahab:
1. Projekteerida sellist tarkvara?
2. Reaalselt kirjutada koodi, et selline programm valmiks?
3. Testida sellist tarkvara?
4. Müüa seda kliendile ja konsulteerida, analüüsida, konsulteerida, analüüsida...
Senine kogemus näitab, et inseneri moodi inimesed väga ei kibele seda sorti tarkvara arendama - kui siis ainult raha pärat. Süüa ja toasooja on vaja.
Kui sa aga oled andekas ja kreatiivne, siis sa lihtsalt tegeled IT vallas millegi muuga kui sellise tarkvara arenduse/müügi/toega jne.
Loodetavasti, aga taandub kõik minu valele kolju kujule. -
sr71 - sekundeerin sinu jutule 2 käega.
-
Kotka pidas domeenireformi läbi viimise peamiseks probleemiks kommunikatsiooni. Erinevad inimesed ei suhelnud omavahel piisavalt efektiivselt ja selle tulemuseks on kasutamata võimalused, ühiskonna pahameel ja igasugu veidrad viperused – eesti domeenihaldajaks on siiamaani näiteks Jaak Lippmaa isiklikult, mitte Eesti Interneti Sihtasutus.
Zombie.ee -äp
Geneetiliselt ehtsad eestlased (GEE) -
sr71
Ma ei ürita kedagi kaitstata (CIT), aga tahan välja öelda ühe mõtte, mis mind aeg-ajalt ikka ja jälle painab kui finants/raamatupidamis- tarkvaraga kokku puutun (üldiselt väldin kokkupuudet igal võimalusel).
Milline inimene viitsib ja tahab:
1. Projekteerida sellist tarkvara?
2. Reaalselt kirjutada koodi, et selline programm valmiks?
3. Testida sellist tarkvara?
4. Müüa seda kliendile ja konsulteerida, analüüsida, konsulteerida, analüüsida...
Senine kogemus näitab, et inseneri moodi inimesed väga ei kibele seda sorti tarkvara arendama - kui siis ainult raha pärat. Süüa ja toasooja on vaja.
Kui sa aga oled andekas ja kreatiivne, siis sa lihtsalt tegeled IT vallas millegi muuga kui sellise tarkvara arenduse/müügi/toega jne.
Loodetavasti, aga taandub kõik minu valele kolju kujule.
Põhimõtteliselt kolju kuju hüpotees on õige. Ma loodan, et see taandub pigem ealistele iseärasustele või hariduse puudujäägile. See pigem kollanokkade mure, et ei suuda töö hästi tegemisest rahuldust tunda, vaid tahaks ikka seksikat ametikohta, kus on glamuur ja ilusad tibid. Ma kohe tahaks teada, mis asjad need on, millega andekas ja kreatiivne inimene IT vallas tegeleb? Müüb inimestele mänguriistvara? Tegeleb hardware testimisega ja "overclockimisega" hommikust õhtuni? On wowi nolifer?
Kui sa kunagi asjaga kokku puutud, siis hea koodi kirjutamine on iseenesest enesetundele hästi mõjuv nagu ka päringu õnnestunud optimeerimine. Palju parem kui adminnimine. Aga üldiselt tehakse seda tööd sellepärast, et selle eest makstakse VÄGA hästi. Kui ei makstaks, siis eriti keegi ei teeks ka seda ja selle kõigepärast ongi finantsteenused nii kallid. -
Vaidleksin natukene vastu. Seda tööd tehakse seepärast, et sind võeti ettevõttesse tööle ja ülemus ütles seda tööd teha. Eestis oli üks projekt ühele ettevõttele, kelle projektijuht oli inglisekeele filoloog.Finantsporjekt. Tegelilkult see õnnestus, aga probleemiks oli ka see, et muud seotud projektimeeskonna tegelased ei omanud subject matter expert eeldatavad erihairudst. Kurdeti küll, et rakse on, aga ära tehti.
Teema ise on natuke pikem ja laiem. Kui ma raatsin, siis poetan mõne kirjatükika kaast. -
winger
Vaidleksin natukene vastu. Seda tööd tehakse seepärast, et sind võeti ettevõttesse tööle ja ülemus ütles seda tööd teha.
Ränk lugu jah. Tead lähen mina parajasti poodi, kui tuli äkki vastu jõuline Vitali, väänas käed seljataha ja vedas ühest uksest sisse, kus teatas ülemus, et nüüd oled tema alluv ja hakkad finantstarkvara kirjutama. :) -
Nee vennad Jõulised, Gennadi enne, nüüd Vitali ka, on üks mitmekülgse silmaringiga perekond. Hea kui on üldrakendatavate motivatsioonioskustega inimesed oma andeid mitmes valdkonnas rakendamas. Ma algul arvasin, Gennadid siis nagu selgub välja, rakendatakse oskusi inkasso ja lahendamatute finantsküsimuste lahendamises. Nüüd siis motiveeritakse kirjutama finantstarkvarade juurutamist.
Ära sa maini .....
:-P -
"Ma kohe tahaks teada, mis asjad need on, millega andekas ja kreatiivne inimene IT vallas tegeleb?"
Pidasin silmas siiski tarkvara arendamist ja peale finantstarkvara on olemas palju huvitavamaid väljakutseid.
"Kui sa kunagi asjaga kokku puutud, siis hea koodi kirjutamine on iseenesest enesetundele hästi mõjuv nagu ka päringu õnnestunud optimeerimine."
Ma kunagi küsisin ühe finantsjuhi käest (kes kunagi varemalt oli pikalt raamatupidamistööd teinud), et mis rahulduse ta saab sellest kui lihtsalt tegeleb päevast päeva numbritega ja kuu lõpus tema enda kontol midagi sellest ei muutu. Siis ta kirjeldas, et numbrite sobima saamine on omamoodi nauding. Nohjah. Mõnede jaoks on ka ühe spetsiifilise päringu optimeerimine nauding, mõni aga on elukutseline maletaja. Mõni saab naudingu sudokust.
Psühholoogid väidavad, et on laias laastus kahte tüüpi inimesi:
* Tulemusele orienteeritud.
* Protsessile orienteeritud.
Neid viimaseid ei ole ma kunagi suutnud mõista, kuid eks ma püüa.
Kirjutan ise juba aastaid koodi ja koodil on mõte ainult siis kui sellel on ka tulemus laiemas mõttes, üks õnnestunud päring veel kõvaks ei aja.. Muide minu jaoks on finantstarkvaraga jebimine umbes sama kui mängude kirjutamine ;)
Ei suuda sellise jama jaoks ennast motiveerida. Ka raha eest mitte.. vähemalt seni kuni huvitamate asjade arendamise eest endiselt hästi makstakse.
Muide, kümnend tagasi tegelesingi finantstarkvara arendamisega ja vaevlesin lõpuks üsna tõsise deprekaga. Õnneks murdsin sellest välja teise valdkonda ja avastasin, et tarkvara arendus võib olla tõesti nauding - näed kui lõpuks antud tarkvara aitab siia maailma midagi uut juurde luua. Mitte ei pea kuulama kliendi muutlikust meelest tulenevaid kapriise.
Eriri masendav on kui kliendiks on hulgiladu, kaubandus, hotellindus, toitlustus - Ei taha enam selliste inimestega pevast päeva "koostööd" teha ja vajadusel põhitõdesi õpetada (kuidas arvutada näiteks protsenti). Oleks kliendiks olnud väikesed OÜ-d ja probleem sellest tulenev - ei. Suurfirmad ja nende "vi*un kautta nousunut" juhid/raamatupidajad. Iroonia seisneb veel selles, et antud väljendit kasutas ettevõtte juht.. muhahaa
Eks probleeme on igal pool, kuid tänased probleemid ei ole minu jaoks probleemid kui meenutan kümnendi tagust onaneerimist.
Olevipoeg, tean ise mitut inimest kes on "langenud" kuhugi CIT taolisesse firmasse ja sealt uuesti ära saada ei ole lihtne. Tehnoloogia sektorisse aastate möödudes tagasi ei pressi, sest tarkvara arendus selles vallas tähendab ka kõige muuga kursis olemist. -
Muide, kümnend tagasi tegelesingi finantstarkvara arendamisega
Kas jutt käib sellest ettevõttest, mis asus (asub?) Pirita TOPis? -
[quote=winger]
Kas jutt käib sellest ettevõttest, mis asus (asub?) Pirita TOPis?
Ei, kesklinnas asus. -
sr71
Muide, kümnend tagasi tegelesingi finantstarkvara arendamisega ja vaevlesin lõpuks üsna tõsise deprekaga. Õnneks murdsin sellest välja teise valdkonda ja avastasin, et tarkvara arendus võib olla tõesti nauding - näed kui lõpuks antud tarkvara aitab siia maailma midagi uut juurde luua. Mitte ei pea kuulama kliendi muutlikust meelest tulenevaid kapriise.
Ma ikka tahaks teada, mis asi see on, mis maailma midagi uut juurde loob? -
Laologistikas on tegelikult võimalik päris põnevaid probleeme lahendada, abiks on seal hulgas graafiteooria ja muud seonduvad alad. Kuidas ikkagi toppida laopinnale maksimaalselt kaupa, sealjuures nii, et see oleks kättesaadav ja rasked kastid ei oleks kergete kastide peal. Lisaks nii, et laomees saaks enamvajatud kaubad esimeselt riiulilt kätte.
Ma olen kunagi seestpoolt näinud ühte laoprogrammi, mis paigutas kaupa lattu suurusjärgus 150 tingimuse järgi.
EI saaks öelda, et igav ja nüri tükk oleks olnud.
Ma kujutan ette, et finantstarkvara kirjutamine võiks olla ka päris põnev väljakutse, kui Boss püstitab ülesande näiteks sedasi, et ühtepidi peab klappima investoritele, teistpid peab klappima maksuametile ja kolmandat pidi võiks bossi laule jõuda ka reaalne ülevaade :) -
Finantsandmete data mining võib anda päris huvitavaid tulemusi. Ka investeerimise nurga alt vaadates,